M.Shahanov bastaghan ziyaly top ókilderi «Konstitutsiyagha qarsy әreketter toqtatylsyn» degen aidarmen qazaq halqyna, respublikany mekendeytin ózge últ ókilderine, el Preziydentine arnalghan memlekettegi til mәselesine baylanysty ashyq hat jariyalady.
Búl ashyq hat, әriyne, - jan aiqay, nazar audartpay qoymas shyryl, estir qúlaqqa estilmey qoymas shyndyq.
Búl ýndeu - qazaq ziyalylarynyng sharasyzdyqtan oilap tapqan songhy әdis-amaldary ghana. Ýndeudi zerttep-zerdelep oqyghan adam onyng syrtqy formasyna /sipatyna, nysanyna/ emes, «orys tiline arnalghan Konstitusiya normasyn alyp tastayyq» degen kózge úrar úranyna emes, onyng ishki mәnine, týpki maqsatyna barlay qaraghany dúrys. Sonda ghana qazaq ziyalylarynyng shyn mәninde orys tiline, onyng konstitusiyalyq mәrtebesine qarsy shyqpaytynyn, jәne búl hatty dymdary qúryghandyqtan, «sugha ketken tal qarmaydynyn» kebin kiyip, eng songhy shek, eng songhy qaru-qúral, aqyrghy aila, әdis-tәsil esebinde amalsyz paydalanghandaryn úghugha bolady. «Biz әrqashanda respublikamyzdaghy barlyq etnostar tilinin, olardyng salt-sanasynyn, ruhany qúndylyqtarynyng saltanat qúruyn, órken jangyn qalaymyz. Sol yqylasymyz, talabymyz eshqashan ózgeriske týsken emes» degen ýndeu sózderi bizding jogharyda aitylghan oiymyzgha aiqyn dәlel.

M.Shahanov bastaghan ziyaly top ókilderi «Konstitutsiyagha qarsy әreketter toqtatylsyn» degen aidarmen qazaq halqyna, respublikany mekendeytin ózge últ ókilderine, el Preziydentine arnalghan memlekettegi til mәselesine baylanysty ashyq hat jariyalady.
Búl ashyq hat, әriyne, - jan aiqay, nazar audartpay qoymas shyryl, estir qúlaqqa estilmey qoymas shyndyq.
Búl ýndeu - qazaq ziyalylarynyng sharasyzdyqtan oilap tapqan songhy әdis-amaldary ghana. Ýndeudi zerttep-zerdelep oqyghan adam onyng syrtqy formasyna /sipatyna, nysanyna/ emes, «orys tiline arnalghan Konstitusiya normasyn alyp tastayyq» degen kózge úrar úranyna emes, onyng ishki mәnine, týpki maqsatyna barlay qaraghany dúrys. Sonda ghana qazaq ziyalylarynyng shyn mәninde orys tiline, onyng konstitusiyalyq mәrtebesine qarsy shyqpaytynyn, jәne búl hatty dymdary qúryghandyqtan, «sugha ketken tal qarmaydynyn» kebin kiyip, eng songhy shek, eng songhy qaru-qúral, aqyrghy aila, әdis-tәsil esebinde amalsyz paydalanghandaryn úghugha bolady. «Biz әrqashanda respublikamyzdaghy barlyq etnostar tilinin, olardyng salt-sanasynyn, ruhany qúndylyqtarynyng saltanat qúruyn, órken jangyn qalaymyz. Sol yqylasymyz, talabymyz eshqashan ózgeriske týsken emes» degen ýndeu sózderi bizding jogharyda aitylghan oiymyzgha aiqyn dәlel.
Búl hat - býkil qogham, tútas memleketke jәne «memlekettik» Qazaqstan halqyna berilgen «sos» belgisi, memlekettik til qatynyastary salasynda endi tózuge bolmaytyn kelensizdinkterding oryn alghanyn habarlaytyn «qyzyl jalau».
Qazaq ziyalylarynyng búl hatyn dúrys týsingen abzal. Olardyng basty jәne týpki maqsattary - Konstitusiyany ózgertu emes, kerisinshe - ony tolyq jәne tauysa oryndau, onyng tilge baylanysty normalarynyng «búrmalanbay», jartylay oryndalyp, jartylay oryndalmauyna jol bermeu, sóitip, Konstitusiyanyng memlekettegi til qatynastaryn retteuge baghyttalghan qaghidalary men baptarynyng býtindey jәne mýltiksiz iske asuyn qamatamasyz etu.
