Mәmbet Qoygeldiyev, Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining Qazaqstan tarihy men mәdeniyeti kafedrasynyng mengerushisi, tarih ghylymynyng doktory, professor:

«Alash ainasy» gazeti men Qazaq radiosynyng birlesken jobasy

«Aytóbel» habarynyng jazbasha núsqasy

Avtory: Edil Anyqbay

Habardyng tikeley tolqyndaghy uaqyty: 101 GhM, sәrsenbi kýni saghat 14:05-15:00

Mәmbet Qoygeldiyev, Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining Qazaqstan tarihy men mәdeniyeti kafedrasynyng mengerushisi, tarih ghylymynyng doktory, professor:

«Alash ainasy» gazeti men Qazaq radiosynyng birlesken jobasy

«Aytóbel» habarynyng jazbasha núsqasy

Avtory: Edil Anyqbay

Habardyng tikeley tolqyndaghy uaqyty: 101 GhM, sәrsenbi kýni saghat 14:05-15:00

- Mәmbet agha, Qazaq memleketining 20 jylyn tarihpen sabaqtasanyz. Tarihshy ghalymdarymyz osy uaqyt aralyghynda qazaq tarihyn bir izge týsire aldy ma? Tarihshylar 20 jylda ne berdi?

- Ótken HH ghasyrda tarih ghylymy, ta­riyh­shylar dayarlaytyn bilim jýiesi qalyp­tasty. Pedagogikalyq instituttar mamandar shyghara bastady. Ony úmyta almaymyz. Tarihy shyndyq solay. Últtyq Ghylym akade­miyasynyng janynan ghylymiy-zertteu orny - tarih instituty ashyldy. Tarihy zertteu­lerding nәtiyjesin jariyalaytyn basylymdar ómirge keldi. Býtin bir infraqúrylym qa­lyp­tasty. Belgili bir baghyt-baghdarda tarihy sananyng qalyptasuyna qoghamda jaghday jasaldy. Bes tomdyq Qazaqstan tarihy ja­ryq kórdi. Ony jazghan ghalymdar Memleket syilyghyn aldy. Sol 5 tomdyqtyng negizinde oqulyqtar jazyldy. Mektepte, orta bilim, joghary bilim jýiesinde oqu qúraldary qalyp­tasty. Oqytu әdistemesi ómirge keldi. Múnyng bәri belgili bir dәrejede jetistik bolghanymen, býgingi súranysty qanaghat­tandyra almaytyn qayshylyqty jaqtary taghy bar. Ómirmen birge ghylym da ózgerip otyrady. Olay bolmasa, damu joq.

Al kenestik biylik ydyraghan son, kenestik imperiya qúlaghannan keyin, ómir bizge jana talaptar qoydy. Búrynghy iydeologiyalyq negizdegi kóptomdyq tarihymyz, oqulyqta­rymyz bizdi qanaghattandyrmaytyn boldy. Ol da - tabighy nәrse. Kenestik tariyh, impe­riya­lyq ortalyq - Mәskeuding iydeologiyalyq oryndarynyng aituy boyynsha, solardyng bergen baghytymen jazylghan, әdistemelik túrghydan shekteuli tarih bolatyn. Ol tarihtyng ishinde últqa qatysty mәseleler, kóptegen taqyryp qamtylmady, aitylmady, tarihy túlghalar syzylyp tastaldy. Ýlken oqighalar qozghausyz qaldy. Sondyqtan ta­riyh­ty qayta jazu mәselesi tuyndady. 1991 jyldan, bәlkim, odan da sәl erterek, «qayta qúru» kezeninde me eken, últtyq tarihty qayta qorytu prosesi bastaldy. Búl prosess әli de jýrip jatyr, ayaqtalghan joq. Biz myna­ny týsinuimiz kerek - ghylym ýshin, әsirese tarih salasyna, 20 jyl kóp uaqyt emes. Dýniyetanymdyq kózqarastaghy ghylymdardyng qayta jazyluy, tolyqqandy ainalymgha týsui ýshin, birinshiden, uaqyt kerek, ekinshi­den, býginge deyin ainalymnan shyghyp qal­ghan nemese ainalymgha tartylmaghan tarihy derekter, mәlimetter, qújattar bar, tariyh­shy ghalymdar solardy ainalymgha týsiruimiz kerek. Joq bolsa, tabugha tiyispiz. Ýshinshiden, dýniyetanymdyq kózqarastaghy tarihty týzu ýshin kәsiby dengeyi joghary jana buyn, jana úrpaq kerek. Biraq ol - bir-eki, tipti on jylda bola qoyatyn nәrse emes. Búrynghy kommuniys­tik iydeologiyagha baylanbaghan, shyrmalmaghan, odan tәuelsiz, erkin oilaytyn, azat kózqaras­taghy, batyl jazatyn, әlemdik tarihnamanyng jetistikterin iygergen, birneshe til biletin jana buyn qalyptasuy kerek. Mәselen, damyghan, órkeniyetti elderde tarih ghylymy qalay jazylyp jatyr? Ony anyqtau ýshin til biluimiz kerek. Kóp jaghdayda aitady: «Bizde tarih ghylymy joq! Qazaq tarihy jazylmay jatyr» dep. Bәlkim, búl pikirler dúrys ta shy­ghar. Biraq kәsiby tarihshy retinde aita­rym: Nәrestening ómirge kelui ýshin Allanyng belgi­le­gen toghyz ai, toghyz kýn uaqyty bar. Osy uaqyttan keyin ghana nәreste tolyqqandy ómirge keledi. Nәresteni kýtu kerek, baptau kerek. Densaulyghyn qadaghalap, bilim beru kerek degen siyaqty jauapty júmysty, ýlken yjdahatty talap etetin nәrse ghoy.

