Mol astyqtan qazaq ýkimetining moyny qayysyp bara jatyr. Aldyn ala qamdanbay, qúr bosqa kýmpildetip keude qaqqan biylikti biylghy kýzding bitik astyghy túmsyghyn tasqa soqqan balyqtay qylyp, mәngirtip qoydy. Mine, qogham qazir osylay oilaydy.

Al shyn mәninde sol ghana ma? Ýkimet qamsyz boldy ma, әlde diqandy qoldaghysy kelmey me? Astyq naryghyn «qoldan qúbyltyp» otyrghan alpauyttar kimge arqa sýieydi? Qoyma ataulynyng 80 payyzyn iyelenip alghan iri kompaniyalardyng artynda kimder túr? Mine, búl saualdar bәrinen de manyzdy bolsa kerek.

Oraq pen obaldyng arasy

Aldymen mynaghan nazar audarayyq: biyl astyqty kóp jiyatyn jalghyz Qazaqstan ghana ma? Joq, әriyne. Jiyi-jii qyryqpyshaq bolyp jatatyn Qyrghyz elining ózi 1 mln 67 myng tonna astyq oryp, qambagha bastyryp tastady. Búl 2010 jyldyng týsiminen 79,1 myng tonnagha artyq. Al jyl sayyn Qazaqstannan әjeptәuir biday satyp alatyn Ázirbayjan biyl eshkimge qol jaymaugha bel buyp otyr. Resey 89-92 mln tonnanyng aralyghynda týsim jinap, 20-22 mln tonna astyq eksporttaudy mejelep qoydy. Búl kórsetkish 2009 jyly 97,1 mln tonna biday orghan orys júrtynyng rekordtyq kórsetkishinen keyingi eng iri ónimi bolmaq. Demek, bitik shyqqan astyqty tez arada iygerip alu sharuasy jalghyz Qazaqstannyng basyna týsip otyrghan kep emes.

Mol astyqtan qazaq ýkimetining moyny qayysyp bara jatyr. Aldyn ala qamdanbay, qúr bosqa kýmpildetip keude qaqqan biylikti biylghy kýzding bitik astyghy túmsyghyn tasqa soqqan balyqtay qylyp, mәngirtip qoydy. Mine, qogham qazir osylay oilaydy.

Al shyn mәninde sol ghana ma? Ýkimet qamsyz boldy ma, әlde diqandy qoldaghysy kelmey me? Astyq naryghyn «qoldan qúbyltyp» otyrghan alpauyttar kimge arqa sýieydi? Qoyma ataulynyng 80 payyzyn iyelenip alghan iri kompaniyalardyng artynda kimder túr? Mine, búl saualdar bәrinen de manyzdy bolsa kerek.

Oraq pen obaldyng arasy

Aldymen mynaghan nazar audarayyq: biyl astyqty kóp jiyatyn jalghyz Qazaqstan ghana ma? Joq, әriyne. Jiyi-jii qyryqpyshaq bolyp jatatyn Qyrghyz elining ózi 1 mln 67 myng tonna astyq oryp, qambagha bastyryp tastady. Búl 2010 jyldyng týsiminen 79,1 myng tonnagha artyq. Al jyl sayyn Qazaqstannan әjeptәuir biday satyp alatyn Ázirbayjan biyl eshkimge qol jaymaugha bel buyp otyr. Resey 89-92 mln tonnanyng aralyghynda týsim jinap, 20-22 mln tonna astyq eksporttaudy mejelep qoydy. Búl kórsetkish 2009 jyly 97,1 mln tonna biday orghan orys júrtynyng rekordtyq kórsetkishinen keyingi eng iri ónimi bolmaq. Demek, bitik shyqqan astyqty tez arada iygerip alu sharuasy jalghyz Qazaqstannyng basyna týsip otyrghan kep emes.

