Qazaqstan Respublikasy tәuelsizdigining 20 jyldyghy mereytoyyna dayyndyq is-sharalary jýrgizilip jatqan kezde,  dәlirek aitqanda, qyrkýiek aiynyng 23-i kýni, Pavlodar qalasynda  orys aqyny Pavel Vasilievting biyiktigi 3 metrlik graniyt  túghyrgha ornatylghan qola busti men  onyng atyndaghy skverdi ashu  rәsimi ótkizildi. Saltanatty jiynda oblys әkimi  Baqytjan Saghyntaev  myrza sóz sóilep,  aqynnyng ómiri men shygharmashylyghy jóninde  jýrekjardy sezimin jetkizip, «búl quanyshty kýndi júrtshylyq kópten beri kýtken edi», dedi.

Aymaq basshysy solay dese de, Shyghys Qazaqstandaghy Zaysan qalasynda  tuyp, Mәskeude opat bolghan Kenes  aqyny Pavel Vasilievting (1909-1937) esimi búghan deyin de meylinshe qúrmettelgeni belgili. Aytalyq, aqynnyng Pavlodarda biraz jyl túrghany  eskerilip, esimi bir kóshege,  qalalyq kitaphana men  әdebiyet ýiirmesine berilgen. Búl azday   №9 orta mektepte múrajayy júmys isteydi,  pedkolledj ghimaratynyng qabyrghasyna bet pishini bederlenip, aty-jóni jazylghan memorialdy taqta ilingen. Sonday-aq,  Pavel Vasiliev balalyq shaghynda túrghan naghashy atasy Matvey Janikovting ýii  kýrdeli jóndeuden ótkizilip, muzey-ýiine ainaldyrylghan,  aulasyna granit busti ornatylghan. Demek, kenestik kezendegi obkom men egemendik jyldaryndaghy әkimdik  tarapynan Pavel Vasilievting ruhyna aitarlyqtay qúrmet kórsetilgen.

Qazaqstan Respublikasy tәuelsizdigining 20 jyldyghy mereytoyyna dayyndyq is-sharalary jýrgizilip jatqan kezde,  dәlirek aitqanda, qyrkýiek aiynyng 23-i kýni, Pavlodar qalasynda  orys aqyny Pavel Vasilievting biyiktigi 3 metrlik graniyt  túghyrgha ornatylghan qola busti men  onyng atyndaghy skverdi ashu  rәsimi ótkizildi. Saltanatty jiynda oblys әkimi  Baqytjan Saghyntaev  myrza sóz sóilep,  aqynnyng ómiri men shygharmashylyghy jóninde  jýrekjardy sezimin jetkizip, «búl quanyshty kýndi júrtshylyq kópten beri kýtken edi», dedi.

Aymaq basshysy solay dese de, Shyghys Qazaqstandaghy Zaysan qalasynda  tuyp, Mәskeude opat bolghan Kenes  aqyny Pavel Vasilievting (1909-1937) esimi búghan deyin de meylinshe qúrmettelgeni belgili. Aytalyq, aqynnyng Pavlodarda biraz jyl túrghany  eskerilip, esimi bir kóshege,  qalalyq kitaphana men  әdebiyet ýiirmesine berilgen. Búl azday   №9 orta mektepte múrajayy júmys isteydi,  pedkolledj ghimaratynyng qabyrghasyna bet pishini bederlenip, aty-jóni jazylghan memorialdy taqta ilingen. Sonday-aq,  Pavel Vasiliev balalyq shaghynda túrghan naghashy atasy Matvey Janikovting ýii  kýrdeli jóndeuden ótkizilip, muzey-ýiine ainaldyrylghan,  aulasyna granit busti ornatylghan. Demek, kenestik kezendegi obkom men egemendik jyldaryndaghy әkimdik  tarapynan Pavel Vasilievting ruhyna aitarlyqtay qúrmet kórsetilgen.

Biraq  Ertisting Kerenku-Bayanauyl ónirinde kindik qany tamghan  Jayau Músa, Mәshhýr Jýsip, Estay, Isa, Mayra, Jýsipbek Aymauytov, Ermúhan Bekmahanov, Álkey Marghúlan, Qalijan Bekhojiyn, Qabdykәrim Ydyrysov, Shәken Aymanov,  Kәuken Kenjetaev tәrizdi  әdebiyet, mәdeniyet, óner, ghylym salalaryna aituly ýles qosqan  asa kórnekti túlghalargha oblys ortalyghynda mýsin, eskertkish qoi mәselesi Tәuelsizdikke 20 jyl tolsa da әli kýnge deyin oblys әkimining oiyna kirer emes.  Búl orayda Abylay han men Kenesary han  da, jyr patshasy Abay da,  Alash qayratkerleri de nazardan tys qalyp keledi. Solay bola túra, patshazada Pavel Romanov,  felidmarshal Kutuzov, genaralissimus Suvorov,  ataman Ermak, proletariat kósemi Leniyn, chekist Deribastyng qala men kóshe ataularyna ainalghan esimderi bәz-bayaghy patsha zamany men   Kenes kezenindegidey úlyqtaluda.   Kerisinshe, osynau aimaqty jonghar shapqynshylyghynan azat etu soghysynda asqan erligimen әigilengen Búhar jyraudyng jәne Oljabay,  Jasybay, Malaysary, t.b. batyrlardyng  esimderin kóshelerge beru mәselesi jergilikti biylik tarapynan mýlde qaperge alynghan emes!  Sonday-aq, HÝII-HÝIII ghasyrlarda syrtqy jaulardyng basqynshylyghynan eldigimizdi qorghaghan bahadýr babalarymyzgha da, 1916 jylghy jәne 1986 jylghy últ azattyq kóterilisterining qaharmandaryna da, 1930 jyldardaghy  ashtyq nәubeti men jappay jazalau qúrbandaryna da  oblys ortalyghynda eskertkish ornatylmaghan! Eng bastysy, Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng arnayy Jarlyq shygharyp,  2011 jyldy «Tәuelsizdikting 20 jyldyghy» dep jariyalauy da tóbesine memlekettik tu baylanyp, shekesine  eltanba japsyrylghan әkimshilik ghimaratynda otyrghan joghary lauazymdy sheneunikterge oblys ortalyghynda Tәuelsizdik monumentin ornatu turaly oy salghan joq!..

Halqymyzdyng eng úly qúndylyghy  Tәuelsizdikke iyilip túryp tәu etip, gýl shoqtaryn qoyatyn  Kereku qalasynda qasiyetti nysan joq, tipti onyng orny da belgilenbegen. Patshazada Pavel atyndaghy  qala túrghyndary Tәuelsizdikting 20 jyldyq mereytoyyn qalay qarsy alady eken?.. Oblys basshylyghy qay elding «iygi-jaqsysyn» iyilip sәlem salyp jýrgenin bile me eken, jazghan.

Baqytjan Saghyntaev myrza, Pavlodardyng atauy oryssha bolghanymen, Tәuelsiz Qazaqstan Respublikasynyng әkimshilik-territoriyalyq aumaghy sanalatyn oblysy ekenin esinizge salamyz!

Arman QANIY,

«Últ taghdyry» pikirsayys klubynyng jetekshisi.

Pavlodar qalasy

«Abay-aqparat»