Kerek deseniz, búl hat avtorlary orys tilining «konstitusiyalyq» shenberde ghana qoldanyluyn sóitip, Konstitusiyanyng orys tiline baylanysty osy babynyng dәl de naq oryndaluyn ghana talap etude. Hat iyeleri Konstitusiyanyng «orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» degen babyna qarsy emes, kerisinshe, ony dәl osylay jәne osy bap talabynan búljymay oryndaluyn talap etip otyr. Olar, qayta býgingi kýni Konstitusiyanyng osy babynyng búzylyp otyrghanyn, onyng dúrys iske aspay, búrmalanyp iske asyp otyrghanyn, sonyng nәtiyjesinde orys tili ózining konstitusiyalyq mәrtebesine say oryndalmay otyrghanyna nazar audaruda. Biraq ózderining osy oilaryn jerine jetkize, «shymbaygha batyra» aitu ýshin olar osy oidy týbine deyin «ushyqtyryp», tipten odan da asyra siltep, oghan әdeyi «teris óng berip» býrkemelep, «búl tarmaqty alyp tastau kerek» degen jorta әri «qarmaq úran» dәrejesine deyin kótergen. Olar orys tilining konstitusiyalyq mәrtebesine emes, osy mәrtebening búrmalanuyna jәne óreskel búzyluyna qarsy. Orys tilining Konstitusiyada kórsetilgen shekte iske aspay, ol mejeden «shyghyp» ketui býkil memlekettik jýiening dúrys júmys istemeuine, memlekettik tilding «aqsauyna», memlekettik organdar men memlekettik qyzmetkerlerding Konstitusiya talabyn oryndamauyna jol beruine, soghan say «ishten» jәne «syrttan» keler arandatushylyq is-әreketterding «til» mәselesin «útymdy» paydalanyp, ony «saudagha» salu arqyly el birligine syzat týsirer iritkiler dengeyine deyin jetip, órshelenip ketkenin aityp, dabyl qaghuda.
Hat iyeleri til mәselesine jәne ondaghy sheshilmey jatqan týitkilder men týiinderge býkil qogham nazaryn tez jәne týgel audaru ýshin óte tiyimdi әri asa ótkir әdis oilap tapqan. Ol әdis - «Konstitusiyanyng orys tiline baylanysty normasyn alyp tastau» turaly talapty oilap tauyp, osy talapty ózderining basty úrandary retinde әdeyi jәne arnayy algha shygharu. Biraq, kózi qaraqty oily oqyrman hat iyelerining búl talaptarynyng negizinen el nazaryn eleng etkizu ýshin oilap tabylghan, qazirgi zaman talabyna say «piar-qadam» ekendigin tez anghara alady.
Hat iyelerining tilge baylanysty negizgi talaptary búl emes. Olar ózderining shyn talaptaryn algha shygharmay, kerisinshe ony keri ysyryp, onyng ornyna osy shyn talaptyng búrmalanghan, býrkemelengen, aiqaygha toly «ashuly» týrin - «reklamalyq /jarnamalyq/ talap» «jalt qaratar úran - talap» týrin oilap tauyp, sony býkil qoghamgha úsynyp otyr.
Múhtar agha úiymdastyrghan hattyng negizgi jәne shyn talaby - Konstitusiyanyng memlekettik tilge de, resmy týrde qoldanylugha tiyisti tilge de baylanysty normalary sol normada kórsetilgendey dәl jәne dúrys oryndaluy kerek. Konstitusiyanyng tilge baylanysty babynyng ayaq asty boluyna, onyng búrmalanyp iske asuyna jol bermeu kerek.
