Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janayqay 8349 5 pikir 27 Nauryz, 2020 saghat 12:26

Joghary sot nýkte qoydy. Biraq shyndyq qayda qaldy, Asanov myrza?!

Redaksiyadan: Abai.kz aqparattyq portalynyng elektrondy poshtasyna Qostanay oblysynan jurnalist Nәzira Jәrimbetting QR Jogharghy Sotynyng tóraghasy Jaqyp Asanovtyng atyna qarata jazghan maqalasy kelip týsti. Onda Qostanay oblysy, Qostanay audany, Altyn dala auylynyng túrghyny Almas Doskeev deytin azamattyng әdildik izdep alasúrghan janayqayy bayandalghan eken. 

Abai.kz - erkin aqparat alany. Múnday oy jarystyryp, pikir talastyrugha әrkim qúqyly. Jogharghy Sot tóraghasynan әdildik izdep, arasha súraghan avtordyng materialyn qaz-qalpynda jariyalaghandy jón kórdik. Eskertu! Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 


Azamattyq qúqynyng taptalghanyn aityp shyryldaghan auyl adamynyng janayqayyn estir qúlaq bar ma?

Býginde Qostanay audanyndaghy Altyn dala auylynyng túrghyny Almas Doskeevting otbasy bastan keship otyrghan jaghdaydy Tәnirim itke bersin. Aydyn, kýnning amanynda olar «KES» jauapkershiligi shekteuli seriktestigine 2 019 304 tenge aiyppúl tóleytin bolyp shygha keldi. Oghan sotqa tólengen baj salyghyn, sot oryndaushylargha tólenetin qarjyny sanaghanda búl san býginde 2 jarym million tengeden asyp túr. Auylda óz enbegimen ghana kýn kórgen qarapayym otbasy qara qyldy qaq jaratyn sot әdildigining aqsaghanyna nalidy, ózderining taza aryn saqtap qaludy, namysyn qorghaudy oilap kýiinedi.

Aldymen «Úyalmaghan búiyrmaghandy aladynyn» keri kelgen isting bastaluyn bayandayyq. 2000-shy jyldardyng basynda barlyq jerdegidey Altyn dala auylyndaghy әleumettik nysandar auksion arqyly tiyn-tebenge satyldy. Ol kezde tamaghyn zorgha tauyp otyrghan auyldastarda tiyn-tebenning ózine qauqar joq edi. Auyldyq okrugting әkimi endi jer alyp, ony-múny egip, talaptanyp jýrgen Almas Doskeevke «býtin búiym búzylmay-aq qoysyn, mýmkin paydana asyrarsyn» dep, klubty aludy úsynady. Almas ta «jaraydy, alsam alayyn, mening auyldan kóshetin oiym joq, bir tirlik jasarmyz», dep kelisedi de, ghimaratty júmyssyz otyrghan әieli Janat Doskeevanyng atyna rәsimdeydi. Onyng ishinen azyq-týlik dýkenin ashyp, tabysy bolmaghan song qayta jauyp tastaydy. Sonymen, mine, on jyldan asa uaqyttan beri klub qanqayyp bos túr. Ghimarat 1975 jyly qojdan (kýl men qúmdy qosyp jasaghan qúrylys materialy) salynghan, búzyp alyp, qúrylys materialy retinde paydalanugha da jaramaydy. Eng bastysy, ghimarat arasy 10 metr bolmaytyn mektepting týbinde túrghandyqtan oghan ne jasaymyn dese de rúqsat berilmeydi. Sonymen esiginde qara qúlyp iluli túrghan ghimaratqa kishkentay auylda eshkim de kirmeydi, tiymeydi de.

