Jasaral Quanyshәliyn. Qazaq tilining jaghdayy: ótkeni, býgingisi, keleshegi
(«Kýretamyr» QQ úiymdastyrghan dóngelek ýstelde jasalghan bayandama)
Qazaq tili ózining arghy-bergi ómir tarihynda dýrkin-dýrkin salmaqty synaqtargha úshyrap otyrdy. Ásirese, búl synaq Kenes dәuiri túsynda kýrdeli tragediyalyq sipat alyp, Asan qayghy, Búhar jyrau, Mahambet, Abay siyaqty úlylar sóilegen tilding aldyna shekspirlik «Bar bolu nemese joq bolu?!» saualyn qoydy. Respublikada №1-shi til bolugha tiyisti tilding osynsha tómen dengeyge qúldilauy birinshi kezekte kenes jyldaryndaghy demografiyalyq joyqyn apattarmen tyghyz baylanysty. Qazaq júrtyn eki mәrte alapat Zúlmatqa úshyratqan asharshylyq jyldarynda Qazaqstannyng 3,8 million halqy jappay opat boldy: 1921-23 jyldary 1,5 million, 1931-33 jyldary 2,3 million adam qyrylyp, 1915 jyly 6 milliongha jetken halyqtyng 60 payyzy joq boldy. Últtyng tabighy damuyn kóptegen onjyldyqtargha keri laqtyryp tastaghan auyr nәubetke tap osy jyldary syrttan týidek-týidek aghylghan kóshi-qon tasqyny qosyldy. Nәtiyjesinde 1897 jylghy halyq sanaghy boyynsha Qazaqstan túrghyndarynyng 82 payyzyn qúraghan qazaq halqynyng ýles salmaghy 1926 jyly 58,5 payyzgha, 1939 jyly 38,0 payyzgha, 1962 jyly 28,0 payyzgha qúldyrap ketti.
(«Kýretamyr» QQ úiymdastyrghan dóngelek ýstelde jasalghan bayandama)
Qazaq tili ózining arghy-bergi ómir tarihynda dýrkin-dýrkin salmaqty synaqtargha úshyrap otyrdy. Ásirese, búl synaq Kenes dәuiri túsynda kýrdeli tragediyalyq sipat alyp, Asan qayghy, Búhar jyrau, Mahambet, Abay siyaqty úlylar sóilegen tilding aldyna shekspirlik «Bar bolu nemese joq bolu?!» saualyn qoydy. Respublikada №1-shi til bolugha tiyisti tilding osynsha tómen dengeyge qúldilauy birinshi kezekte kenes jyldaryndaghy demografiyalyq joyqyn apattarmen tyghyz baylanysty. Qazaq júrtyn eki mәrte alapat Zúlmatqa úshyratqan asharshylyq jyldarynda Qazaqstannyng 3,8 million halqy jappay opat boldy: 1921-23 jyldary 1,5 million, 1931-33 jyldary 2,3 million adam qyrylyp, 1915 jyly 6 milliongha jetken halyqtyng 60 payyzy joq boldy. Últtyng tabighy damuyn kóptegen onjyldyqtargha keri laqtyryp tastaghan auyr nәubetke tap osy jyldary syrttan týidek-týidek aghylghan kóshi-qon tasqyny qosyldy. Nәtiyjesinde 1897 jylghy halyq sanaghy boyynsha Qazaqstan túrghyndarynyng 82 payyzyn qúraghan qazaq halqynyng ýles salmaghy 1926 jyly 58,5 payyzgha, 1939 jyly 38,0 payyzgha, 1962 jyly 28,0 payyzgha qúldyrap ketti.
