Ángimeni neden bastasam eken? «Sharasyzdan shalgha tiyip baramyn»- degen eken bir qyz bayaghyda. Sol siyaqty sharasyzdyqtan ba, amaldyng joqtyghynan ba, әlde qotyr laq ta óler aldynda túyaghyn bir silteydi ghoy degen jandalbas pa,  Haq dinimizdi, dinimizben birge sol dindi ómirining ózegi, tirshiligining manyzyna ainaldyrghan myndaghan, tipti milliondaghan músylman bauyrlardyng jan dausyn, jýrek búlqynysyn, sharasyzdyqtan shyqqan kóz jasyn kórip túryp ýnsiz qalu da bir qylmys degen oy maza bermedi me, әlde Alla taghalanyng mandaygha jazghany sol boldy ma әiteuir, bir top jigit beldi bekem buyp,  QR Din isteri jónindegi agenttikting dayyndap, Parlamentke úsynghan «Diny qyzmet pen diny birlestikter turaly»  zang jobasynyng qabyldanuyna ýzildi kesildi qarsy shyqty, agenttik basshysy Qayrat Lama Shariftyng qyzmetinen  ketuin talap etti.

Oydy oy qozghaydy demekshi bir músylman bauyrymyzdyng qoyghan saualy eske týse ketkeni. Múrty jana tebindep kele jatqan balang jigit biraz oilanyp baryp, «agha, osy diny ekstremizm turaly sóz bolsa, nege islam turaly aitylady. Islam dini- qantógis pen ekstremizm, terrorizmge qarsy din emes pe? Myndaghan adamdardy jazyqsyz qyryp tastaghan, әielderdi, balalardy tiridey órtegen diny sektalar turaly aitpaydy ghoy osy» dep keyistigin bildirgeni.

Ángimeni neden bastasam eken? «Sharasyzdan shalgha tiyip baramyn»- degen eken bir qyz bayaghyda. Sol siyaqty sharasyzdyqtan ba, amaldyng joqtyghynan ba, әlde qotyr laq ta óler aldynda túyaghyn bir silteydi ghoy degen jandalbas pa,  Haq dinimizdi, dinimizben birge sol dindi ómirining ózegi, tirshiligining manyzyna ainaldyrghan myndaghan, tipti milliondaghan músylman bauyrlardyng jan dausyn, jýrek búlqynysyn, sharasyzdyqtan shyqqan kóz jasyn kórip túryp ýnsiz qalu da bir qylmys degen oy maza bermedi me, әlde Alla taghalanyng mandaygha jazghany sol boldy ma әiteuir, bir top jigit beldi bekem buyp,  QR Din isteri jónindegi agenttikting dayyndap, Parlamentke úsynghan «Diny qyzmet pen diny birlestikter turaly»  zang jobasynyng qabyldanuyna ýzildi kesildi qarsy shyqty, agenttik basshysy Qayrat Lama Shariftyng qyzmetinen  ketuin talap etti.

Oydy oy qozghaydy demekshi bir músylman bauyrymyzdyng qoyghan saualy eske týse ketkeni. Múrty jana tebindep kele jatqan balang jigit biraz oilanyp baryp, «agha, osy diny ekstremizm turaly sóz bolsa, nege islam turaly aitylady. Islam dini- qantógis pen ekstremizm, terrorizmge qarsy din emes pe? Myndaghan adamdardy jazyqsyz qyryp tastaghan, әielderdi, balalardy tiridey órtegen diny sektalar turaly aitpaydy ghoy osy» dep keyistigin bildirgeni.