- Tarihtyng baghytyn anyqtauda tolghaqtyng uaqyty tolghan siyaqty.

- «Endi qansha uaqyt kerek?» deysiz ghoy. IYә, aitayyq, soghan kele jatyrmyn. Halyq­tyng tarihy bir, on, jýz jyl emes, myng jyl­dap sanalady. Bizding últtyq tarihymyzdyng qalyptasuy ótken kezenderi men býgingi kýnge deyin, kemi, 2,5-3 myng jyldy qamtidy. Tarih ghylymynda osy 20 jyl ishinde biraz júmys atqaryldy. Mәselen, qazaq hal­qynyng kenestik jýie jaghdayynda imperiya­lyq biylikke qarsy últ-azattyq qozghalysy. Búl HVIII, HIH, HH ghasyrlardy qamtydy. Ýsh ghasyr! Osy uaqyttaghy qazaq halqynyng memlekettik Tәuelsizdigi ýshin kýrester kóp bolghan. Mәselen, Kenesary Qasymovtyng tarihyna qatysty búryn jәne janadan jazylghan enbekter dýniyege keldi. Kenesary turaly birneshe zertteu enbek, qújattar jinaghy jariyalandy. Búlar - osy uaqytqa deyin oqyrmandardyng qolyna tiymegen dýniyeler. Qazir erkin oqy alady. Taqyryp retinde mektep oqulyqtaryna endi. Sol siyaq­ty Alash qozghalysy. Búl da - últ-azattyq jolynda irgeli mәsele. Birneshe zertteuler, monografiyalar jazyldy. Akademik Núr­peyi­sovting enbegi, Amanjolo­vanyng zert­teuleri, onyng ishinde mening de monografiya­larym bar. Alash qozghalysyna baylanysty mening redaktorlyghymmen bes kitap bolyp «Qú­jat­tar jinaghy» shyqqan, qazir de onyng jal­gha­syn dayarlap jatyrmyz. Mine, osy siyaq­ty taqyryptar iygerilu ýstinde. Últtyq tarih qashan býtindeledi? Onyng ýlken, irgeli mәse­leleri boyynsha zertteu júmystary, monog­rafiyalyq enbekter ómirge kelgennen keyin baryp sonyng negizinde últ tarihy týgen­­de­ledi. Últ tarihyn birden jaza salu mýmkin emes. Biraq sol prosess jýrip jatyr. Mәse­len, memleketimiz 2006 jyly «Mәdeny mú­ra» baghdarlamasyn qabyldady. Búl bagh­dar­lamany Elbasynyng ózi tikeley qam­qor­lyghyna aldy. Baghdarlama negizinde ondaghan tomdar ómirge keldi: «Qazaqstan tarihy Batys Euro­palyq tarihnamada», «Qazaqstan tarihy Shy­ghys tarihnamasynda», «Qazaqs­tan tariy­hy orys derekter kózinde». Búlar­dyng әrqay­sysy on tomdyqtan. «Mәdeny múra» baghdar­lamasynyng ayasynda bizding zertteushilerimiz Vatikan, Aleksandriya kitap­­hanalarynda júmys jasady. Álemde qanday iri qújattyq derekter ortalyghy, múraghattyq mekemeler, iri kitaphanalar bol­sa, ghalymdarymyz sol jerlerde boldy. Kóp­tegen jana material alyp keldi, olar tom-tom bolyp shyghyp ja­tyr. Múnday jagh­day qashan bolyp edi? Qazaqstan tarihyna qatysy bar kóptomdyq enbekter, batystyq, shyghystyq zertteu mono­grafiyalary, jaryq kórgen qújattyq materialdar - osynyng bәrin últtyq tarihy­myzdy qorytugha jasal­ghan alghyshart, qajet jaghday dep qarauymyz kerek. Búl az júmys emes. Kóp jaghdayda jurnalist aghayyndar tarihshylardy syna­ghandy jaqsy kóredi. «Anau jazylmay ja­tyr, mynau jazylmay jatyr» dep. Keyde «sol jurnalister tariyh­shylardyng jazghan enbekterin oqydy ma eken?» dep oilaymyn. Eng birinshi oqu kerek. Eng bolmasa tanysu kerek qoy. Sosyn baryp synau kerek. Ras, bizding qoghamda tarihy enbekke, tarihy shyn­dyqqa degen súranys óte ýlken. Ol - tabighy zandy nәrse. Nege? Óitkeni bizding qoghamnyng tarihy tanymy men qoghamdyq sanasy týbegeyli ózgeris kezeninde, ózgeris jolynda túr. Biz, onyng ýstine, memle­ket qúrushy halyq­pyz. Al memleketting irgeta­sy shynayy tarihpen qalanuy kerek. Myqty tarihy tanymy, tarihy sanasy, shynayy tarihy bar qogham ghana irgeli memleket qúra alady. Hal­qy­myz kenestik jýie jaghdayynda jasalghan týrli jalghan anyzdargha, mifterge senbeydi. Qazaq qoghamynda baghzydan kele jatqan «shejire aitu, shejire jinau» degen dәstýr bar. Halyq sonymen biraz ainalysty. Sonyng nәtiyjesinde shejireler ómirge keldi. Áriyne, shejirening ishinde qate nәrseler, anyzdar kóp boluy mýmkin. Alayda shejire - halyq­tyng tarihy tanymynyng bir kórinisi ghoy. Ony qaytip joqqa shygharasyz?! Maghjan­nyng «Batyr Bayan» poemasy mynaday sózder­men bastalady: «Qazaqtyng dalasynda ba­tyr­lardyng sýiegi shashylyp jatyr, túrghan jel batyrlarynyng atyn atap, zarlaydy. Qogham úmytsa da, jel úmytqan joq». Sol kez­degi ruhany qayghyly jaghdaydy Maghjan osylay beredi. Sol «Batyr Bayanda» arman­daghan za­man keldi ghoy. Aymaqtarda qazaq batyrla­rynyng zәulim eskertkishi túr. Búl - halyqtyng últtyq tanymynyn, tarihy sa­nasy­nyng ózger­gendigining kórinisi. Ghajap kórinisi! Batyrlar halyqtyng sanasyna qayta oralyp jatyr. Men kenes zamanynda ómir sýrdim. Sol kezde «batyryn úmytqan halyq boldyq-au» dep ishtey qatty qinalatyn­myn.

