Adamzattyng arydaghy mif pen anyzdan túrghan sanasynda tynbay úshyp kele jatqan bir qús bar. Ol qús ólgenimen, qayta tirile alady. Ólgende de, tirilgende de ot bolyp janady. Búl qústyng aty - samúryq. Shyghys pen batys mәdeniyetining bәrinde derlik ot - qúdyrettiliktin, kýshtin, joqtan bar jasaudyn, qala berdi ýmitting kózi retinde sipattalady. Ot - qyzyl týsting týp mekeni. Adamzattyng sayasy tanym-týisigining ózi osy otpen, ottyng týsimen baylanysty. Memleket tularyndaghy sayasy týisikting jinaqy beynesi esepteletin qyzyl týs qúrbandardyng tógilgen qanynan búryn, otpen baylanysady. Andausyz sana janaryp, janghyryp otyrady desek, osy týsinik óz kezeginde bizge ot bolyp janyp, qayta tirilip otyratyn samúryq qústyng obrazy arqyly jetken.

Qyzyl týsting qarsy maghynasy - aq týs. Bir sózben aitqanda, aq týs - joghaludy, janghyryqtyng óshuin nemese ólimdi menzeydi. Sondyqtanda samúryq ótkenning óshpeytinin menzese, týssizdenu (aq týs) keshegiden kóz jazudy bildiredi. Ýnilip qarasaq, osy arada qarama-qarsylyqtyng birligi bayqalady. Ásilinde, andausyz sana samúryq qústyng qasiyetin qaytalaydy. Ol sonysymen úrpaqtan-úrpaqqa jalghasyp mәngi jasaydy. Uaqyt kóshinde keshegi is óshkin tartyp, andausyz sananyng túnghiyghyna ketui  mýmkin, biraq, joghalmaydy, mezgili jetkende qayta oralyp otyrady.

Adamzattyng arydaghy mif pen anyzdan túrghan sanasynda tynbay úshyp kele jatqan bir qús bar. Ol qús ólgenimen, qayta tirile alady. Ólgende de, tirilgende de ot bolyp janady. Búl qústyng aty - samúryq. Shyghys pen batys mәdeniyetining bәrinde derlik ot - qúdyrettiliktin, kýshtin, joqtan bar jasaudyn, qala berdi ýmitting kózi retinde sipattalady. Ot - qyzyl týsting týp mekeni. Adamzattyng sayasy tanym-týisigining ózi osy otpen, ottyng týsimen baylanysty. Memleket tularyndaghy sayasy týisikting jinaqy beynesi esepteletin qyzyl týs qúrbandardyng tógilgen qanynan búryn, otpen baylanysady. Andausyz sana janaryp, janghyryp otyrady desek, osy týsinik óz kezeginde bizge ot bolyp janyp, qayta tirilip otyratyn samúryq qústyng obrazy arqyly jetken.

Qyzyl týsting qarsy maghynasy - aq týs. Bir sózben aitqanda, aq týs - joghaludy, janghyryqtyng óshuin nemese ólimdi menzeydi. Sondyqtanda samúryq ótkenning óshpeytinin menzese, týssizdenu (aq týs) keshegiden kóz jazudy bildiredi. Ýnilip qarasaq, osy arada qarama-qarsylyqtyng birligi bayqalady. Ásilinde, andausyz sana samúryq qústyng qasiyetin qaytalaydy. Ol sonysymen úrpaqtan-úrpaqqa jalghasyp mәngi jasaydy. Uaqyt kóshinde keshegi is óshkin tartyp, andausyz sananyng túnghiyghyna ketui  mýmkin, biraq, joghalmaydy, mezgili jetkende qayta oralyp otyrady.

Ótken ghasyrdyng 90-jyldarynda qoghamdyq jýiedegi ózgeriske ilesip, sana kenistiginde ýlken bostyq payda boldy. Búny qoghamtanushylar kenestik iydeologiyanyng ornynan ketuimen, bostyqty toltyratyn jana iydeologiyanyng bolmauynan dep týsindiredi. Qazaq túrghysynan aitqanda, búl últtyq sananyng óz túghyryna kóterile almauy edi. Arada jyldar ótip, sayasy jýie ótpeli kezendi artqa tastaghan tústa qoghamdyq sanada ýlken betbúrys tudy. Keshteu bolsa da samúryq qús aqyry janghyryp jetti. Búl ózgeris әueli mәtinning janaruyn әkeldi.  90-jyldarda aqyn-jazushylar, onda da әdebiyetke qoghamdyq jýiening ózgerisimen qatar kelgen buyn búny anyq sezindi. Búl júrttyng dәstýrli mәnerde jazudy únatqanymen, aitalyq, Múqaghaly Maqataevsha óleng jazghysy kelgenimen, olay jaza almaytynyn týsingen kezeng edi. Zaman da, dýniyetanym da ózgerip ketken bolatyn. Endi bir jaghynan, qazaq osy tústa alghash ret keudesin kere túryp «Men qazaqpyn!»  degendi sayasy túrghyda (eng kemi aqyndary) ashyq aita bastady. Oghan deyin qazaqtyng sayasy týisigi búlaysha bas kótermegen edi. Qazaqtar ýshin әdebiyette shynayy sayasy taqyryp jazylmaghan zandarmen shektelgen edi. Maghjan Júmabaevtan Múqaghaly Maqataevqa deyingi aralyqta qazaq óleni sayasy talghamy bar, elgezek qyraghylyqtan airylyp, onyng ornyna sayasy sauatsyzdyqqa jaqyn jadaghay jattandylyqqa boy aldyrghan edi. Búl uaqyt úzara kele әdebiyette sayasy taqyrypty jazudyng ózindik mәdeniyetin tómendetken edi.

