1342 jyly Ózbek han ólgennen keyin Joshy úlysynyng (Altyn Ordanyn) basynan baghy taya bastady. Ózining kóregendigimen jәne danalyghymen zor bedelge ie bolghan Ózbek hannyng ornyna kelgen úrpaqtary danqty Úlystyng úly dәstýrin jalghastyra almady. Mәselen, 1360-1379 jyldar aralyghynyng ózinde Joshy úlysynda 24 han auysty. Zertteushi Zardyhan Qinayatúlynyng derekteri boyynsha osy kezende taqqa talasqan dýrbelenderde 14 (keybir derekterde 18 - T.O.) han óltirilgen. Atalghan qandy qasapqa deyin Ózbek hannyng balalary Tynybek (1342 j.), Jәnibek (1342-1357 jj.) jәne nemeresi Berdibek ( 1357-1361 jj.) biylik qúrghan uaqyt tarihshylar nazaryn audaryp jýrgen ózekti mәselening biri bolyp tabylady.
Ózbek hannyng ýlken úly Tynybek o bastan-aq ózining el basqarugha qabileti jete bermeytindigin bosang minezinen bayqatyp qoydy. Sondyqtan ony baqtalastary óltirip tyndy. Onyng ornyna taqqa otyrghan Jәnibekti dindarlyghy ýshin músylman derekteri haziret dep te ataydy.

1342 jyly Ózbek han ólgennen keyin Joshy úlysynyng (Altyn Ordanyn) basynan baghy taya bastady. Ózining kóregendigimen jәne danalyghymen zor bedelge ie bolghan Ózbek hannyng ornyna kelgen úrpaqtary danqty Úlystyng úly dәstýrin jalghastyra almady. Mәselen, 1360-1379 jyldar aralyghynyng ózinde Joshy úlysynda 24 han auysty. Zertteushi Zardyhan Qinayatúlynyng derekteri boyynsha osy kezende taqqa talasqan dýrbelenderde 14 (keybir derekterde 18 - T.O.) han óltirilgen. Atalghan qandy qasapqa deyin Ózbek hannyng balalary Tynybek (1342 j.), Jәnibek (1342-1357 jj.) jәne nemeresi Berdibek ( 1357-1361 jj.) biylik qúrghan uaqyt tarihshylar nazaryn audaryp jýrgen ózekti mәselening biri bolyp tabylady.
Ózbek hannyng ýlken úly Tynybek o bastan-aq ózining el basqarugha qabileti jete bermeytindigin bosang minezinen bayqatyp qoydy. Sondyqtan ony baqtalastary óltirip tyndy. Onyng ornyna taqqa otyrghan Jәnibekti dindarlyghy ýshin músylman derekteri haziret dep te ataydy.
Jәnibek ózi handyq qúrghan tústa sheteldermen baylanystar ornatugha basa mәn berdi. Tarihy derekterden onyng 1342 jәne 1356 jyldary Mysyr súltandaryna kóptegen syi-siyapattarmen eki ret elshilikter attandyrghany belgili. Jәnibekting kóp ua­qy­ty ózara jaulasqan, qantógiske barghan orys knyazi­derin tatulastyrugha ketti. Ol orystardyng pravoslaviya metropoliytin jyl sayyn Altyn Ordagha 600 som salyq tólep túrugha eriksiz mәjbýrledi. Onyng sonday-aq Ázirbayjan biyleushisi Ashrafqa qarsy joryqqa attanghany da belgili. Keybir derekter búl soghystyng basty sebebin Ashraftyng qarauyndaghy halyqqa shekten shyqqan qataldyghynan izdestire­di. Qalay desek te, Jәnibekting joryq jasauyna Ashraftan qashyp kelgen dindarlar sebep boldy. 1357 jyly ataqty kadiy Muhiddin әl-Bardugiyding osylaysha Jәnibekke aryzdanghany tarihy derekter­de aitylady. «Shaytan azghyrghan ol ózining qyzyn ózi әieldikke aldy» dep aiyptady Ashrafty dindarlar. Han búl kezde meshitte namazgha jyghylyp jatyr edi. Kelgender Tebriz biyleushisining aram pighylyn jýzege asyrugha tóniregindegilerden rúqsat alu ýshin әngimeni mynaday saualdan bastaghanyn aitty: «Eger de bireu aghash otyrghyzsa, onyng jemisi pisip jetilgende, onyng dәmin ózi tatuy kerek pe, joq, әlde olardy basqalargha beruge tiyis pe?». Tóniregi onyng qanday pighylda otyrghanyn angharmastan: «Onyng ózi de dәmin tata alady, basqalargha da bere alady» desti.