M. Shahanov orys tiline qarsy emes, jәne orys tilining Konstitusiyada kórsetilgendey «resmy týrde» qoldanyluyna da qarsy emes. Kerisinshe, ol Konstitusiyanyng osy talabynyng dәl osylay oryndalmauyna qarsy. Ol «Konstitusiyanyng orys tiline baylanysty sózin alyp tastayyq» degendi negizinen әdeyi, jorta, el nazaryn audaru ýshin ghana aityp otyrghandyghy hat mәtininen anyq kórinip-aq túr. M. Shahanov orys tili «resmy týrde» ghana qoldanylady degen Konstitusiya talaby is jýzinde oryndalmay jatyr, osy talaptyng oryndalmauyna jol bermeyik jәne osy talaptyng dúrys oryndalmau faktilerin «ómirden alyp tastayyq» degendi ghana aityp otyr.
M. Shahanov «orys tili resmy týrde qoldanylady» degen Konstitusiya normasynyng eng kórnekti, eng birinshi jәne eng batyl qorghaushysy. Sebebi, osy talap búrmalanbay, óz sheginen shyqpay jәne aspay dәl osylay iske asqanda ghana qazaq tili ózining memlekettik til dәrejesine shyn mәninde kóteriluge әri osy mәrtebeni óz dengeyinde oryndauyna mýmkindik alady. Orys tili «resmy týrde» ghana qazaq tilimen teng qoldanylsa, yaghni, Konstitusiya talaptary tolyq oryndalsa, onda ol ózining qazirgi qazaq tilimen «zansyz» taytalasu jaghdayyna barmas edi, «resmy til», «ekinshi memlekettik til» mәrtebeligine orynsyz talaspas edi. Mineki, Múhtar aghamyzdyng aghynan jarylyp aitqysy kelgen shyndyghy - osy.
Múnday týiinge kelu sebebimiz -hat avtorlary Konstitusiyadan onyng 7 babynyng 2-shi tarmaghyn alyp tastau Qazaqstandaghy til mәselesin tolyq sheshedi dep otyrghan joq, olar osy tarmaq til salasyndaghy búrmalanulargha jol ashty dep otyr. Olar 7 babtyng 2 tarmaghy «júrtty әli shatastyryp orys tili zansyz memlekettik til rólin atqaryp kele jatyrghanyna» basty nazar audaruda. Soghan say osy kelensizdikti joyyp, orys tiline baylanysty osy tarmaqtyng shatasusyz dúrys týsiniluin jәne onyng zansyz memlekettik til rólin atqaruyna jol bermeuin ghana talap etude. Hat iyeleri orys tiline baylanysty konstitusiyalyq normany alyp tastaghannan qazaq tilining memlekettik til esebindegi mәrtebesi jedel týzele qoyady dep otyrghan joq. Jәne múnday shara memlekettik tilding jaghdayyn jaqsartu jolynda atqarylghan isting eng alghashqysy emes ekendigin de olar jaqsy týsinedi. Múny ashyq hat iyelerining orys tiline baylanysty Konstitusiya tarmaghyn alyp tastau talabyn óz úsynystarynda ekinshi kezekke qoyghanynan bayqaugha bolady. Qazirgi jaghdayda Konstitusiyanyng orys tiline baylanysty tarmaghyn alyp tastau memlekettik til mәselesin tez, onay әri dúrys sheshedi deuge eshkimning auzy barmas. Jәne múny ashyq hat iyeleri de týsinip әri moyyndap túrghandyghyn bayqau qiyn emes. Olardyng «2012 jyldan bastap birte-birte (kursiv meniki -K.Z.) memlekettik organdarda tek memlekettik til paydalanylyp, is-qaghazdar qazaq tilinde jýrgizilsin» -degen úsynystary, hat avtorlarynyng qazaq tilin memlekettik til retinde óz dengeyine kóteru keshendilikti, sabyrlylyqty, әzir tap basyp aityluy mýmkin emes úzaqty-qysqaly kezenderi bar belgili bir merzimdi talap etetinin týsinetindikterin aighaqtaydy.