- Ras, Tәuelsizdikten keyin әrtýrli shejireler jazyla bastady, kóptegen eskertkish qoyyldy. Osy jerde «she­ji­re iyesi ata-babasyn kótermeledi, tarihy shyndyqtan ajyraghandar boldy» degen sóz bar. Búl pikirdi tarihshylar da aitady.

- Ol da bar. Ony joqqa shygharmau kerek. 1990-jyldardyng ayaghy, 2000-jyldardyng bas kezinde tarihy qoghamdyq sananyng ózge­rui taudan qúlaghan topan su sekildi boldy. Kópten beri ótkenin úmytqan halyq belgili dәrejede abdyrap, sasyp qaldy. Biz búl prosesti qogham bolyp, ziyaly qauym, әsirese tarihshylar birigip, jaqsy jolgha saluymyz kerek. Búl jerde ghylymnyng róli algha shygha­dy, ony qarjylandyru mәselesi... Tarih ghylymnyng ýlken salalalaryna memlekettik tapysyrys boluy kerek. Maqsatty izdenis, zertteuler jýrui kerek. Sonda birtindep  bәri óz ornyna keledi.

- Tapsyrys joq pa? Mәselen, ministrlik tarapynan...

- Ministrlikting mindeti - úiymdastyru, tarih ghylymyndaghy irgeli taqyryptardy qarjylandyru. Al tarih ghylymynyng baghyt­taryn, ózekti taqyryptardy anyqtau - ghyly­miy-zertteu instituttarynyng júmysy, «Qa­zaq­stan tarihy» kafedralarynyng mindeti. Búl túrghydan alghanda, ókinishti nәrseler, atqarylmay jatqan júmystar bar. Ministr­lik pen ghylymiy-zertteu mekemeleri arasyn­da kafedralarmen ózara ýilesimdi bayla­nys bolu kerek. Mine, osy baylanysqa kel­gende aqsap jatqan jayttar kezdesip qalady. Ghylymnyng salalary kóp. Biraq tarih ghyly­my - qoghamdyq ghylymdardyng ishindegi alda túrghan sala. Buyrqanyp, ózgeristerdi basy­nan keshirip jatqan ghylym salasy. Mәselen, ministrlik tarihshylardyng basyn qosyp, dóngelek ýstel ótkizip: «Au, aghayyndar, qogha­my­myzda tarih ghylymyna, tarihy zertteu­lerge súranys ýlken. Osyny bir izge, týzu jolgha salayyq. Kelinder, birigip, ýilesimdi, baghdarly júmys jasayyq!» degen әngime, ókinishke qaray, osy uaqytqa deyin bolghan joq. Biraq ol bolugha tiyis edi. Biz osy jyldyng basynda Qazaqstan tarihshylary qauymdas­tyghynyng tóraghasy retinde bastama kóterdik: Qazaqstan tarihshylary kongresin ótkizu turaly. Baghdarlamasyn jasadyq. Aldymen bizdi ministrlik, basqa da lauazymdy úiym­dar qoldady. Ótkizetin kýnin belgiledik. Óki­nish­ke qaray, jeme-jemge kelgende biz qol­dau­syz qaldyq. Tarihshylar kongresin ótkizu jaqsy sharua edi. Biraq ony sol kezde toq­tatyp tastady da, qazir ministrlik ózderi ótkizbek... Osy kongreste Otan tarihyna baylanysty irgeli, әsirese dauly mәseleler sóz boluy tiyis edi. Tarihshylardyng qoghamdy qanaghattandyra almay kele jatqandyghyna oray jaqsy sheshimder qabyldanghany jón edi. Búl jerde jeke zertteushilerding belsen­di­ligi kerek-aq.

- Últtyq mәselege baylanysty bastamalar, qazaqqa qatysty iygi sharulardyng ayaqsyz qaluy nemese tolyq oryndalmauyna ne sebep?

