Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2469 0 pikir 10 Qazan, 2011 saghat 05:46

ER MINEZDI ERDUAN

Esterinizde bolsa, ótken aptada «2012 jyly Kipr Euroodaqqa tóragha bolsa, Týrkiya Odaqqa mýshe eldermen qarym-qatynasyn  toqtatady», - degen aqparat tarap, sarapshylardyng qyzu talqysyna týsken edi. Endi sol Týrkiyanyng premier-ministri Rejep Tayyp Erduan kelesi aptada elimizge resmy is-saparmen keledi dep kýtilude. Soghan oray «Qazaqstan Zaman» gazetining bas diyrektory Ahmet Alyazdyng saraptamalyq materialyn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Esterinizde bolsa, ótken aptada «2012 jyly Kipr Euroodaqqa tóragha bolsa, Týrkiya Odaqqa mýshe eldermen qarym-qatynasyn  toqtatady», - degen aqparat tarap, sarapshylardyng qyzu talqysyna týsken edi. Endi sol Týrkiyanyng premier-ministri Rejep Tayyp Erduan kelesi aptada elimizge resmy is-saparmen keledi dep kýtilude. Soghan oray «Qazaqstan Zaman» gazetining bas diyrektory Ahmet Alyazdyng saraptamalyq materialyn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Týrkiyanyng biylik basyna Rejep Tayyp Erduan kelgeli beri, elding ishki jәne syrtqy sayasatynda qatty ózgerister bayqalyp túr. Ásirese, Erduan ýkimetining batyldyghynyng arqasynda «Ergenekon» dep atalatyn ýlken qylmystyq topty ortagha shygharyp, olardy sotqa sýireumen bastalghan ishki sayasy tәrtip býtkil dýniyejýzining nazaryn Týrkiyagha audardy. Óitkeni Týrkiyada búryn-sondy kezdespegen mafiyalyq top әshkerelene bastady. Eluden astam general jәne eki jýzden astam әr týrli әskery qyzmettegi lauazymdy kisiler birinshi ret respublikalyq sot aldynda jauap beretin boldy. Búdan tys qanshama saya­satkerge, qanshama isker adamgha jәne jurnalistke «Ergenekongha mýshe» degen aiyp taghylyp, sottalyp jatty. Búl Týrkiya tarihy ýshin sóz joq, ýlken tónkeris deuge bolady. Óitkeni kýni keshege deyin, әsirese әskery adamdardy sottamaq bylay túrsyn, olardy synaugha eshkimning batyly barmaytyn. Erduan basqaryp otyrghan ýkimet kózge kórinbeytin osy jasyryn jaumen kýreste әjeptәuir jeniske jetti. Sot әli de bolsa, jalghasyp jatyr. Degenmen bir kezderi ózining premier-ministrin dargha asqan týrik әskeriyleri, jasaghan qylmystary ýshin sotqa tartyluynyng ózi el aldyndaghy bedelderin tars týsirdi.

