Juyrda Atyrau oblysyndaghy Teniz ken alanynda bolyp qaytudyng reti keldi. BAQ ókilderi ýshin arnayy sapardy «Tenizshevroyl» JShS úiymdastyrghan bolatyn. Sapar barysynda Astana men Almatydan kelgen bir top jurnalister qauymy «Tenizshevroyl» JShS-nyng qazirgi kezdegi óndiristik tynysymen tanysugha mýmkinshilik aldy. Sapar kestesi bir kýnge ghana belgilengendikten, bizder ýshin qysqa uaqyt aralyghynda «Tenizshevroyl» JShS-ning tarapynan ekologiyalyq, әleumettik salalargha qatysty atqarylyp jatqan isterdi kózben kórip, oblys jәne respublikamyzdyng әleumettik-ekonomikalyq damuyna qosyp kele jatqan ýlesi turaly mәlimetter aluymyz qajet edi. Osy orayda «Tenizshevroyl» JShS-ning Ýkimetpen jәne júrtshylyqpen baylanys bólimining Bas menedjeri Rzabek Artyghaliyev, Ýkimetpen jәne júrtshylyqpen baylanys bólimining Bas menedjerining orynbasary Linsy Kreyn jәne Ýkimetpen jәne qoghammen baylanys bólimining kenesshisi Svetlana Qayyrghaliyeva jurnalisterding meylinshe naqty әri auqymdy mәlimetter aluyna mýmkindik jasap, óndiristik jәne әleumettik nysandarmen tanystyrylymdy úiymdastyrdy.

Juyrda Atyrau oblysyndaghy Teniz ken alanynda bolyp qaytudyng reti keldi. BAQ ókilderi ýshin arnayy sapardy «Tenizshevroyl» JShS úiymdastyrghan bolatyn. Sapar barysynda Astana men Almatydan kelgen bir top jurnalister qauymy «Tenizshevroyl» JShS-nyng qazirgi kezdegi óndiristik tynysymen tanysugha mýmkinshilik aldy. Sapar kestesi bir kýnge ghana belgilengendikten, bizder ýshin qysqa uaqyt aralyghynda «Tenizshevroyl» JShS-ning tarapynan ekologiyalyq, әleumettik salalargha qatysty atqarylyp jatqan isterdi kózben kórip, oblys jәne respublikamyzdyng әleumettik-ekonomikalyq damuyna qosyp kele jatqan ýlesi turaly mәlimetter aluymyz qajet edi. Osy orayda «Tenizshevroyl» JShS-ning Ýkimetpen jәne júrtshylyqpen baylanys bólimining Bas menedjeri Rzabek Artyghaliyev, Ýkimetpen jәne júrtshylyqpen baylanys bólimining Bas menedjerining orynbasary Linsy Kreyn jәne Ýkimetpen jәne qoghammen baylanys bólimining kenesshisi Svetlana Qayyrghaliyeva jurnalisterding meylinshe naqty әri auqymdy mәlimetter aluyna mýmkindik jasap, óndiristik jәne әleumettik nysandarmen tanystyrylymdy úiymdastyrdy.

