Keshegi qol jetpestey kóringen tanghajayyp dýniyening býgin-aq qarapayym kóriniske ainalatynyna etimiz әbden ýirenip bara jatyr. Sonyng biri kýndelikti ómirimizge gharyshtyq jyldamdyqpen enip jatqan aqparattyq tehnologiya  iygilikteri. Shyndyghynda jýzdegen shaqyrym jol jýrip, aryp-ashyp zorgha bitiretin sharuamyzdy ýiden shyqpay-aq, kompiuterding týimelerin sausaqtyng úshymen ghana týgendeu bir kezderi ónimiz túrmaq týsimizge enushi me edi. Olardy alghash osydan onshaqty jyl búryn AQSh-tyng birneshe iri qalalaryn aralaghanda vashingtondyqtardyn, atlantalyqtardyng túrmysynan kórgenimizde búghan jetu qayda dep  aspandaghy aigha qol sozghanmen teng kóretinbiz. Al, býginde búl biz ýshin esh tanghalarlyq dýnie emes. Degenmen, ótkenmen  salystyryp, oy eleginen ótkizsek, rasynda, ghajap jetistik.

El tәuelsizdigining 20 jylynda kóz aldymyzda kóp dýnie janardy. «Elektrondy ýkimet» baghdarlamasyn sonyng biregeyine jatqyzugha әbden bolatyn siyaqty. Búl isting ózindik mәni bar. Memlekettik qyzmetti, yaghni, ýkimet ornynyng aqparattaryn elektrondyq qúraldar arqyly azamattargha jedel jetkizu jәne keri baylanysty yryqtandyru.

Keshegi qol jetpestey kóringen tanghajayyp dýniyening býgin-aq qarapayym kóriniske ainalatynyna etimiz әbden ýirenip bara jatyr. Sonyng biri kýndelikti ómirimizge gharyshtyq jyldamdyqpen enip jatqan aqparattyq tehnologiya  iygilikteri. Shyndyghynda jýzdegen shaqyrym jol jýrip, aryp-ashyp zorgha bitiretin sharuamyzdy ýiden shyqpay-aq, kompiuterding týimelerin sausaqtyng úshymen ghana týgendeu bir kezderi ónimiz túrmaq týsimizge enushi me edi. Olardy alghash osydan onshaqty jyl búryn AQSh-tyng birneshe iri qalalaryn aralaghanda vashingtondyqtardyn, atlantalyqtardyng túrmysynan kórgenimizde búghan jetu qayda dep  aspandaghy aigha qol sozghanmen teng kóretinbiz. Al, býginde búl biz ýshin esh tanghalarlyq dýnie emes. Degenmen, ótkenmen  salystyryp, oy eleginen ótkizsek, rasynda, ghajap jetistik.

El tәuelsizdigining 20 jylynda kóz aldymyzda kóp dýnie janardy. «Elektrondy ýkimet» baghdarlamasyn sonyng biregeyine jatqyzugha әbden bolatyn siyaqty. Búl isting ózindik mәni bar. Memlekettik qyzmetti, yaghni, ýkimet ornynyng aqparattaryn elektrondyq qúraldar arqyly azamattargha jedel jetkizu jәne keri baylanysty yryqtandyru.

Qazirgi tanda tehnika, tehnologiya jetistikterin sheberlikpen paydalanudyng arqasynda memlekettik organdar men ýkimettik úiymdar el azamattarymen túraqty qarym-qatynas jasaudyng tiyimdi joldaryn osy elektrondy ýkimet jýiesi arqyly tapqanday kórinedi. Múnyng tiyimdi jaqtary aitarlyqtay. Qajetti aqparatty jedel beredi, memlekettik qyzmet kórsetudi tiyimdi etedi jәne shyghynynyng azdyghymen әri ashyq, jariyalylyghymen erekshelenedi. Ýkimettik úiymdardyng da ózara tyghyz baylanysta júmys isteuine eleuli yqpal ete alady. Elektrondy ýkimetti kóp adamdar tek resmy biylikti baqylau dep qana synarjaqty týsinetin synayly. Al, shyn mәninde onyng basty missiyasy kýndelikti túrmystaghy qarapayym mәselelerden bastalatyndyghyn anghara bermeytin sekildimiz.

