Ózine tәn minezi bar bolatyn
...Ol jyly Qasym jiyrma beste bolatyn. Jasy naghyz jigittik dәuirge kirse, aqyndyq sapary úzaq jolgha týsip edi. Sol jyldar jazylyp, ózi qaytys bolghannan keyin ghana jaryq kórgen «Han tәniri», «Sabyr etshi» siyaqty ólenderi aqynnyng úzaq sapary sәtti bolatynyn aiqyndaydy. Múnyng alghashqysynda shúbalandyq bayqala túrsa da, til baylyghy qanday:
«Han tәniri jatyr edi úiyqtap,
Aydy jastap, kók kórpesin túiyqtap.
Habarshysy súlu saghym sylandap,
Jetip keldi tym asyghys búlandap,
Jaylap jyljyp jýrdi saghym jaghalap,
Han tәnirinin koyny-konyshyn aralap,
Kenetten búlt bir úlyp, bir abalap
Tókti jasyp kúidy nóser sabalap...»
Al «Sabyr etshi» dep atalyp, oghan jalghas aty qoyylmay ketken jәne bir úzaq óleni aqynnyng jastyq syrlarynan habar beredi. Atsyz óleni:
«Qaray-qaray kózimning núry bitpes,
Ayta-ayta kónilimning syry bitpes,
Jalyn jýrek, jasyn til, jas aqynnyn
...Ol jyly Qasym jiyrma beste bolatyn. Jasy naghyz jigittik dәuirge kirse, aqyndyq sapary úzaq jolgha týsip edi. Sol jyldar jazylyp, ózi qaytys bolghannan keyin ghana jaryq kórgen «Han tәniri», «Sabyr etshi» siyaqty ólenderi aqynnyng úzaq sapary sәtti bolatynyn aiqyndaydy. Múnyng alghashqysynda shúbalandyq bayqala túrsa da, til baylyghy qanday:
«Han tәniri jatyr edi úiyqtap,
Aydy jastap, kók kórpesin túiyqtap.
Habarshysy súlu saghym sylandap,
Jetip keldi tym asyghys búlandap,
Jaylap jyljyp jýrdi saghym jaghalap,
Han tәnirinin koyny-konyshyn aralap,
Kenetten búlt bir úlyp, bir abalap
Tókti jasyp kúidy nóser sabalap...»
Al «Sabyr etshi» dep atalyp, oghan jalghas aty qoyylmay ketken jәne bir úzaq óleni aqynnyng jastyq syrlarynan habar beredi. Atsyz óleni:
«Qaray-qaray kózimning núry bitpes,
Ayta-ayta kónilimning syry bitpes,
Jalyn jýrek, jasyn til, jas aqynnyn
Sýigenine arnaghan jyry bitpes», - dep bastalady da, ózining qúmar bolghan qyzdan kónili qaytyp, opyq jegen ókinishin bayandaydy. Syrshyl da, shynshyl mahabbatty airyqsha qasiyet tútatyn aqyn qyzdan týnilip, kónil kýiining renishin dәpterine ghana jazghan eken. Qansha ýirenisip, syrlasa jýrsek te, jastyq jalynnyng múnday qaltarys jaylaryn ashyp kórgen joq edi. Otyz segizinshi jyly bir kýni óte kónildi, shabytty bir sәtin bayqadym. Ekeumiz Maksim Gorikiy atyndaghy parkke shyqqanbyz. Joqtan ózgege kýlip, qay-qaydaghy bir ótkir sózder tiline onay oralyp kele jatty. Sol qalpynda, ótken bir syryn ashyp-aq salghany ghoy.
- Keshe keshte bir qyzyqqa dushar boldym, - dep irkilip qaldy da, - qyzyq emes pe? - dep myrs etip kýlip aldy. - Oralda bir qyzgha qúmar bolghanym bardy. Bolmashy bir nәrseden sonymnan sóz erip, komsomol jiynynda talqygha týstim. Álgiden keyin búryn tonnyng ishki bauynday bolyp jýrgen qyzym teris ainalyp jýre berdi. Qatty renjidim. Múnymdy kýndeligime shaqtym da qoydym. Qaytem, amal neshik!.. Al keshe sol qyzymdy kórip qalghanym ghoy. Jayrandap ózi kelip qol alysty. Ish-bauyryma kirip barady. Ghajap ta qyzyq. Basyna bir is týskende teris ainalyp, jaqsy kezinde jylanday moynyna oralatyn qyzgha ne aitarsyn? Mahabbat, shirkin mahabbat...