Shynyn aitu kerek, biyl qazaq diqandarynyng deni astyq orudy eki aptagha juyq kesh bastaghan. Onyng ýstine ótkendegi jauyn-shashyn egis alqabyndaghy qarbalastyng ekpinin basyp, tipti key jerlerde mýlde toqtatyp tastady. Al endi qansha astyq oryldy degen saual tua qalsa, elding bәri AShM basshysy Asyljan Mamytbekovtyng mәlimetin kóldeneng tartady. Ministrge sensek, egisting 80 payyzy orylghan. Alayda búl aqparatty redaksiyamyzgha oblys-oblystan telefon qonyraulary arqyly týsip jatqan mәlimetter mýlde teriske shygharyp otyr. Kósh sonynda qalghan Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy jiyn-terinning qarqyny әli 50 payyz astyqty oryp alugha jetpegen. Ayaqasty suyq týse qalsa, astyghyn qardyng astynda qaldyratyn aimaq, mine, osy oblys boluy әbden mýmkin eken. Endeshe oraq nauqany nege shatqayaqtap túr degen saualdyng tuuy zandy. Onyng sebebi ekeu. Birinshisi - astyqty orghanmen, qoyatyn oryn joq. Ekinshisi - diqan bitkenning esil-derti qazir oraqty auyzgha úratyn manyzdy mәselege auyp ketken. Ol - Azyq-týlik kelisimshart korporasiyasynyng tizimine tezdetip iligu. Sóitip memleket satyp alatyn 5 mln tonna astyqqa ýles qosyp, aqysyn әr tonnasyna 25 myng tengeden sanap alu.

Áytse de, búl aitar auyzgha onay bolghanmen, is jýzinde qiyametting ózi bolyp túr. «Azyq-týlik korporasiyasynyng audan-audandaghy filialdarynyng aldy qazir qújynaghan adam. Bәrining de tizimge ilingisi keledi. Bayaghy qaghazbastylyq әli joyylmaghan. Tipti osynday halyq nópirin búlar әdeyi úiymdastyryp qoyatyn siyaqty. Áytpese astyq satyp alu jónindegi Ýkimet qaulysy 27 tamyzda shyqqan. Mine, sodan beri eshtene istelgen joq. Endi keldi de, egis basyndaghy júrtty esikting aldyna iyirip qoydy», - deydi atyn atamaudy ótingen aqmolalyq astyq ósirushi.

Rasynda, qyrkýiekting sonyndaghy derekterge qaraghanda, tek Qostanay oblysynda ghana búl júmys dúrys jýrgen de, diqandargha 290 myng tonnanyng astyq qolhaty berilgen. Ózge aimaqtarda endi-endi bastalyp jatyr. Nege búlay?

Búl súraqqa jauap berudi kelesi bólimge qaldyryp, sharualar biyl qanday shyghyngha batuy mýmkin ekenine toqtalayyq. Eger kóktemdegi túqymnyng baghasyn, ony sebuge ketken qarjyny, ziyankesterge qarsy shashylghan dәri-dәrmekti, sharuanyng enbegin, biylghy dýrkin-dýrkin kóterilgen janarmaydyng baghasyn qosyp esepteseniz, 1 tonna bidaydyng qúny 140-150 dollargha shyghady eken. Demek, sharualardy shyghyngha batyp, bankrot boludan aman alyp qalu ýshin býkil astyqty osy baghada satyp alu kerek. Biraq ony kim satyp alady? Ýkimetting alatyny 5 mln tonna ghana. Treyderler astamsyp, 100 dollardan da almay jatyr. Olay bolsa, taghy da shyghyn shygharyp, astyqty oryp, ony qorada shiritken dúrys pa, әlde ormay-aq dalada qaldyrghan jón be? Mine, sharualar qazir osy mәselemen basyn qatyryp otyr.

Obal ma? Áriyne, obal.