Kәri qúrlyqtaghy keybir elderding tórt-beseui syiyp keterliktey keng baytaq jerimiz bar. Eldi mekenderimiz Altay men Atyrau, Arqa men Jetisu, odan arysy Sayram, Sozaq dalasyna deyin jayylyp, shashyranqy ornalasqan. Neshe jerden kólik logistikasy men qatynas qúraly jetildirildi desek te el túrghyndarynyng әrbiri ýshin jergilikti jәne ortalyq biylik oryndaryna op-onay qol jetkizip, mәselelerin sheshtiredi deu әbestik bolar edi. Al, elimizding bolashaq taghdyryn sheshetin manyzdy qauly-qararlar Astanada qabyldanatyndyghy belgili jayt. Onday manyzdy mәselelerdi talqylaudan, ózindik úsynys, pikirlerin bildirip ýn qosudan shalghaydaghy audan, auyl túrghyndary da shet qalmaugha tiyis. Sheshimning ómirsheng boluyna, jalpyhalyqtyq mýddege say keluine onyng da ózindik róli aitarlyqtay.

Osy mәselege basa nazar audarghan QR Baylanys jәne aqparat ministrligi songhy jyldary auyldyq eldi mekenderdi baylanys toraptarymen qamtamasyz etu, Internet jýiesine qosu isterin qolgha aldy. Auyl túrghyndaryn «Qazaqtelekom» jýiesi arqyly telefon baylanysymen qamtamasyz etumen qatar kompiuterlendiru sharasy kezek kýtude. Ýkimet ornynyng «Elektrondy ýkimet» baghdarlamasynyng kózdegen maqsatynyng ózi osy bolsa kerek.

Sonymen qatar azamattardyng kýndelikti túrmystarynda da kóptegen qajettilikterge say jergilikti jәne ortalyq ýkimettik oryndargha jýginetin jaylary jii bolyp túrady. Salyq jәne ózge de týrli tólemder, sanqily qújattar boyynsha jergilikti oryndargha habarlasu, qújattar ótkizu, alysyp-berisu, ótinish shaghymdar úsynu sekildi sheshimin kýtken problemalar jetkilikti. Keyde bir japyraq qaghazgha basylghan, eki-ýsh abzastan ghana túratyn anyqtama alu ýshin de it arqasy qiyannan at aryltyp, audan nemese oblys ortalyghyna, tipti Astanagha barugha tura keledi. Múnyng bәri óz kezeginde qyruar uaqyt pen shyghyndy talap etetin әuire-sarsany da  kóp.

Shalghay mekender túrghyndaryn aitpaghannyng ózinde qalada da búl mәselening ózindik auyrtpalyqtary men qiynshylyqtary jetip artylady. Oblys, qala, audan ortalyqtary, iri megopolister - Astana men Almatyda halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtary, jergilikti әkimdikter, әrtýrli tólemder qabyldaytyn kassalar men әleumettik qorghau mekemelerindegi tizbektelgen úzyn-sonar kezekterding ózi nege túrady. Múnyng bәri ainalyp kelgende, túrghyndardyng qyruar altyn uaqytyn shyghyndaytyn әri jýikelerin tozdyratyn kýrdeli ýrdister. Osynday túrmystyq manyzy zor problemalardyng tiyimdi әri jedel sheshiluine elektrondy ýkimet naqty qolghabysyn jasamaq. Salyq komiytetteri kәsipkerlerding toqsandyq esep-qisaptaryn elektrondy týrde qabyldaytyn bolghany olardyng uaqyttaryn ýnemdeuge, dәliz boylaghan úzyn-sonar kezekti qysqartugha qomaqty ýles qosty dep bilemiz. Azamattar elding әr ónirinen ýkimet blogine hat jazyp, súraq qoyyp, ótinish bildirude. Oghan qúzyrly mekemeler men ministrlikter der kezinde  jauap beretin ýrdis qalyptasty.  Juyqta jas júbaylar nekelesu jayynda ótinishterin elektrondy týrde joldap, kuәlikterin alghanynyng kuәsi boldyq.

Preziydentting «Aqorda», Ýkimet pen Parlament palatalarynyn, ministrlikter men әkimdikterding veb-sayttary qabyldanghan zandar men qauly-qararlarmen jiti tanysugha, qajetti aqparattaryn der kezinde tabularyna qolayly jaghday jasap otyr.

