Marat OMAROV,

QR enbek sinirgen әrtisi, әnshi-kompozitor

«Sәrsenbining sәtine» nazar salyp jýretin oqyrmandarymyzdyng biri «Marat Omarov qayda jýr?» dep hat joldapty. Kópten beri ózimizding de oida jýr edi, sonymen telefonynyng nómirin terdik. Sәti týse qalghanyn qarasanyzshy, astanalyq bop ketken әnshi Almatygha zәuimen bir kele qalghan

eken. Sonymen kezdestik, kezdestik te sóilestik.

- Bir kezderi kógildir ekrannan týspeytin Marat myrzanyng sahnadan kórinbeuine ne sebep? Astanagha «sinip», Almatyny mýlde úmytqandaysyz?

- 1998 jyly «Arman qala - Astana» degen әnim shyqqanda, Elbasy arnayy shaqyrdy, Astanadan shanyraq berildi. Sonda qonystanghanyma biyl jeti jyldyng jýzi bopty. Áriyne, óz shygharmashylyghymmen shúghyldanyp, әn aityp qana jýre berem desem, maghan osy Almatynyng ózi jeter edi. Óitkeni 25-30 jylghy ómirim osy qalada ótti. Degenmen, men ózgege úqsamaytyn jana dýniyeler jasaghym keldi. Osy oidyng jeteginde jýrgende Astanagha kóshtim. Onda barghanda kóptegen joghary lauazymdy júmystar úsynyldy. Biraq shygharmashylyq adamy mәdeniyetke, ónerge enbek sinirui kerek qoy. Sondyqtan Astana qalasynan Halyqaralyq «Talant» óner ortalyghyn ashtym.

Marat OMAROV,

QR enbek sinirgen әrtisi, әnshi-kompozitor

«Sәrsenbining sәtine» nazar salyp jýretin oqyrmandarymyzdyng biri «Marat Omarov qayda jýr?» dep hat joldapty. Kópten beri ózimizding de oida jýr edi, sonymen telefonynyng nómirin terdik. Sәti týse qalghanyn qarasanyzshy, astanalyq bop ketken әnshi Almatygha zәuimen bir kele qalghan

eken. Sonymen kezdestik, kezdestik te sóilestik.

- Bir kezderi kógildir ekrannan týspeytin Marat myrzanyng sahnadan kórinbeuine ne sebep? Astanagha «sinip», Almatyny mýlde úmytqandaysyz?

- 1998 jyly «Arman qala - Astana» degen әnim shyqqanda, Elbasy arnayy shaqyrdy, Astanadan shanyraq berildi. Sonda qonystanghanyma biyl jeti jyldyng jýzi bopty. Áriyne, óz shygharmashylyghymmen shúghyldanyp, әn aityp qana jýre berem desem, maghan osy Almatynyng ózi jeter edi. Óitkeni 25-30 jylghy ómirim osy qalada ótti. Degenmen, men ózgege úqsamaytyn jana dýniyeler jasaghym keldi. Osy oidyng jeteginde jýrgende Astanagha kóshtim. Onda barghanda kóptegen joghary lauazymdy júmystar úsynyldy. Biraq shygharmashylyq adamy mәdeniyetke, ónerge enbek sinirui kerek qoy. Sondyqtan Astana qalasynan Halyqaralyq «Talant» óner ortalyghyn ashtym.

Abay atamyzdyng «Ásempaz bolma әrnege, Ónerpaz bolsan, arqalan, Sen de bir kirpish dýniyege, Ketigin tap ta, bar qalan» degenindey, ónerding dara da sara shanyraghynyng kirpishin qaladym. Balapandardyng ónerine qanat bitiruge kýsh salyp jatyrmyn. Jaqynda Qazaqstannyng 20 jyldyghyna baylanysty bayqau ótkizbekshimiz. Oghan, 15 pen 30 jas aralyghyndaghy barlyq últtyng ókilderining jastary qatysa alady. Bayqau eki bólimnen, yaghny patriottyq jәne erkin taqyrypta bolmaq. Jenimpazdardy shetelge jiberemiz.

- Ýlken ortalyq salu kez kelgen óner adamynyng basyna bite bermeytin baq. Endeshe әriptesterinizden oq boyy ozyp, osynday shanyraq saluynyzgha ne týrtki boldy?