Uaqyt shirkin qashan da tapshy bolsa da jýzinen imandylyq núry tógilgen bauyryma óz bilgenimshe týsindirgen boldym. Sondaghy aitqanym mynau edi: Islam dinin әlemdik qúbyjyq etip kórsetu birneshe kezenge bólingen. Tym arghysyn aitpasaq ta ótken ghasyrdyng 90 jyldary islam әlemine qarsy joyqyn soghys bastaldy. Bir ghana epizod: 90 jyldardyng basynda Batystyng KSRO-ny tolyq jengeni men onyng әlemdik sayasatqa tiygizer әseri turaly sóz bolghan NATO-nyng bir sammiytinde «jeleznaya baronessa» atanghan Margaret Tetcher qasynda otyrghan Týrkiyanyng premier-ministri Nәjmeddin Erbakangha búrylyp, «Kelesi kezekte siz. Siz dep túrghanym-ol músylman әlemi»,- deydi, Tetcherding sondaghy aitqany: «IYdeya qanday da bir jau beynesinsiz ómir sýre almaydy. Biz, batys memleketteri, óz tirshiligimizdi odan әri jalghastyru ýshin sonday jau tauyp aluymyz qajet. KSRO qúlady, endi onyng ornyn jana jau basady, ol endi islam әlemi bolady» degen edi. S Hantington ózining «Órkeniyetter qaqtyghysy» degen ataqty kitabynda «Batystyng negizgi problemasy -- islam fundamentalizmi emes. Ol -- islam, basqasha órkeniyet» deydi. Osydan-aq islamnyng nege әlemdik qúbyjyq keypin jasaugha tandalyp alynghanyn angharugha bolady. Onyng arghy týbinde batystyn, Izraildyn, Amerika qúrama shtattarynyn  әlemge ýstemdik etu maqsatynyng jatqany belgili. Olardyng búl maqsatqa jetuine negizgi kedergi keltiretin, iyq tenestirip, joyqyn soqqy bere alatyn da islam әlemi ghana edi. Óitkeni islam dinin berik ústaghan azamatty aqshagha satyp ala almaysyn, aldaugha kónbeydi, aidaugha jýrmeydi. Bir Allagha ghana bas iyetin, ózin aqshanyng emes, Allanyng qúlymyn dep sanaytyn azamattardyng qoghamyn, memleketin ydyratu, baghyndyru mýmkin emes. Búl jerde «satylmaytyn nәrse joq, tek әrqaysysynyng óz qúny bar» dep ósken batystyq adam ýshin, imanyn әlemning býkil baylyghyn berse de satpaytyn adamdy kezdestirgende shynymen de onyng qúbyjyq bolyp kórineri sózsiz. Iya shynymen de basqasha órkeniyet, basqasha qúndylyq.  Sóitip, batys elderi islam әlemin negizgi jau dep tanyp, ymyrasyz soghys bastady.

Onyng arty Aughan soghysyna, «qúmdaghy dauylgha», Irak mәselesine jetkizdi. 2001 jyly  tóbesinen qús úshpaydy  deytin Amerikanyng aspanynda terrorister iyelengen birneshe úshaqtyng atoy saluy, onyng ekeuining dәl japondar salghan «Egizder» sauda ortalyghyna qúlauy, AQSh qauipsizdigining «altyn ordasy» Pentagondy qiratuy әrtýrli oigha jeteleydi.  Keybir sarapshylar búl joyqyn terrorlyq әreketti AQSh-tyng ózi úiymdastyrghanyn búltartpastay dәleldegendey bolsa, endi bir oy ainaldyrghan bes-alty adamnyng Pentagondy qiratuyna mýmkindik bergen Amerikanyng qorghanys qauqary qanshalyqty eken degen kýmәndy oigha jeteleydi.

Qalay desek te búl oqigha әlemdi dýr silkindirip,  geosayasatty basqa arnagha búrghan-dy. Ol arna --Islam әlemin halyqaralyq kólemdegi terrorist, ekstremizmning qaynar búlaghy, qordalanghan ordasy sekildi etip kórsetuge, sol arqyldy kýlli músylmangha qysym kórsetip, adamdardyng islamnan bas tartuyna qol jetkizu amaly edi.