Qazaq tilining memlekettik til esebinde óz kýiine enuine kedergi bolyp túrghan toqauyldardyng biri - orys tilining «resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanyluy» jәili konstitusiyalyq talaptyng iske aspay búrmalanuy jәne óreskel búzyluy. Búl ýshin әriyne, Konstitusiyany da, onyng osy normasyn da, orys tilin de jazghyryp kinәlaugha bolmaydy. Kinәli - osy normanyng dәl osylay oryndaluyna kerekti jaghdaylardy tolyq jasamay, onyng Konstitusiyada belgilengen osy «qalybynan» asyp ketuine qajetti tosqauyldardy qoymay jol bergen, sonyng nәtiyjesinde qazaq tilining memlekettik til dәrejesine kóterluine «jasandy» kedergilerding payda boluyna sebepker bolghan osy iske jauapty barlyq memlekettik organdar, memleket qyzmetkerleri, qoghamdyq úiymdar, azamattar, odan qaldy ózge de jauapty taraptar. Biraq endi kinәlini izdemey, memlekettik tilge baylanysty jәne orys tiline baylanysty konstitusiyalyq talaptardyng sol kýiinde búljymay oryndaluyna býkil qoghamdy, memleketti jәne azamattardy júmyldyru kerek.
Mening oiymsha, orys tiline «tiyispey-aq» qazaq tilining mәrtebesin kóteruge bolady, orys tiline qatysty Konstitutsiya tarmaghyn Ata zannan almay-aq, jәne onyng konstitutsiyalyq -qúqyqtyq mәrtebesnn ózgertpey-aq qazaq tilining memlekettik til retindegi mәrtebesin ornyna keltiruge bolady.
Kerek deseniz, memlekettik tilding óz dengeyinde júmys isteuin qamtamasyz etu ýshin orys tiline kómektesu kerek, orys tilining Konstitutsiyada kórsetilgen mәrtebesining óz dengeyinde jәne óz qalpynda, búrmalanbay oryndaluyna jәrdemdesuimiz kerek, jaghday jasauymyz kerek. Sonda ghana jәne osylay isteu arqyly ghana biz memlekettik tilding boyyna «qan jýgirtip», onyng qoghamdaghy jәne memlekettegi óz qyzmetin tolyq әri senimdi oryndauyna jol ashamyz.
Múhatr aghamyz bastaghan qazaq ziyalylarynyng negizgi aitpaq oiy da osy, sondyqtan olar jazghan hatty da dәl osylay dúrys týsingen bәrimiz ýshin de (hat avtorlaryna da jәne onyng oqyrmandaryna da)әdildik bolary sózsiz.

<!--pagebreak-->

Qoryta aitqanda M. Shahanov aghamyz bastaghan ziyaly top ókilderining ashyq hattaryn myna baghyttarda týsingen jәne qoldanghan abzal:
1. Ziyaly toptyng basty jәne negizgi talaby - Konstitusiyanyng til turaly qaghidalaryn jәne baptaryn sol bapta kórsetilgendey etip dәl jәne tolyq oryndau. Qazaq tilining memlekettik til esebindegi konstitusiyalyq-qúqyqtyq mәrtebesin eskerip jәne onyng osy mәrtebege is jýzinde әli jete ie bola almay otyrghandyghyn moyyndap, konstitusiya talabyn aldaghy uaqytta tolyq oryndaugha qalay qol jetkizu kerek degen mәseleni jan-jaqty talqylap, sonyng nәtiyjesinde úsynylghan sharalardy memlekettik dengeyde zang retinde bekitip, iske asyru kerek. /Múnday sharalardyng bir parasyn ziyaly top ókilderi de úsynghan. Men olardy jogharyda aitylghan oi-órege say qayta qarap, keybir úsynystardy janalap, al keybirining tómende jana núsqalaryn beruge tyrystym/.
2. Hat orys tilining Qazaqstandaghy jaghdayyn «әlsiretu» ýshin emes, kerisinshe, orys tilining Konstitusiya talaptaryna sәikes orys halqynyng últtyq tili esebindegi ósip-órkendeuin qamatamasyz ete otyryp, sonymen birge onyng qazaq tilin memlekettik til esebinde qalpyna keltiruge kómekteser jaghdayda qyzmet isteu mýmkindikterin ashugha, tabugha jәne paydalanugha baghyttalghan. Sonda ghana orys tili «ekinshi memlekettik til» nemese «resmy til»dengeyi ýshin qazaq tilimen zansyz tay-talasqa týsuden arylyp, ózining konstitusiyada belgilengen mәrtebesine say «qazaq tilimen resmy týrde teng qoldanylatyn» tilge ainalady.