Eger biz 1959 jylghy KSRO-nyng basqa odaqtas respublikalaryndaghy últtyq-demografiyalyq jaghdaymen salystyrsaq, Qazaqstannyng mýshkil hali odan sayyn aiqyndala týsedi. Tól túrghyndar ýlesi Armeniyada - 88.0, Reseyde - 83.3, Belarusite - 81.1, Litvada - 79.3, Ukrainada - 76.8, Estoniyada - 74.6, Ázirbayjanda - 67.5, Moldovada - 65.4, Gruziyada - 64.3, Ózbekstanda - 62.2, Latviyada - 62.0, Týrkimenstanda - 60.9, Tәjikstanda - 53.1, Qyrghyzstanda - 40.5, al, Qazaqstanda bar bolghany 30.0 payyz ghana qúrady. Sonyng saldarynan býkil әlemde tek Qazaqstanda ghana erkin tynys alu mýmkindigi bar qazaq tilining óz Otanynda ómir sýru órisi, tirshilik etu ortasy kenes uaqytynda shekten tys tarylyp, tilimiz túnshygha bastady.
Onyng ýstine respublikamyzda ejelden kele jatqan qazaqtyng jer-su, eldi meken ataulary orystyq qalypqa audarylyp, mynnan astam qazaq mektepteri oryssha bilim beretin oshaqtargha ainaldyryldy. Is qaghazdarynan bastap, ýlken-kishi, resmiy-resmy emes mәjilis-jinalystar men mәslihat-qúryltaylardyng barlyghy «úly tilde» jýrgizilip, qazaq tili is jýzinde kәsibiy-tehnikalyq, arnauly orta jәne joghary oqu oryndary, ghylym men óndiris salalarynan yghystyryldy. Búl, әsirese, hrushevtik «tyng jәne tynayghan jerlerdi iygeru» jyldary asa qarqyndy ekpinmen jýrgizildi. Osylaysha, búryshqa quyp tyghylghan qazaq tili sol túiyqtan әli kýnge deyin óz betimen shygha almay jantalasuda. Al, osynday jaghdayda әlde kimder tarapynan: «Baltyq boyyndaghylar, armyandar men ózbekter siyaqty, tilderindi damytugha eshkim senderge kedergi jasaghan joq qoy», - dep, osynau qanqúily sayasattyng basty qúrbandary - qazaqtardyng ózderin kinәlau, әlbette, júmsarta aitqanda - әdiletsizdik, óz atymen atasa - imansyzdyq!
Tәuelsizdikting kók bayraghy jelbiregen boyda elimizding bayyrghy túrghyndary tilining hal-ahualy kýrt jaqsaryp, ol respublikanyng shyn mәnindegi memlekettik tiline ainalugha tiyisti edi. Óitkeni, kóp jaghynan Qazaqstan ókimetining ózi jasandy týrde úiymdastyrghan postkenestik kezeng kataklizmderine qaramastan, tek últtyng óz ishki quaty arqasynda ghana demografiyalyq jaghdayymyzdyng birte-birte onala bastauy tilding qayta týleuine ontayly jaghday tughyzghan bolatyn.
Tómendegi kestege kóz tastasaq, búghan kóz jetkizu qiyn emes.
1897-2008 jj. QR túrghyndary etnikalyq qúramynyng ózgeru dinamikasy (myng adam)
Túrghyndar
|
1897 |
%
|
1926
|
1939
|
1959
|
%
|
1970
|
1979
|
1989
|
1999
|
2008
|
% |
Barlyghy (mln adam) |
4,15 |
100 |
6,2 |
6,1 |
9,31 |
100 |
13,0 |
14,7 |
16,2 |
15,0 |
15,56 |
100
|
Qazaqtar |
3392,8 |
81,7 |
3627,6 |
2313,7 |
2787,3 |
30,0 |
4238,4 |
5293,4 |
6496,9 |
7985,0 |
9320,0 |
59,9
|
Orystar
|
454,4 |
10,9 |
1275,1 |
2449,1 |
3972,0 |
42,7 |
5521,9 |
5991,2 |
6062,0 |
4479,6 |
3920,0 |
25,2 |
Ózbekter
|
29.6 |
0,71 |
129,4 |
103,2 |
135,9 |
1,5 |
216,3 |
263,3 |
331,0 |
370,7 |
448,0 |
2,9 |
