(Qordaydaghy qazaq pen dúnghan arasyndaghy mәseleler)

Esebim bolsyn, aita otyrayyn. Ýkimettik komissiya qúramynda jýrip, jete zerttep, júrtshylyqpen әngimelese kele, bir jarym ghasyrdan artyq qordalanghan biraz mәsele qatpary ashyldy. Jeke-jeke toqtala keteyin.

1. Eki jaqtan aqsaqaldardy shaqyryp, kenes qúrdyq. Bes auyldyng bәrinen ókilderin jinadyq. Dúnghan jaghynan qariyalar basyn iyip túryp, jastardyng búzaqylyghy, ýlkenderding tәrbiyede jibergen olqylyghy ýshin qazaqtardan keshirim súrady. Taraptar qol alysyp, mәmilege keldi. Dúnghan qariyalary qazaqtardy meshit janynda músylman bolyp bas qosyp, mal soyyp syilap, tatulasugha shaqyrdy.

Tatulyq kerek. Últtyq úlan keyin ketedi. Demek, jergilikti júrtshylyq ózara bitispey, kelisimde ómir sýrmey bolmaydy.

2. Joldar jaghdayy nashar. Basty jol Masanshy auylynyng ortalyq kóshesi arqyly ótedi. Jergilikti túrghyndar oghan jaqyn ýy salyp tastaghan, aula kórip, jolgha kese-kóldeneng mashinalaryn qoyyp qoyady da, qazaqtardyng ótuine kedergi keltiredi. Kiykiljinning tuuynyng bir sebebi de jolgha qatysty qaqtyghystar.

Dúnghan kóligimen kele jatsa, qazaqtyng kóligine jol beruin talap etetin kórinedi.

Jergilikti qazaqtar jaghy: «Basqa jol salyp berinizdershi, búl joldy dúnghandar alyp qoydy, ótkizbeydi» degen shaghym aitty. Oghan ashyna aiqay salugha tura keldi: «Qay jerde otyrsyn? Sen qazaq, óz jerindesin! Kýre joldy basqagha berip, qymsyna ainalyp jýretin qúl ma edin?» Qosymsha jol ashylmaydy. Dúnghandargha kóligin jolgha qongha tyiym salynady. Qara jol qalpyna keltirilip, barshanyng ortaq iygiligine ainalugha tiyis.

3. Dúnghandardyng balalarynyng birde-bireui Qazaqstannyng Qaruly kýshterine barmaydy, әskery boryshyn ótemeydi. Nanym-senimi solay. Osyghan oray qúqyq qorghau organdaryna naqty talap qoydyq: eger sol jigitteri erigip, esirip, ózgege qol kóterse, basynsa, qúqyq pen tәrtipke qarsy әreket qylsa, qatang jazalau kerek. Qoly artyna qayyrylyp, kisen salynyp, týrmege toghytylsyn. Elge qorghan bolmay, qorlaushy bolsa, torda otyrsyn.

4. Biz jiyn ótkizgende qazaq jastary jasy ýlkenderdi ýnsiz tyndady. Sózdi arsyzdyqpen bólmedi. Dúnghan jastary arasynda qazaqsha sóileytin belsendileri boldy. Biraq olargha inabattylyqty ýirengen jón sekildi. Dúnghan auyldaryna da shekten shyqqandy qalypqa qaytaratyn, tentekti toytaratyn aqsaqaldar kenesi sekildi bedeldi, qúrmetti adamdar alqasy kerek ekenin aittyq. Ol kenes qúrylatyn boldy. Qazaqstan halqynyng bir bóligi bolghysy kelse, tәrtipke kónui mindet!

5. Dúnghandarda tәrbiyening basym bóligi meshitte beriledi. Al onyng basty uaghyzshysyn Qazaqstan músylmandarynyng diny basqarmasy saylamaydy.
Dúnghan tilinde uaghyz aitylyp jatady. Ol ne aityp jatyr? Bәlkim, bizge qarsy ýgit jýrgizip jatqan bolar?!

Dúnghandar tek Qúrandy ghana emes, qoghamdy syilay bilui shart. Sondyqtan men elimizding bas mýftiyi, Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy Nauryzbay qajy Taghanúlymen sóilestim. Ol oblystyq imamdy Qorday audanyna jiberdi. «Diny baghyttaghy sala baqylauda bolady. Júmys jasaymyz. Ár sharany qadaghalap otyrmyn», – dedi maghan jana bas mýftiyimiz.

6. Ádilin aitayyq, dúnghandar jer emgen, óte sharuaqor, enbeksýgish halyq. Auyldaryn ózderi abattandyryp, kógaldandyryp qoyady. Araq satylmaydy, ony ishpeydi. Al jiyngha sylqiya toyyp kelgen bir-eki qazaghymyz boldy. Olardy: «Últymyzdy masqaralamay, ýiinde otyr!» dep ýiine jiberdim.
Biraq dúnghandardyng jaman jeri – Niu-Yorktegi jәne basqa elder qalalaryndaghy «Chayna-taun» siyaqty jinaqy әri jeke túrady, aralaryna ózge etnostardy kóp jibere qoymaydy. Biraq biz qazaq elinde bireuding otau ishinen otau tiguine jol bere almaymyz.