2018 jyly 10 mamyr kýni mektepke Qostanay audandyq znergetika ortalyghynan, yaghny «EPK-forfait» jauapkershiligi shekteuli seriktestiginen esepteu priboryn tekseruge mamandar Samat Rayhanov pen Maqsat Orazbaev keledi. Olar qanqiyp túrghan klubtyng da esepteu qúralynyng plombasyn auystyratynyn aityp, onyng iyesin shaqyrady. Janat sabaqta bolghandyqtan, onyng joldasy Almas keledi. Maqsat Orazbaev mektepte ainalshyqtap qalyp qoyady da, Samat Rayhanov Almaspen birge eski klubqa kiredi. Ekeui esepteu qúralyn qaraugha kelisimen Samat Orazbaev Almasty әriptesi Maqsatty shaqyryp keluge júmsaydy. Anghal qazaq kelgen jigitting әkesindey bolsa da jýgire jóneledi de, mektepte qalghan Maqsat Orazbaevty ertip keledi. Olar kelgende Samat eseptegishting syrtyndaghy jәshigining eki plombasyn auystyryp qoyypty. Ol Almasqa ýshinshi plombanyng joq ekenin aitady. Onyng sózine Almas birden senbeydi, jazghan aktisine kelispeydi. «Shyraghym-au, búl klubtyng ishine tyshqan jorghalamaydy, kilt mening qaltamda, eshkim kire almaydy. Mektep kýzetshisi osy ghimaratqa da qaraydy dәl týbinde túrghan son. Ony bireuding aluy mýmkin emes, osydan ýsh jyl búryn auystyrylghan eseptegish sol jap-jana kýiinshe túr ghoy?» dep Almas azar da bezer bolady. Tekserushi jigit: «Aghay kelispeseniz «kelispeymin» dep, myna jerge qol qoyynyz, sosyn audandyq energetika ortalyghyna baryp, týsinik jazyp ketersiz» deydi de ketip qalady. Ertenine Doskeev audan ortalyghyndaghy energetika ortalyghyna barady. Olar «songhy ýsh jylgha eseptep, sizderge aiyppúl salamyz» deydi. Doskeevter oghan kelispeydi de,  oblystyq energetika ortalyghyna baryp, plombanyng bolghanyn, dýkenning de, jeke kәsipkerlikting de әldeqashan jabylghanyn, ghimaratqa eshkimning kirmegenin, eki tekserushining kelip, qalay teksergenin aityp, jaghdaydy týsindiredi. Ondaghy mamandar ýndemeydi, tek «jaraydy, kete berinder» deydi. Bәri dúrystalghan eken dep, erli-zayypty Doskeevterding kónili ornyqqanday bolady da, kýndelikti qonyrtóbel tirshiligin bastaydy.

Biraq, «qyzyq» 11 aidan keyin, yaghny 2019 jyldyng 28 nauryzynda bastalady. «Qostanay energetika ortalyghy» (KES) JShS әlgi jasalghan akt boyynsha elektr energiyasyn artyq paydalandy dep, 2 019 304 tenge aiyppúldy óndirip alu ýshin «Janat Dosekeeva» jeke kәsipkerligin mamandandyrylghan audanaralyq ekonomikalyq sotqa beredi. Sot isti elektr energiyasy ortalyghynyng paydasyna sheshedi. Doskeevter múny týsine almaydy. Óitkeni olar bos túrghan ghimaratta eshqanday elektr energiyasyn paydalanghan joq. Ilude bir ghimaratqa kirgende jaryqty 5-10 minut jaghady da, sóndirip ketedi.

– Úrlyq degen oiymyzgha da kirip shyqpaydy. Tipti kishkentay ghana auylda bir adam da elektr energiyasyn úrlamaydy. Ýide de, syrtta da eseptegish túr, birden biledi. Ekinshiden, plomba eseptegishti saqtap túratyn syrtqy temir jәshigine qoyylghan, eseptegishting óz plombasy ornynda. Men ghimaratqa kirgen sayyn qaraymyn, plombalar ornynda túrdy. Oghan syrttan basqa bireu týgel, óz otbasymnan da eshkim bas súqpaydy, óitkeni onda júmysy joq, qaraptan qarap nege kiredi? Kilt mende ghana bar. Ýshinshiden Samat Rayhanov sotta bergen jauabynda elektr energiyasynyng úrlanbaghanyn, ol tek plombanyng joqtyghyna ghana akt jasaghanyn aitty, – deydi Almas Doskeev.

