Aqyndar men jyraulardyng bir-birinen aiyrmashylyghy keyde olardyng shygharmashylyghyndaghy kórkemdik bolsa, keyde olardyng tuyndylaryndaghy oy úshqyrlyghy men oy terendiginde jatady. Al, kórkemdik pen oidy úshtastyra bilgen aqyn, oishyl aqyn mәrtebege qol jetkizedi. Halyqtyng jýregi men sanasynda úzaghyraq ómir sýru dingegi aqyn ne jyraudyng oi-órisinde jatatyny da adamzat tarihynan mәlim.

Aqyndar men jyraulardyng bir-birinen aiyrmashylyghy keyde olardyng shygharmashylyghyndaghy kórkemdik bolsa, keyde olardyng tuyndylaryndaghy oy úshqyrlyghy men oy terendiginde jatady. Al, kórkemdik pen oidy úshtastyra bilgen aqyn, oishyl aqyn mәrtebege qol jetkizedi. Halyqtyng jýregi men sanasynda úzaghyraq ómir sýru dingegi aqyn ne jyraudyng oi-órisinde jatatyny da adamzat tarihynan mәlim.

Oghan shetten mysal izdemey qazaq әdebiyeti tarihynan: Asan qayghy, Búhar jyrau, Dulat Babatayúly, Maghambet Ótemisúly, Abay, Shahkәrim, Mәshhýr Jýsip, Túrmaghambet syndy aqyn-jyraulardy tilge tiyek ete alamyz. Qashaghan jyrau da oishyldyq qasiyetimen halqynyng sanasynda úzaq uaqyt ómir sýrip kele jatyr. Sýitip qazaqtyng ruhany kenistigin bayytyp keledi. Qashaghan qazaqtyng últtyq psihologiyasyn tereng bilgendiginen halqynyng «jetim» degen ýghymyn qoghamdyq qatynastaghy barlyq bolymsyz jayyttargha mәiik retinde paydalanady. Óitkeni ózge elderge «jetimdik» qasiret bolmasa da qazaq ýshin «jetimdik» asqan qasiretti úghym. Sebebi kóshpendi qazaq halqyna újymdasa ómir sýru tabighatyna say qoghamdyq ortada bolu psihologiyasy qalyptasqan erekshelik. Jyrau osynday últtyq tereng bilimimen «Búl dýniyede ne jetim?» atty óleninde qoghamdyq psihologiyanyng bolymsyz qatynastardan tuyndaghan qayghy-qasiretti dәl de aiqyn bere bilgen. Qashaghan qazaq psihologiyasyn dәl bere bilu ýshin onyng kilti «jetim» sózin sanaly týrde qoldanghan. Sebebi kóptegen halyqtardyng jalpy mәdeniyetinde «jetim» sózi ana men әkeden aiyrylghan sәbiyge tәn úghym bolsa, qazaqta bir qazaq bir qazaqqa meyir-shapaghat kórsete almasa jany jýdep jetimsirey bastaydy.
Sol ýshin qazaqta «aynalayyn» men «bauyrym» degen sózderining orny airyqsha. Qazaq kóppen birge bola almasa jetisireydi. Sol sebepti qazaq «qonaqjay» halyq retinde býkil әlemge tanymal bolghan. Qazaq ózining kópshildik psihologiyasyna oray «jalghyz jol tapqansha, kóppen birge adas» dep te beker aitpaghan. Qashaghan qazaqtyng qoghamdyq psihologiyasyna baghyt-baghdar beru ýshin, qazaqty psihologiyalyq jetimdikten saqtandyru ýshin «jetim» sózin ólenine úiytqy etken. Búl sóz onyng qazaq mәdeniyetin jaqsy da tereng bilgeni ýshin paydalanghany anyq. Óitkeni qazaq tilinde «jetim» sózi maghynalyq auqymy keng úghym. Ony úgha bilu ýshin adam men adam psihologiyasynyng baghyna toqtala keteyik.
