Qazaqstan Respublikasy Memlekettik ortalyq muzeyining fotoqújattar qorynda siyrek kezdesetin qoljazbalar men basylymdardy zerttep jýrgende nazarym kók týsti qoljazba dәpterge týsti. Kirill әripterimen jazylghan eken. Avtory - búrynghy Taldyqorghan oblysy, Aqsu audany, Aqsu qoy sovhozynyng 1-bólimshesining túrghyny Músabekov Dәuitbay. Ol osy qoljazbany ótken ghasyrdyng 70-jyldarynda hatqa týsiripti. Kólemi - 12 paraq, 24 bet. Materialy qaghaz, kók siya. Muzey qoryna 1975 jyly M.Ábdeshev pen IY.Mamanov ótkizgen (Akt №164. 1975 j. Halyqtyq bilim jәne sauda turaly materialdar). Mazmúnyna den qoyyp qarasam, ataqty Mamaniya mektep medresesi turaly tarihy derekterge bay múra bolyp shyqty. Búryn ol turaly úzynqúlaqtan estigenim bolmasa, arnayy habardar emes edim. Qoljazbanyng mazmúny mәndi, tili de kórkem, qarapayym, jatyq.

Qazaqstan Respublikasy Memlekettik ortalyq muzeyining fotoqújattar qorynda siyrek kezdesetin qoljazbalar men basylymdardy zerttep jýrgende nazarym kók týsti qoljazba dәpterge týsti. Kirill әripterimen jazylghan eken. Avtory - búrynghy Taldyqorghan oblysy, Aqsu audany, Aqsu qoy sovhozynyng 1-bólimshesining túrghyny Músabekov Dәuitbay. Ol osy qoljazbany ótken ghasyrdyng 70-jyldarynda hatqa týsiripti. Kólemi - 12 paraq, 24 bet. Materialy qaghaz, kók siya. Muzey qoryna 1975 jyly M.Ábdeshev pen IY.Mamanov ótkizgen (Akt №164. 1975 j. Halyqtyq bilim jәne sauda turaly materialdar). Mazmúnyna den qoyyp qarasam, ataqty Mamaniya mektep medresesi turaly tarihy derekterge bay múra bolyp shyqty. Búryn ol turaly úzynqúlaqtan estigenim bolmasa, arnayy habardar emes edim. Qoljazbanyng mazmúny mәndi, tili de kórkem, qarapayym, jatyq.
Kezinde Shәken Kýmisbayúlynyng redaktorlyghymen Mamaniya mektebining 100 jyldyq mereytoyyna oray osy mektep turaly tolyq maghúlmat beretin ghylymy derekter jinaghy (Mamaniya: Tarihy derekter, estelikter, ólender, qújattar, pikirler. - Almaty: Atamúra, 1999 272-bet.) jaryq kórgen edi. Kitaptaghy әr aluan estelikter, pikirler jәne tarihy qújattarmen asyqpay tanysyp shyqanmyn. Biraq aqsulyq Músabekov Dәuitbaydyng esimi derek berushi retinde (informator) búl enbekte kezdespeydi. Jogharydaghy atalghan kitapta avtorlardyng Mamaniya turaly jazghan derekteri bir-birinen mazmún jaghynan alshaq ketpeydi - astarlas, ýndes, óte úqsas. Al býgingi kýnge deyin muzey qorynda saqtalyp otyrghan Dәuitbay aqsaqaldyng osy qoljazbasy sonshalyqty kóne bolmasa da, ishindegi derekterining berer taghylymy men tәlimi kónilge qonymdy, mәndileu bolghan song jalpymәtindik mazmúngha say bayandap berudi zertteushi retinde jón kórdim. Sebebi, birinshiden, osy bayandau barysynda Mamaniya turaly tarihy derekterding qalys qalghan tústary tolygha týser degen oidamyn. Ekinshiden, ótken ghasyr qoynauynan qúndy mәlimet beretin múnday jәdigerler reprezentativtik derekkózdik baza retinde tarihiy-derektanulyq túrghydan jan-jaqty salystyra zerttelui tiyis, sonyng nәtiyjesinde tarihymyzdyng obektivti qyrlary әr qyrynan ashyla týser dep payymdaymyn. Syr sandyqtaghy mәdeny múralarymyzdyng syry men sipatyn tolyq asha týssek núr ýstine núr emes pe?! Búl bayandauda men qoljazba iyesining tól mәtinining mazmúnynan alshaq ketpey, sóilemderin ózimshe beyimdep, jazylghan derekterding negizinde oqyrman qauymgha úsynyp otyrmyn.