- Keyde tabighy arnasyn shegerip, toq­tatyp, jasandy arnagha salyp jiberetin de sheshimder bolady. Búl sheneunikterding memleketshildik, patriottyq sanasyna bay­la­nysty. Mәselen, Qazaqstan tarihshylary qauymdastyghy qúrylghan kezde jas úrpaqty tarihpen tәrbiyeleu isin dúrys arnagha qoiygha baylanysty joba jasadyq. Ol jobada biz «Tarihpen tәrbiyeleu auyldan bastalsyn!» dedik. Mәselen, tarihshy sol auyldyng tariy­hyna qatysty derekter jinasyn: Auyl qashan payda boldy? Oghan kimder ter tógip, enbek sinirdi? Solardyng ómirine, qyzmetine baylanysty materialdar, suretter tabu. So­dan keyin әr auyldyng ózine tәn әngimesi, týrli anyzdary, shesheni men kósemi bolady. Búlarmen qazaq tili men әdebiyeti pәnining oqy­tushylary ainalyssa, al biolog «sol auyl­dyng tónireginde qanday paydaly ósimdikter, dәrilik shópter bar, biologiyalyq baylyghy qanday?» degenge izdense, geograf­tar ózen-su, tau-tasyn zerttese, osynyng negi­zinde mektepterde muzey qalyptasqan bolar edi. Demek, mekteptegi sabaq auyldyng tariy­hymen, tabighy ortasymen baylanysta jýre­tin edi. Múghalimderding júmysyn bagha­lap, olargha qarjy tauyp, «Óz ólkendi bilesing be?» degen konkurs ótkizgenimizde, tórt-bes jyl­dyng ishinde sol audandaghy auyldardyng tarihy, ótken joly, ómiri men ortasyna baylanysty material jinalar edi. Osynday konkursty oblys kóleminde respublikalyq dengeyde jýrgizgende, auyldardyng tarihy men qúndylyqtary ekshelip qalar edi. Men osy jobany nasihattau ýshin Ontýstik Qazaqs­tan oblysyna baryp, әkimshilikpen, bilim basqarmalarymen birigip, 112 tarihshy gha­lym­ qatysqan oblys boyynsha kenes ótkizdik. Ókinishke qaray, búl jobamyz iske aspay qal­dy, qoldau tapqan joq. Sonda mening bay­qaghanym, keneske nebir bilimdi, talantty mú­ghalimder keldi jәne bos kelgen joq. Bir­den kitap etip bastyrugha layyq, ghajap mate­rialdarmen keldi. Belsendi múgha­limder kóp eken. Osynday talantty, belsendi múghalim­der qanshama?! Biraq olardyng bel­sen­diligi qoldausyz, talanttar paydalanyl­may, qan­shama múghalim bosqa jýr. Kez kelgen ghy­lym-bilim, óndiris salasyna qatys­ty shal­ghay­da jýrgen talanttar, túlghalar bola­dy. Solar­dyng bastamasyna qoldau kórsetip, nazardan tys qaldyrmay, dúrys baghyt be­rip, týzu arnagha salghan jaghdayda qogham re­tin­de damimyz. Taghy bir aitarym, tarihy shyn­dyqty, Qazaqstan memlekettigin moyynda­ghysy kelmeytinderdi ayaymyn, janym ashidy. Olar - tarih kóshinen artta qalyp qoyghandar. Búl túrghydan kelgende qazaqqa jәne Qazaq memleketine qatysty elimizde  týrli sheteldik pikir bar. Biraq ne bolsa soghan shamdanbay, ústamdy, sabyrly bolmaghymyz abzal. «Keruen kóshedi, it ýre­di». Biz jasam­paz júmyspen ainalysuymyz kerek. Qyrghyz halqy «Kýshti bolsang - jer­dey bol  bәri shy­dap