Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Óner 9032 16 pikir 2 Nauryz, 2020 saghat 11:14

Ertúghyryl qanday adam bolghan?

Qaharmandar jayly tarihy kinolardy kóru bala kezimnen únaydy. Onday filimderden әli kýnge deyin erekshe әser alamyn. Biraq jalpy serial kórmeytinmin. Songhy ret 12-13 jyl búryn 12-13 jasymda kәristerding «Jumong hanzada» telehikayasynyng bir bóligin (tolyq emes) kórgennen keyin, meyli tarihy janrda bolsa da, mýlde serial qaraghan joqpyn. Uaqytymdy zaya ketirgim kelmeytin.

Byltyr «Qazaqstan» Últtyq arnasynda kórsetilgen «Ertúghyryl» telehikayasynyng 10-15 minuttyq ýzindisin teledidardan 2-3 ret kezdeysoq kórip qaldym. Men qaraghanda, naghyz әserli tústary kórsetilip jatyr ma edi, bilmeymin, biraq búl kinotuyndy birden jýregimdi shymyrlatty. Sol 10-15 minuttyq ýzindini 2-3 ret kórgennen-aq, Ertúghyryldyng asyl qasiyetteri meni tәnti etti. Áyteuir, bir kóru kerek dep oilap jýretinmin.

Sóitip, reti kelip, 3,5 ay búryn «Ertúghyryldy» kóre bastadym. Búl telehikayanyng әrqaysysy 30 seriyalyq 5 mausymy bar. Sonda jalpy – 150 seriya. Ár seriyanyng úzaqtyghy – 2 saghattyng ar jaq, ber jaghy. Osynshalyqty úzaq bolsa da, sonyna deyin kórgenime ókinbeymin. Óitkeni, múnda biraz taghylymdy dýnie aitylady. Jan dýniyemde, jýrek әlemimde ruhany janghyrudy sezindim. Qysqasy, telehikaya maghan únady.

Sonymen, Ertúghyryl kim?

Ol – monghol basqynshylarynan yghysyp, Anadoly ólkesine kóship barghan týrkilerding Kayy degen taypasyn basqarghan kósem Sýleymen shahtyng ýshinshi úly. Yaghni, tekti әuletten shyqqan. Asyldyng synyghy, túlpardyng túyaghy. «Bolar bala boghynan» demekshi, tektiligi balalyq shaghynan bastap bilinedi. Kishkentay kezinde әldeneni oigha alsa, oryndamay qoymaytyn bala bolady. Boyyndaghy әdildik, tazalyq, adaldyq qasiyetter bozbala shaghynan-aq kózge úryp túrady.

Dýniyedegi zúlymdyq pen qaraulyqtan әbden ashynghan Ertúghyryl erjetkende, býkil ghúmyryn turalyq ýshin kýreske arnaugha bel buady. Zalymdargha ajal, al әlsizderge qorghan bolugha bekinedi. Múndaghy maqsaty – asta-tók qazynagha, mol altyngha kenelu emes; atyn shygharyp, ataqty bolu da emes; biylikke qol jetkizu de emes. Ony taq ta, mansap ta, biylik te, baylyq ta qyzyqtyrmaydy. Jýregindegi jalghyz niyeti – Alla razylyghy ýshin. Múraty – Allanyng aq jolymen jýrip ótu jәne osy auyr danghylda dúrystyq ýshin aiqasyp, arpalysu.

Múrty endi tebindegen balang jigit shaghynan-aq aldyna osynday biyik múrat qoyghan ol búl jolda kóptegen qiyndyqqa, satqyndyqqa kezigedi. Biraq sonyng biri de batyrdy izgi armanynan bas tartqyza alghan joq. Óitkeni, ol – aitqanynan qaytpaytyn qaysar әri synaqtarda synbaytyn ójet jan. Aqiqat jolynda ol jalghyz qalsa da, tóniregindegilerding bәri oghan qarsy bolsa da, turalyqtan taymaytyn, dúrys ústanymynan ainymaytyn. Ertúghyryl ýshin bastysy kóppen birge kýshti bolu emes, ol ýshin manyzdysy – meyli az bolsang da, dúrystyq jaghynda bolu.

Ertúghyryldyng ainalasyn týgel sýisintken qasiyeti – adaldyq. Týrkiler o basta Anadolygha kóship barghanda, onda Seljýk memleketining dәureni jýrip túrghan edi. Seljýk súltany týrkilerge jer berip, qúshaq jaya qarsy alghanyn baghalay bilgen Ertúghyryl qanshama súltan auyssa da, Seljýk súltandyghyna adal boldy. Memleketting dúshpandaryna qarsy jan ayamay shayqasty. Memleketke adal bolyp qana qoyghan joq, jalpy, eki sóilemeytin, uәdesine berik adam edi. Uәde berse, meyli, ony oryndau qansha qiyn bolsa da, sertin búzbaytyn.

Seljýk súltanatynyng batysynan krest joryqshylary, shyghysynan mongholdar kóz alartyp, qauip tóndirgende, sany da basym, әskeri de myqty jaudan qaymyqpaghan Ertúghyryl jyldar boyy taypasyn bastap kýres jýrgizdi. Ol – daryndy qolbasshy edi. Dúshpany qansha kýshti әri kóp bolsa da, aqylymen, ailakerligimen әrdayym olardy jenip shyqty.