1906 jyly Maman auylynyng auqatty adamdary Mamanov Beyisbek, Mamanov Esenghúl, Mamanov Túrysbek jәne onyng әielderi Bóke, Ábu, Kәuken bәibisheler qajylyq saparyna attanady. Búl qajylar ózderine qyzmet etuge qosshy etip, ruy Elshen Baygóndi ilestirip, ýsh er, ýsh әiel bolyp Mekkege jol jýrip ketedi.
Búlar qazaq jerinen shyghyp, jolay Reseyding iri qalalaryn aralap, olardyng mәdeniyetimen tanysady. Otyryqshy elding damyghan mәdeniyeti Esenghúl Mamanovty qatty qyzyqtyrady jәne onyng kókiregine tyng oilar salady. Ol qazaq elinde ghylym bilimning damymay, túralap qalghandyghyna qatty qynjylady. Osy jolghy qajylyq saparynda Esenghúl ózining oqu bilim jónindegi týigen oiyn elge qaytyp barghan song iske asyrudy maqsat tútady.
Búlar qajygha barghan jyly zýlhidja aiy 1907 jyldyng qantar aiyna tura kelgen eken. Basqa jerlerden barghan qajylarmen birge 10 zýlhidjada Mekke qalasynda qúrbandaryn shalyp, qajylyq paryzdaryn atqarady. Mekkeni tauaf etip bolghannan keyin Beyisbek pen Bóke bәibishe nauqastanyp, Mekke basynda baqilyqqa attanady.
Esenghúl Mamanov әieli men jengesin jәne atqosshysy Bәigóndi elge qaytqan qajylargha qosyp, qaytaryp jiberedi. Ózi Mekkeden bir joldas ertip, Stambul qalasyna sapar shegedi. Sol qaladan Aziya halyqtarynyng tilin óte jaqsy mengergen bilimpaz Baydyraqpan Jahandarov degen tatarmen tanysady. Jahandarovty tilmashtyqqa alyp, músylman elining iri-iri qalalaryn týgel aralap, mәdeniyetimen de tanysyp shyghady.
Jahandarovtyng din oquy men pәny bilimdi óte jetik mengergendigine qatty sýisinip, qalay bolghanda da osy kisini elge birge ala keteyin degen oigha bekinedi. Baydyraqpan Jahandarov bilimning qyzyghyna týsip, sol uaqytqa deyin ýilenbegen eken. Múnyng boydaqtyghy Esenghúldyng oilaghan jerinen shyghady. Ol reti kelgen sәtte:
- Bizding qazaq halqy tórt týlik mal jayymen keng dalada kóship qonyp jýrip, ghylym-bilimnen kenjelep qalghan. Sizdi men tuys etip alayyn, menimen birge bizding elge baryp, jastardy tәrbiyelep, qaranghy elding kózin ashugha sebepker bolsanyz, - dep úsynys jasaghan. Baydyraqpan Jahandarov búl úsynysqa kelisedi.
Jahandarov Resey jerine barghannan keyin Ufada "Ghaliya" mektebin bitirgen ózi siyaqty oqymysty Ghaziz Ahmetkereev pen Najar Ghaliakbarovty qazaq jerine keluge kóndiredi.