Ukraindar
|
79,6 |
1,92 |
860.2 |
656,7 |
761,4 |
8,2 |
933,5 |
898,0 |
876,0 |
547,1 |
428,4 |
2,8 |
Úighyrlar |
55,8 |
1,35 |
63,4 |
35,4 |
59,8 |
0,6 |
120,9 |
147,9 |
181,5 |
210,4 |
236,0 |
1,5 |
Tatarlar |
56,0 |
1,35 |
79,8 |
106,9 |
191,7 |
2,1 |
285, 7 |
312,6 |
320,7 |
249,0 |
226,4 |
1,5 |
Nemister
|
2,6 |
0,01 |
51,1 |
92,4 |
658,7 |
7,1 |
858,1 |
900,2 |
946,9 |
353,4 |
212,3 |
1,4 |
Kәrister |
- |
0,00 |
0,04 |
95,9 |
74,0 |
0,8 |
81,6 |
92,0 |
100.8 |
99.7 |
102,5 |
0,7 |
Ázirb-dar |
- |
0,00 |
- |
12,0 |
38.4 |
0,4 |
57,7 |
73,3 |
89.0 |
78.3 |
85,0 |
0,5
|
Belarustar
|
- |
0,00 |
25,6 |
31,3 |
107,3 |
1,2 |
198,3 |
181,5 |
177.9 |
111.9 |
84,2 |
0,5 |
Ózge etnostar |
77,0 |
90,6 |
86,3 |
196,9 |
508, 2 |
5,4 |
500,6 |
534,9 |
616.2 |
468,0 |
503,0 |
3,2 |
Eskertu: jiyntyghy barsha Qazaqstan túrghyndarynyng 96,8%-yn qúraytyn san jaghynan eng iri etnostar ghana kirgen kestede, salystyrugha qolayly bolu ýshin, olardyng payyzdyq ýles salmaghy tek kóp jaghynan kezendi 1897, 1959 jәne 2008 jyldar boyynsha ghana berildi.
Kestede tórt birdey erekshelik nazar audartady: birinshiden, 1959 jylmen salystyrghanda 2008 jyly respublikadaghy qazaqtar sany 9,3 milliongha jetip, 3,3 eseden astam kóbeygen, sóitip, 1959 jylghy býkil Qazaqstan halqynyng sanymen tenelgen; ekinshiden, 1959 jylmen salystyrghanda, respublika túrghyndary ishindegi qazaqtardyng ýles salmaghy tura eki ese ósken; ýshinshiden, orystardyng sany olardyng tap sol 1959 jylghy san dengeyine deyin azayghan; tórtinshiden, 1959 jyly sany 5574 myng europalyq etnostar sany 3213 myng týrik etnostarynan ýstem týsip, arasalmaq 60% - 34,5% bolsa, 2008 jyly, kerisinshe, 10315 týriktektiler 4746 myng europalyqtardan ýstem týsip, arasalmaq 66,3% - 30,5% qúrady.
Sonday-aq, búl ózgerister, keybir sayasatkerler, jurnalister men basqa da zamandastarymyz jii aityp jýrgendey, orystar men «orystildilerdi» búrynghy kenestik respublikalardan «maqsatty týrde yghystyryp shygharu», «rusofobiya» saldarynan oryn alghan joq. Búl - negizinde ýsh basty faktor jatqan obektivti prosess: birinshiden, «jas» týrik úlystary tabighy ósimning anaghúrlym joghary qarqynyn saqtap túrghan jaghdayda, «kәri» europalyq úlystardyng barlyq jerde birazdan beri depopulyasiyagha úshyrap, yaghni, ólimning tuudan kóp boluy saldarynan sandarynyng azayyp jatqandyghy; ekinshiden, KSRO ydyraghannan keyin qazirgi barsha tәuelsiz memleketterdi qamtyghan jәne býkilәlemdik ýrdis bolyp tabylatyn, jalpy imperiyalyq qúrylymdardyng qúlauy mindetti týrde tudyratyn migrasiyalyq prosester; ýshinshiden, etnikalyq ózin ózi aiqyndau nemese ózin ózi baghdarlau prosessining keri sipatqa ie boluy - eger kenes zamanynda orys últymen aralas nekede tuylghan balalar basym kópshilik jaghdayda «orys» bolyp jazylyp kelse, qazir búl ýrdis qarama-qarsy sipatqa ie boluda. Búghan tómendegi keste dәlel bola alady.