kótergen. Taza bolsang - suday bol bәrin shayyp ketirgen» deydi. Osy ústanym dúrys. Negizgi maqsat - memleket­tigi­mizding irgetasyn nyghaytu. Múnday baqyt qaytyp kelmeydi. Sondyqtan osy mezgildi paydalanyp, memle­kettigimizdi kýsheytip, auyzbirlikti birinshi oryngha shygharyp, qogham ishindegi kýshterge ózara týsinistik kerek. Áriy­ne, әrtýrli aitys-tartystar boluy mýmkin. Biraq memlekettilik pen Tәuelsizdikke kel­gende eshqanday aitys-tartysty boldyrmau kerek. Últtyng bar kýshi osy qúndylyqtardy qorghaugha júmyluy tiyis. Jas úrpaqtyng sana­syn jana tarihy tanymda tәrbiyeleu isimen múqiyat, sauatty, joghary dengeyde ainaly­suymyz kerek.

- «Qazir tarihshylardyng kópshi­ligi memlekettik sayasy tarih jazumen ainalysyp ketti. Birinshi kezekte halyqtyn, onyng ishinde rulardyng tarihy zerttelui tiyis edi» degen pikir bar. Sizding kózqarasynyz...

- Kenestik kezende makrotarihpen, yaghny memleket, últ, sayasy partiyalar t.s.s. taptar tarihymen ainalystyq. Uaqyt talabyna bay­la­nysty osynday ýlken taqyryptar qam­tylatyn edi. Búl tek qazaq tarihyna ghana tәn emes, әlemdik tariyhqa qatysty qúbylys bolatyn. Ótken ghasyrdyng 70-80-jylda­ry­nan bastap mikrotarihpen ainalysu prose­si bastaldy Germaniya, Fransiya sekildi el­derding tarihshylary, tarih ghylymy osyny qolgha aldy. Mikrotarih degenimiz ne? Biz últtyn, halyqtyng tarihyna әuestenip kettik te, jeke túlghanyng ómir tarihy nazardan tys qalyp qoydy. Mәselen, «Jeke adamnyng ómi­ri HVIII, HIH, HH ghasyrlarda qanday joldar­dan ótti? Týrli memlekettik sayasi, ekonomiy­kalyq jýielerding yqpaly qanday boldy?» degen sualdargha jauap berilmey qaldy. Soghan baylanysty mikrotariyhqa auysu beleng aldy. Qazir әlemdik tarihnamadaghy damyghan jol, keng etek alyp kele jatqan ba­ghyt, búl - kýndelikti ómir tarihy. Ásirese әleu­mettik toptardyng ómirine qanday yqpa­ly boldy, qanday ózgeristerge úshyrady, mine, osylargha jauap beru. Sonymen qatar әleumettik tarih - osy mikrotarihtyng bir salasy. Búl sala býgingi tanda Europada, batysta qatty etek aldy. Al Qazaqstan tariy­hy osy baghytty izdeude sәl kesheuildep jatyr. Mysaly, Abay atyndaghy Pedago­gikalyq uniyversiytetting Magistratura jәne doktorantura degen instituty bar. Men sol jerde Qazaqstan tarihy men mәdeniyeti  kafedrasyn basqaramyn. Mine, eki jyl boldy, magistranttardyn, dissertanttar­dyng taqyrybyn kýndelikti jәne әleumettik tarih boyynsha berip kelemiz. Demek, eki-ýsh jylda mikrotarih boyynsha ondaghan diys­sertasiyalar qorghalady. Shamamyz kelgenshe osy tariyhqa bet búrdyq. Óitkeni әlemdik tarihtyng damu ýrdisi osynday. Búl - últtyn, memleketting tarihy nazardan tys qalady degen sóz emes. Mýmkindiginshe tarih әr ba­ghyt­­ta damyp, qoghamnyng týrli qyrlary qam­ty­­luy kerek.