1907 jyly tamyz aiynda tatar noghay ziyalylary Baydyraqpan, Ghaziyz, Najarlar Esenghúldyng tughan jeri Qaraaghashqa keledi.
Esenghúl eline kelgen son, kelisken uәdesi boyynsha Erkebala degen tughan qaryndasyn Baydyraqpan Jahandarovqa әieldikke berip, túrmys jaghdaylaryn kónildegidey qamtamasyz etip beredi.
Esenghúldyng Baydyraqpan Jahandarovty músylman elinen alyp kelip, ózining qaryndasyn berudegi oilaghan maqsatyn dúrys týsinbegen Qapaldaghy Zәker qari, Qajyahmet haziret, Aqsudaghy Ahmet maghzúm, Qaraaghashtaghy Hasen imam, Sarqandaghy Abdolla haziret: "Esenghúl bir qyzyl basty (parsylardy qazaqtar solay ataghan - J.B.) әkelip, músylman dinine qarsy әreket etude eken, sharighat ýkimi boyynsha Esenghúldy jazalau kerek" degen kópirme sóz tarata bastaydy.
Ol kezde dinning dәuirlep túrghan kezi. Moldalardyng diny yqpalyndaghy nadan qazaqtar da olargha ilesip: "Esenghúldyng myna istemek bolghan isi ata-babamyzdan beri estip kórmegen súmdyq. Búl qajy emes pәle boldy ghoy" degen sózderdi órbitedi.
Kópshilikting ósegi órship, qarsylyq kóbeye bastaghan son, Esenghúl Mamanov jogharydaghy attary atalghan imam haziretter men auyldyng iygi jaqsylaryn jinap alyp, aghynan jarylady.
- Maqsatym osy elde oqu-aghartu isin damytyp, janasha oqytatyn mektep-medrese ashu. Sol ýshin qansha shyghyn shygharyp, músylman elinen bir ghalymdy әkelip, oghan óz qaryndasymdy berip otyrmyn, - dep sóz saptaydy. - Bilimnen júrday qazaq jastaryn oqytu maqsatynan eshqashan qaytpaymyn. Oqudyng arqasynda ghylym-bilimi, óneri men mәdeniyeti qalyptasqan dýnie jýzi halyqtary qatarly jana tәsilderge negizdelgen oqu oshaghyn ashsaq, dinge qanday núqsan keledi? Imam haziretteriniz bolsyn, inabatty jәy adamdarynyz bolsyn, myna Baydyraqpanmen din turaly bilim talastyryp, jaryssózge týsip kórinizder. Mening jýzege asyrayyn dep kózdegen maqsat-mýddem dinge qarsylyq bolyp tabylsa, ózim әkelgen noghaylardy ózim qaytaryp jibere alamyn. Eger de Baydyraqpandy diny ilimderinizben jenip toqtata almasanyzdar, men turaly dabyr aityp, taratyp jýrgen ósekterinizdi tiyatyn bolynyzdar - dep kópshilikting ortasyna Baydyraqpandy alyp keledi.
Syrtynan Baydyraqpandy jútyp jiberetindey bolyp jýrgen haziretter men dýmshe moldalar ózderinen әldeqayda bilimdi Baydyraqpangha bettey alsyn ba? Ol islam dini men pәn jolyn qatarlastyra sóilep týsinik bergeninde dinshil haziretter men jәy inabatty adamdar bastaryn shúlghyp juasy beredi. Biraq haziretterding ishinde Aqsudaghy Ahmet maghzúm óte yzaqor kisi eken. Baydyraqpanmen sóz talastyra almay doldanyp, "Allah jazandy bersin!" dep Esenghúldyng ýiinen shygha jónelipti.
Esenghúldy rayynan qaytaramyz deushiler jinalyp, 1908 jyldyng qantar aiynda ózara kenes ótkizedi. Biraq artynan dinshilder men el jaqsylary әuelgi oilarynan qaytyp jónge keledi. Mamanov bastaghan top 500 bala oqityn mektep pen jataqhanalar salu ýshin ortalarynan qarajat jinap, qúrylys smetasyn dayyndap, jazdy kýtip dayar otyrady.