Adam boyyndaghy asau kýshting biri retinde adamnyng sayasy týisigin ataugha bolady. Sayasy sana qystyqqan jerde adamnyng ózge tanym-týisigining bәrinde derlik auytqushylyq tuady. Otarlanghan kezende qazaqtyng sayasy jan-dýniyesi úzaq uaqyt boyynda túmyldyryqtalghan kýy keshti, uaqyty kelip bostandyqqa shyqqan tústa onyng talaptary eng aldynghy qatargha shyghatyny  da zandy nәrse. Búl týisik 90-jyldarda poeziyada da kózge týsti .

Aqyn Ámirhan Balqybek 1998 jyly jazylghan poemasynyng atyn «Synghan sәulening shaghylysuy» («Qasqyr qúday bolghan kez», «Túran» baspasy, 2008 j.) dep qoyypty. Búl taqyryp aqyn bolmysymen etene tanys emes oqyrmangha jyrdyng mazmúnynan mýlde ózgeshe týsinik beredi. Búl jerde jeke bir adamnyng týisiginde jýrip ótken elesten ózge dýnie joq siyaqty seziledi. Aytalyq, 1990 jyldan búryn aqyndardyng oiyna dәl osynday taqyryp kele qoymaydy. Biraq, oilana kelsen, bәri ornynda ekenin bayqaymyz. Jurnalistikada ózindik mәneri bar әri týrkolog aqyn óz kenistigin zamanyna say sipattaugha úmtylghan. Onyng ýstine búl qúndylyqtar shaghylyp jatqan kezenge tura keledi. Múndayda bastysy - ólenning taqyryby mәtinning tabighatyn aiqyndap túruy tiyis. Tipti, sayasy týisik búzyp-jaryp kirip, basa biylep ketse de, meyli, qúshaqty keng ashyp bәrin siniruge tiyissin. Búl  endi postmodernistik dýniyetanym.

Poemada qara sóz ben óleng qatar úshyrasady. Agha buyn aqyndarda búnday erekshelik «Qúmyrsqa» poemasynda kezdesetin. Mәtindegi múnday úqsastyqtyng ózindik sebebi bar. «Qúmyrsqa» men «Synghan sәulening shaghylysuy» mazmún jaghynan mýlde janaspaghanymen, jýiesi jaghynan ekeui de iydeologiyagha taban tiregen shygharmalardyng sanatyna jatady. Aldynghysy Kenes iydeologiyasynyng aspandap túrghan túsynda dýniyege kelse, songhysy últtyq iydeologiya ashyq maydangha shyqqan tústa jazyldy. Búl jaghynan olar kýn men týn siyaqty bir dýniyening eki betine úqsaydy. Ádebiyet pen iydeologiyanyng qatysyna kelsek, múnda jazu mәdeniyetin sóz etuge tura keledi. Óziniz bayyptay beriniz. Qarapayymdap aitsaq, bireulerding jazghan óleninen zamany jelkesinen qysyp, kórge iyterip túrsa da ol turaly mikroskoppen izdeseng de eshteneni tappaysyn. Endi bireulerding óleni basynan baqayshyghyna deyin sayasatpen túnyp túrady, onda aiqaylap túrghan formasynan basqa poeziyagha tiyesili eshtene joq. Jazu mәdeniyeti jetispegen jerde osylaysha poeziya óledi de, onyng ornynda aqynnyng jalang pozisiyasy ghana qalady. Al neni bolsa da tizege salyp óz yrqyna kóndiruge beyim túratyn iydeologiya әdebiyetti jogharydaghyday eki arnanyng birine salmay túrmaydy. Al búl shenberden shyghu ýshin aqyngha mol tәjiriybe, parasat-payym, ýlken azamattyq bolmyspen qatar, kóregendik qajet.

Áuelgi sózge qayta oralayyq. Qos qanaty qara sóz ben jyrdan órilgen poema on eki bólekten qúralghan. Ótken ghasyrdyng 90-jyldarynda aqtandaq túrghan qazaq sanasyna qaytyp oralghan samúryq qústyng mәtini - tarihtaghy týrkiler, týrkilerding bas kóterui, kóshpendilik jәne jylqy minezi, tarihtaghy qazaqtyng qúldyrauy, jút, Maghjan Júmabaev, erlik ruhty qayta janu, samghaudan túrady. Poemadan ýzindi oqiyq:

Aruaqtym!

Tәnir elim!

Qazaghym!

Ózing jayly, bolmas ýshin mazaghyn,

Basqa maqam kerek emes,

Kónekóz,

Epostardyng sarynymen jazamyn.

Senem soghan,

Bolsa bolsyn ertegi,

Ertegi ol - Otanymnyng erteni.

Jer betinde baqytty ómir jasaugha,

Kerek bizge qiyaldyng da kóktemi.

.   .   .   .   .   .   .   .   .   .   .   .

Dala úly algha qadam basarda,

Ne bolmasa,

Zor janalyq asharda.

Toy ýsti me, oy ýsti me,

Bәribir

Tolghana alar jýregining týbinde,

Osy tilek jatu kerek qashanda:

-Dosym bolsan

Erkindep en

Búl mangha,

Jauyng bolsan

Adasarsyng túmanda.

Osy menin

Qúranym men

Úranym,

Qysylghanda qayyratyn dúgham da.

Shejire aitar qoshqar túmsyq tastary,

Alpys órim, toqsan tarau dastany.

Jer betinde

Qazaq deytin halyq bar,

Sol halyqtyng ashyq bolsyn Aspany!

Shiyryp aitsaq, orda búzar otyzynda Ámirhan Balqybek altyn kýn men qyran býrkitten túratyn kók tuly Tәuelsizdikti postmodernistik dýniyetanymmen osylay jyrlaydy.

«Abay-aqparat»