Osynday jauapty kýtken Ashraf ózining tughan qyzyna ýilenuge rúqsat alyp aldy. Múnday súmdyqtan jandary týrshikken onyng nókerleri Jәnibekke jýgine kele: «Ol endi kәpirge ainaldy, al biz bolsaq osy kәpirding qúlymyz. Islamnyng padishahy býginde siz bolghandyqtan, endi odan músylmandardy qútqaru sizding paryzynyz» desti. Osy kezde meshitte aqsham namazyn oqyp jatqan Jәnibek ózining nókerlerin jinap aqyldasty. Olar ony Ashrafqa qarsy joryqqa attanugha shaqyrdy. Soghys Derbent pen Shirvannan jaqyn manda boldy. Búl soghysta Ashraf jenilip, tútqyngha týsip, aqyry óltirildi. Osylaysha Jәnibek Tebrizge basyp kirip, Irak aimaghyn baghyndyrdy. Jәnibek Ashraftyng qazynasyn Saraygha tiyep jóneltkende 400 týiege jýk boldy.
Tebrizde balasy Berdibekti 50 myng әskermen qaldyrghan Jәnibek han elge qatty nauqasta­nyp oraldy. Ol Sarayda ózining múrageri retinde Berdibekti atap, ózin qaumalaghandarmen qoshtasyp, dýniyeden ótti. Orys tarihshylary Altyn Orda handary turaly jaghymsyz pikirler qalyptastyru ýshin Jәnibek handy onyng úly Berdibek óltirdi degen qisynsyz әngimeni ghylymy ainalymgha qosyp jiberdi. Olar mynany eskermeydi: Berdibek әkesi­nen taqty tartyp aludy oilaghan bolsa, alystaghy Tebrizde qalugha kelisim bermegen bolar edi. Alayda tarihy derekter onyng asa qatal biyleushi bolghanyn әngimeleydi. Ákeden múra bolyp qalghan taqtan aiy­rylyp qalamyn dep qauiptengen ol ózining jaqyn tuystaryn óltire bastady. Nәtiyjesinde olar onyng ózin de óltirip tyndy.
Osy jerde oqyrmangha eskerte keterimiz, orta ghasyrlardaghy tarihymyzdan ýsh Jәnibek han belgili. Olar biz әngimelep otyrghan ataqty Ózbek hannyng úly - alghashqy Jәnibek (1342-1357 jj.), onan song alghashqy noghaylardy (manghyttardy) olardyng tarihy otany Mәuerennahrdan Edil boyyna kóshirip, Sarayshyqty han ordasyna ainaldyrghan - Temirqoja úly II Jәnibek han (1365-1366 jj.). Al endi Ábilqayyrdyng Kóshpeli ózbekter úlysynan bóline kóship, Mogholstanda bauyry Kereymen birge Qazaq handyghyn negizdegen III Jәnibek bolsa, bәrimizge belgili. Jogharyda biz alghashqy Jәnibekting taghdyry turaly әngimeledik. Auyz әdebiyetinde Áz nemese Áziz Jәnibek turaly jyrlanady. A.P.Grigorievting oiynsha «Áz» atauy alghashqy Jәnibekke tanylghan. Zertteushi IY.L.Sheglov «Áz (Áziyz)», yaghny «Úly» atauynyng ekinshi Jәnibekke tirkelgenin aitady. Múny V.V.Trepavlov ta qol­daydy. Biz de osy songhy pikirdi qoldaymyz.
Zertteushi Zardyhan Qinayatúly derekter ne­gizinde osynday daghdarysty kezende Altyn Orda taghyn uaqytsha iyemdengen handardyng esimderin tarihy jyldar retimen atap kórsetken edi. 1361-1362 jyldary Quli, Nauryz, Qúzyr, Orda sheyh tәrizdi tórt adam Saraydaghy mәrtebeli taqqa otyrghan bolatyn. Búlardyng arasynda Qúzyr han (Ótemis qajynyng enbeginde - Qyzyr han) derekterge qaraghanda, Joshy túqymy jәne Saraydaghy biylikti basyp alugha shyghystaghy Qypshaq dalasynan kelgen. Sonymen qatar onyng bauyry Qara Noghay Jayyq ózeninen shyghysqa qarayghy aimaqta han taghyn iyemdendi. Onyng astanasy Syr boyynda boldy. Ayta keter bir jayt, dәl osy kezde shyghystaghy Joshy úlysyndaghy búrynghy Ejenning ordasy derbestenip, qayta kýsheye bastady. Osynday shyrghalandy paydalanghan Berdibekting kýieu­balasy, on myng әskerding qolbasshysy, Qiyat ruynan shyqqan Mamay manghyttardyng qoldauyna sýienip, biylikti ózining qolyna aldy. Ol Berdibekting biyligi kezinde-aq Altyn Ordany ydyratudy bastap berip, halyqtyng bir bóligin ózimen birge Qyrym aimaghyna kóshirip әketken edi.