TMD jәne Baltyq boyy memleketterindegi orystar sany, 1989-2000 jj.
|
1989 jylghy sanaq, myng adam |
Postkenestik esep |
Kemu, % |
|
myng adam |
sanaq jyly |
|||
Resey |
119865,9 |
115868,5 |
2002 g. |
-3,3 |
Ukraina |
11356 |
8334,0 |
2001 g. |
-26,6 |
Qazaqstan |
6228 |
4479,6 |
1999 g. |
-28,1 |
Ózbekstan |
1653 |
1362,0 |
mólsher |
-17,6 |
Belorussiya |
1342 |
1141,7 |
1999 g. |
-14,9 |
Latviya |
906 |
703,2 |
2000 g. |
-22,4 |
Kyrgyzstan |
917 |
603,2 |
1999 g. |
-34,2 |
Estoniya |
475 |
351,2 |
2000 g. |
-26,1 |
Litva |
344 |
219,8 |
2000 g. |
-36,1 |
Moldaviya |
562 |
198,1 |
2004 g. |
-64,8 |
Týrkimenstan |
334 |
156,8 |
mólsher |
-53,1 |
Ázirbayjan |
392 |
141,7 |
1999 g. |
-63,9 |
Tәjikstan |
388 |
68,2 |
2000 g. |
-82,4 |
Gruziya |
341 |
67,7 |
2002 g. |
-80,1 |
Armeniya |
52 |
15,0 |
2001 g. |
-71,2 |
vsego |
145155,9 |
133710,7 |
|
-7,9 |
|
|
|
|
|
RF-syz |
25290,0 |
17842,2 |
|
-29,4 |
TMD |
143430,9 |
132436,5 |
|
-7,7 |
Baltyq boyy elderi |
1725,0 |
1274,2 |
|
-26,1 |
Valeriy Tishkov. «Russkiy miyr: smysl y strategii» http://www.materik.ru/index.php?section=analitics&bulid=172&bulsectionid=19109 Bulleteni №170 01.06.2007
Múnda, Aleksey Lobanov siyaqty orystyng әsire patriottary «dәleldegisi» kelip jýrgendey, orystar sanynyng azang kórsetkishi jaghynan Qazaqstannyng әste birinshi oryn almaytyndyghy jaqsy kórinip túr.
Qalay bolghanda da, eshkimning jeke erkine baghynbaytyn búl faktorlardyng barlyghy qazaq tilining Qazaqstannyng memlekettik tili retinde qarqyndy damuyna jәne pozisiyasynyng sózsiz nyghangyna jaghymdy әser etetin faktorlar bolyp tabylady. Birinshiden, qazaqtardyng belgili bir bóligining «orystildiligine» qaramastan (biraq, әlbette, jii aitylyp jýrgendey, 40%-nyng emes, búl jóninde - tómenirek), 1959 jylmen salystyrghanda qazaq tilining qoldanylu ayasy kóp kenigen. Ekinshiden, respublikada jýrgizilgen halyq sanaqtary kórsetkendey, europalyq úlystar ókilderi obiektivti de, subiektivti de sebepter saldarynan qazaq tilin mengeru mәselesine ýnemi «tu syrtyn» bere qarasa, týrkitektiler qazaq tiline anaghúrlym yqylasty ekendigi kózge úryp túrady.
Mәselen, 1970 jylghy sanaq boyynsha orystardyng nebәri 1.01 payyzy ghana qazaq tilin erkin mengergen. Al, ózge europalyqtar kórsetkishteri mynaday bolghan: nemister - 0.52, ukraindar - 0.49, belarustar - 0.13. Endi týrkilerge qarayyq: úighyrlar - 7.80, әzirbayjandar - 7.14, tatarlar - 5.37, ózbekter - 3.56. 1979 jylghy sanaq boyynsha: orystar - 0.67, nemister - 0.51, ukraindar - 0.39, belarustar - 0.20. Bayqasanyz, alghashqy ýsh etnostyng kórsetkishteri tipti keri ketken! Týrkiler: úighyrlar - 9.34, әzirbayjandar - 7.40, tatarlar - 5.36, ózbekter - 4.73. 1999 jylghy sanaq boyynsha: nemister - 3.30, orystar - 2.15, ukraindar - 2.02, belarustar - 1.64. Týrkiler: úighyrlar - 62.78, ózbekter - 47.41, әzirbayjandar - 44.39, tatarlar - 40.58.