- Mәmbet agha, ainalyp qaytadan Alashqa keleyik. Áriyne, birinshi, iydeya tuady, keyin ol baghdarlamagha aina­la­dy ghoy. Keshegi Alashtyng baghdarla­masy men Tәuelsiz 20 jyldaghy úq­sas­tyqtar, sәikestikter men sabaq­tas­tyqtargha toqtalugha bola ma?

- Múnynyzdy dúrys saual dep esep­teymin. Ángime barysynda últ tarihy - úzyn sonarly, týrli kezenderden, joldardan ótken, qily-qily zamandardy bastan kesh­ken tarih ekenin aittym. Al Alash tarihy, Alash qozghalysy, búl - últ tarihynyng tama­sha kezeni. Olardyng birinshi qoyghan mәselesi - últty saqtau. Al últty saqtau ýshin onyng jerin saqtau kerek. Jersiz últ ta, qogham da bolmaydy. Alash qozghalysy qazaq jerin saqtaudan bastau alady. Óitkeni HH ghasyr­dyng basynda Resey imperiyasy tarapynan qazaq jerin otarlau prosesi jýrip jatty. «Pereseleniye» sayasaty jýrip, eng qúnarly jerler solargha ketti. Mine, osyghan qarsy bas kótergen qozghalys bolatyn. Alashtyq­tardyng kótergen eng basty mәselesi - memle­kettilikti qalpyna keltiru. Demek, jerdi saqtau ýshin halyqtyng memlekettiligi jәne onyng jýiesi, kýshi boluy kerek. Búlar bolma­ghan jaghdayda, jer «tistegenning auzynda, ústaghannyng qolynda» ketedi. Memlekettilik degenimiz - jer ýshin, onyng asty-ýstindegi bay­lyghyn bolashaq úrpaqqa qaldyru ýshin kýres. Jәne jerdi saqtau ýshin qazaqtyng mәde­­niyeti, qazaqtyng tili kerek. Biz qazaq bo­lyp qana osy jerdi saqtay alamyz. Basqa jol joq. Basqa joldy Alla bizding taghdyry­myzgha jazbaghan. Osyny anyq týsinuimiz kerek. Baytaq jerimizdi aghylshyn, qytay nemese orys tilinde sóilep saqtay almaymyz. Babalarymyzdan qalghan negizgi baylyghymyz, berekemiz, múramyz - atamekenimiz. Atameke­ni­mizdi qazaq bolyp qana saqtay alamyz. Búl - basy ashyq nәrse. Qazir elimizde úsaq-tý­yek emes, irgeli mәsele - eldik ýshin kýres jý­rip jatyr. Til, auyzbirlik, tarihty bilu - týptep kelgende eldik ýshin, bolashaq ýshin ký­res. Myndaghan jyldar qordalanyp qal­ghan, ózining sheshimin taba almay otyrghan mәseleler - osylar.

- HH ghasyrdyng bas kezinde eli­miz­ding ziyalylary, últtyng qaymaq­tary ekige jaryldy. Biri - alashor­dalyqtar, ekinshisi - bolishevikter. Jalpy, sol kezdegi intelliygensiya sayasatty týsindi, zaman aghymyn sezin­di ghoy. Biraq nege bir iydeyany ústanbady eken? Osyny qarapayym halyqqa týsinikti tilmen jetkizip berinizshi...