3. Hat iyelerining «orys tiline baylanysty konstitusiyanyng 7 babynyng 2 tarmaghy» alynyp tastalsyn degen úsynystarynyng birneshe maghynasy bar ekendigin eskergen jón:
a/ búl talapty avtorlar, negizinen, el nazaryn ózderi kóterip otyrghan til mәselelerine audaru maqsatynda qoldanu ýshin oilap tapqan jәne paydalanugha tyrysqan;
b/ búl talap orys tiline ne onyng Konstitutsiyada belgilengen mәrtebesine qarsy talap emes;
v/ búl talap konstitusiyanyng orys tiline baylanysty normasynyng dúrys qoldanylmay, búrmalanuyna jol bergen Respublikadaghy qazirgi til qatynastaryndaghy tәjiriybesine qarsy baghyttalghan jәne osy tәjiriybening realidy /naqty/ konstitusiyalyq-qúqyqtyq ómirden is-jýzinde «alynyp tastaluyn» jәne bolashaqta oryn almauyn kózdeydi;
g/ hat iyelerining osy talabyna negiz bolghan mәselelerdi sheshuding tiyimdi de «kompromissti» joly bar. Ol - Konstitusiya mәtinine ózgeris engizbey-aq, yaghni, Konstitusiyanyng orys tiline baylanysty atalmysh tarmaghyn Konstitusiya mәtininen alyp tastamay-aq jәne ózgertpey-aq, onyng dәl de naqty oryndaluyna jaghday jasau kerek. Búl maqsatta Konstitusiyalyq Kenesting osy tarmaqqa bergen «orys tili ekinshi memlekettik til bola almaydy» jәne «resmy til degendi bildirmeydi» degen týsindirmesin basshylyqqa ala otyryp, jәne Konstitusiyalyq Kenesting sheshimimen ne jana zang jýzinde osy týsindirmeni odan әri naqtylap jәne terendetip, soghan baylanysty memlekettik til jәili pәrmendi normalar qabyldap, olardy is-jýzinde paydalanu kerek. Búl týsindirme ne zang normasy orys tilining qazaq tilimen qatar «ekinshi memlekettik til» nemese «resmy til» esebinde qoldanyluy tәjiriybesine is jýzinde jәne nәtiyjeli tosqauyl qoyyp, tiym salatynday maghynada jәne kýshte boluy tiyis. Búl zang normasynda orys tilining onyng qazirgi konstitusiyalyq mәrtebesine say /7 bap, 2 tarmaq/ jәne dәl oryndaluyn talap etip, orys tilining tek qazaq tilining memlekettik til esebinde is jýzinde ornyghuy maqsatynda ghana iske asatyndyghy bekitilui tiyis. Konstitusiyalyq Kenesting búl týsindirmesin damytudyng әzirge jalpylama mynanday júmysshy variantyn /núsqasyn/ jәne jobasyn úsynugha bolady: «Orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» degenimiz - orys tilining basty maqsaty memlekettik tilding óz mәrtebesin halyqaralyq talaptargha say oryndauyn qamatamasyz etu dep tanu. Qazaq tilining memlekettik til dengeyine is-jýzinde әli kóterile almay otyrghany eskerilip, orys tili qazaq tilining tek óz konstitusiyalyq-qúqyqtyq mәrtebesin halyqaralyq talaptargha say oryndauyna naqty jol ashar jәne kómekteser nysandarda jәne baghyttarda ghana qoldanyluy tiyis.Qazaq tilining memlekettik til mәrtebesin is jýzinde halyqaralyq talaptargha say atqaruyna eshbir kedergi jәne tosqauyl keltirmey, osy maqsatqa jol ashar, jaghday jasar jәne septigin tiygizer nysandaghy әri dengeydegi orys tilining qoldanyluy -onyng «resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanyluynyn» basty kórsetkishi dep eseptelsin. Orys tilining «ekinshi memlekettik til» nemese «resmy til» dәrejesinde zansyz jәne orynsyz qyzmet atqaru tәjiriybesining birte-birte jәne «auyrtpalyqsyz» shekteluine kerekti barlyq sharalar qoldanylsyn».