Almatydan Atyraugha tang sәride әuege kóterilgen úshaq bar-joghy eki saghattyng ishinde bizdi múnayly ónirge jetkizdi. Uaqyt tyghyz. Qonaqýige jýgimizdi qoyyp, Atyrau qalasynan 160 shaqyrym qashyqtyqta, Kaspiy many oipatynyng ontýstik-shyghysynda ornalasqan Teniz ken alanyna jetu ýshin biz qaytadan úshaqqa otyryp әuege kóterildik. Illuminatordan oidym-oydym qatparly sorlary bar, kók maysa shalghyny joq, tap-taqyr, shóbi jútang bolyp kóringen miday jazyqtyqty kózimiz shalyp keledi. Qasymdaghy әriptesimning biri «osynday tabighattyng asty túnghan baylyq bolghany, Qúdaydyng bir keremeti-au» dep tanghalysty. Mine, jergilikti tabighat turasynda auyz toltyryp aitqanymyzsha bolghan joq, әlemdegi iri múnay ken orny - Teniz ken alanyna da jettik.
Teniz ken alanynda jurnalisterge aldymen qauipsizdik erejeleri tanystyryldy. Núsqaulyqty ala otyryp, ken alanynda júmys isteuding qanshalyqty jauapty ekenin sezdik. Sebebi Tenizdegi óndiriletin múnay qúramynda kýkirt bar bolghandyqtan qauipsizdik sharalaryna qatang nazar audarylyp, qajetti saqtan­dyru qúral-jabdyqtary jaraqtandyrylghan eken. TShO-nyng korporativtik әleumettik jauapkershilikke óte ýlken mәn beretini osydan-aq kórinip túr. Búdan keyin óndiris menedjeri, Teniz múnay-gaz keshening paydalanu bastyghy Robert Dobrik bizge keshendi tehnologiyalyq jeli­ler men ekinshi buyn zauytyn, ózge de óndiristik nysandardy kórsetti. Álemdik standarttargha say salynghan zauyttar men san týrli qondyrghalar jýrisinen janylmay júmys jasauda. Aldymyzdan shyqqan mamandardyng kóbi derlik jergilikti kadrlar. Biz búghan óz salasy boyynsha bizderge óndiristi jan-jaqty tanystyrghan basshylar, mamandar arqyly da nysandardy aralap kórip te kóz jetkizdik. Tenizde jýzege asuy jaqyn jana jobalarda joq emes. Biz tanysqan sarqyndy sulardy qabyldap, ony mehanikalyq jәne biologiyalyq óndeuden ótkizetin jana su tazalau qondyrghysynyng jobasy - TShO-gha bolashaqta taldardy, jasyl jelekti suarugha, sudy óndiristik maqsattargha paydalanugha mýmkindik beretin zamanauy tehnologiyalargha negizdelgen iri jobanyng biri bolyp otyr.
Múnay salasyna qatysty kóp nәrsege qanyghamyz dep jýrip, uaqyt­tyng qalay syrghy­ghanyn bayqamayda qalyppyz. Týs aua ghasyr jobasyna balanghan Teniz ken alanynan әuege qayta kóterilip, Atyraugha bet týzedik. Endigi kezekte, «Tenizshevroyl» JShS-ning qazirgi kezdegi qyzmetimen jete tanysu ýshin TShO bas diyrektory Tim Millermen kezdesip, pikir almasuymyz qajet. Bas diyrektorgha qoyylar súraqtar da әldeqashan tas týiin dayyn bolatyn.
Jiyn basynda TShO bas diyrektory Tim Miller kompaniyanyng 2011 jyldyng birinshi jartyjyldyghy boyynsha ekonomikalyq-әleumettik negizde atqarghan júmystarynyng qo­ry­tyndysyn bayandady. «Bizding kompaniyanyng osy jyldyng birinshi jartysynda múnay óndiru kólemi 13 million tonnany (104 million barreli) qúrady. TShO múnaydy birneshe tasymaldau baghyttary boyynsha eksportqa shygharady. Birinshi jartyjyldyqta súiytylghan gaz satu kólemi 664 myng tonnagha, al qúrghaq gaz satu kólemi 3,4 milliard tekshe metrge jetti. Al TShO-nyng 1993 jyldan bastap 2011 jyldyng mausym aiyna deyin Qazaqstangha tikeley qarjy tólemi tútastay alghanda 52,4 milliard AQSh dollaryn qúrady» degen Tim Miller odan keyin TShO-da júmys jasaytyn qazaqstandyq qyzmetkerlerding ýlesining artqany turasynda sóz etti. Onyng aituynsha, 1993 jylghy 50 payyz kórsetkishpen salystyrghanda qazir últtyq kadrlar 85 payyzdy qúraghan. Sonday-aq ol densaulyq saqtau, ónerkәsip qauipsizdigi jәne qorshaghan ortany qorghau baghyty boyynsha 2000 jyldan beri Tenizshevroyl qorshaghan ortagha әserdi azaytugha baghyttalghan jobalargha 2,26 milliard AQSh dollar kóleminde qarjy bólingen eken.
Pikir almasu barysynda qoyylghan súraq­tardyng ishinde kópshilik kýtken saualdyng biri - kýkirt mәselesine qatysty edi. T.Miller búl saualgha bylaysha jauap qatty: «Biz búl mәseleni jan-jaqty sheshudemiz. Ónerkәsiptik ónimning 30 mynnan astam týrlerin óndirude, miyneraldyq tynaytqyshtar men janarmay dayyndauda qoldanylatyn joghary sapaly kýkirtti eksporttau boyynsha nәtiyjeler joq emes. Kýkirtti satu baghytyndaghy tabysty júmys nәtiyjesinde Tenizdegi saqtalghan kýkirt kólemi 4,5 mln. tonna­gha deyin qysqartyldy. Tenizshevroyl joghary sapaly kýkirtting tórt týrin eng aldymen Jerorta tenizi basseyni men Orta Aziya elderindegi tútynushylargha jәne Resey, Ukraina, Qytaygha ótkizude».
Ádilin aitu kerek, TShO ózine tiyesili min­detterdi búljytpay oryndap kele jatqan birden-bir kompaniya. Búdan «Tenizshevroyl» JShS toqmeyilsip otyra beredi degen oy tumaydy. Kerisinshe, kompaniya jyldan-jylgha kor­porativtik әleumettik jauapkershilik bo­yynsha kóshbasshy bolugha jantalasatyny anyq. Eng bastysy «Tenizshevroyl» JShS elimizde zamanauy tehnologiyalargha negizdelgen jobalardy jýzege asyryp, qauipsizdik tehnikasyn saqtau jәne enbekti qorghau, óndiristing ekologiyagha әserin azaytu jәne ónim óndiru kólemin úlghaytu baghy­tyndaghy jana jetistikterdi kórsete otyryp, últtyq kadrlardyng ýlesin údayy arttyrumen keledi.

Súltan Tayghariyn,
«Ana tilinin» arnauly tilshisi

Almaty-Atyrau-Teniz-Almaty