Qaraaghash mektebin salu jónindegi syzba jobany tiyisti oryndaryna istetip, basshylyghyna Esenghúl Mamanov, al esepshige Qojahmet Seyitbattalov taghayyndalady.
1908 jyly jaz mausymy kelisimen Esenghúl men Qojahmet ózderining jasaghan syzba-jobasyna sәikes Qaraaghash mektebin kýzgi oqu uaqytyna deyin túrghyzu ýshin el- júrtty tabanynan tik túrghyzady. Búryn medresede din jolymen Hasen moldadan oqyp jýrgen oqushylar 1908 jyldyng qyrkýiek aiynda janasha oqytatyn mektepke qabyldana bastaydy.
Eski oqu tәrtibi boyynsha shәkirtter arab әlippesindegi 29 qaripti jekelep jattap, imanshart pen әptiyekting sýresin oqyp bitirip, sodan song Qúrangha týsedi. Qúrandy erkin tanyp oqu ýshin zerek balalardyng ózi keminde ýsh jyl oquy kerek. Qúrandy tanyp oqyghan sol balalar qoljazba hatqa kisi attaryn qúrastyryp jazugha biren-sarany bolmasa kóbining sauattary jete bermeytin.
Qaraaghash mektebi alghash boy kótergen jyldyng ózinde 300 bala qabyldanyp, әr synypta 50 baladan oqugha tura keldi.
Mektep alty jyldyq bolyp ashyldy. Diyrektor qyzmetine Baydyraqpan Jahandarov taghayyndaldy. Onymen birge kelgen Ghaziz Ahmetkereev, Najar Ghaliakparov oqytushylyq qyzmet atqarady. Shәkirtterge ýsh múghalim sabaq berip ýlgermegendikten 1 synypty oqytugha Berikbol Qilybaev pen Kóksudaghy jeti jyldyqty oryssha bitirgen Qúnanbay Basshybaev orys tili pәninen sabaq beretin múghalim bolyp qabyldandy.
Oqu tәrtibi men baghdarlamasyna say bay balalary aiyna bir som, orta sharua balalary elu tiyn tólep, al kedey balalary tegin oqytyldy.
1908 jylgha deyin dinshil Mamanovtar otbasy islam sharighatynyng ýkimimen óli tirige arnalghan zeketterin moldalar men kedey kembaghaldargha ýlestiredi eken. Qaraaghash mektebi salynghan jyldan bastap, zeket ghúshyrlaryn bir ortalyqqa jinap, mektep paydasyna júmsaytyn bolady.
Jataqhanagha jatatyn balalardyng tamaq shyghyny men múghalimderding enbek aqylary, oqushylardyng әperinderi (ýzdikter) men taqsymdaryna (jaqsy degen baghagha qol jetkizgender) beriletin syilyqtar ortalyqtan berilip túratyn boldy.
Qaraaghash mektebi ashylghan jyly I synypta oqyghan jýzden artyq balalar arasynan ýzdik oqyghan on eki oqushy, I-II synypqa birden kóshirildi. Olar: Búlanov Qablanbek, Kedesov Beysenbay, Jaqypov Núrseyit, Jamanbaev Uәli, Shәripov Jarmúhanbet, Jetekbaev Qasymbay, Tazabekov Áljan, Nýkejanov Abdolla, Jaqypov Seyilqasym, Samyrzaev Ahmetqali, Núrbekov Aybek, Tótishev Dabash..
Altyjyldyq Qaraaghash mektebin I-rette bitirgender: Ermektasov Meyirman, Sýleev Bilәl, Mәmbetbaev Áubәkir, Jaqypov Ábilqasym, Seytbattalov Núrahmet, Besenov Janabay III-synyptan bastap oqydy. Sol 300 balanyng ishinde erekshe kózge týsetini Besenov Janabay boldy.