- Ontýstik Qazaqstannyng Sozaq audanynda Sholaqqorghan degen auyl bolatyn. Sonda ekinshi synypta oqyp jýrgenimde, Shәmshi aghamyz keldi. Men «Ana turaly jyr» әnin oryndadym. Ándi oryndap bitkende Shәmshi agha mandayymnan sýiip: «Osynday shalghayda túratyn, auyldan shyghatyn balalar ýshin, shirkin-ay, óner mektebi ashylsa ghoy» dedi. Sol sóz sanama qatty әser etken boluy kerek. Ony keyin úghyndym ghoy, әriyne. Ýmitim aqtaldy da! Býginde bes qabattan túratyn ortalyghymyzda 300 oryndyq zalymyz bar. Balet, horeografiya, by óneri, últtyq aspaptargha baulu bólimderinde jas talanttar darynyn úshtaydy. Sonday-aq ózimiz konsert beremiz, dәmhanamyz da bar. Jalpy, búl keshende adamgha kerek nәrsening bәri tabylady.

- Býgingidey qymbatshylyq zamanda jeke adamgha ýlken óner shanyraghyn salu onay emes shyghar. Joghary jaqtan demeushilik tanytqandar boldy ma?

- Memleketten qarjy bólingen joq. Qúdaygha shýkir, óz manday terimmen saldym. Jetpegenine nesie bar, odan qaldy ónerge janashyr joldastar kómektesti degendey...

- Ortalyqtarynyzdan auyl balalaryna oryn tabyla ma? Astana siyaqty qymbat qalagha kelu alys shalghaydaghy jetkinshekter ýshin arman ghoy. Aytynyzshy, óziniz aitqan Shәmshi aghanyng tilegin qanshalyqty orynday aldynyz?

- Mening basty maqsatym da - auyldan shyqqan talantty balalardy kópke tanytu bolatyn. Al naghyz talanttar, meninshe, auyldan ghana shyghady. Biyl elimizding týkpir-týkpirinen oqushylar keldi. Biraq olardy men qabyldaghanymmen, jatar jay, internat joq bolsa, olar qayda barady? Osy jaghynan biraz kedergiler bolyp túr. Áytpese bizge kelem degenderge esigimiz әrdayym ashyq. Mәselen, osy ortalyqtan shyqqan eng alghashqy qarlyghashymyz Erkesh Hasenov Mәskeude ótken «Minuta slava» bayqauynda finalgha shyghyp, ýlken abyroymen oralghanyn bilesizder. Ol - auylda әjesining qolynda ósken jetim bala. Yaghni, dop oinap jýrgen jerinen bayqaugha qatystyrdym. Áneki, jýlde әkeldi. Endi ony Filipp Kirkorov «Novaya volnagha» shaqyryp jatyr.

- Bayqau degen bizde de az emes. Degenmen, aitynyzshy, bizdegi bayqaular qanshalyqty әdil ótedi dep oilaysyz?

- Ádiletsizdik bar. Ony moyyndaymyn. Al onyng aldyn qalay alugha bolatynyn bilmeymin. Biletinim, әnshiler bayqaugha barardyng aldynda oilansyn! Qatysu kerek pe, joq pa dep! Mәselen, meni de kóptegen bayqaulargha shaqyryp jatady. Biraq men barmaymyn. Óitkeni ýlken konkurstarda kimning әni ótetinin, kem jenetinin aldyn ala bilemin. Al ol әn keyin aityla ma, aitylmay ma, eshkimning onda júmysy joq. Sony bile túryp qalay baramyn? Onyng ýstine keybir bayqaulargha memleketten aqsha bólinedi. Biraq ol qarajat eshkimning qaltasynan shyqpaghan son, әrkim talan-tarajgha salady.

- Óner adamdarynyng qay-qaysymen sóilesseniz de, «ýkimet kómektespeydi», «qamqorlyqqa zәrumiz» dep jatady...

- Óz basym memleket qashan qarjy beredi dep kýtken joqpyn. Adam ómirge kelgen son, tirshiligin isteu kerek. Mazmúndy ómir sýru ýshin, ol soghan say is әreket jasauy tiyis. Óitkeni әreket jasaghangha - bereket bar. Bizge qazirgidey robottyng zamany kerek emes. Árkim ózi ýshin talpynuy kerek, órisin keneytui kerek. Nәtiyjesinde el - erding atyn shygharady, er - elding atyn shygharady.

Allagha shýkir, býginde Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi, Qazaqstannyng Jastar odaghynyng laureatymyn. Kairge baryp «Súltan-Beybarys» әnimen birneshe halyqaralyq konkurstarda laureat atandym, basqa da marapattarym jeterlik. «Anashym», «Áke armany» atty әnderimmen Núrlan Ónerbaev әn ónerine sharyqtady dep oilaymyn. «Qyz syny», «Alghashqy mahabbat», «Ánshi balapan», «Stambul men Almaty» siyaqty әnderimdi halyq óz biyigine kóterdi. Býginde Býkil әlemdik kompozitorlar assosiyasyna mýshe boldym. Men baqytty adammyn. Maghan Alla әuen berdi, әn berdi. Ónerding arqasynda men bayyp ta jatyrmyn, shәkirtterim jetistikke jetip te jatyr. Maghan odan basqa ne kerek?