Biylikke kelseng de, biyley almaysyn

Týrkiyada «Sen jýz jerden biylikke kelseng de, biyley almaysyn» degen jasyryn qaghida elding auzynda jýrushi edi. Erduan jәne onyng joldastarynyng da búl jasyryn qaghidanyng qyspaghyna týsetini o bastan belgili bolatyn. Erduannyng ózi Ystambúlgha әkim bolyp túrghan kezinde patriottyq ruhtaghy bir ólendi oqyghany ýshin, ózining qyzmetinen aiyrylyp, sot­talyp týrmege týskeni barshagha ayan. Búl әreket negizinen onyng bolashaq sayasy ómirin toqtatu ýshin jasalghandy. Alayda búl oqigha Erduandy jana sayasy ómiri ýshin qamshylaytyn әreket boldy. Ýsh ay týrmede jatyp shyqqannan keyin, jana sayasy partiya qúru ýshin bilek sybanyp júmysqa kiristi. 2001 jyldyng 14 tamyzy «Ádilet jәne damu» partiyasyn dýniyege әkeldi. Bir jyldan keyin parlament saylauynda 34,63 payyz dauys jinap, biylikke keldi. Abdullah Gýlding jetekshiligindegi partiya 58-shi ýkimetti jasaqtaghannan keyin, partiyanyng kósemi Tayyp Erduannyng aldyndaghy sayasy kedergilerdi ketiru ýshin arnayy zang shyghartty. 2003 jyly Siirt qalasynda bolghan saylau­da Fadyl Aqqýndiz zansyzdyqqa jol bergeni ýshin deputattyqtan bosatylady. Kezekti saylauda Erduan deputat saylanyp, premierlik taghyna otyrdy.
Búdan keyin de kedergiler az bolghan joq. Ásirese, Europa Odaghyna kiru jónindegi batyl qadamdary qatty syngha alyndy. Týrkiyadaghy adam qúqyqtaryna kedergi keltiretin zan­dardy ózgertu, oppozisiyanyng qatang synyna úshyratty. Solshyl últshyl­dar Tayypty «Týrkiyanyng Atatýrik bekitip ketken demokratiyalyq, zayyrly, qúqyqtyq baghytyna búrdy», - dep aiyptady. Shynynda da, búl syn, Erduandy týsinbeytin ishki jәne syrtqy sayasatkerlerdi kәdimgidey alandatty. Nemese solay kórsetildi!
Alayda Erduan búl syndargha qaraghan joq. Onyng sayasy belsendiligi jәne el aldyndaghy abyroyy ósken sayyn kedergiler kýsheytildi. Mysaly, shygharyp jatqan zandary Ata Zang sotynan nemese  preziydent Ahmet Neәjat Sezerden qaytyp kelushi edi. Yaghny Erduangha elge biylik jýrgizuge mýmkindik bermeuding bar amaly qarastyryldy.
2007 jyldyng kókek aiyndaghy parlament saylauynda Tayyp Erduan, 46,58 úpaymen taghy da basym dauys jinady. Halyq oghan senim artqan sayyn, ol jigerlene týsti.

Preziydent saylauyndaghy әdiletsizdik

2007 jylghy preziydent saylauynda Erduandy preziydent saylauyna qatystyrmaudyng amalyn qarastyra bastaghan Týrkiyadaghy jasyryn kýshter Ystambúl, Izmiyr, Ankara qalalarynda milliondaghan halyqtyng qatysuymen sheruler úiymdastyrdy. Syrttay «Atatýrikti oilau qoghamy»,  «Zayyrly ómir sýru qoghamy», keybir júmysshylar odaghy osy jiyndardy úiymdastyrghanday kórindi. Áste shyndyq basqa edi. Jiyndy býgingi tanda sottalyp jatqan «Ergenekon» tobynyng úiymdastyrghany belgili boldy. Búl top әsirese 2007 jylghy preziydent saylauynda Abdulla Gýlding preziydent saylanbauy ýshin qúqyqtyq kedergiler de shyghardy. Zeynettegi bas prokuror Sabih Qanadoghly, Abdulla Gýlding aldynda birde-bir preziydentke qoyylmaghan «550 deputattyng 367-si deputattyq saylaugha qatysugha tiyis» degen iydeyany ortagha saldy. Búl úsynysyn oppozisiyanyng qoldaghany ýlken kedergi boldy. Oppozisiyalyq top Gýldi Chanqayagha shygharmau ýshin parlamenttegi saylaugha qatyspady. Osylaysha Gýl  Ózaldar saylanghan jýie boyynsha saylana almady. Esesine, 27-shi kókekte әskeriyler resmy veb-sayttarynda qatang mәlimdeme jasap, biyliktegi partiyagha jәne halyqqa ýrey salghysy keldi. Alayda, er minezdi Erduan búghan da kóne qoyghan joq. Batyldyqqa baryp mәseleni referendumgha saldy. Aqyry halyq preziydent saylau jýiesin ózgertetin atazandyq ózgeristerge 58 payyz dauys berdi. Osylaysha Abdulla Gýlge jasalghan búl әdiletsizdikke halyq arasha týskendey boldy. Endeshe preziydentti búrynghyday parlament emes, bes jyldyq merzimge halyq saylaytyn boldy.