Eskilikten kele jatqan ejelep oqityn din jolyndaghy ayaqbau oqudy toqtatyp, adam balasynyng sana sezimin tez oyatatyn jana tәrtippen oqyta bastaghan Qaraaghash mektebining bet alysy tez jolgha qoyylghannan keyin, Jansýgirov Iliyas, Búlanov Qablanbek, Jaqypov Núrseyt, Jaysanbaev Núrghali, Ayserkenov Búghytay, Qúnanbaev Bek, Samyrzaev Ahmetqaly siyaqty talantty jastar óz uaqytysynda oqyp, qanat qaghyp shygha bastady.
Qaraaghash mektebinde oqushylar kóbeye bastaghan son, Mamanovtar óz aralarymyzdan jogharghy bilimdi azamattar shygharyp, keleshekte múghalim etip, aghartu isin jan-jaqty jandandyramyz dep barlyq shyghynyn kópshilik ortasynan shygharyp, mektepti bitirgen ýzdik oqushylardyng arasynan 1910 jyly Ermektasov Meyirman, Sýleev Bilәl, Mәmbetbaev Áubәkirdi Týrkiyagha oqugha jiberedi. Búlar Stambuldan bir jyl, Ufadaghy "Ghaliya" medresesinde eki jyl oqyp, altyndap jazghan I-dәrejeli shәhәdәtnәme (kuәlik) alyp, 1914 jyly qayta oralady. Olar orys tilinen uchiyteli etu ýshin Kedesov Beysenbaydy Omskidegi seminariyagha jiberedi. Beysenbay eki jyl oqyp, 1912 jyldyng jeltoqsanynda keledi.
Oqu bitirgenderden Kedesov Beysenbay men Mәmbetbaev Áubәkir Qaraaghash mektebinde múghalimdik qyzmetinde istep, Ermektasov pen Sýleevter oyazdyq, oblystyq aghartu bóliminde qalady.
Qaraaghash mektebinen oqyp shyqqan Jansýgirov Iliyastyng әdebiyet jónindegi enbegi býkil Kenes eline belgili.
Búlanov Qablanbek - Kenes ýkimeti kezeninen bastap zang qyzmetkeri bolyp, ýkimet pen partiyanyng tapsyrmasyn oidaghyday atqaryp, 1930 jylghy bandylardyng qolynan qaza tabady.
Jaqypov Núrseyt - 1918-1920 jyldardaghy Qapal men Anton-Serkesh arasynda bolghan aq bandy Annenkovtyng qaruly kýshine qarsy partizandar soghysyna belsene qatysyp, Kenes ýkimeti ornyqqannan keyin aghartu qyzmetinde qyryq jyl múghalimdik etedi.
Jaysanbaev Núrghaly - Qaskeleng audanynda bas agronom boludan bastap, Aqsu audany men Ile audandarynda Atqaru komiytetining tóraghasy bolyp, sodan song Kegen audanynda raykomnyng birinshi hatshysy qyzmetin atqaryp, zeynetke shyghar aldynda Aqsu audanynyng kolhoz, sovhozdarynda basshylyq qyzmetin atqardy.
Ayserkenov Búghytay - 1921 jyldan bastap aghartu qyzmetimen shúghyldandy.
Qúnanbaev Bek Shyghys Qazaqstan oblysy Tarbaghatay audanynyng Shilikti sovhozynda 1934 jyldan 1937 jylgha sheyin sovhoz diyrektory bolyp, sol oblystyng Tarbaghatay jәne Kýrshim audany men Taldyqorghan oblysynyng Panfilov audanynda 16 jyl auatkom tóraghasy qyzmetterin atqarghan. 1953 jyldan 1970 jylgha sheyin Taldyqorghan audanynda sovhoz ben kolhozdarda basshylyq qyzmetinde bolghan.