Sonda plombanyng týsip qalghany ýshin auyldaghylargha milliondap aiyppúl sala berse ne bolmaq? Elektr energiyasyn ýnemdeuding kýresi osylay ma? Sotta Doskeevterdi tanqaldyrghan taghy bir is qaralghan. Dәl osynday jaghdaymen Qostanay energetikalyq ortalyghy, yaghny «KES» JShS «Aq biday-Agro» JShS-ne de elektr energiyasyn artyq paydalandyng dep 2 133 563 tenge aiyppúl salyp, sotqa beredi. Sottyng bastapqy satysy isti talapkerding paydasyna sheshedi. Al «Aq biday-Agro» JShS isti apellyasiyagha bergende, oblystyq sot birinshi satydaghy sottyng 2018 jyldyng 27 qantarynda shygharghan sheshimin ózgertip, tútynushy talabyn qanaghattandyrady. Apellyasiyalyq sot sheshimimen «Aq biday-Agro» aiyppúldy tóleuden bas tartady.

– Apellyasiyalyq sot QR energetika ministrining 2015 jylghy 20 nauryzdaghy № 230 búiryghymen bekitilgen Elektr qondyrghylary jabdyghy erejesining 92-tarmaghyna sýienedi. Onda әrbir ornatylghan kommersiyalyq eseptegishting bekitilgen qondyrghysynyng qaptamasynda tekserushining soqqan belgisi (kleymosy) bar plombasy boluy kerek, al elektr eseptegishti qorghap túratyn syrtynan qorshalghan qaqpaghynda nemese qondyrghysynda elektr energiyasyn saqtaytyn úiymnyng plombasy boluy tiyistigi aitylghan. Mine, bizding ghimaratta túrghan elektr eseptegish te dәl osynday. Onda elektreseptegishting ózindegi tekserushining belgisi bar degen plomba býtin, elektr eseptegish býtin, tekserushi onyng syrtyn qorshaghan temir jәshiktegi plombanyng bireui joq dep otyr. Biraq oghan kelispeymin, ol da bar bolatyn, aspangha úshqan joq, – deydi Almas.

Sonymen qatar, jogharyda kórsetilgen Ereje elektr eseptegishting syrtyndaghy qorghanysh metall jәshikting plombasy boluyn talap etpeydi. Onda plombanyng bolmauy elektr energiyasyn paydalanudyng erejesin búzugha jatpaydy.

Rasynda, ekeui tym úqsas iske sottyng sheshimining әrqalay boluyn qalay týsinuge bolady? Doskeevterding aituynsha, tekserushi Samat Rayhanov aktini Almas Doskeevting atyna jasap ketken. Al ghimarat ta, jeke kәsipkerlik te әieli Janattyng atynda. Olardan eshqanday qújat súramay belden basqan. Ekinshiden, әkesindey adamdy әriptesin shaqyrugha júmsap jiberedi de, plombany teksergende, auystyrghanda ghimarat iyesi, ózining әriptesi, tipti  daulasqan jaghdayda kuәsi de bolmaydy. Ghimarat ishinde tekserushining bir ózi qalady. Nege? Osynyng ózi tekserushining qylyghyna kýmәn tughyzady. HHI ghasyrdyng arbasy biraz joldy artqa tastasa da, qazekemning sol bayaghy anghaldyghy, sengishtigi qalmaghan. Doskeevter tekserushige kýmәnmen qaraghanmen, onyng isine shaghymdanudy oilamaghan.

Auyl adamy ýshin 2 million tenge az emes. Onyng ýstine qaraptan qarap, auadan qarmap alghanday 2 millionnan asa tenge aiyppúldy moynyna ilu Doskeevterding namysyn, ar-újdanyn da taptaghanday boldy. Olar sottyng joghary satylaryna aryzdanyp, әdildik izdedi. Alayda barlyghynan beti qaytty.