Sóitip, kenes zamanymen salystyrghanda qazaq tilin mengeru kórsetkishteri europalyqtar arasynda da, týrkiler arasynda da kóp ilgerilegeni aiqyn. Ras, búl túrghyda songhylary ózderining qomaqty basymdyghyn saqtap qalghan: eger europalyqtardyng memlekettik tildi erkin biletinderi 1.64 - 3.30 payyz aralyghynda bolsa, týrkiler kórsetkishi 40,58 - 62,78 payyz aralyghynda, yaghni, jartysyna juyqtan ýshten ekige taman. Al, eger kórnekilik ýshin eng úshqary kórsetkishterdi alsaq, úighyrlardyng qazaq tilin erkin bilui belarustargha qaraghanda 40 ese derlik artyq eken! Prinsiypinde, búghan tandanugha da bolmas, qansha aitqanmen, týrik bauyrlardyng ózara tildik, dindik, tarihi, mәdeni, salt-sanalyq, psihologiyalyq tuystyghy óz әserin tiygizetini belgili ghoy.
Al, eger qazaq tilin erkin jәne nashar biletinder sanyn qosa eseptese, sany 10 mynnan asatyn diasporalar arasyndaghy qazaq tiline eng jýirikteri mynalar bolyp shyqty (payyz esebimen): qyrghyzdar - 88.8 (orys tilin 80.5 iygergen), úighyrlar - 80.5 (76.1), ózbekter - 80.0 (59.2), týrikter - 74.7 (75.9), tәjikter - 67.9 (35.8), tatarlar - 63.6 (96.9), әzirbayjandar - 63.4 (86.0), kýrdter 61.2 (76.9), bashqúrttar - 58.3 (97.9). Eng tómengi kórsetkishter: belarustar men polyaktar - 9.9-dan (99.4 jәne 98.9), mordvalar - 12.3 (99.5), ukraindar - 12.6 (99.5), orystar - 14.9, nemister - 15.4 (99.3), moldavandar - 17.8 (99.2), chuvashtar - 19.0 (99.3).
Jәne bir kónil audararlyq jaghday - diasporalardyng birqatary qazaq tilin óz ana tilinen artyq biledi eken (alfavit boyynsha, payyz esebimen): әzirbayjandar - tiyisinshe 63.4 jәne 51.1, bashqúrttar - 58.3 jәne 28.2, qyrghyzdar - 88.8 jәne 38.3, kәrister - 28.8 jәne 25.8, polyaktar - 9.9 jәne 9.1, tәjikter - 67.9 jәne 56.8, tatarlar - 63.6 jәne 37.1, teng dәrejede derlik: grekter - 26.4 jәne 26.8, týrikter - 74.7 jәne 75.5, úighyrlar - 80.5 jәne 81.5.
Keybir aqparat kózderi qazaqtardyng 40 payyzy óz ana tilin bilmeydi dep, attanday aitugha qúshtar. Múny qazaq tilining qamqorlyqqa zәru ekendigin sezdiru ýshin alghash auzyna alghan akademik Ábduәly Haydarov bolatyn. Múnyn, bәlkim, kezinde qajeti de bolghan shyghar, biraq búl derekting týbi shiyki. Al, naqty aqparat - 1999 jylghy sanaqta respublikamyzdaghy 7 985 myng qazaqtyng 7 934 myny qazaq tilin biletini derektelgen. Olardyng 114 myny, yaghni, 1.4 payyzy ana tilin nashar bilgen. Al, 51 myng qazaq, yaghni, 0.6 payyzy, mýlde bilmegen. Jalpy alghanda qazaq tilin shala biletinder men mýlde bilmeytinder sany 2 payyzdan sәl ghana asady. Bizde basqa resmy derek joq.
