Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2283 0 pikir 20 Qyrkýiek, 2011 saghat 08:28

Jangeldi Shymshyqov: «Qymbatshylyq - kedendik odaqtyng kesiri»

Songhy kezderi janar-jaghar maymen birge jarysyp azyq-týlik baghasy da qymbattap jatyr. Búghan deyin Energetika jәne miyneraldy resurstar ministri Sauat Mynbaev eldegi benzin qúnyn reseylik janar-jaghar may baghasymen tenestirudi qolgha alatynyn aitqany bar. Sharyqtap bara jatqan qymbatshylyqtyng sebebi men saldary, jay-japsaryn bilmek oimen ekonomist, әleumettik-ekonomikalyq zertteuler ortalyghynyng diyrektory Jangeldi Shymshyqov myrzamen súhbattasqan edik.
- Býgingi tanda bas bermey bara jatqan azyq-týlik baghasy «kedendik» sayasattyng kesirinen emes pe?
- « Etting baghasy 2 myng tengeden asuda» - desek osy 2000 tenge bagha qanday qúramdas bólikterden túrady degen súraqqa әueli jauap berelik. Bagha = shyghyndar ( ózindik qún) + orta payda. Songhysyn taldap әure boludyng qajeti joq, óitkeni kez kelgen ónim óndirushi eng bolmasa ortasha tabys tabugha tiyisti. Al shyghyndar nemese ózindik qúndy taldasaq : eng әueli jem - shóp, suaru, baghu shyghyndary ( maldy asyrap, jemdeuge qajetti shóp, jem satyp alugha ketken shyghyndar), baqtashy - malshynyng jalaqysy, maldy songgha ketken shyghyndar, soyylghan etti tasymaldaugha ketken shyghyndar nemese kólik shyghyndary janar jaghar may baghasy kóterilse, ózinen- ózi kólik shyghyndary (soyylghan etti tasymaldaugha kerekti) ósedi, alayda jem shóp әzirleuge de, tasymaldaugha da, janar - jaghar may qajet, endeshe jem-shóp te avtomatty týrde qymbattaydy, suaru, soy - olar da kóliksiz jýzege aspaydy, baqtashy- malshylar jalaqysyn da JJM baghasyna sәikes kóteru qajet. Sóitip, etting ( kez kelgen ónimning ) baghasy men janar - jaghar may baghasy túp - tura proporsional baylanysta bolady.
Sonymen qatar, osydan 2-3 jyl búryn qabyldanghan ýkimet sheshimimen maldy soyyp, etin saudagha týsiru ýshin arnauly mal soyatyn, veterinarlyq talapqa say oryndarda - «boynyalarda» ghana jýzege asyrylu tiyisti. Sol kezde-aq, ekonomister osy « boynyalar» óz qyzmeti ýshin etting ózindik qúnynan eki ese artyq tólem aqy súraytynyn boljap, et baghasy eki ese artatynyn mәlimdegen bolatyn. Eng ókinishtisi de, eng qyzyqtysy da etti «boynyalarda » ghana soy talaby Keden Odaghyna kirudegi Resey ýkimetining talaby bolatyn. Qoldan soyylghan mal eti eki ese arzan bolsa, odan Resey malshylarynyng útylatyny anyq, osynday bәsekelestikte Qazaq malshylaryna oisyrata soqqy berip, bәsekege qabilettiligin tómendetu ýshin «boynya» sayasaty qoldanylyp otyr.
- Elde azyq baghasyn birqalypty ústaytynday ishki rezervter bar emes pe? Ýkimetting qauqary qayda? Álde keden odaghyna kirgesin eshkimnen eshbir qayran bolmay ma?
- Bizding dәuirimizge deyingi 4-3 ghasyrlarda Ejelgi Qytayda «Guaniszy», Ejelgi Indiyada «Arthashastra» ghylymy tarktattarynda : memleketting eng negizgi mindeti azyq -týlik baghalaryn túraqtandyru, al ol ýshin memleket qazynasynyng esebinen egin orylatyn, mal soyylatyn kezende óz qambasyna óndirilgen azyq- týlikti kóptep satyp alyp, túrghyndar ýy sharuashylyq súranysyn úlghaytyp nauqandyq bagha tómendeuin boldyrmaydy. Al birte - birte oraq nauqany ayaqtalyp, azyq-týlik satu azayyp, súranys artyp, bagha kóteriledi - au degende qazyna qambasyndaghy azyqty saudagha sala bastaydy, sóitip úsynysty arttyryp, baghany jýgendeydi delingen.
Endeshe, 2 jarym myng jyl búryn tabylghan, kýndelikti memlekettik ekonomikalyq sayasatta qoldanylghan bagha retteu tetigi bar. Alayda ol ýshin memleketting óz qambasy, qor jinaytyn qarajaty jәne ekonomika men halyqty oilaytyn adal ýkimeti boluy kerek.
Elevatorlar jeke menshikke satylyp ketti, et qoryn saqtaytyn Resey Federasiyasynday qor joq. Tym bolmasa, Reseydegidey azyq-týlikting tótenshe qory da jasalghan joq...
- Qazaqstanda baghasyn ústay almaytynday qay azyq týrleri boyynsha osaldyq bar?
- Qazaqstandaghy dýkenge - sauda arqyly tútynushynyng qorjynyna týsetin azyq- týlikting (49%) teng jartysy import - syrttan әkeletin tauarlar. Onyng ishinde konservlengen et, sýt, kókinis siyaqty ónimderding basym kópshiligi Reseyden keledi. Olardyng baghasyna Qazaqstan bәlendey әser ete almaydy. Sitrus, qúrma, banan, ananas alys shet elderden búryn óte tómen keden salyghymen shekaradan ótse, endi Kedendik Odaq sayasatymen joghary kedendik salyqpen ótip qymbattaydy. Sol siyaqty kókónis te Resey qalaghan salyqpen ótkiziledi. Endeshe, nannan, shiyki et, kýrish siyaqty azyq týrlerinen basqalaryna Qazaqstan osaldyq tanytady, óitkeni azyq-týlik baghasy keden salyghynyng esebinen de qymbatqa týsedi.
- Azyq baghasy egemen elge tәn bolatynday etu ýshin bizge qanday sayasat kerek?
- Bizding elimiz aldymen tәuelsiz ekonomikalyq sayasat, kedendik sayasat jәne syrtqy sayasat jýrgizui qajet. Sayasy maqsattar ýshin ekonomikalyq qauipizdik pen tәuelsizdik ústanymdaryn qoldan beruge tiyisti emes. Sonymen qatar monopoliyagha qarsy sayasat pen memlekettik bagha retteu sayasatyn últ ekonomikasynyng erekshelikteri men jergilikti últtyng mýddelerine say jýrgizuge tiyisti.
Últtyq iydeologiyasyz azyq-týlik sayasatyn da týsinu mýmkin emes...
- Ángimenizge rahmet!
«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502