Adam jaratylys tabighatynda qoghammen ómir sýru ereksheligine iye. Sol sebepti adam balasy qoghamnan, toptan bólinip ómir sýre almaydy. Adam qoghamdyq ereksheligine baylanysty qoghamdyq ortasynda óz boyyndaghy ghajayyp darynyn da jantýrshiger qylyqtaryn da әlsiz tústaryn da kórsetedi. Bir kónil bóletin jayyt búnday erekshilik ózge últtardan kóre qazaq halqyna kóbirek tәn deuge bolady. Sebebi qazaqtargha búnday psihologiyalyq erekshilik onyng tarihy jolymen úshtasyp jatyr. Qazaq halqynyng búnday qoghamdyq psihologiyasynyng ereksheligine sәikes qoghamdyq ortagha múqtaj, әri sol qoghamgha kerektigin sezdiruge múqtaj. Mine osydan qazaqtyng qoghamgha múqtajdyghy men qajettigi Qashaghan jyraudyn:
«Búl dýniyede ne jetim?
Kim qajetsiz bolsa sol jetim», degen óleng joldarynyng mәnin asha týsedi. Óitkeni qazaqtyng kýndelik tirshiligindegi barlyq jaghymdy da jaghymsyz, nәtiyjeli de nәtiyjesiz, paydaly da ziyandy is-әreketi, qimyl-qozghalysy, aila-tәsili qoghamdaghy óz ornyn. Sol ýshin Abay da:
«Sen de - bir kirpish, dýniyege
ketigin tap ta, bar qalan» dep qazaqtyng sonday talpynysyn menzeydi. Búl da bolsa Abay men Qashaghan jyraudyng oy ýndestigi, oy sabaqtastyghy.
Kedeylik, taghy basqa sebeptermen óz ornyn qoghamdyq ortasynan taba almaghandar ózderin qoghamgha qajetsiz sezedi. Adamdar múqtajdyq pen kereksinu sezimderin qalay, qanday jolmen qanaghattandyrady degen súraqqa jauap beru asa kýrdeli taqyryp bolghandyqtan búl maqalanyng maqsaty emes. Biraqta materiyaldyq kedeylikti ruhany baylyq pen adamy sana arqyly baqylaugha ala bilse, ol adam qoghamdaghy óz ketigin taba alady. Al, kerisinshe jýieli joldar arqyly dúrys baghytyn tauyp qoghamdyq ornyna ornygha almaghan adam adasu jolyna týsip kete beredi. Ekinshi jaghynan qazaq balasy biylik pen baylyqqa tәueldi bolyp pendelik tәkapparlyq tabighatyna say qanshama qoghamgha múqtaj adam ekendigin seze almasa qazaq úghymyna say «jetim» kýiin keshedi. Ol halqynyng qalaulysy da eleulisi de bola almaydy. Onday biyler men baylar әdilsiz qoghamdyq qarym-qatynastar arqyly qoghamnyng sory bolyp, eldi de jetim kýige týsiredi. Qashaghan jyrau onday jaghdaydy:
«Hakimi әdil bolmasa,
Búqara baytaq el jetim», dep jyryna ózek etedi. Jalpy alghanda adam qoghamgha múqtaj. Qogham da adamgha múqtaj. Adam óz qabiletining shekteuli ekenin úmytpau ýshin údayy Alla taghalany esten shygharmau kerek. Óitkeni tek qana Alla taghala eshkimge, esh nәrsege múqtaj emes. Al, barlyq jaratylys Alla taghalagha múqtaj. Sebebi Alla taghala býgil әlemning jaratushysy. Qúran kәrimning Yqylas sýresinde búl jayyt Alla tarapynan anyq ta aiqyn aitylghan.
Osy tústa jyrau adam men tabighattyng da ózara baylanysyn úmyt qaldyrmaydy. Jyrau:
«Qaptaghan eli qonbasa,
Jayylghan maly bolmasa,
Kókoray shyqqan balqashy
Jeusyz túryp sorlasa,
El qonbaghan jer jetim.
Ishseng suy qúrsaghyna jaqpasa,
Adam menen mal týgil,
Qanghyrghan qarsaq tatpasa,
Ashy dariya kól jetim», degen joldary adam men tabighattyng bolmysy bir-birimen toqaylasyp jatqanyn núsqaydy. Qashaghan jyrau «búl dýniyede ne jetim?» óleninde әueli tirshilikting ýsh tiregin qatarynan anyqtaydy. Olar: adam, qogham, tabighat.