4. Qazaq tilining Respublikadaghy memlekettik til esebindegi konstitusiyalyq-qúqyqtyq mәrtebesi is jýzinde qalpyna keltirilip, onyng halyqaralyq talaptargha say memlekettik til dengeyine is jýzinde kóterilui tolyq qamatamasyz etilsin. Osy maqsatty oryndau baghytynda kerek is-sharalardyng keshendi jәne naqty jospary jasalyp, ol zang jýzinde ne Preziydent jarlyghy esebinde bekitilsin.
5. «Orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» degen orys tilining konstitusiyalyq-qúqyqtyq mәrtebesi dәl jәne osy kýide búrmalanbay oryndalsyn. Orys tilin «ekinshi memlekettik til» nemese «resmy til» retinde iske asyru tәjiriybesine jol berilmesin jәne osylay iske asyrghan jәne iske asyrugha baghyttalghan barlyq qúqyqtyq normalar, is-sharalar, ózge de is-әreketter «konstitusiyagha qarsy» dep baghalanyp, soghan say zang jәne is jýzinde toqtatylsyn, jәne múnday is-әreketterge bolashaqta jol berilmesin, olardyng aldyn-alu, oryn ala qalghan jaghdayda tez arylu joldary qarastyrylsyn.
6. Barlyq budjettik jәne memlekettik organdar jәne olardyng qyzmetkerleri memlekettik tilding halyqaralyq talaptargha say qyzmet etuin tolyq qamatamasyz etuleri tiyis.
7. Memlekettik tildi qoldaugha jәne damytugha arnayy memlekettik qarjy bólinsin. Orys tilining resmy týrde qoldanyluyna osy maqsatqa say qarjy bólinsin. Aghylshyn tilining Qazaqstanda oqytuluyna memleket bar mýmkindikti jasaydy, biraq ony orta bilim alu baghdarlamasynan jәne talabynan tys әri artyq mólsherde qarjylandyrugha memlekettik qarjy bólinbeydi. Ony qarjylandyru jeke qarjy kózderinen iske asady. Ózge tilderdi memlekettik tilden joghary qoy, artyq sanau jәne ózge tilderdi ýirenudi materialdyq túrghydan memlekettik tilge qaraghanda budjet esebinen artyq qarjylandyru - Konstitusiyagha qarsy is esebinde sanalyp, olargha tiym salynsyn.
Orys tili - úly til jәne ózge de ana tilder sekildi úly tilderding biri. Últymyzdyng Abay bastaghan ruhany kósemderimizding bәri derlik ózge tilderdi, onyng ishinde orys tilin de qúrmetteu jәne ýirenu kerek ekendigin úrpaqtaryna bekerden-beker uaghyzdamaghan.
Orys tili - bizding Qúday qosqan bayyrghy kórshimiz jәne bauyrlas halqymyz orys halqynyng memlekettik tili, dýniyejýzilik alyp derjavalardyng biri - Resey Federasiyasynyng memlekettik tili.
Orys tili - halyqaralyq qatynastar tili jәne dýniyejýzilik memleketaralyq, «dýniyejýzilik memlekettik til», ol - dýniyejýzilik úiymdardyng resmy tili, demek osynday dәrejege is jýzinde ie bolghan «әlemdik resmy til» bolghan orys tili ózge memleketterding memlekettik ne resmy tili bolugha múqtaj emes jәne onday bolugha súranbaydy da. Ol ózge melmeketterding memlekettik ne resmy tili boluy ýshin ol memleketterding memlekettik tilderimen taytalasqa týsu dengeyinen joghary, «pighylynan» ada. Sondyqtan, orys tilining osy «әlemdik resmy til» jәne orys memleketining «memlekettik tili» dәrejelerin eskermey, ony shovinistik nemese «tar әri ózimshil últshyldyq» niyettegi oilardyng jәne is-әreketterding «qúraly» retinde paydalanugha jol bermeuimiz kerek.
Orys tilining ózge memleketterding memlekettik tilderining ayaqqa túryp ketui ýshin kómekke keler, jәrdem berer әleueti joghary. Orys tilin osy maqsatta kóptegen TMD memleketteri paydalnuda jәne paydalanyp keledi. Ayta ketu kerek aghylshyn, nemis, fransuz, ispan tilderin de әlemning kóptegen jas memleketteri kezinde osy maqsatta paydalanghan, al keyin óz memlekettik tilderi kerekti dengeyde qyzmet atqaryp ketkesin olardyng kómegi qajet bolmay qalghan.