Ózine kómek súrap kelgenderding Ertúghyryl keudesinen iytermeydi. Panasyna alyp, qolynan kelgenshe kómektesedi. Múnysy ózine shoqpar bolyp tiymegen de joq. Onyng meyirimdiligin paydalanghan talay dúshpan mýsәpir keypinde jәrdem súrap kelip, senimine kirip, keyin arqadan pyshaq salghan jaghdaylar kóp boldy. Áytse de, Alla bәrin kórip túr. Aramzanyng qulyghy әiteuir bir kýni әshkere bolatyny shýbәsiz. Sodan son, ondaylar «sybaghasyn» alady. Múnday kisiler bar eken dep Ertúghyryl jaqsylyq jasauyn toqtatpaydy. Múqtajdargha ýnemi qol úshyn sozady. Tek búdan keyin saq әri qyraghy bolugha asa mәn beredi.

Ertúghyryl parasatty, kóregen әri qara qyldy qaq jarghan әdil basshy bolatyn. Eger qaramaghyndaghylardyng bireui aghattyq jasap, әskerding shayqasta jeniluine, ne bolmasa, kózdegen múrattyng oryndalmauyna sebep bolsa, layyqty jazasyn beredi. Meyli, ol tughan inisi bolsa da, bala kezden birge ósken andasy, jan dosy bolsa da, tipti, tughan úly bolsa da, әrkimdi qateligine say jazalaydy: «bey», «qolbasy» nemese «sarbaz» degen sheninen, lauazymynan aiyrady , jer audarady t.b. Biraq múnyng bәri uaqytsha ghana. Eger kinәli kisi aiyby ýshin shyn ókinip, býkil halyqqa paydasy tiyetindey ýlken erlik jasasa, Ertúghyryl ony keshirip, búrynghy lauazymyna qayta taghayyndaydy. Ol – keshirimdi, kenpeyil adam. Ertúghyryl eshqashan keshirmeytin jalghyz nәrse – opasyzdyq. Ol janynda senimsiz, solqyldaq kisilerdi ústamaydy.

Ertúghyryl Monghol imperiyasynyng hany Ýgedeydin, keyin Altyn Orda hany Berkening shatyrynda bolyp, kelissóz jýrgizgeni; mәmlýkterding biyleushisi Beybarys súltanmen baylanysqa shyqqany; Vizantiya imperiyasynyng imperatory oghan elshi jibergeni tarihy shyndyqqa janasa ma, joq pa, men naqty bilmeymin. Biraq Sugut degen kishkentay ghana ólkeni basqarghan túlghany, babasyn týrikter tym әsirelegen de boluy mýmkin. Alayda búlay eken dep týrikterdi aiyptaugha da bolmaydy. Olay jasaugha әr halyqtyng qúqyghy bar. Amerikalyqtar da, orystar da, qytaylar da, kәrister de – barlyq júrt óz batyrlaryn kinolarynda әsirelep dәripteytini aqiqat.

Ertúghyryl shaghyn ónir – Sugutti biylegenimen, onyng úly Osman alyp imperiya qúrdy. Demek, Ertúghyryl jaqsy әke de bola bildi. Ol úldaryna ónegeli tәrbie berdi. Qúnanbayday әke bolmasa, Abaydyng Abay boluy ekitalay edi. Sol sekildi Ertúghyryldan tughan Osman da úly túlghagha ainaldy. Ol әke isin odan әrmen jalghastyryp, tipti, әkesinen asyp týsti. Osman imperiyasy 6 ghasyr boyy músylman әlemin ózge din ókilderining shabuylynan qorghap keldi. Krest joryqshylary, býlikshi parsylar jýz myndaghan әskermen músylmandardy jer betinen birjola joyyp jibermek bolghanda, Múhammed payghambardyng (s.a.u.) ziratyn talqandamaq pighylmen joryqqa attanghanda, olardy ýnemi toqtatyp otyrghan Osman imperiyasynyng jer qayysqan qalyng qoly edi.

Men týrikterding tarihyn kinosy arqyly bildim. Qazaqta da nebir qaharmandar ótkeni barshagha ayan. Átten, solardyng ónegeli ómirin, eren erligin nasihattay almaymyz ghoy. Joq, keremet-keremet әdeby shygharmalar jazyldy. Múny joqqa shygharugha bolmaydy. Biraq qazir halyq kitap oqymaytyny ras qoy. Býginde iydeologiya qúraly, tәrbie tetigi – kino. Álem elderi tarihyn kino arqyly tanytyp, jahangha pash etip jatyr. Al bizding tarihy kinolarymyz әzirshe әlsizdeu. Ózge halyqtardikimen salystyrugha kelmeydi. Áytse de, birte-birte damyp kele jatqanday. Jaqsylyqtan ýmit eteyik.

Ertúghyrylgha qayta oralayyq. Onyng әdildigin, adaldyghyn, sabyrlylyghyn kórgen key dúshpandary da Ertúghyryl tura jolda ekenin eriksiz moyyndap, jýregi aqiqat núryna ashylyp jatty. Bahadýrding key jaulary Islam dinin qabyldaghan edi. Din men dәstýrin berik ústanghan túlgha rasynda da ýlgili ghúmyr keshti.

Alpamys Fayzolla

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543