Qorday audanynda oryn alghan qaqtyghys orny tolmas ókinishke úlasty. Aydyn-kýnning amanynda 10 azamat kóz júmyp, taghy onneshesi jaraqat aldy. Búl - otyz jylghy olaq sayasattyng saldarynan tuyndaghan oqigha. Biraq bizding biylik qaqtyghystyng sebebi qarapayym túrmystyq kiykiljing degennen tanbay otyr.

8 aqpan kýni Qorday audanyndaghy oqigha saldaryn joi jónindegi ýkimet komissiyasy qúryldy. Komissiya tóraghasy - Jambyl oblysynyng su jana әkimi Berdibek Saparbaev. Komissiya qúramyna Jambyl oblysynyng eks-әkimi Asqar Myrzahmetov, enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Birjan Núrymbetov, Qazaqstan halqy Assambleyasy tóraghasynyng orynbasary Janseyit Týimebaev, parlament mәjilisining deputaty Shәkir Hahazov jәne «Dýngen qazaqstandyq qoghamy» qoghamdyq birlestigining tóraghasy Abubakir Voinse kirdi.

Búlardan bólek, qarjy, industriya jәne infraqúrylymdyq damu birinshi viyse-ministrleri, aqparat jәne qoghamdyq damu, últtyq ekonomika, densaulyq saqtau, bilim jәne ghylym viyse-ministrleri, ishki ister, qorghanys ministrlerining orynbasarlary, Bas prokuror men Últtyq qauipsizdik komiyteti tóraghasynyng orynbasarlary da komissiya qúramynda júmys istep jatyr.

QR Premier-Ministri Asqar Maminning ókimimen qúrylghan ýkimettik komissiya qúramynda «Dýngen qazaqstandyq qoghamy» qoghamdyq birlestigining tóraghasy Abubakir Voinse degen adam qaydan jýr? Birinshiden, búl adam ýkimetke ýsh qaynasy sorpasy qosylmaytyn qoghamdyq birlestik mýshesi, ýkimet adamy emes. Endeshe, ýkimettik komissiyagha kiruine qanday qúdiretti kýsh kómektesti?! Ekinshiden, eger búl adamdy qaqtyghysqa qatysqan dýngen últynyng ókili retinde komissiyagha aldy desek, onda komissiya qúramynda qazaq belsendileri men qogham qayratkerleri nege joq?! Saparbaev pen Myrzahmetovtar biylik ókilderi, olar beytarap týrde júmys jasaydy. Abubakir Voinse dýngenning mýddesin qorghaydy. Sonda qazaqtyng mýddesin kim qorghamaq?!

Voinse ýkimettik komissiyagha mýshe bolghany ýshin, beytarap júmys jasauy kerek bolatyn. Biraq Abubakirding әr mәlimdemesi búl talapty joqqa shygharyp otyr. Ýkimettik komissiya mýshesi ekeni esinde joq sekildi. Óz últynyng soyylyn soghyp, mýmkindiginshe tarazynyng basyn ózderine audarugha tyrysyp baghuda.

«Qoyannyng ózin kórip, qaljasynan týnil» degendey, komissiyanyng qúramyn kórip, qyzmetine kýmәn keltirip otyrghandar kóp. «Birligi jarasqan kópúltty memleket» degen úrangha berik qazaq biyligi búrynghy әdetine bassa, býlik bastaushylar qútylyp, ashynghan qazaq tútyluy әbden mýmkin...   

Kópshilikting búlay alandauy beker emes eken. Saparbaev bastaghan komissiya Qordaygha jetken betinde baghytynan janyldy. Úzaq uaqyt ushyqqan jaranyng jaryluyna sebep - 80 jastaghy qariyanyng tayaqqa jyghyluy jәne dýngen azamattardyng polisiyagha qol kóterui bolatyn. Memkomissiya tekseristi osy tústan bastauy kerek edi. Qariyanyng jambasyn syndyrghan búzaqylar men qúqyq qorghaushylardy qúrmettemegen qylmyskerlerdi jazagha tartu - qaqtyghysty toqtatudyng basty tetigi edi.