Ras, sanaq nәtiyjelerinde de anau-mynau auytqular oryn aluy mýmkin, alayda, jogharyda aitylghanday alshaqtyq boluy mýmkin emes, әlbette.
Tarih bizding halqymyzdyng jetkilikti dәrejede shiraq ekendigin, onyng anau-mynau jaghdaylargha, sonyng ishinde naryqtyq qarym-qatynastargha da, jyldam beyimdelip ketetindigin kórsetken. Endeshe, ol ozining ana tiline beyimdele almaydy deuge kimning auyzy barady?! Al, jogharyda keltirilgen faktiler qazaqtardyng óz tilin memlekettik til retinde qoldanugha әldeqashan dayyn ekendigin esh kýmәnsiz dәleldeydi.
1999 jylghy songhy sanaq qorytyndysy kórsetken diasporalardyng qazaq tilin mengerudegi jetistikteri - memleket qamqorlyghynyng nәtiyjesi bolyp tabyla ma? Týk te olay emes! Óitkeni, memlekettik tilding basqa emes, dәl memlekettik oryndar - Preziydent әkimshiliginde, Ýkimette, Parlamentte, Joghary sotta, Bas prokuraturada jәne t.b., sonday-aq, olardyng jergilikti mekemelerinde adam jylarlyq jaghdayda ekenin aiqyn kórip otyrmyz ghoy. Demek, paradoks bolsa da, aqiqatyn aitugha tura keledi: memlekettik tilding damuy men nyghangyna basty kedergi - memleketting ózi! Búghan ne sebep? Tek salghyrttyq qana emes. Kóptegen sheneunikterding balalary ana tilin bilmeydi, sondaqtan olardyng bolashaghy men mansaby ýshin qatty qauiptenetin ata-analary memlekettik tilding júmys istep ketuine mýddeli emes. Onyng ýstine, sheneunikterding ózderining de basym kópshiligi memlekettik tildi bilmeydi. Tipti, bizding keybir premier-ministrlerimizding ózi ana tilin tura bizding kóz aldymyzda ýirene bastaghanyna bәrimiz kuә emespiz be?! Al, solardyng tildi qazir qanshalyqty dәrejede mengergenin men bilmeymin. Biraq, meninshe, óz qyzmetin qazaq tilinde erkin atqaryp ketetindey dәrejede bolmasa kerek.
Osyghan oray biz zor ókinishpen mynany atap aitugha mәjbýrmiz: Qazaqstannyng tәuelsizdik aluynyng jәne halqymyzdyng óz yntasynyng arqasynda ghana ótken ghasyrdyng sony men jana jýzjyldyqtyng basynda tabighy týrde qalyptasqan asa ontayly jaghdaylardy respublika biyligi qazaq tilin jan-jaqty damytu maqsatynda paydalanugha әste asyghar emes. Qazaqstannyng alghashqy til turaly zany qabyldanghannan beri ótken 19 jyl ishinde jaghday ózgergen joq dese de bolady. Ol az bolsa, qoghamymyzda kýni býginge deyin til problemasy tóniregindegi pәtuәsiz aitys-tartystar tolastar emes, al, memleketting ózi qazaq tilin shynayy damytyp, onyng memlekettik mәrtebesin bekitu jóninde praktikalyq jәne nәtiyjeli sharalar qabyldaytyn týri joq. Osyghan baylanysty: «Múnday jaghdayda ne isteu kerek?» - degen zandy súraq tuyndaydy...
Mening pikirimshe, atalmysh problemany keshendi týrde sheshu maqsatynda memleket esh kidirissiz mynaday sharalar qabyldaugha jәne jýzege asyrugha tiyis:
1. Memlekettik tilding birinshi kezekte barsha memlekettik qyzmetkerler ýshin týgel mindettiligi jóninde arnayy baptar engizu arqyly Konstitusiyadan bastap, elimizding zandaryn jetildiru. Áytpese, sayyp kelgende, kýni býginge deyin memleketting ózi ýshin mindetti emes til, әsirese, eger memqyzmetkerlerding memtildi bilu qajettiligi esh te bir zandyq mәjbýrleu men zandyq jauapkershilik sharalarymen bekitilmese, ol qalaysha memlekettik til bolmaq?! Absurd, basqa týk te emes! Mindettemeytin zannyng - zang emes ekendigin de týsindirip jatu qajet pe?