Qazaqstan memleketindegi orys tilining de «qazaq tilimen teng resmy týrde qoldanyluyn» osy maghynada týsingen dúrys. Orys tili qazaq tilining memlekettik til esebinde ayaqqa túryp ketuine jәrdemdesu maqsatynda jәne shenberinde ghana «resmy týrde» qoldanylady, onymen taytalasu ne onyng memlekettik til esebindegi orynyn tartyp alu ýshin emes. Konstitusiyanyng 7 babynyng 2 tarmaghynyng shynayy keng týrdegi qúqyqtyq-memlekettik jәne arnayy konstitusiyalyq-qúqyqtyq maghynadaghy mәni men mazmúny osy.
«Orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» degen Konstitusiyanyng 7 babynyng 2 tarmaghy, orys tili - qazaq tiline seriktes til, qazaq tilining memlekettik til bolu jolynda oghan kómektesetin janashyr til, qazaq tilining osy maqsatyn iske asyruda oghan bauyrlas jәne tiliektes til degen maghynany bildiredi. Qazaq tiline qarsy til, oghan taytalas jәne baqtalas til, memlekettik til dәrejesin onymen qatar alyp jýru ýshin, osynday qúqyqtyq mәrtebege ie bolu ýshin qazaq tilimen jarysqa týsetin, memlekettik til qyzmet jasaytyn qúqyqtyq-konstitusiyalyq aumaqtan ony ysyrugha tyrysatyn til emes. Mineki, orys tiline baylanysty Konstitusiyanyng 7 babynyng 2 tarmaghynyng ishki shynayy mәni, maghynasy jәne negizgi konstitusiyalyq-qúqyqtyq maqsaty osy.
Sondyqtan orys tilining qazirgi konstitusiyalyq-qúqyqtyq mәrtebesining osy shynayy mәni jәne maqsaty memlekettik tilge baylanysty qabyldanar kelesi zanda kórsetilui kerek, sóitip memlekettik tilge aldaghy uaqytta erkin tynys alar, óz mәrtebesin halyqaralyq standarttar dengeyinde atqara alar, orys tilimen aradaghy «zansyz» tay-talastyqty qazaq tilining paydasyna shesher qúqyqtyq jaghday jasaluy kerek. Múnday zang qabyldau ýshin jәneKonstitusiyanyng memelekettik tilge jәne orys tiline baylanysty qaghidalary men babynyng biz kórsetken shynayy mәn-maghynasyn ashyp kórsetip, bekitu ýshin, jәne osy Konstitusiya talabyn is-jýzinde oryndau ýshin eng kerekti nәrse - memleketting eng jogharghy biylik organdarynyn, onyng ishinde zang organdarynyng sayasy jigeri jәne kәsiptik-qúqyqtyq óresi. Sonymen qatar memlekettik halyq dәrejesine ne Qazaqstan halqynyng óz egemendigin kýsheyte týsu jolyndaghy birligi, osy jolda kezdesip otyrghan keybir kedergilerdi /sonymen qatar til mәselesindegi/ moyymay jene biler qajyr qayraty, sabyrlyghy men shýkirshiligi, Qazaqstan halqy azamattarynyng ishtey týsinistigi men ózara kómekke kelu qúlshynysy.
Jalpy memleketting basty maqsaty -memleket aimaghynda ortaq kelisimge /zangha/ negizdelgen beybit ómir qúru jәne onyng tiregi bolu bolsa, osy maqsatty iske asyrudaghy onyng basty qúraly - memlekettik til. Demek, memlekettik til - beybit ómir tili, beybit ómirdi zandastyratyn ortaq kelisim /qúqyq jәne qúqyqtyq tәrtip/ tili degen sóz. Eger biz beybit ómirding basty nysany jәne tiregi bolyp tabylastyn egemen memleket qúru turaly negizgi Zanymyz - Konstitusiyada memlekettik til - qazaq tili, al oghan әzirge seriktes, jәrdemshi әri kómekshi til - «resmy týrde» qoldanatyn orys tili dep bekitsek, Ata zannyng osy talabyn osy kýiinde oryndaugha mindettimiz. Sonda ghana memlekettik til de, resmy týrde qoldanatyn til de «úrys tili», «qaqtyghys tili» aram pighyldy jandardyng «arandatushy, namysty qorlaushy, jauyqtyrushy» tilderine ainalmay, ózderining negizgi konstitusiyalyq-qúqyqtyq maqsattary men mindetteri ayasynda jәne baghytynda - «beybit ómir tili», «yntymaq tili», «jasampazdyq tili», «egemendik pen tәuelsizdikting tiregi tili» bolyp qyzmet istey alady.