- Kezinde «Ánshi balapan» atty әniniz arqyly qanshama óner tarlandary sahnagha joldama aldy. Almatydan filial ashu oiynyzda bar ma?

- Áriyne, ol da qarjygha kelip tireledi. Qaltaly azamattardan kómek bolsa, nege filial ashpasqa? Núr ýstine núr bolar edi. Qazaqstannyng órkeniyetti el qataryna enuine bolashaq shәkirtter ýles qosady. Al biz balapandardy qoldaugha әrqashan dayynbyz! Bizge әrtýrli elderden birigip júmys isteuge, bayqaulargha shaqyrtular týsip jatyr. Sonyng ishinde Yalta, «Evroviydeniye», «Týrkoviydeniye» bar. Los-Andjelesten, Indiyadan shaqyrtular aldyq.

- Almatygha jolynyz týsipti, ne bayqadynyz? Áriptesterinizding jaghdayy qalay eken?

- Bayqaghanym, Almatydaghy óner adamdary әr nәrsege bir úrynady eken. Birese ana jerde, endi birde myna jerde jýredi. Kózqarastary jaltaq. Belgili bir ústanym da joq siyaqty. Al jenil-jelpi dýniyeden ýlken nәtiyje shyghady dep oilamaymyn. Meninshe, naghyz óner adamynda darynymen qosa ózindik kózqaras, azamattyq, partiottyq sezim bolu kerek. Mәselen, maghan «Agha, әndi bylay aitu qiyn eken, bylaysha aita salayynshy» deytinderge, aitpasang - aitpa, rahmet, biraq ózgertpeymin deymin. Sondyqtan da mening әnderim basqalardikine úqsamaydy! Býginde bir-birinen, bolmasa Shәmshi aghadan әn úrlaytyndar kóbeyip jatyr. Halyq әnderine «úqsap tughan» әnder qanshama! Sonday-aq sheteldik әnderdi qazaqshagha audaryp aityp jýrgenderden ayaq alyp jýre almaysyn.

Al jastargha qalay bolghanda da, dúrys baghyt beretin ústaz kerek. Bolashaqta kompozitorlar konkursyn ótkizsem be degen oiym bar. Óitkeni bizge ózindik ýni bar kompozitorlar kerek. Áytpese, artymyzdaghy jastar taqyldaq pen toqyldaqty estip, europalanyp ketui әbden mýmkin.

- Býginde әn avtoryn anyqtaudyng ózi qiyngha týskenin әnge talasqan әriptesterinizge qarap, bilip jatyrmyz. Endeshe osynday kiykiljinderding aldyn alu ýshin ne isteu kerek dep oilaysyz?

- Bir-birinen әn úrlady degen sózding shyghyp jatqany, әriyne, úyat nәrse. Múnyng sebebi 90-jyldardaghyday kórkemdik kenes joq. Sol kezde әnderimizge toghyz jerden sýzgi jasalatyn. Oghan Qazaqkonsert, Mәdeniyet ministrligi, Kompozitorlar odaghy, radiolardaghy kórkemdik kenes újymdary atsalysty. Olar tuyndylardy tekserip, súryptap baryp qol qony kerek. Al sodan song siz teledidargha jiberuge mýmkindik alasyz. Býgin sonyng biri bar ma? Áriyne, joq. Endeshe bir-birinen úrlau, kóshiru kóbeymegende qaytedi!?

- Keybir әnderding halyq әnderine úqsauy zandylyq degendi de estip jýrmiz. Biraq búl eshkimge úqsamaytyn әnder jazu mýmkin emes degendi bildirmeytin shyghar?

- Mening әnderim eshkimge úqsamaydy! Eshkimnen kóshirmeymin. Óitkeni maghan Alla beredi. Men sizge aitayyn, Qazaqstan Kompozitorlar odaghy - kompozitorlardy ekige bóledi. Biri - asfalittyq, ekinshisi - topyraqtyng kompozitorlar. Al men solardyng ekinshisine jatamyn.