– Songhy ret 2019 jyly 16 tamyz kýni 32 myng tenge memlekettik baj salyghyn tólep, ayaghymyzdan tozyp, Jogharghy sotqa aryzymdy aparyp berdik. Joghary sottyng sudiyasy G.J.Myrzeke aryzymyzdy qabyldap aldy. Bizding aryzymyz sudiya N.U.Siysenovagha berilgen eken. Sudiya mindetti týrde osy is boyynsha Qostanay oblysynan materialdar súratuy kerek edi ghoy. Bizge sottardyng aldynghy satylarynyng sheshimin kóshire salghan, mәn berip qaralmaghan, olardyng sheshimi ózgertilmegeni jóninde hat ghana jibergen. Eger isimiz anyqtalmasa, tekserilmese, qaralmasa, biz 32 myng tenge memlekettik baj salyghyn ne ýshin tóledik? Jogharghy sot mening azamattyq proseske qatysushy retinde prosessualdyq qúqymdy ayaq asty etkeni emes pe búl? – deydi kýiinedi Janat Doskeeva. Ayyppúldyng әdiletsiz ekenin anyqtaymyn dep jýgirip jýrgen auyl adamdarynyng tesik qaltasynan shyqqan shyghyny da az emes, susyp jatyr.

Almas Doskeev isti oblystyq prokuraturagha jazady. Olar sottyng materialyn tekserip kóredi.

– «Býkil әdildik sen jaghynda boluy tiyis. Óitkeni elektr energiyasynyng eseptegishterin tekserushiler eshqanday erejeni, zandy saqtamaghan, al ony audandyq, oblystyq sottarda  eskerilmegen. Tek sizde emes, múnday faktiler songhy jyldary jii kezdesedi. Biz múny Bas prokuraturagha jazamyz» dep jauap bergen edi oblystyq prokurordyng orynbasary Marat Smatov, – deydi Almas. Biraq osy jauaptan әri eshqanday qozghalys taghy bayqalmaghan.

Is joghary sotta qaralyp, sheshimi shyghyp ketti. Biraq eki jarym million tenge moynyna týsip, amaly qúryp otyrghan Almas qana emes, bet qaratpas qara kýshten qorlyq kórgendey shyndyq, aqiqat ta jylap qalghan sekildi.

Azamattyq namysy taptalghan Almas shyndyqqa qol jetkizgisi keledi. Elektr energiyasyn úrlamaghanyn, plombany da alyp tastamaghanyn dәleldeu ýshin sot satylaryn әbden adaqtady. Tipti basynan ótken jaghdaygha, shyndyqqa arasha súrap «Núr Otan» partiyasyna da bardy, Parlament Mәjilisining deputattary, Baqytjan Ertaevqa, Azat Peruashevke aitty. Azat Túrlybekúly Qostanaygha kelgen saparynda ózi tóraghalyq etetin «Aqjol» demokratiyalyq partiyasynyng mýshelerimen kezdeskende Almasqa «men óitemin de, býitemin!» dep barlyq uәdesin bergen edi, endi telefonyn da almaydy. Ras, deputattyng jýgi de jenil emes shyghar, biraq qarapayym adamnyng qonyrauyna jauap beru qanshalyqty auyr? Sonymen qatar ózi ýmit kýtken deputat, batyr aghasy da Baqytjan Ertaevtyng da telefony ýnsiz, jauap bermeydi. Jergilikti, respublikalyq búqaralyq aqparat qúraldarynyng birazy búl turaly jazdy, júrt ta habardar sekildi.

Almastyng endi armanyna ainalghan bir ýmiti bar. Ol Jogharghy sottyng tóraghasy Jaqyp Asanovtyng qabyldauyna kirip, taptalghan namysy turaly aityp, shyndyqty tapqysy keledi. Ol Asanovtyng qabyldauyna jazylugha tyrysyp kórgen, biraq taghy eshtene shyqpaghan, jolatpaydy. Býginde Almasqa Jogharghy sot tóraghasynyng aldyna barudan, qúdaydyng aldyna baru jenil kórinetin sekildi.

Osy isting qaraluynda jergilikti sot  satylarynyn  sudiyalary shiykilik jiberdik dep oilay ma eken?  Jogharghy sottaghylar da, Parlament deputattary, partiyalar kóshbasshylary da 2 million tengening auyl adamy ýshin ýlken qarjy ekenin  seziner me eken?.. Ádiletsizdikten dәrmeni qúryp, shyndyqty izdep shyryldaghan auyl adamynyng janayqayyn estir qúlaq tabylsa, kәnekey!..

Nәzira Jәrimbet,

Qostanay oblysy.

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3260
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5578