Osy tústa Amerika  «úly maqsatyna» qanshalyqty jete aldy degen saual tuyndaydy? Basynda Aughanstangha Kenes әskerin kirgizuge yqpal etip, artynan ózderi basyp alghan  «qúmdaghy dauyldyn» nәtiyjesi ne berdi? Býginde Aughanstan eng iri әri joghary sapaly narkotik óndirushige elge ainaldy. Al sol ónimning basym bóligi AQSh jastarynyng júlynyn ýzip jatqany da shyndyq. Ol elding ghúlamalary adam jaratylysynan qoryghan jerge ósh ekenin esten shygharyp alghan ba deymin. Sebebi, batys islam әlemin qysqan sayyn oghan bet búrushylardyn  qatarynyng óse týskeni bayqalady. AQSh demokratiya men «ashyq qogham ornatudy» qyzyl kenirdek bolyp týsindirip, milliardttaghan aqsha shashyp jatqanda bir jaghynan kóptegen memleketter men últtar ózining últtyq bolmysyn damytugha bet búrdy. Múnyng aishyqty dәleli Resey Federasiyasy men Venesuella bola alady.

Búl әlemdik ýrdisten jahandanudyng bir púshpaghyn jamylghan Qazaqstan da syrt qalghan joq. Birinshiden, Kenes biyligi qúlap, onyng tegeurindi iydeologiyasy qúrdymgha ketken song jas Qazaqstan ózining ne memlekettik, ne últtyq iydeologiyasyn qalyptastyra almady. Onyng negizgi sebebi memlekettik iydeologiya men últtyq iydeologiyanyng qarama qayshylyghynda jatsa kerek. Resmy biylik batystyng shylauynda ketip, bilim beruden bastap, mәdeni, ruhany qúndylyqtardy da  batystyq qalypqa salghysy kelgen. «Europagha jol tartyp» AQSh-qa ezeurep, azamattyq pozisiyasy qalyptasyp ýlgermegen myndaghan sary auyz balapan jastardy múhittyng arghy jaghyna asyryp, Europany sharlatyp, «óte teren» bilim bergisi keldi. Shet elde oqyp kelgen jastargha týrli artyqshylyqtar berilip, biylikting biyshigin qoldaryna ústatty. Alayda onyng nәtiyjesi anau aitqanday bola qoyghan joq. Memleketting miliondaghan qarjysyn júmsap dayyndaghan «ghúlama mamandardyn» birazy shet elde qalsa, birazy óz elinen júmys taba almay qayta múhit asty.

Al, әke-sheshesining songhy siyryn satqyzyp joghary bilim alghan qarapayym qazaqtyng balasy qayda barsa da bytysqan burokratizm men shyrmalghan korrupsiyanyng shylauyna týsip, ne júmys joq, ne baspana joq sendeldi de qaldy. Qalada bolsa júmys joq, auylda bolsa qyzyq joq... Ne tegeurindi iydeologiya joq; qysqasy ne kerek kómek súraytyn bir Alladan basqa eshnәrse qalmady. Mine osynyng «nәtiyjesinde» myndaghan jas  dinge lap qoydy. Onyng ishinde krishnayt bolghany da, iudy bolghany da az emes, desek te deni islamdy jón kórdi. Búl tústa da AQSh-tyng 2020 jylgha deyin 10 million qazaqstandyqty «shoqyndyryp jiberu» jospary aidalada qaldy.

Sonymen aityp aitpay ne kerek, meshitter lyqa tolyp, qybylagha bet týzegender qatary kóbeyip keledi, onyng ishinde memlekettik qyzmettegi jastardyn, deputattardyn, basshy sheneunikterding dindar bola bastaghany qazaqtyng qara altynyna kózin satyp, qaytsek osy qoghamdy mәngýrt etemiz, miyn ulap, qaytsek qarusyz-aq jaulap alamyz dep ózeuregen toptardyng zәresin alghany haq.