2. Sonday-aq, «eshten kesh jaqsy» prinsiypimen tiyisti zandargha, býkil әlem tәjiriybesine say, memlekettik tilding elimizding barsha azamatary ýshin týgel mindetti ekendigi jóninde arnayy baptar engizu (al, Qazaqstannyng barshagha ortaq osynau normadan oqshau túrugha tiyis emes ekendigi de týsinikti bolsa kerek), biraq olardyng memqyzmetkerlerge qatysty baptardan aiyrmashylyghy - búl baptardyng óz kýshine týpkilikti enetin tastay merzimin belgileu qajettigi. Aytalyq, bes jyl nemese, eng kóbi - on jyl merzim, al, odan song búl túrghyda eshqanday әngime boluy, memlekettik til mindetti emes degen oidyng ózi, nemese, osy mәsele tónireginde bostekey hәm úshy-qiyry joq aitys-tartys tudyru niyeti endi qaytyp eshkimning basyna da kelmeui tiyis. «Zang nashar, biraq ol - zan» qaghidasy belgili ghoy.
3. Memlekettik tilding sózsiz mindettiligi men әreketke qabilettiligin zang negizinde qamtamasyz etu isine úiymdastyrushylyq jәne materialdyq sipattaghy barsha qajetti sharalar «erip jýrui» tiyis, atap aitqanda:
- barlyq dengeyde tiyisti atqarushy jәne baqylaushy qúrylymdar, sonyng ishinde memlekettik tildi engizudin, ókinishke qaray, bizding qoghamymyz aldynda tikesinen tik túrghan problemalary joqtyng qasy bolsa da, Qytay tәrizdi elderde tabysty qoldanylyp kele jatqan til polisiyasyna deyin úiymdastyrylyp, iske qosyluy kerek;
- qazaq tilining múghalimderi men oqytushylaryn jedel jәne kәsiby dengeyde dayarlau, olargha layyqty jalaqy tóleu, sapaly, barlyq talaptargha jauap beretin oqulyqtar, kórneki qúraldar men basqa da әdebiyetterdi dayyndap, jaryqqa shygharu, memqyzmetkerler ýshin bólek jәne ózge azamattar ýshin bólek memlekettik tilge ýiretu túraqty kurstaryn ashu jәne olardy barlyq qajettiliktermen jabdyqtau tәrizdi memlekettik tildi damytu men bekitu maqsattaryna jetkilikti qarajatty elimizding budjetinde múqiyat esepteu jәne qarastyru;
- barsha BAQ-tarda, әsirese, orys tilindegi, tәuelsiz últtyq memleket qúru jolyna obektivti jәne týbegeyli týrde bet búrghan Qazaqstanda óz ómirin odan әri retteu túrghysynda el azamattarynyng qazaq tilin bilu qajettiligi men artyqshylyghyn, jalpy alghanda memlekettik til mәselelerin belsendi jәne maqsatty týrde nasihattau, Mihail Sytnik tәrizdilerding qazaq tilining memlekettik til bolugha «jaramaytyndyghy» jónindegi shekten shyqqan nәsilshildik «iydeyalaryna» toly sandyraq maqalalary men kitaptaryn әshkereleu jәne t.b.
Býkil aitylghandy qoryta kele, atap ótudi qajet etetin mәsele - memlekettik til mәselesimen memleketting ózi tikeley ainalyspayynsha, bizding respublikamyzda qazaq tilin is jýzinde damytyp, onyng pozisiyasyn bekituge baghyttalghan osynday jәne odan da basqa úsynystar bar bolghany iygi niyet bop qala beredi. Al, memleketting әzirshe onday sharuamen ainalysatyn týri joq. Sondyqtan bizderdin, yaghni, júrtshylyqtyng mindeti - qaytken kýnde de, jәne meyilinshe tezirek, atalmysh ózgeriske qol jetkizu ýshin býkil kýsh pen amaldardy júmyldyru...
2008 jyldyng 20-nshy nauryzy
«Abay-aqparat»