Samyrzaev Ahmetqaly - aghartu qyzmetinde qyryq jyl múghalim boldy. Mine, osylar siyaqty Qaraaghash mektebinen oqyp, qanat qaghyp shyqqandar tolyp jatyr.
Esenghúl Mamanovpen birge kelgen tatarlar bilim berip qana qoymay halyqqa janashyl baghyttaghy ózgerister әkeledi.
1903 jyly Ghaziz Ahmetkereev sosial demokratiyalyq partiyagha mýshelikke ótedi. Qazandyq tatar Baydyraqpan onyng sol partiyagha mýshe ekendigin bilse kerek. Ahmetkereevti ózimen birge ertip keluine qaraghanda onymen syrlas-pikirles boluy da mýmkin degen boljam bar.
Ghaziz Ahmetkereev Maman auylynda ýsh jyl jýrgennen keyin, 1910 jyly ózine senimdi degen azamattardy sosial demokratiyalyq partiyagha mýshelikke tarta bastaydy. Mýshelikke Ermektasov Meyirman, Sýleev Bilәl, Mәmbetbaev Áubәkir, Búlanov Qablanbek, Seyitbatqalov Núrahmet, Jaqypov Ábilqasym, Jetekbaev Núrqasym, Kedesov Beysenbay, Jaqypov Núrseyt, Qysyqkózov Qúsmolda, Qúdaybergenov Aytqoja, Seytbatqalov Núrghalym, Kereev Omar kiredi. Olardyng mindeti sosial demokratiyalyq partiyagha halyqty ýgittep, jana jolgha salu edi.
1917 jylghy aqpan tónkerisinde patsha taqtan týsip, uaqytsha Kerenskiy basqarghan ýkimet ornaghanda ashyq týrde bolisheviyk, menishevikke shar tastau júmysy jýrgizildi. Almatyda oqityn menishevik Sadyr Mәmbetov Bazarbaydyng atyna, bolishevik jaghynan Syrttanov Qanathannyng atyna jazyp, yqtiyarly týrde qaghaz arqyly shar tastau júmysyn 1917 jyldyng mart aiynda aldymen Qaraaghashta ótkizilip, sonan keyin әr jerde jýrgize berdi.
Shyndyghynda, sol kezde bolishevikter men menishevikterding qanday baghytty ústanyp, neni kózdeytinderin bilmeytinder tipti kóp boldy. Sosial demokratiyalyq partiyanyng jýrgizgen ýgit-nasihatynyng arqasynda Matay eli týgelimen Qanathannyng atyna shar salyp berdi. Tastalghan sharlar Qapal oyazy arqyly qúrylghan komissiyalargha tapsyrylyp otyryldy. Búryn oyaznoy upraviyteli degen lauazymgha endi oyaznoy komissar degen ataq berildi. Ol kezde Qojaqanov Núrtay oyazgha tilmәsh bolatyn. Oyazdyqqa jinalghan shardy tapsyrma boyynsha jogharghy oryndargha jiberip otyrady.
1917 jyly Matay elining jalpy kópshiligi bolishevik pen menishevikting kim ekenderin tolyq týsinbese de, biraz azamattar sosial demokrattyng baghytyn tanyp qalghan edi.
Sol kezderdegi bizding qazaq halqynyng jay kýii qay jaghynan bolsa nashar kýide bolatyn. Ásirese, Jetisu elinde ghylym bilimning damymauy kóptegen jastardyng ayaghyna salynghan túsau edi. Halyqtyng oqu bilimge, ghylym men ónerge, jalpy mәdeny ómirge degen kózin ashyp, kókiregin oyatu ýshin mektep salugha bar qarajatyn ayamaghan Esenghúl Mamanovty júrt kýni býginge deyin últ aldyndaghy paryzyn ótegen, eren erlik jasaghan azamat dep baghalauda.

Jasúlan BELTENOV,
QR MOM ghylymy qyzmetkeri

29.09.2011

http://www.turkystan.kz/page.php?page_id=39&id=6669