Sonyng nәtiyjesi bolsa kerek, Europadaghy qauipsizdik pen   yntymaqtastyq úiymyna tóraghalyqty ayaqtap, Islam Konferensiyasy úiymynyng tizginine qol jetkizgende, eng negizgisi el tәuelsizdigining 20 jyldyghy qarsanynda Din isteri jónindegi agenttik jer betine tajal kelgendey etip «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zang jobasyn sopang etkizdi. Baqsaq baqa eken degendey, dýiim júrttan jasyryp, qoghamgha bildirtpey asyghys Mәjiliske ótkizip, joghary jaqtan juan júdyryq kórsetip, onsyz da japyraqtyng syldyrynan sekem alyp túrghan deputattargha «eskertu» jasap, shiykili-pisili qabyldatyp jiberuining kiltipany bar eken.

Zannan habary bar bireu bolmasa, qarapayym qazaq mәn bere qoymaytyn әkki tәsilmen jasalghan zang jobasy boyynsha diny bostandyq bir sәtte ghayyp bolyp, «Assalaumaghaleykum» deseng halyq jauyna ainalyp shygha keletin jaghdaygha jettik. Keshe ghana Senat qabyldap ýlgergen zang jobasy boyynsha endi dinge bet búrghan myndaghan studentter jataqhanasynda diny rәsim jasay almaydy. Auruhanagha týse qalsanyz, songhy deming bituge jaqyndaghanda ghana ne molda, ne svyashennik shaqyra alasyn, oghan deyin «bissimilla» deuge de «Hristos voskres» deuge de tiym bar.

Ol az deseniz, auzynda Qúdayy bardyng bәri missioner boldy da shyqty. Osyghan deyin týrli aqparat kózderinde missioner degenge adamdardy bir dinnen ekinshi dinge tartushy, bizding úghymymyz boyynsha azghyrushy degen anyqtama berilushi edi. Onyng ýstine islam dýniyesinde  missioner degen úghym bar ma edi? Sóitsek onyng astary Qazaqstangha keletin shet eldik missionerlerge keng jol ashu eken. Zang jobasy boyynsha shet elden bizge missioner bolyp, bylaysha aitqanda azghyrushy bolyp azamattyghy bary da, joghy da kele beredi eken.

Bir qyzyghy әlem bolyp jaulasyp, qyzyl kenirdek bolyp kýresip jatqan diny ekstremizm turaly diny isterdi retteytin zanda bir auyz sóz joq. Osyghan qarap oipyr-ay demeske sharang da joq. Sonda búl zang kim ýshin, kimning maqsat-mýddesi ýshin jasaldy. Býkil búqaralyq aqparat qúraldaryna dónaybat kórsetip, Din isteri jónindegi agenttik pen onyng tóraghasy Qayrat Lama Sharif turaly tek «pozitiyv» aitylatyn bolsyn dep, arnayy media-jospar jýrgizip, deputattardy jatqyzyp órgizip otyrghan Preziydent Ákimshiligining kózdegeni ne?

«Mening oiymsha, konfessiyalyq qozghalystargha tyiym salu jәne azamattardy diny ústanymy ýshin qudalau siyaqty kýres tәsilderi nәtiyjesin bere almaydy. Din mәselesine kelgende biylik ókilderining tarapynan qoldan jasalghan qysym halyqtyng iman keltirgen tobynyng jaghymsyz әreketine alyp kelui mýmkin dep oilaymyn» degen Elbasynyng sózin eleng qylmastan,  belsene әreketke kiriskenderding oiynda ne bar?..

Osynday san týrli oidy salmaqtaghan adamdar arasynda kәdimgidey dýrbeleng tuyp, keybir jýrekterge ýrey úyalaghany da shyndyq. Zang qabyldanbay jatyp-aq «repressiyagha» úshyraghandardyng tóbesi kórinip, qarasy kóbeye bastady. Tәrtip saqshylarynyng saqaldynyng qolyn qayyryp, jaulyqtynyng shaujayyna jarmasyp, qoyday kógendep, tizimge alyp, sausaghynyng izin ala bastaghanynyng da kuәsi bolyp otyrmyz. Aqtóbe oblystyq sotynyng 13 jyl qyzmet etken sudiyasy «Allahu akbar» ýshin alastatylypty degendi estidik, Almatyda saqaly bar jigitterding sportzalyna kire almay qalghany turaly da aqpar kelip jetti. Astanada 11-shi synypta oqityn qyz balany «jaulyghyndy sheshpeseng mektepke kirgizbeymiz» dep, býldirshin qyz óz-ózine qol júmsaudyng az aldynda otyr. Búl ber jaghy ghana... Erteng zang qabyldanyp, kýshine ense ne bolady?