Preziydent sengen komissiya aldymen aqsaqaldyng amandyghyn súraudyng ornyna, birden dýngen diasporasymen kezdesip, solardyng kónilin aulady. Solardyng sózin tyndap, solargha sendi. Eldi tastap qyrghyz asa qashqan azamattardy quyp baryp, elge qaytyndar dep «jyghyla-jalyndy». Tipti elge qaytsa ýi-kýilerin jóndep beretinin de jetkizdi.

- Sizderden arandatulargha ermeudi súraymyz. Búzylghan barlyq ýilerdi biz qalpyna keltiremiz, otbasylargha kómek kórsetemiz. Bizding mamandar júmys istep jatyr, zalaldy baghalauda. Bizding barlyghynyzgha taghy aitarymyz, ketip qalghan, qazir Qyrghyzstanda óz tuystaryn panalap jatqan jaqyn-juyqtarynyzgha elge qaytu kerektigin jetkizsenizder, - dedi Berdibek Saparbaev.

Sonday-aq, elge oralyp jatqan qazaqstandyqtar shekaradan jenildetilgen rejimde ótetini de aityldy. Bizdi tanghaldyrghany, «shybyq tiymey shynq eterlikpen» elden shygha qashqandar, shekaradan kýndelikti kýibeng tirligimen jýrgenderge qaraghanda jenildetilgen rejimde ótedi eken. Olar sonda qanday erligi ýshin memlekettik qúrmetke bólenip otyr...

Ýkimettik komissiya qashyp-pysqan dýngenderding kónilin aulaumen qatar, Sortóbe jәne Masanchy auyldaryna baryp qaytys bolghan azamattardyng otbasyna kónil aitty. Búl 9 aqpan bolatyn. Kónil aita kelgen komissiyagha jergilikti túrghyndar kinәlilerdi tauyp, qatang jazgha tartsanyzdar dep kemsendepti. Oqighanyng oryn aluyna týrtki bolghan kim ekenin esten shygharyp alghan sekildi.

«Búl qylmyskerlik niyetpen jasaldy. Beytanys adamdar auylda jýrip, ýilerdi órtep, aqsha men altyn talap etip, qarumen qorqytqan. “Ýilering órtenip jatyr, shyghyndar”, degen. Olardyng arasynda mas adamdar boldy», - dedi túrghyndar.

Bizding biylik osy oqighagha baylanysty «arandatushylar» degen sózdi jii qoldanyp jýr. Bizding oiymyzsha, naghyz arandatushy myna túrghynnyng ózi. «Qaru alyp aqsha men altyn talap etti», «olardyng arasynda mas adamdar boldy» degeni qay sasqany. Kezinde Jeltoqsan kóterilisine shyqqan jastardy da sol kezdegi biylik pen ózge últ ókilderi «alqashtar, narkomandar» dep aiyptaghan...

Dýngen azamattardyng kónilin tauyp, tipti olardyng joghalghan maly men býlingen kóligine deyin tólep beretinin aityp ýlgergen komissiya mýsheleri, qaytys bolghan qazaq azamatynyng ýiine 10 aqpanda әreng jetti. Tipti oghan deyin resmy aqparat qaqtyghysta qazaq azamatynyng qaytys bolghany, qazaqtardyng da zardap shekkeni jayly mýlde aqparat taratqan joq. Ýkimettik komissiyanyng dýngendermen kezdesuinen dýrkin-dýrkin aqpar berip, foto-viydeo jariyalaghan resmy organdar, aimaqtaghy qazaqtardy mýlde úmytqan edi. Qogham talap ete bastaghan song ghana, býgin ýkimet komissiyasy qaza tapqan Darhan Ábdirahymnyng otbasyna barghanyn mәlimdedi.

