-  Qadyrly Múha! Súhbatymyzdy 22 jyldan beri «jyry» tausylmay kele jatqan Til mәselesine qatysty songhy jayttardan bastasaq pa dep otyrmyz. Barsha halyqqa belgili bolghan Ashyq hat qazir elimizding әr týkpirinen qoldau tabuda. Búl Ashyq hat búrynghy songhylardan asyp týsip, el ishine qozghau sala bastaghan siyaqty. Ádette últ ziyalylary kótergen mәselege mәn berip, qaperine ala qoymaytyn biylikting ózi de Ashyq hattaghy negizgi mәselege nazar audaru qajettigin qapysyz úqqanday.  Búl neni bildiredi? Siz bastamashy túlgha retinde Ashyq hattyng mazmúny bizding qoghamda osynshalyqty dýbir tughyzady dep kýttiniz be? osydan 22 jyl búryn qazaq tilining memlekettik mәrtebe iyelenuine belgili dengeyde siz sebepker bolyp ediniz. Sol kýndi eske ala ketuding de artyqtyghy bolmas.

-  Qadyrly Múha! Súhbatymyzdy 22 jyldan beri «jyry» tausylmay kele jatqan Til mәselesine qatysty songhy jayttardan bastasaq pa dep otyrmyz. Barsha halyqqa belgili bolghan Ashyq hat qazir elimizding әr týkpirinen qoldau tabuda. Búl Ashyq hat búrynghy songhylardan asyp týsip, el ishine qozghau sala bastaghan siyaqty. Ádette últ ziyalylary kótergen mәselege mәn berip, qaperine ala qoymaytyn biylikting ózi de Ashyq hattaghy negizgi mәselege nazar audaru qajettigin qapysyz úqqanday.  Búl neni bildiredi? Siz bastamashy túlgha retinde Ashyq hattyng mazmúny bizding qoghamda osynshalyqty dýbir tughyzady dep kýttiniz be? osydan 22 jyl búryn qazaq tilining memlekettik mәrtebe iyelenuine belgili dengeyde siz sebepker bolyp ediniz. Sol kýndi eske ala ketuding de artyqtyghy bolmas.

- 1989 jyldyng 22 qyrkýieginde Qazaq KSR Jogharghy Kenesinde eki til - orys jәne qazaq tili birdey memlekettik mәrtebe iyelenip ketip edi. Ol kezde de «Orys tili memlekettik til bolsa eken» dep armandaghan shalaqazaq deputattar jetkilikti bolatyn. Solardyng bәrining armany oryndalyp, bir-birimen sýiisip, qúshaqtasyp jatty. Aldynda ghana jiyndy basqaryp otyrghan Qilybay Ýsenov aghamyz: «Birinshi kezekte eki tilge birdey memlekettik mәrtebe beru mәselesin qoyamyn. Eger ol ótpese ghana qazaq tilin jeke-dara memlekettik til jasau turaly Shahanovtyng úsynysyn dauysqa salamyz» degen bolatyn. Sebebi, bir kýn búryn biyliktegilerding ózara ótken jiynynda memlekettik mәrtebege eki tildi birdey ótkizu mәselesi aldyn-ala kelisilgen eken. Sol kezde men ózimdi-ózim mýlde ústay almay qaldym. Qanym basyma shapshydy. Ornymnan atyp túryp: «Býkil Kenester Odaghyndaghy bizden basqa respublikalardyng bәri ózderining ana tilderine memlekettik mәrtebe berdi. Jalghyz biz toqaldan tudyq pa? Búl ne masqara? Endi halyq arasyna baramyz, býkil eldi kóteremiz. Múnyng sony sóz joq ekinshi Jeltoqsan oqighasyna úlasuy mýmkin» degenimde deputattar da, keybir basshylar da tiksinip qaldy. Osy sәtte Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy N.Nazarbaev: «Shahanovtyng úsynysyn qayta dauysqa salayyq» dedi. Qayta dauysqa salu mýlde zansyz bolatyn. Biraq bastyq ne aitsa sony oryndaugha beyim halyq emespiz be? Dauysqa salynghan sәtte birinshi hatshy birinshi bop qol kóterip edi deputattardyng bәri biz jaqqa oiysty... Keyde «ýmitsiz jyndylyqtyn» da oilamaghan jerden paydasy tiyedi eken. Sol tústa men ýndemey qalghanymda orys tili de memlekettik mәrtebe iyelenip, býgingi tanda últymyzdyng 75-80 payyzgha juyghy orystanyp keter me edi, kim bilsin? Mine, Qazaq KSR Jogharghy Kenesindegi sol otyrystyng teledidarlyq týsirilimin de, tipti onyng mindetti týrde saqtalugha tiyisti qattamasyn da joyyp jibergen. Ózge jiyndardyng bәri derlik bar, tek til mýddesi tóniregindegi sol jolghy tartys jәne jeltoqsan kóterilisi turaly bet jyrtysular ghana joq.