Jekege berip, jetistik

Qazaqstandaghy astyq naryghyn qoldan qúbyltyp otyrghan әleuetti toptar bar, solar astyqtan biznes jasap otyr dep esepteydi birqatar sarapshylar. Olar kimder? Múny týsindiru ýshin astyq saqtaytyn qoymalardyng qúlaghyn ústap otyrghan «jarty qúdaylardyn» kimder ekenine nazar audaru kerek. Jekeshelendiru kezinde memleket menshigindegi elevatorlardyng bәri satylyp ketken. Qazir qoyma bitkenning 80 payyzy iri-iri kompaniyalardyng qolynda. Jәne olardyng iyesi bolyp qaghaz jýzinde әldebireuler tirkelgenimen, naghyz iyeleri ýkimetting qúramynda jýr, parlamentting tórinde otyr. Mine, solar óz bilgenin istep, naryqty quyrshaqsha dóngeletude. Áytpese әlemdik naryqta astyq baghasy qazir 260-270 dollardyng shamasynda. Al qazaq diqandary 100 dollardan astyghyn ótkize almaydy. Jәne búl biyl ghana oryn alghan jaghday emes. Jyl sayyn diqandar qoyma iyelerine kiriptar bolyp keledi. Endeshe ýkimet búl mәselemen nege ainalyspaydy, elevatorlardy elge ortaq etetindey shara nege qoldanbaydy, tipti qoymanyng bәrin memleket menshigine qaytaryp alatynday qauly nege qabyldamaydy? Búl da sol astyq naryghyn qamyrsha iylep otyrghan dókeylerding myqtylyghyn kórsetse kerek. Olar sharasyz sharualardy qanap, astyghyn arzangha alghanymen qoymay, әlemdik naryqtyng kóterilgenin kýtip otyr. Alpauyttargha 270 dollardyng ózi az. Sondyqtan bagha shegine jete kóterilgende, eksporttyng da kólemi úlghaya týsedi. Oghan deyin alpauyttardyng astyghy sapaly qoymada sary altynday saqtala túrady. Al halyqtiki - «púl bolmasa, kýl bolsyn!»

Shýkeevting taktikasy

Damyghan elu elding qatarynan ýmitti, astyqty derjava atanghysy keletin Qazaqstan әli kýnge deyin astyq naryghynyng infrastrukturasyn qalyptastyrghan joq deytin de pikir aitylady. Nelikten? Qúlaqqa qonymdy bolu ýshin búghan bir mysal keltireyik. Juyrda QTJ men AShM arasyndaghy mәmilelerding berekesizdiginen astyq eksporty eki aptagha qantarylyp qapty. Naghyz kerek kezinde. Diqandar astyghyn qayda apararyn bilmey, qinalyp jatqan tústa.

Nege? Múny bireuler «vagonnyng bәri astyqty ónirlerdegi qoymalardy bosatugha júmsalghan» dep týsindiredi. Al kelesileri «óz qaltasyn ghana oilaytyn astyq alpauyttary memlekettik vedomstvolardy da óz yrqymen jýrgizip otyr» dep boljaydy. Qalay bolghanda da, qoymadaghy ótken jyldan qalghan astyqty ala jazday ózge ónirlerge jyljytyp qoymaghany - ministrlikting eng ýlken qatesi. Biraq múny moyyndaytyn ministr, ne onyng qatesin betine basyp, sylbyrlyghy ýshin silkip-silkip alatyn ýkimet basshylary joq. Kerisinshe, «artyq astyq - ziyan» degen bir auyz sózimen-aq elge kýlki bop, agrarlyq saladan qanshalyqty habary bar ekenin andatyp qoyghan Asyljan Mamytbekovti qoldap-qorshap jýretinder bar. Solardyng biri - viyse-premier Ómirzaq Shýkeev juyrda býy dedi: «Elavatorlar bosaydy, sharuashylyqtar bidaydy elevatorlargha jetkizedi. Taktika dúrys, biz jaghdaydan shyghatyn joldy taptyq».

Endeshe Mamytbekov bastap, ýkimet qostaghan búl taktika - qanday taktika? Jasyratyn nesi bar, sheneunikter Reseyding astyqtasyghysh vagondaryna senim artyp otyr. Ózimizde bary - 5200 vagon. Onyng bir aidaghy astyq tasu mýmkindigi 400-500 myng tonna. Endi Reseyden de osynsha vagon kelse,          1 mln astyq shygharu degening sol emes pe?!

«Biz ay sayyn 1 mln astyq eksporttap otyramyz. Mәseleni osylay sheshemiz» dep kýpinu - sol kórshining otarbasyna sengendikten aitylyp jatqan sóz. Alayda múnyng ózi mýmkin dýnie me? Eng aldymen sauda-sattyq Shýkeev aitqanday zyryldap jýrip ketkenning ózinde, Qazaqstan 10 mln tonna astyqty 10 aida ghana shyghara alady. Búl - shamamen kelesi jyldyng shildesi men tamyzy. Yaghni, oraq bastalatyn uaq. Al sheneunikterding óz sózderine qaraghanda, Qazaqstan biyl 25 mln tonna astyq orady. Sonda sheshilgen mәsele qaysy? Qalghan 15 mln tonna astyqtyng ýstine kelesi jyldyng týsimi taghy qosylmay ma?