- Alash qozghalysy - qazaq ziyalylarynyng últ-azattyq kýresi. Sony bastaushylardy biz alashtyqtar deymiz. Búlar jaqsy maghyna­daghy últshyldyq ústanymda boldy. HH ghasyrdaghy últshyldyq ústanymy tek qazaqqa tәn emes, әlemdik qúbylys bolatyn. Últshyl­dyq ústanym Qytayda da kórindi. Onyng basynda Suni Yasin degen qayratker túrdy. Aghylshyn otarlauyna qarsy ýndilerde de boldy. Onyng basynda Mahatma Gandi, Jahrulana Neru túrdy. Sol siyaqty týrikter­ding memlekettik derbestigi jolyndaghy ký­reske Atatýrik shyqty. Búl europalyq otar­laugha qarsy aziyalyq, shyghystyq qúbylys bolatyn. Álihan Bókeyhanov bastaghan qazaq últshyldarynyng kýresi - әlemdik damu ýrdisi arnasynda bolghandyghynyng kórinisi. Biz sol arnadan shyghyp qalghan joqpyz. Bókeyhanov bastaghan top qazaq ziyalylarynyng sayasy tәuelsizdigi ýshin dúrys jolda túrghandyghyn kórsetti. Al bolishevikter bizdi mýlde basqa túrpatta sipattady. Últshyldar, burjuaziya degenderi bolisheviktik ekijýzdilik bolatyn. Bolishevikterding eng ýlken kemshiligi, eng ýlken qiyanaty - últtyq mýddeni moyyndamau, últtyq qozghalystardy túnshyqtyru, basu, olargha basqa mazmún, astar beru edi. Boli­shevikter «qazaq, orys, gruzin ýshin bir-aq jol bar. Ol - sosialistik damu joly. Basqa balama jol joq» deydi. Biraq ol jal­ghan tújy­rym edi. Qazaq ta, gruzin de, basqa últ­tar da bolishevikterge últtyq balama jol­dardy úsynghan edi. Bizding ishki súranysymyzgha layyq, derbes últ jәne halyq retinde damu­gha qaqymyz bar edi. Ekonomikalyq, әleumet­tik mәselelerimizdi óz  qalauymyzsha, әlem­dik tәjiriybelerge sýiene otyryp sheshuge mýmkin­digimiz de, qaqymyz da bar bolatyn. Biraq kenestik jýie onday erik pen yryq bergen joq.

- Bizge yryq bergen joq, yryq bermegenimen qoymay, kәdimgi qoldan jasalghan genosidke әkeldi. Keshegi asharshylyq, repressiya... Halyqtyng ýshten biri qúrban boldy. Onyng shyghu joldaryn, sayasatyn aityp jatyrmyz. Endi osynyng óteuine kim jauapty?

