Dýisenbi, 21 Sәuir 2025
Janalyqtar 2327 0 pikir 17 Qyrkýiek, 2011 saghat 12:37

Sýleymen Mәmbet. Abay úrpaqtaryna qúrmet

Jaqsydan qalghan jaqsygha qúrmet kórsetu, iltipat tanytu, kónilge medeu bolatyn múrasy bolsa, oghan sergek qarau keyingining paryzy dep bilemiz. Sonday bir әdemi iske jaqynda Semeydegi Abaydyng memlekettik qoryq múrajayy úiytqy bolghan edi. Últymyzdyng úlyghy, úly aqyny Abay Qúnanbayúlynyng talantty balasy Aqylbay Abayúlynyng 150 jyldyghy men onyng kindiginen jaralghan talant Áubәkir Aqylbayúlynyng 130 jyldyghyna arnalghan әdebiy-tanymdyq kesh sonyng dәleli dep bilemiz.

Jaqsydan qalghan jaqsygha qúrmet kórsetu, iltipat tanytu, kónilge medeu bolatyn múrasy bolsa, oghan sergek qarau keyingining paryzy dep bilemiz. Sonday bir әdemi iske jaqynda Semeydegi Abaydyng memlekettik qoryq múrajayy úiytqy bolghan edi. Últymyzdyng úlyghy, úly aqyny Abay Qúnanbayúlynyng talantty balasy Aqylbay Abayúlynyng 150 jyldyghy men onyng kindiginen jaralghan talant Áubәkir Aqylbayúlynyng 130 jyldyghyna arnalghan әdebiy-tanymdyq kesh sonyng dәleli dep bilemiz.

IYә, Abaydyng asqar biyigin, bagha jetpes asyl múrasyn shәkirtterining shygharmashylyghy da tolyqtyryp otyrghany tarihtan mәlim. Onyng ainalasynda Aqylbay, Maghauiya, Shәkәrim, Kókbay, Árip, Áset, Uәiis, Beysenbay, Áubәkir, Kәkitay, Ábish siyaqty jas talap aqyndarmen qatar, Múqa, Múhametjan, Álmaghambet ertekshi, Baymaghambet tәrizdi әnshi-kýishiler jýrgen eken.

Aqylbay (1861-1904) Abaydyng túnghysh úly әri talantty shәkirti. Ol ata dәstýrimen ýlken әkesi Qúnanbaydyng bauyrynda tәrbiyelengen. Jaqsynyng taytúyaqtay úlynan qalghan poemalary әdebiyetimizding altyn qazynasyna qosyluymen birge, ózge júrttargha da tanylghan. Oghan aghylshyn jazushysy Genry Rayder Haggardtyng Aqylbay shygharmalarymen tanysuy mysal bolsa kerek. Al әn ónerindegi aituly tuyndy sanalatyn «Aqylbaydyng әnin» bar naqyshymen Jәnibek Kәrmenov, Júmabek Qambarov, Keldenbay Ólmesekov oryndap, el arasyna tanytty.

Al Áubәkir Aqylbayúly (1881-1934) tekti túqymnan ta-raghan darynnyng biri edi. Ol da atasy men әkesi sekildi ólennen órnek salghan aqyn.

Keshte múraghat qorynan alynghan Aqylbay Abayúly men Áubәkir Aqylbayúlynyng ómirine qatysty qújattar, úrpaqtary jayly derekter, tarihy suretter kórsetilip, ómiri men shygharmashylyghy jóninde sóz bolypty. Aqylbaydyng úrpaghy L.Baymaghambetova sóz sóilep, múrajay újymyna alghysyn bildirdi.

Abaydyng memlekettik tariy-hiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq múrajayynda úly aqyngha arnalghan taghy bir shara «Abay jәne óner» dep atalghan. Onda úly túlghanyng qazaq óne-rine qosqan shygharmalary jan-jaqty sóz bolghan. Osy bas qo suda múrajay diyrektory Jandos Áubәkir, professor Arap Espembetov, belgili kompozitor Túrsynghazy Rahimov úly aqynnyng әn óneri turaly oy órbitti.

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Qayrauly qara semser

Esbolat Aydabosyn 2075
46 - sóz

Tilendiyev nege Tarazidyng qúlaghyn qyrshyp aldy?

Tóreghaly Tәshenov 4712
Anyq-qanyghy

Europagha Resey aumaghynsyz shyghu joly

Ashat Qasenghaly 4947
46 - sóz

Bizge beymәlim Baraq han

Jambyl Artyqbaev 4155