Olar memlekettik tildi bilui, saltyn syilauy shart. Saltymyzdy syilamasa, halqymyzdy balaghattasa, qartymyzdy tepkilep jatsa, oghan qalay bey-jay qarap otyramyz? Osyghan baylanysty qoyylugha jәne oryndalugha tiyisti talaptardyng barlyghyn aittyq. Búl baghytta da ýlken júmys istelui qajet.

7. Kórshi Qytayda әrtýrli úlystardy qoghamgha kiriktiruding týrli tәjiriybesi men tәsili bar. Mysaly, eger sen qazaq bolsan, qalaysyng ba, qalamaysyng ba, eshkim súramaydy, mindetti týrde qytaydan dosyn, joldasyng bolugha tiyis. Dýrkin-dýrkin, jetisine bir ret qonaqqa shaqyryp, ýiinde qondyrasyng jәne oghan qonaqqa barasyn. Osyghan mәjbýrleytin búiryq bar. Halyqtardy aralastyru osylay jýzege asyrylady. Biz olay mәjbýrlep otyrghan joqpyz. Eki ortada kópir túr, sonymen aralasyp, ony «dostyq kópirine» ainaldyrugha bolady. Qazaq qariyalary da búl jaghy kemshin bolghanyn moyyndap, qarym-qatynasty jolgha qoygha kelisti.

Dúnghandardyng qazaq eline ýdere kóship kelgenine bir jarym ghasyrday uaqyt ótipti. Alayda irgedegi qazaqtarmen aralas-qúralastyghy ýzilgen. Eki ortada kópir túr. Paydalanbaydy. Búl mәselelerding barlyghy ótken ghasyrdan beri qordalanghan. Endi ony tәuelsizdik ayasynda tolyq sheshu asa manyzdy. Jalghyz dúnghan ghana emes, basqa barlyq etnostar memleket qúraushy qazaq halqymen birge bir últ bolyp úiysuy kerek. Áytpese, әrqaysysy әr jaqqa tartyp, jerimizdi tu-talaqay etu qaupi bar.

8. Dúnghandar әz-Nauryz sekildi últtyq merekelerimizdi toylamaydy. Olar ýshin búl jat. Ákimdikting ishki sayasat bólimi «úrpaghy kóz ýiretsin» dep Úlystyng úly kýnin atap ótudi talap etedi, mәjbýrleydi. Biraq búlar onday merekege shaqyrghangha kelmeydi. Tek Oraza men Qúrban aitty ghana meyram sanaydy.

9. Mektep diyrektorymen tildestim. «Auqatty» auyldyq okrugining bilim ordasynda 1,5 myng oqushy oqidy. Sonyng 1300-i – dúnghan, al 200-i – qazaq balalary. Kópshilik azshylyqqa әlimjettik jasaydy deydi. Múghalimning tilin almaydy eken. Dúnghandar erteli-kesh ýlkeninen kishisine deyin jermen júmys jasaydy, egin salady. Múghalim balalaryn mektepke keltirmek bolsa, «Sabaq berging kelse, egindikke kel!» dep aitady eken. Tipti nauqan kezinde egistikke baryp sabaq berip jýrgenderi de bar kórinedi. Búl әriyne, óreskel dýniye. Múnyng dúrys emes ekeni jóninde eskertu jasadyq.

Mektep aulasyndaghy dәrethanada jas qyzdyng zorlanuyna qatysty soraqy oqighadan keyin bar jerdegi bilim ordalary aulasyna bógde adamdardyng kiruine tyiym salyndy. Birde osy mektep aulasynda kezekshilik etip jýrgen múghalimder bóten jigitterding jýrgenin bayqap, syrtqa shyghyp ketuin súraydy. Olar eki ústazdy auladan aulaq shaqyryp alyp, tepkilep úryp ketken. Artynan aragha aqsaqaldar týsip, eki jaqty bitistirgen.

10. Sortóbe auyldyq okrugindegi 24 myng halyqtyng basym kópshiligi, yaghny 23 myny – dúnghan. Birazynyng ýiinde qaru-jaraq bar degen mәlimet aityldy. Nege qazaqtardan tәrkilengen qaru olardan tәrkilenbeydi? Olar qarudy zandy alghan ba, әlde zansyz jolmen iyelengen be? Mine, osy salada da júmystar qolgha alynuy kerek.

Jambyl oblysynyng Qorday audanyna Parlamentten, Ýkimetten, Bas prokuraturadan, Últtyq qauipsizdik qyzmetinen jәne basqasynan ókilder keldi. Jergilikti halyqty mazalaghan әleumettik-ekonomikalyq mәselelerdi anyqtap, jazyp aldy. Mektep, auruhana, jol mәselelerin sheship berudi súraydy. Aldaghy uaqytta ol boyynsha ýlken júmys jasalugha tiyis. Júrtshylyq tóbelesting qaytalanuyn emes, jyldar boyy qordalanghan týitkilderding naqty sheshilgenin qalaydy.

Bizdi qazaq jaghy jaqsy qabyldady, kelgenimizge shyn jýrekten quandy.

Qazaqtyng qanymen kelgen jer zanymen qorghalady. Qazaq baghynghan zang dúnghangha da, basqasyna da ortaq. Memleket ishinen memleket qúru degen qara pighyldyng tamyryna balta shabylugha tiyis!

Baqytbek Smaghúl, 

Parlament Mәjilisining deputaty.

Abai.kz