- Men sizge bir mysal aitayyn. Osy ótken jyly Qazaqstangha Europalyq odaqtyng Parlamenttik assambleyasy tóraghasynyng orynbasary keldi. Janynda reseylik ghalym­dar bar. Shaghyn ghana toptyng jiynyn ótkizdi. Soghan men de qatystym. Ghylym akademiyasy­nyng tarihyn úsyndy. Sonda Ukrainanyng Parlamenttik assambleyagha qoyghan mәselesi qozghaldy. 1931-1933 jyldary Ukrainada bol­ghan asharshylyq jyldardy «genosiyd» dep baghalau úsynyldy. Osy jyldary qyrghyngha týsken ýsh iri memleket bar. Olar: Resey, Ukraina jәne Qazaqstan. Al Ukraina «genosiyd» dep baghalaugha qarsy boldy. Olar óz tarapynan genosid bolghan joq, ol sayasattaghy qatelik dedi. Soghan oray, Europa­daghy Parlamenttik assambleyanyng ókili Qazaqstangha kelip, bizding elding pikirin bilgisi keldi. Sol shaghyn jinalysta men mynaday mәsele aittym: bizding Qazaqstanda 1989-91 jyldary Joghary Kenesting janynan komiys­siya qúryldy. Onyng mindeti - 1920-30 jyl­dar basynda Qazaqstanda Kenes ókimeti jýrgizgen reformalyq sharalargha bagha beru. Ol komissiyanyng qúramynda men de bolghan edim. Komissiyanyng tújyrymy «Kazahstans­kaya pravda», «Egemen Qazaqstan» gazetterinde jariyalandy. Osy eki gazetting 1992 jylghy sandarynan osy mәseleni tabugha bolady. Sonda 1931-1933 jyldardaghy qyrghyn nә­tiy­jesinde qazaq halqynyng 49 payyzy qyr­ghyngha úshyraghany aitylghan. Onyng ishin­de auru-syrqaudan ólgeni de bar. Búl - tarihy shyndyq. Soghan baylanysty Europalyq Parlamentting ókiline sol gazetterdegi mәli­met­termen tanysudy úsyndym. Mәsele Resey ókimetinde nemese orys halqynda emes. Biz keyde orys halqy men biylikti shatastyryp alamyz. Qazaqstandaghy, Ukrainadaghy, jana ai­tyl­ghanday, әlgindey soraqylyqqa orys halqynyng esh kinәsi joq. Oghan ol sayasatty jýrgizgen biylik kinәli. Biylik qazaq halqynyng ekonomikalyq, әleumettik, qoghamdyq, mәde­ny damu ereksheligin moyyndaghan joq. Soghan layyq sayasat jýrgize alghan joq. Olay bolsa, ol kimning kinәsi? Áriyne, bolisheviktik sayasat­tyng kinәsi. Eger qazaq halqy jartysyna juyghy­nan aiyrylmasa, qazir san jaghynan da, sapa jaghynan da mýldem bólek bolar ma edi. Biz 1920-30-jyldardaghy reformalar­dy, onyng artyndaghy maqsatty týrde jýr­gizilgen repressiyalardy nege kinәlaymyz?! Nege ýlken renishpen eske alamyz?! Mәsele, halyqtyng san jaghynan azayyp ketkendiginen emes, halqymyz sapalyq jaghynan ruhany daghdarysqa úshyrauynan. Onyng túlghalyq sipaty, kisiligi tómendep ketti. Bizding halqy­myz XIX-XX ghasyrlarda imperiyalyq jýie jaghdayynda bir emes, birneshe iydeolo­giya­lyq jeniliske úshyradyq. Aldymyzgha qoyghan maqsattarymyzdy anyqtau ýshin biz qanday daghdarystan shyghyp kele jatqa­ny­myzdy týsinu kerekpiz.

- Alash iydeyasy men býgingi Tәuel­sizdigimizdi nyghaytu mәselesi sabaq­tas­tyqta, biz odan ajyray almaymyz. Biz keshegi Alashtyng aityp ketken ama­natyn orynday alyp otyrmyz ba?

- Biz Alashtyng amanatyn oryndau ýshin, eng aldymen, Alash qozghalysyna tiyisti oryn beruimiz kerek. Osy kýnge deyin tarihshy re­tin­de múnday mәseleni aityp kele jatyrmyn. Biraq nәtiyjege jete alghan joqpyn. Alash qozghalysy, Alashorda ókimeti, onyng liyderi - tughanyna 145 jyl bolghan Álihan Bókey­hanov turaly bizding biylik ar­na­yy qauly bolmasa qújat qabyldasa, oryndy bolar edi. Nege? Óitkeni Alash qoz­gha­lysy bizding tarihymyzda qatardaghy ghana oqigha emes, búl - memlekettigimizdi janghyrt­qan, últtyq negizdegi qozghalys. Álemdegi azat­tyq, últtyq qozghalystardyng bәri mem­leket qúrumen ayaqtaldy. Mәselen, Angliya, Fransiya, Ger­ma­niya, Japoniya, Qytay, Ýndis­tan. Al bizding qozghalysymyz repressiyamen ayaqtaldy. Últtyq azattyghymyz ýshin kýresken barsha ziyalylarymyz týgel­dey repressiyagha úshyra­dy. Búl degenimiz - qazaq halqy ýlken apatqa úshyraghandyghynyng kórinisi. Sol qay­talanbas ýshin memlekettik dengeyde qújat, arnauly qauly qabyldap, sol qújatty úr­paq­tyng sanasyna jetkizip, osy negizde úrpaq­tyng jana tarihy sanasyn qalyptastyrsaq, sol irgeli, paydaly júmys bolmay ma?!

HH ghasyrdyng basynda nege ziyaly azamattarymyz qúrbangha úshyrady? Mine, sonday Alash azamattaryn qadirlep, baghalay bileyik. Jas úrpaqtyng sanasyna sony dúrys jetkizeyik, sol baghytta bәrimiz birge júmyla júmys jasayyq. Biyliktegi isker azamattar da, tarihshylar da, qarapayym jurnalister de biriksek, paydaly is jasar edik. Meninshe, sonda halyqtyng sanasynda dúrys sayasy sana qalyptasady.

- Súhbatynyzgha raqmet!

Avtor: Edil ANYQBAY

http://alashainasy.kz/person/27409/