Endi biylik senip, ýkimettik komissiyagha qosqan «Dýngen qazaqstandyq qoghamy» qoghamdyq birlestigining tóraghasy Abubakir Voinsening ne aityp, ne jazyp jýrgenine toqtalayyq. Isting aq-qarasyn anyqtauy tiyis komissiyagha mýshe bolghany ýshin Voinse de oqighagha obektivti qaraugha tiyis edi. Biraq búl azamat «oqighany ýshinshi tarap úiymdastyrdy, shabuyl aldyn-ala josparlanghan» degen dәlelsiz sózderdi aityp, eldi shatastyryp otyr.

«Men ishki ister organdarynda qyzmet ettim, tergeushi bolyp júmys jasagham. Kesheden bastap jaghdaydy taldadym. Syrttan kómek bolmasa, múnday jaghday bolmas edi. Sebebi, múnday qysqa merzimde olar osynsha kóp adamdy jinay almas edi. Osynday qysqa merzimde múnshalyq dayyndala almasy da sózsiz. Barlyq әleumettik jelilerge aqparat óte qysqa uaqytta tarap ketti. Osynyng ózi olardyng dayyndalghanyn kórsetedi», - deydi Abubakir Voinse.

Voinse búl sózimen ne aitqysy kelip otyr?! Qariyasyn qorlap, polisiyasyn sabaghan bassyzdyqqa namystanghan qazaq júrtyn arandatqysy kelip otyr ma? Otandasymyz «qazaqtar úzaq uaqyt dayyndalyp, bizge shabuylgha shyqty» degen aram oidan aulaq dep ýmittenemiz.

Bauyry Abubakir Voinseden kem týskisi kelmegen taghy bir dýngen azamaty, Qazaqstan dýngenderining qoghamdyq birlestigi, Almaty qalalyq filialynyng ókili Arif Imarov aqsaqaldyng jambasy syndy degendi joqqa shygharyp otyr.

«Ol kýni jastardyng bir toby Qarakemer auylynan Sortóbege bara jatqan. Sonda janjal tuyndady, biraq tóbeles bolghan joq. Ózara iligisip qalghan ghoy. Sosyn Sortóbede poliyseylerge kýsh qoldanu oqighasy boldy. Sol ýshin eki adamdy ústady. Qazir bir qariyanyng san sýiegin syndyrdy degen aqparat tarap jatyr. Onday bolghan joq. Men ózim estigen joqpyn», - deydi Imarov «Sputnik Qazaqstan» tilshisine bergen súhbatynda.

Biraq basbúzarlardyng tayaghynan qariyanyng jambas sýiegi synghanyn IIM ministrining orynbasary Aleksey Kalaychidy rastaghan.

Al Qazaqstan dýngenderining qoghamdyq birlestigi, Almaty qalalyq filialynyng jetekshisi Romazan Angbov bolghan iske jergilikti biylikti kinәlaydy.

«IYә, 5-ci kýni túrmystyq janjal bolghan. Meninshe, jergilikti biylik, auyl әkimderi tiyisti sharalardy der kezinde qolgha almaghan. Keshe bolghan nәrse emes qoy. Birden shara qoldanu kerek edi», - deydi Aybov.

Búl sózding jany bar. Eger biylik jaltaq sayasat jýrgizbey, ózge diaspora ókilderin qazaqtardy syilaugha ýiretkende múnday qaqtyghystar oryn almas edi. Bir búl emes, tәuelsizdik jyldary oryn alghan onshaqty últaralyq qaqtyghystardyng bәrine ózge últ ókilderining zansyz әreketteri sebep bolghan. Osy kýnge deyin qazaqtar jinalyp, ózge últ ókiline kýsh kórsetipti degendi esip kórmedik. Qayta qazaqty qaghyp ketken, soghyp ketken nemese qazaqtyng tilin, elin syilamaghan otandastarymyz az emes. Últaralyq qaqtyghystardyng basty sebebi de osy...

Quanysh Qappas

Abai.kz