Partiyagha qauip tóndi

Kedergiler jelisi osymen de toqtaghan joq. Jasyryn kýshterding songhy oiyny 2008 jyldyng 14 nauryzy kýni qayta sahnagha endi. Partiyagha: «Elding zayyrlylyq prinsipterin búzdy», - degen aiyp taghylyp, partiyany jabu jәne Erduan, Gýl jәne partiyanyng belsendi 71 adamyn bes jyl boyy sayasattan alastatu  turaly talap pen is Ata Zang sotyna berildi. Týrkiya tarihynda bas prokuror Abdurrahman Yasynkayanyng www.google.com, yaghny «Google» soty dep atalatyn (qújattardy internettegi aqparattar boyynsha dayyndalghany ýshin osylay atalghan.) sot prosesi bastaldy. 2008 jyly sot partiyagha tek qana qazynadan alatyn kómekting elu payyzyn qysqartu turaly sheshim shyghardy. Búl sheshimde halyqtyng narazylyghynan seskengen sottyng 11 mýshesining altauy partiya­ny jabu turaly, tórteui qazynadan jasalghan qarjylay kómekti jartylay qysqartu turaly, bireui mýlde kinәlaugha bolmaydy dep dauys berdi. Osylaysha partiya bir dauyspen aman qaldy. Degenmen qazynadan beriletin kómek elu payyzgha azaydy. Sottan keyin Erduan jәne Gýl sayasat sahnasyndaghy rólderin jalghastyrdy. Qazir «Ergenekon» soty «Ádilet jәne Damu» partiyasynyng jabylu isin úiymdasqan qylmystyq is dep qarap, arnayy tergeuge aldy.

«Ergenekon» qylmystyq toby әshkerelendi

Erduan halyqtyng senimin әbden myqtylyghynan keyin әlgi jasyryn kýshterge qarsy kýresti bastady. 2009 jyldyng 12 mausymynda Ystambúldyng Ýmraniya audanyndaghy bir jer ýide 27 granat jәne bomba jasauda qoldanylatyn qúral-jabdyqtar tabyldy. Keyingi barlaularda aralarynda generaldar jogharghy әskeri lauazymdy túlghalar, jurnalister qogham qayratkerleri, partiya jetekshileri osy úiymnyng mýshesi degen aiyp taghylyp, jappay sottala bastaldy. Kýn sayyn jana bir qylmystyq oqighanyng beti ashylyp otyrdy. Danyshtay sotynyng mýshelerine jasalghan qastandyq isi, Júmhúriyat gazetine tastalghan bomby isi, Týrkiyada túratyn ózge últ ókilderine jasalghan qastandyq isi, «Ádilet jәne damu» partiyasyn biylikten  ketiru jәne Fetullah Gýlendi joiy jospary dep atalatyn bir million halyqty óltiru (әsirese dindar elitany jәne eldegi belsendi azamattardy dep kórsetilgen) jәne Ystambúldyng tarihy meshitterin bombalap múny grekterge jaba salu siyaqty aram oilar býtkil halyqqa belgili boldy. Ókinishke qaray búl jama pighyldy  iske asyrmaq bolghandardyng belsendileri әskerlerding menmendegen generaldary (Shener Erúighyr, Hurshit Tolon, Chetin Doghan tb.) yaghny kýni keshege deyin «Ádilet jәne damu» partiyasyna ashyqty jasyryn kedergiden kedergi tughyzyp otyrghan toptyng mýsheleri ekeni belgili boldy. Áriyne, osy isting betining ashyluynda  Erduannyng «Jylap kelgen dýniyeden keben kiyip ketemiz, siz meni ólimmen qorqytpaqshysyz ba?», - dep jar salghan er minezimen Týrkiyadaghy últjandy patriottardyng batyldyghyn aitpasqa bolmaydy.
«Ergenekon» sotyna kýn sayyn jana dәlelder jana kemshilikter qosylyp jatyr. Soghan qaraghanda, búl sot prosesi jaqyn arada biter emes. Degenmen qazirgi biylik búl kýreste songhy qadamyn jasamaqshy. Ol endigi jolda Týrkiya halqyn top-top sayasy jikke bóldirgen, әskery tónkeristen keyin jasalghan Ata Zandy ózgertuge úmtylu. 2011 jyly 12 mausymyndaghy parlament saylauynda Erduannyng halqyna bergen uәdesi Ata Zandy janartu edi. Yaghny naghyz demokratiyalyq, zayyrlyq, qúqyqtyq bazany qalyptastyru. Sol ýshin de halyqtyng teng jartysy Erduannyng partiyasyn qoldady. Aldaghy uaqytta oppozisiyamen kelisimge kelip, óz uәdesin orynday ala ma? Ony uaqyt kórsetpek. Búl turasynda halyq Erduangha zor senim artyp túr.