Qazaq tili memlekettik til talaptaryn halyqaralyq standarttargha say is jýzinde oryndar uaqyt kelgen kezde orys tilining resmy týrde qoldanyluy mýmkin kerek bolar, al mýmkin kerek bolmas. Ony, әriyne, bolashaq kórsetedi. Biraq osynday kýn tughannyng ózinde de orys tilining Reseyding memlekettik tili, halyqaralyq qatynastar tili, halyqaralyq resmy til mәrtebesin saqtap qala bereri, tipten osy mәrtebesining kýsheye týseri de haq. Al, býgingi kýni qazaq tilining óz konstitutsiyalyq -qúqyqtyq mәrtebesin layyqty dengeyde oryndaugha әli de bolsa kýshi jetpey jatqanda, oghan orys tili tarapynan da, oryssha sóileushilir tarapynan da týsinistikpen qarap, qol úshyn berer, jaramdy jaghdaydy jasar shyn seriktestik kónil men yqylas jәne qarapayym qamqorlyq qajet-aq.
Sóz sonynda aitarymyz, әriyne, adam ýshin eng basty til - iman tili. Búl til boyyna sinbegen jәne búl tildi iygermegen adamnyng óz ana tilin de, ózge tilderdi de, onyng ishinde kóp tildi qoghamdarda kelisilgen jәne zang jýzinde bekitilgen ortaq sóileu әri jazu tili bolyp keletin memlekettik tildi de qajetti dengeyde iygerui - neghaybyl.
Memlekettik tildi iygeru degen sóz memleket azamaty bolyp ómir sýrudi ýirenu degen sóz, ózing ómir sýrip otyrghan memlekette jәne sol memleketti qúrghan halyqqa «azamatpyn» dep bergen uәdendi oryndau degen sóz.
Al, memleket azamaty bolyp ómir sýru - esti /vmenyaemyi/ әri qúqyq jәne әreket qabilettiligi tolyq ornaghan /dostigshiy polnoy pravo -y deesposobnosti/ adamnyng Alla aldyndaghy, memleket aldyndaghy jәne ózgelerge bergen uәdelerin oryndau dengeyinde jәne shenberinde ómir sýru degen sóz. Azamat bolu - uәdeli dengeyde uәdeni búzbay uәdeli ómir sýru degen sóz.
Allagha degen seniming boyyna sinip, iman tilin mengersen, onda Jaratqan aldyndaghy pendelik uәdendi oryndaghanyn, al ana tilindi mengergening - ata-ana, últyn, tughan jer - Otanyn, odan qaldy óz otbasyn, ýrim-bútaghynnyng aldyndaghy boryshyna berik bolghanyn. Memleket tilin mengeruing - osy memleketting azamaty bolghan kezde bergen uәdendi oryndauyn. Áriyne, azamattardyng kóbisi ózderining osynday uәdeleri bar ekendigin - memleket aldynda, halyq aldynda, odan qaldy osy memleketti /demek onyng memlekettik tilin de moyyndaghan/, jalpy halyqaralyq qauymdastyq aldynda - anyq bile de bermeui mýmkin, bilse de tolyq mәnine bara bermeytindigi jәne sondyqtan oryndaugha qúlyqsyz keletindigi aiqyn. Biraq bergen uәdendi bilmeu ne úmytu - ony oryndaudan eshkimdi azat etpeydi. Sondyqtan qúrmetti Qazaqstan memleketining azamattary, uәdening aty uәde, uәdemizdi oryndayyq.

Kenjaliyev Zaylaghiy,
zang ghylymdarynyng doktory,
professor

«Abay-aqparat»