Býginde birtindep bolsa da elektrondy qyzmet týrlerin paydalanu isi qogham ómirinde kórinis bere bastady. Áue jәne temirjol biyletterin onlayn jýiesi arqyly satyp alu, keybir tauar men qyzmet týrlerine Internetpen tapsyrys beru sekildi júmystar jolgha qoyylyp jatyr.  Osylaysha, onlayn týrde kórsetiletin memlekettik jәne túrmystyq qyzmet baghyttarynyng arnasy keneye bereri anyq. Bizdegi elektrondy ýkimet júmysyna keybir shetel sarapshylary da jaghymdy pikir bildirude.

- Qazaqstandaghy ýkimettik sayttargha kirip, ózimizdi qyzyqtyrghan týrli derekterge qol jetkizip túramyz. Eldegi elektrondy ýkimet baghdarlamasy halyqaralyq talaptar men standarttardyng ayasynda qalypty jýrgizilip jatqandyghyna kóz jetkizuge bolady, - deydi, Mongholiya memlekettik uniyversiytetining aqparattyq-kommunikasiya salasynyng jetekshi professory, jurnalistika kafedrasynyng mengerushisi, tarih ghylymynyng doktory Zýlkәpil Mәulitúly.

Azamattar elektrondy týrde qol qoyyp, qajetti anyqtamalaryn eshbir kezekke túrmay, kense esikterin tozdyrmay júmys  ornynda nemese ýiinen shyqpay-aq ala berulerine bolatyn mýmkindikke de qol jetkizuding auly da alys emes.  El túrghyndarynyng Internet qoldanu órisining keneni de salystyrmaly týrde keng qarqyn alyp keledi. Múnyng ózi ainalyp kelgende, halyqtyng uaqytyn ýnemdeuge, enbegin jeniltuge, belgili bir shyghyndy azaytugha yqpal etse, ýkimet júmysyn tonmoyyn burokrattyqtan, bas-ayaqsyz qaghazbastylyqtan qútqaratyn iygilikti shara. Onyng syrtynda qoghamnyng jegi qúrty bolyp tabylatyn jemqorlyqty, sybaylastyqty auyzdyqtaugha da óz septigin tiygizedi.

Álemdik tәjiriybege zer salsaq, ýkimet qyzmetin kópke ortaq sipatta  jetkizu, óz júmystaryna halyqty keninen tartu ýshin Internetke negizdelgen  aqparattyq tehnologiyany, baylanys jýiesin paydalana otyryp, memlekettik isti útymdy úiymdastyrudy elektrondy ýkimet degen  ataumen aiqyndaydy. Elektrondy ýkimetti qarapayym týrde týsindirsek, qyzmet týrlerin jetkizu, oghan qarapayym azamattardyng aralasuy, biylik jýrgizu degen basty ýsh bólikten qúrylady eken.

Qyzmet týrlerin jetkizu degenge kelsek, aqparatty tútynushylar ýkimet isin óz betimen derbes tauyp alady degenge kelip sayady. Sondyqtan, ýkimet orny aqparattaryn ýilestirudi, qúrylymdary men formasyn belgileudi, josparlaudy, jauapty qyzmetkerlerin taghayyndaudy óz moynyna alady. Múnyng ózi ainalyp kelgende, ýkimet dәstýrli júmys formasyn ózgertip, memlekettik qyzmetti halyqqa jetkizuding jana әdistemesin jasaydy degen sóz. Búl jaghday bizde qalyptasyp ýlgerdi deuge bolady. Oghan mysal retinde resmy organdar basshylarynyn, ministrlerding jeke blogtarynyng ashylyp, túraqty júmys istep jatqandyghyn aitsaq ta jetkilikti. Premier ministr Kәrim Mәsimov óz tvitteri arqyly kýndelikti qyzmetining ashyqtyghyn pash etti.

Qatardaghy azamattar, kәsipkerler qauymy ýkimet ornymen qarym-qatynas jasaudyng qarapayym, tóte әri tiyimdi jolyn izdestirui zandylyq. Múnday qatynas negizinen ýkimettik mekemelerding qúzyryndaghy aqparattargha qol jetkizu, olarmen qoyan-qoltyq aralasu, ózderin mazalaghan súraqtardy erikti týrde qoyyp oghan layyqty jauabyn alu, qogham aldyndaghy jauapkershilikterin sezinip, maqsattaryn jýzege asyru sipatynda kórinis tappaq.