Keybir әriptesterim sýisine, bәlkim, qyzghana: «Marat, sen bir әn shygharsang boldy, nege halyq aityp ketedi» deydi. Sonda men «Sen de shygharasyn. Ol ýshin auyl jaqqa baryp qayt. Shanyna aunap, samaurynnan shay ish. Saf auasyn jútyp, tabighatpen syrlas» deymin. Býgingi әnderding jútandyghy, jalanashtyghy, tez jattalyp, tez úmytylatyny - tabighatpen tildese almauda jatyr!

- Erinbegenning bәri әn jazatyn zaman tudy. Búl qazaq әuenining baghasyn týsiredi dep oilamaysyz ba?

- Jigitke jeti óner de az degen ghoy, jastar izdene bersin. Ishimdikke, nashaqorlyqqa eltigenshe, óner tanysyn, bilsin. Jaqsydan ýirensin de, jamannan jiyrensin. Án de jazsyn! Tek qana plagiat bolmasyn! Eger ózgeshe stili tapsa, halyq ony tanidy. Al eger Europadan estip alyp, últtyq naqyshy joq әn shygharsa, ol qashan da arzanqol dýnie bolyp shyghady. Óitkeni Maykl Djeksondy qazaqshagha audaryp aitsang da, eshkimdi tandandyra almaysyng ghoy. Búl da sol siyaqty.

- Elimiz tәuelsizdik alghanyna 20 jyl boldy. Osy uaqyt ishinde últymyz neden útyp, neden útyldy?

- Qazaq eli nayzanyng úshymen, bilekting kýshimen beker qan tókpegen eken. Babalar armanynyng oryndalghanyna kuәmiz. Ósip kelemiz, órkendep kelemiz. Keng dalamyz anau, baylyghymyz jetedi. Biraq auyzbirshiligimiz joq...

- Qara halyqtyng týrli әdiletsizdikterge tap kelui sol auyzbirshilikting joqtyghynan deysiz be?

- Ol jaghyn bilmedim. Jalpy, Astanada men onday nәrselerdi bayqamadym.

- Siz jýrgen Astanada bәri jaqsy shyghar. Degenmen, Manghystaudaghy ereuilderge, shәkirtiniz Erkesh Hasenovtyng tughan óniri Aqtóbedegi jaghdaylargha alandamaysyz ba?

- Sayasatpen baylanysqym kelmeydi. Qazir uaqytymnyng denin jastardy tәrbiyeleuge arnaymyn. Onyng ýstine 20 jyldyqqa oray ýlken baghdarlamagha dayyndyq ýstindemin. Bizding maqsatymyz әuenimizben, әnimizben kók jalauymyzdy jelbiretu jolynda júmys isteu. Áriyne, men de el ertenining jarqyn boluyna, tynyshtyghymyzdyng bayandylyghyna ýles qosqym keledi. Konsert qonggha úsynys jasap jatsa, nege barmaymyz? Baramyz. Oghan mýmkindigimiz de bar. Týptep kelgende, mening qúrghan óner shanyraghymnyng ózi osy qayyrymdylyq pen meyirimdilikke úshtasyp jatyr. Jetimder ýiimen, qarttar ýiimen tyghyz baylanystamyz.

- Aytpaqshy, sizding «Alghashqy mahabbat» deytin әninizge ýndilikter qúda týsipti degendi estip edik...

- IYә, iyә, Mithun Chakrabortiyding balasy «Alghashqy mahabbat» atty әnime qúda týsken. Biraq kishkene qarjylay daghdarys bolyp toqtanqyrap túrghan jayy bar. Áytpese jospar dayyn. Al qazir Mark Dakaskas ortalyqqa kelip, kino týsirudi qolgha alyp jatyrmyz.

- Óner әleminde biraz tanymal bolghan qyzynyz Zarina Omarova túrmysqa shyqqaly beri sahnadan kórinbey ketti. Osy ketkeni - ketken be sonda?

- Zarina býginde joldasymen ýlken shanyraq retinde qalyptasuda. Keyde «Halyq kýtip qaldy, sahnagha qashan shyghasyn?» dep te qoyamyn. Biraq Zarina qatty balajan eken. Býginde dýniyege ekinshi perzentin әkeleyin dep otyr. Áriyne, bәri bir Allanyng qolyndaghy dýnie ghoy. Eger maghan salsa, óz perzentimdi nege demep, qolpashtamasqa? Zarinanyng dauysy eshkimnen kem emes. Eshkimge úqsamaytyn óz yrghaghy bar. Tyndarmany qalyptasqandyqtan, әli kýnge deyin ony izdep jatady. Bir quanatynym, halyq súrap jatyr. Al halyq súraghannan keyin sen talantty óshirmeuing kerek.

Ángimelesken -

Ardaq Imanbekqyzy,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 31 (114) ot 21 qyrkýiek 2011 jyl