Odan keyin qazaq qoghamynyng óz zamanyna say salt-dәstýrine oraylastyryp qoghamnyng kónilin ardager qariyalargha audarady. Qariyalardyng qoghamnan oqshaulanyp, keyingi úrpaqqa qajetsiz bolyp qalghan jaghdayyn qazaqtyng psihologiyalyq úghymyna sәikes jetimderge balaydy. Jyryu:
«Jetpisten jasy asqanda,
Seksenge ayaq basqanda,
Jastar elep kelmese,
Kelip sәlem bermese,
Qayghysy kelip kónrengen,
Kýninde asyl deseng de,
Qartayghan kýnde er jetim», dep týiindegeni de adam ómirining bir kezeninde kórinis tabatyny da shyndyq. Sol sebepten qazaq psihologiyasynyng ózgere qoymaytyn búl týisigine oray әr kezenning qoghamy qariyalar ýshin dúrys kózqaraspen qabyldaghan sheshimderi olardy jetimsiretpeydi. Ómir jolyn aldynghy úrpaqqa eren enbek etip ótkizgen qarttar eger de jana úrpaqtyng jadynda qúrmetke bólenip jýrse, aldaghy qysqa ómirin jetimsiremey ótkizer degen ýmitpen qarttardyng psihologiyalyq ahualy jyraudyng óleng joldaryna ózek bolyp otyr. Óitkeni adamzat ómirining songhy kezeninde eleusiz qalsa, tiyisti syi-siyapat kóre almasa ótken ómirinen mәn-maghna taba almay adamdyq bolmysy taba bolghanday kýy keshedi. Eleusiz qalghan qazaqtyng kempir men shalyna odan artyq qasiret te bola qoymas. Qashaghan jyraudyng qarttar jónindegi oy sabaqtastyghyn myna óleng joldarynda da bayqay alamyz. :
«Qyrgha shyqsa - belim dep,
Oigha týsse - tizem dep,
Kelin menen balagha
Qonaq bolghan uaqytta,
Basynan biylik ketken son,
Kempir menen shal jetim».
Qashaghan jyrau adam men qogham, qagham men tabighat arasyndaghy psihologiyalyq baylanystardy terendete kele, el basshygha múqtaj, basshy taqqa múqtaj ekenin jyr etken. Ol:
«Taqtan týsken han jetim,
Basshysyz qalghan shәr jetim»,deydi.(shәr: shahar- qala, el, memleket) Búl óleng joldarynda jyrau han men memleketting bir-birine qajet ekendigin naqtylaydy. Óitkeni han taghynda halqymen, elimen qauysha ala alady. Taqtan airylghany hannyng elden qol ýzgeni bolyp tabylady. Sonday-aq taghy joq el, basshysy joq el. Basshysy joq el jetim qalghan el demek. Qazaq tәrbie kórmegen adamdy «bibastaq» deui de osynday týsinikten shyghady. Basy joq el bibastaq elge ainalady.
Qoryta aitqanda Qashaghan jyrau óz zamanynyng qoghamdyq psihologiyasyna tereng ýnile otyryp, qazaq halqy óz kenistiginde adam bolyp ómir sýruge tiyis ekenin, naqtylap beredi. Adam balasynyng tabighatyndaghy psihologiyalyq ereksheligi onyng qoghamgha múqtajdyghy, әri onyng qoghamgha kerektigi. Al, adamdar osy eki baghytta eleusiz qalsa, onyng saldarynan jetimsirey jýrip baqytsyzdyqqa tap bolady. Sonday-aq jyrau adam, qogham men tabiyghttyng taghdyry biri-birinen ajyramas taghdyr ekenin aiqyndaydy.
Sóz sonynda aitarymyz: Qashaghan jyraudyng shygharmalary psihologiyalyq, qoghamdyq, sayasi, pedagogikalyq, tildik, kórkemdik túrghydan qazaq mәdeniyeti men әdebiyetine qosqan ýlesi ýshin әli bolsa jan-jaqty terendete zertteluge tiyis demekpiz.

Islam JEMENEY,
shyghystanushy, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor

http://ushqiyan.kz/?p=4075