Sonyng saldary, jangha auyr tiyer janalyghy bar jana zannyng tiygizgen «kómegi» bolar  janymdy alsang da tilimdi alma, tilimdi alsang da dinimdi alma deytin jastar bas qosty. Basynda bes sausaqtay beseui birigip, júdyryqqa ainalsa, artynan partiya jetekshileri bas bolyp, japa shekken azamattardyng qúqyqtary men bostandyqtaryn qorghaudy maqsat tútqan Jalpyrespublikalyq azamattyq qúqyq jәne adam bostandyqtaryn qorghau jónindegi Koalisiya ómirge keldi. Atalghan zang jobasynyng salghan lany jalpaq elge jariya bolyp ýlgermese de qazirding ózinde  myndaghan adam  jana qúrylymdy quattap ýlgerdi. Koalisiyanyng Elbasyna kómek súrap, arasha tilep, airanday úiyghan últymyzdyng tynyshtyghy men bereke-birligin tәrk etetin zang jobasyna qol qoymaudy myng mәrte ótingen hatyn elimizdegi irili-úsaqty jiyrmadan asa qoghamdyq úiymdar qoldap, qoldaryn qoydy.

Ol az deseniz zang jobasyn talqylaghan Europadaghy qauipsizdik pen yntymaqtastyq úiymynyng (BDIPCh/OBSE) sarapshylary Koul Durham (Cole Durham, AQSh), professor Rafaeli Palomino (Rafael Palomino, Ispaniya), professor Roman Podoprigora (Qazaqstan), otes Vsevolod Chaplin (Rossiya) jobanyng adam qúqyqtary jónindeg halyqaralyq normalardy óreskel búzatynyn eskertti. Al   osy úiymnyng demokratiyalyq instituttar jәne adam qúqyqtary jónindegi burosynyng jetekshisi Yan Lenarchich qatty alandaushylyghyn bildirdi. Onyng syrtynda   Freedom House halyqaralyq qúqyq qorghau úiymy, Qazaqstandaghy Helisinky komiyteti dau tughyzghan zang jobasyn qatty syngha alyp, onyng qabyldanuy elimizde ekstremizmning órshy tusuine jol ashady dedi.

Ayta bersek az emes... Amal qansha, búl әreket ýshin býgin halyq aldynda, erteng Allanyng aldynda jauap beretinin jany shygha aitqan deputat Bekbolat Tileuhannyng sózi de auada qalqyp qalyp qoydy, may bitken deputat  qúlaqtargha jete almady, qúlaqqa jetse de týisikti týrte almady.

Iya shynymen de Allanyng haq dinine qarsy shyghyp, el ishine býlik salghan, naqaq kózding jasyna, kópshilikting qarghysyna qalghan adamnyng da, elding de onghany joq tarihta. Sondyqtan músylman bauyrlardy sabyrgha, kórkem minez tanytugha shaqyra otyryp, bir Allagha shynayy sengen adamnyng jýreginde ýrey bolmaytynyn da aita ketkimiz keledi. Endigi ýmit - jiyrma jyl tynyshtyq pen sabyrlylyqty, dinaralyq, últaralyq tatulyqty dәriptep, elining erteni ýshin ter tógip jýrgen Elbasymyzdyng kesimdi sózinde.  Alla jar bolsyn!

«Abay-aqparat»

,

P.S. Avtor turaly:  Jurnalist  Maqsat Núrypbaev qazir

Jalpyrespublikalyq  adam qúqyghy

men bostandyqtaryn qorghau jónindegi

koalisiyasy hatshylyghynyng jetekshisi qyzmetin atqarady.