Múny bir dep qoyynyz, ekinshiden, qysyltayang kezde súraghan búiymtaydyng qúny qanday bolady? «Rusagrotrans» JAQ-tan 5200 vagon alyp, mәseleni birjolata «sheship» tastaghysy kelip jýrgen bizding ýkimet onyng baghasy turaly auyz ashpaydy. Resmy mәlimetterden qansha ýnilseniz de, ol turaly synyq-sýiem aqparat tappaysyz. Esesine orys vagonynyng qyzmet kórsetu qúny turaly derek «Kazah-zerno» saytynda jýr. Sonda qansha deysiz ghoy, tәuligine - 50 dollar. Astyq tiyep, Qazaqstannan attanghan otarbanyng bir aidan erte keyin qaytatyny joq. Osy uaqytqa deyin qazaq ýkimeti Iran, Ózbekstan, Tәjikstan siyaqty astyq eksporttaushy elderding basshylarymen zernovozdy tezdetip qaytaru jóninde naqty bir kelisimderge de kelmegen. Ásirese Iran shekara asqan vagondardy әrtýrli syltaumen «dóngelekti qoyma» retinde paydalanyp qaluyn qoymay keledi. Otarbanyng bir ainalghanynyng ózi bir aidan asyp ketu sebebi osynda.

Sonda әrqaysysy tәuligine 50 dollar alatyn Reseyding 5200 vagonyna bir aida qansha qarjy shyghyndaymyz? Salystyrmaly týrde alghanda búl óte qymbat. «Qymbat bolsa da, qaytemiz endi...» deytin shygharsyz, bәlkim. Biraq osynyng ózine qolymyz jetpey qala ma degen qauip tuyp otyr. Óitkeni Reseyding anau-mynau emes, 5200 vagony Qazaqstangha júmys isteytini turaly derek astyq naryghyn baqylap otyrghan orys sarapshylaryna únap otyrghan joq. Olardyng sózine sýiengen Resey baspasózi qazirding ózinde shulap jatyr. Solardyng biri -«RBK daily» gazeti.

Basylym bylay deydi: «Resey astyghynyng eksporty rekordtyq kórsetkishke jetkenning ózinde 3 aida 9 mln tonna ghana astyq sata alady. Sondyqtan eksportty jedeldetu ýshin RF ýkimeti temirjol tarifterin tómendetudi qolgha almaq. Áytse de aldaghy uaqytta reseylik treyderlerge ýlken bәsekeles payda boluy mýmkin. Astyq eksportynyng auqymyn keneytudi kózdegen qazaqtar RF territoriyasy arqyly ótetin astyq tasymalyn subsidiyalaudy josparlap otyr. Onyng ýstine olar reseylik 5 myng vagondy arendagha alghan, al búl vagondar jergilikti oiynshylargha asa qajet edi».

Búghan qosa basylym maqalanyng túzdyghy retinde «Mysaly qazir Egiypet 120 myng tonna Resey astyghyn satyp alsa, 120 myng tonna qazaq astyghyn da aldy» degendi de qosa ketipti. Múnyng astarynda «Endi biz qansha astyq eksporttasaq, qazaqtar da sonsha astyq sata alady, búl bizge tiyimdi me?» degen mәsele jatqany dausyz.

Demek, qazaqtyng múnday qadamy orysqa únay qoya ma? Áriyne, únamaydy. Tizege basyp ýirengen Resey óz vagondaryn qaytaryp alam dese de, týrli syltau tauyp, óz aumaghynda qazaq zernovozdaryn qantaryp qoyam dese de erkinde. Eger onday jaghday tua qalsa, Shýkeev taktikasynyng byt-shyty shyqty degen sóz. Sonda esh bolghan enbek, ysyrap bolghan astyq, ónbegen tirlik ýshin kim jauap beredi? Eshkim de. Óitkeni bizding biylikting «taktikasy» sonday.

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 33(116) 05 qazan 2011jyl