Elge jasaghan qyzmetine halyq dәn riza

Erduan ýkimeti ózderine jasalghan sonshama kedergige qaramastan, ha­lyqtyng kónilinen shygha biletindey qyzmetterimen de kózge týsti. Onyng enbek­qorlyghyn halyq Ystambúlgha әkim bolyp túrghan kezinde-aq, bayqa­ghan edi. Sol kezdegi Ystambúlda auyzsu audan ne bәri kýnine 2-3 saghat aghushy edi. Kósheler las, әsirese Halich dep atalatyn aimaqqa jaqyndau mýmkin emes-túghyn. Ystambúl sekildi megopoliske syrttan kelgender qayda kelgenin bilmey qalushy edi. Erduan әkim bolghannan keyin ne bәri eki jyldyng ishinde Ystambúl tarihi  atyna say qalagha ainaldy. Ózining ataghyn shygharghanda, osy halyqqa jasaghan iygi qyzmeti boldy.
«Ádilet jәne damu» partiyasy biylik basyna kelgennen keyin de, orasan zor qyzmet jasady. Birinshiden, memleketke ziyan keltirip jatqan iri kәsiporyndar jekeshelendirildi. Kәsipkerlikting aldyndaghy burokratiyalyq kedergiler joyylmasa da azaytyldy. Óndirushi kәsipkerlerge eksporttyq-importtyq jenildikter jasaldy. Osy reformalardyng arqasynda býginde Týrkiyany eksporty 135 milliard dollargha jetti. Import 190 milliard dollardy qúrady. 2001 jyly auyr ekonomikalyq krizisti bastan keshken Týrkiya ýkimeti qysqa uaqyttyng ishinde (IMF-ke qaryzynan qútyldy jәne songhy 3 jyldan beri qaray ortasha 8 jarym 10 aralyghynda ekonomikalyq ósimmen býginde Qytaydan keyin әlemde 2-shi oryngha shygha bildi.
Erduan ýkimeti biylikke kelgende, bir AQSh dollarynyng qúny - eki million týrik lirasyna jetken edi. Aqshanyng osynshama qúnsyzdanu, әriyne, aldynghy ýkimetting jibergen ýlken qatelerining kesirinen bolatyn. Erduan týrik lirasynan 6 nóldi alyp tastap 1 dollardy 1 liragha tenedi. Ekonomikalyq túraqtylyqtyng arqasynda bir kezderi 85-90 payyzgha jetken inflyasiya 6-9 payyzgha tómendedi. Qymbatshylyq toqtady. 2002 jyldan beri tek benzinning baghasy ghana qatty kóterildi.
Erduannyng maqtaugha  túrarlyq taghy bir salasy, sóz joq oqu-aghartu salasy. 74 million halqy bar Týrkiyada 2002-shi jylgha deyin uniyversiytetting sany eluge de jetpeytin. Al qazir onyng sany 115-ke jetti. Osy uniyversiytetter ashylarda, eldegi ziyaly qauym kәdimgidey syngha aldy. Erduan, osy uniyversiytetterge ústaz kerek, oqytushy kerek, mәdeniyet joq jerde uniyversiytet ashugha bolmaydy deytinderge jauabyn tez arada berdi. Býginde joghary oqu oryndarynyng aldyndaghy kedergilerdi birtindep jong arqyly әbden sayasilanghan uniyversiytetter sayasy iydeologiyadan tazartylyp, taza bilim beretin oshaqtargha ainaldyra bastaldy. Osynyng nәtiyjesinde әlemning eng ýzdik oqu oryndarynyng qatarynan týrik uniyversiytetteri de kórine bastady. Búl jýiedegi reformalar jemisin aldaghy uaqytta kórsetip jatar. Sol kezde búl mәselege taghy da toqtalatyn bolamyz.

Týiin sóz:

Sóz sonynda aitarymyz, býgingi tanda 25 milliard dollar jyldyq tabysqa jetip otyrghan turizm salasymen abattanghan qalalarymen kóriktengen Týrkiya eli býginde Europanyng 6-shy, әlemining 15-shi biyik ekonomikasyna ainaldy. Osy karqynmen damudy jalghastyrsa, bes jyldan keyin әlemining 10-shy biyik ekonomikasyna ainalady. Layym soghan jetkizsin!

http://jasqazaq.kz/post/er-m%D1%96nezd%D1%96-erduan

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5440