Búl túrghydan kelgende, ýkimet ornynyng negizgi maqsaty óz biyligining ayasynda zandyq aktilerdi mýltiksiz oryndaugha zeyin qoy, qúqyqtyq normalar shenberinde mindetin minsiz atqaru bolmaq. Elektrondy ýkimet ol ýshin jana mýmkindikter tabugha kómektesedi. Alayda, múnyng bәri birer kýnde sheshimin tabatyn dýnie emes, birtindep jýzege asyrylatyn sharualar.

Jalpy jariyaly týrdegi ýkimetti jasaqtau strategiyalyq josparlau jolymen sheshimin tabatyn, damudyng bir satysynan kelesige birtindep ótetin ýrdis ekendigin әlemning joghary damyghan elderining tәjiriybesi kórsetip otyr.  Atalmysh ýderis joghary satygha kóterilgende qyzmetining ayasy keneyip, is kýrdeli sipatqa kóship, júmsalatyn shyghynnyng kólemi úlghayghanymen halyq ýshin onyng manyzy men qúndylyghy barghan sayyn artady, ýkimet orny is qyzmetining ashyqtyghyn kepildendiretin tetikter payda bolady. Múndaghy әr kezende ózindik erekshelikterining bolghandyghyna qaramastan qozghaushy kýshi - strategiyalyq sayasat, mamandar, is qyzmet jәne tehnologiya degen tórt elementten túratyndyghyna nazar audarugha tiyispiz.

Qazaqstan ýkimeti alghashqy jәne ekinshi kezennen ótip ketti deuge bolady. Olay bolsa, ýshinshi jәne tórtinshi saty boyynsha jasalatyn keybir júmystargha toqtala keteyik. Múnda negizinen tehnologiyalyq mәseleler qarastyrylmaq. Aptalyq jәne tәuliktik túraqty qyzmet atqarudyng infraqúrylymynyng jasaluy, aqparattyng qol jetimdiligi jәne qauipsizdik, zandyq normalar jýiesining qalyptasuy. Onlayn interfeys, qarym-qatynas menedjmenti, is qyzmet reformalary men úiymdastyryluy, re-injenering júmystarynyng jasalyp bitui.

Áriyne, is tetigin mamandar sheshetindikten tapsyrystardyng jasaluy, kәsipkerlerge sýienu, birtútas menedjmentti qalyptastyru, mamandar әleueti men qabilettiligining artuy, derbes qyzmet kórsetu sheberlikteri t.s.s.

Al, songhy satyda aqparattyq jana qúrylym qalyptasyp, tútynudyng tyng týri payda bolmaq. Nәtiyjesinde, birlesken is qyzmet pen qarym-qatynastyng (G2G  - ýkimet-ýkimet, G2B - ýkimet-biznes, G2C - ýkimet-tútynushy, G2E - ýkimet-qyzmetker) jana týri men keshendi qyzmeti ornyghady.

Atqarushy biylik qyzmetkerlerining búqarashyldyghyn arttyru, әmbebap qabilettilikti iygertu, sheshimderding oryndaluyn esepke alu mýmkindigin keneytu, qashyqtyqtan qatynasudyng jana qúralyn jasau basty sayasat bolyp tabylady. Búl óz kezeginde qarjy-qarajat aghymyn ýilestiruge de aitarlyq ýles qosady eken. Olay bolsa, elektrondy ýkimetting artyqshylyghy nede?:

Birinshiden, ýkimet ornynyng azamattar aldyndaghy jauapkershiligining jýiesi payda bolyp qalyptasady;

Ekinshiden, ýkimet júmysynyng tiyimdiligi artyp, shyghyn azayady;

Ýshinshiden, ýkimet organdarynan kórsetiletin memlekettik qyzmet jenil әri jedel sipatqa ie bolady.

Qazaqstan ýkimeti býginge deyin onlayn jinalystar ótkizu, Parlamentte ýkimet saghatyn belgilep úiymdastyru sekildi isting janasha tetikterin qalyptastyryp ýlgergen. Osynyng ózinen-aq, әlem kóshinen qalmay kele jatqandyghkymyzdy aiqyn angharugha bolady.

«Abay-aqparat»