Alayda Mamay men orys knyazidarynyng arasy tipti shiyelenisip ketti. 1374 jyly novgo­rod­tyqtar Mamaydyng elshilerin óltirip, bir jarym myng adamnan túratyn kýzet otryadyn qyryp saldy. Arada biraz uaqyttan son, yaghny 1377 jyly Mamaydyng Arabshah esimdi qolbasshysy Mәskeuge joryqqa attandy. Biraq mәskeulikter qolgha týspey qashyp ketti. Qúr qol qaytudy jón kórmegen Arabshah Nijniy Novgorodty tonap, qaytyp oraldy. Mәskeu knyazi Dmitriy kek qaytaru maqsatymen mor­dvalar jerine basyp kirip, olardy qangha bóktirdi. Osydan song Mamay qayta qol jinap, Ryazani jerindegi Voja ózenining boyynda 1379 jyly 11 tamyzda Dmitriyding qalyng qolymen shay­­qasty. Soghys nәtiyjesi Mamaydyng paydasyna sheshilmey, onyng kóp әskeri qyrylyp qaldy. Ydyray bastaghan, ózin moyynday qoymaytyn Joshy úly­synyng bekterinen әsker jinap alu qiyn bolghandyqtan Mamay ózining jasaghyn Soltýstik Kavkaz jәne Qyrym dalasyndaghy halyqtardan jaldamaly әskerler jinau jolymen tolyqtyrdy jәne Litva knyazi Yagaylomen kelisim jasaugha tyrysty. Alayda eki әskerding birigip ketulerine Mәskeu knyazi bastaghan orys jasaqtary kedergi keltirdi. Olardy alda bolatyn Mamaydyng joryghy qatty sastyrdy. Orystar Don ózenining tarmaghy bolyp sanalatyn Nepryadvy ózeni boyyna ornalasty. 1380 jyly 8 qyrkýiekte Kýlik dalasynda Mamay men Mәskeu knyazi Dmitriy basqarghan orys әskerleri arasynda shayqas bolyp, Mamay jenilip qaldy. Mamaydyng jeniluining basty sebebi - Altyn Ordanyng әrtýrli etnikalyq aimaqtarynyng Saraydaghy biylikke talasqan zobalannyng kesirinen auyzbirlikten aiyryla bastauy bolatyn.
Mәskeuge jana joryqqa attanyp, kek qaytar­maq bolghan Mamaydyng josparyn Qypshaq dalasynan kelgen Joshy túqymy Toqtamystyng Saraydy basyp aluy búzdy. Ol Toqtamystyng baghynudy talap etken úsynysynan bas tartty. Osydan song qalyng qolmen Mamaygha attanghan Toqtamys han ony Azov tenizine jaqyn manda kýirete jendi. Endi búryn Mamaygha ilesip Qyrymgha kelgen manghyttar toz-toz bolyp bytyrap, jan-jaqqa bas saughalap bosyp ketti. Tarihy derekter «Kishi Tatariya» dep atalatyn Qyrym aimaghynan on jeti myng týtinning shyghysqa qaray jónkilip, Jayyqqa jaqyn mangha qonystanghandaryn, onda osy Noghay rulary hanynyng Aqtóbe degen jerde ózining ordasyn ornyqtyrghanyn atap kórsetedi. Osylaysha o basta atajúrt Mәuerennahrdan Edil boyyna qonys audarghan noghaylar kóp uaqyt Altyn Orda biyleushilerine adal qyzmet jasady. Olardyng orystardy biyleulerine belsendi atsalysyp, aqyrynda atameken Jayyq boyyna oraldy. Olardyng birlestikterinde kóship jýrgen rular men taypalar tóre túqymdarynyng taqqa talasqan jәne nәtiyjesinde bir kezdegi asa quatty Joshy úlysyn ydyratqan ylandarynyng saldarynan etnikalyq tútastyqty saqtay almay, bólshektenu jolyna týsti. Múnyng ózi kóp keshikpey-aq úly derjava ayasynda jana memleketterding ómirge kelulerine jol ashty.

Talas Omarbekov,
tarih ghylymdarynyng doktory,
professor