Qazaq tilining memlekettik mәrtebe alghanyna 22 jyl tolsa da, sózding ashyghy, 22 jóndi qadam jasalghan joq. Óitkeni biylik 1994 jyldyng ózinde-aq elimizdi Qazaqstandyq últqa endiru mýddesin ashyq qoyghan edi. Sondyqtan da ýlken biylik basyndaghylardyng bir de bireui balasyn, qyzyn, tym qúrysa nemeresin qazaq balabaqshasyna, qazaq mektebine bergen joq. Qazir ol perzentteri orys, aghylshyn tilderinde sayraghanda júrtty tang qaldyrady, al ana tilinde «sәlemetsiz be» degen sózdi aitugha namystanady. Osydan ýsh jyl búryn biylik «Qazaqstandyq últty» qayta endirmek boldy. Bәrimiz ýdere qarsy túrdyq. Bizben birge tórt mynnan astam adam ashtyq jariyalaugha tilek bildirdi. Biylik taghy da ayaghyn tartty. Ótkende olar «Qazaqstandyq últqa» qayta aparatynyn taghy da eskertti. Sol ýshin de biz býkil qazaq halqyna jәne ózge últ ókilderine arnaghan ashyq hatymyzda «Qazaqstandyq últqa» týbegeyli qarsylyghymyzdy qayta sezdirip otyrmyz.

Qúdaygha shýkir, naq osy jyly halyq oyandy. Top-top bolyp oblystardan kelip jatqan adamdarda esep joq. Jasyratyn ne bar, búl ashyq hatty júrtqa osynshalyq dengeyde әser etedi dep kýtpep edim. Beyshara kýige týsken til mýddesin ózining zandy, tiyisti ornyna qondyru kezeni endi kelgen siyaqty.

- Ashyq hatqa qol qoigha kelisimin bere túryp, artynan ainyp ketken 5-6 adam turaly ne aitasyz? Ásirese, qazaq әn ónerining búlbúly Bibýgýl Tólegenovanyng orystildi gazetterge berip jýrgen súhbaty turaly oiynyzdy bildire ketseniz jón bolar edi. Ol kisi Sizge «sayasatpen ainalyspa, orystildiler de qyzyghyp oqitynday óleng jaz» degen synayda kenes berip jýr ghoy. Apanyzdyng tilin alyp qara ólenining aulyna qaytasyz ba, әlde Til mәselesin qauzay beresiz be?

-  Biybigýl apamnan men búryn bir-eki ret ayaghymdy tartyp qalghan jayym bar edi. Osy joly jigitterge ol kisige qol qoydyrmay-aq qoyyndar dep tapsyrma bergenmin. Sol tústa Núrjan Oshanbek degen últjandy azamatymyzdyng maghan bergen mәlimeti mynau: «Apaymen ózim sóilestim. Ashyq hat turaly bayandap edim: «Kimder qol qoydy?» dep súrady. Núrpeyisovten bastap biraz adamdardyng atyn aityp edim, «Jaraydy, men de tolyq qoldaymyn, esimimdi endire berinder!» depti. Meyli, bәrin keshiruge bolady. Biraq, apamyzdyng «Interfaks-Qazaqstan» degen aqparattyq agenttikke arnayy baryp, orys tildi telearnalardy, baspasóz ókilderin jinap alyp, qazaq tiline jәne ony qoldaushylargha qarsy dau kótergenin, anasynyng tatar, ózining tolyqqandy qazaq emes ekenin, nemerelerining qazaq tilin mensinbeytinin maqtanyshpen aituyn óz basym týsine almadym. Qazaq tiline, últyna yqlasy onsha emes bolsa, onda nege tólqújatynda qazaq bop jazylyp keldi? Úzaq jyldar boyyna naghyz qazaq әnshisi atanyp kelgen apamyzdyng ruhany parasaty men jýregining ornyna tamaghy ghana júmys istep kelgen be? Jәne apamyzdyng pikirinshe, sayasatpen sayasatkerler ghana shúghyldanyp, men siyaqty aqyndar tek ólenin ghana jazyp jýrse 1986 jylghy Jeltoqsan qasiretin kim kóterer edi? Oghan sayasatkerlerding shamasy jeter me edi? Biylikpen janjandaspau kez kelgen adamgha tiyimdi. Biraq últty qaytemiz?

Til, últ mýddesi tóniregindegi mәselelerge nemqúraydy qaraytyn, ony óz jaghdayyna oray qajet kezde satyp kete beretin әdebiyet, óner, ghylym qayratkerlerining bәrin, óz basym, azamat dep te, qazaq dep te eseptemeymin.

-Ángimenizge rahmet!

«Abay-aqparat»