Osyny aityp kidire bergende, bir súraqty qoyyp qalgham:
- Nesi bar, sýigen adamynnyng onday qatesin keshesing de. Ózing boydaqsyn. Ýilenersin, tipti?
Qasym tiktep qarady da:
- Shyn aitasyng ba? - dep ózime súrau qoydy. Men kýlip kele jatyr edim. Qúbylysymdy anghara qoydy:
- Bәse... Oinap aityp kele jatyr ekensing ghoy. Meninshe, mahabbat әri berik, әri óte nәzik nәrse. Qyly ýzilse jalghau joq ta, bir berilgen adamnan ózgege búrylu joq. Ana qyzgha degen mahabbatymnyng qyly ýzilip kalghan-dy. Endi qaytyp jalgharmyn? Al onyng mahabbaty talay ýzilip, talay jalghansa kim bilipti... Ýilenu asyghatyn jay emes. Izdep jýrmin. Qatalasyp adasuym da mýmkin. Biraq tapqansha sharshamaspyn. Shyn mahabbatym qazir tabyldy - ólenim bar. Mýmkin tipti odan artyk syrlasym ómirde bolmas ta...
Osynday kónildi sәtinde qatar jýrgen dosynan eshteneni de irikpesten, bar shynyn aqtaryp salatyn. Týptegi bir oilaryn, ne jayynda jazatynyn da ortagha salyp otyrushy edi. Onyng «Ólennen artyq syrlasym mýmkin bolmas ta. Shyn mahabbatym - ólen» degeni ras ta edi. Jogharyda aityp óttik, onyng eng alghashqy alghan nәri: halyq jyrlary, halyqtyng әn-kýileri, muzyka, dombyra, garmoni, skripka; el auzyndaghy ónegeli sóz - maqal-mәtelder bolsa, aqyndyghynyng sәbiylik shaghynda búl qorlardy boyyna sinirip tilin bayytyp, ústartyp, el ómirinen oqyp, toqyp aldy da, otyz bes-otyz altynshy jyldardan bastap, әdebiyet klassikterin kúnygha zerttep, Pushkiyn, Lermontov, Shevchenko, Bayron, Rustaveli, Nizami, Mayakovskiy shygharmalaryn kóp audardy.
Osydan keyin-aq Qasymnyng aqyndyghy kýsheyip jýre berdi. «Burabay tolqyndary», «Kókshetau» siyaqty әleumettik manyzy bar úzaq ólenderi, «Jambyl toyynda», «Qúpiya qyz», әueli «Azghynbaev», keyinnen «Biykesh» bolyp týzetilgen dastandary otyz besinshi jyldardan qyrqynshy jyldargha enkeygen dәuirde aqynnyng jyl sayyn boy salyp birden-birge eseyip qalghanyn bayqatatyn edi. Búl enbekterining qay-qaysysy bolsa da qalay tughandyghy jóninen sol kezde qatar jýrgen joldastaryna mәlim edi. Bizge de mәlim.
Soghysqa deyingi eng úzaq, әri mәndi enbegi, әsirese, «Qúpiya qyzdyn» tarihy kóz aldymyzda. Otyz toghyzynshy jyly Lenin komsomolynyng jiyrma jyldyghy toylanatyn boldy. Soghan arnap Qazaqstan komsomolynyng Ortalyq Komiyteti aldyn ala povesti, poemalarga bәige jariyalady. Jasyryn atpen bәrimiz de jarysyp kep kettik. Jiyrma jyldyq ótkennen keyin baryp juriyding qorytyndysy shyqty: poemalardan Qasymnyng «Qúpiya qyzy», Dihannyn, Qalijannyn, Qapannyng poemalary, mening «Arman aghysy» atty povesim syilyqqa ilindi. Áli esimde: Qazaqstan komsomolynyng Ortalyq Komiyteti onda osy kýngi Ýkimet ýiinde bolatyn. Bir sәtti keshte bәrimiz alghyspen qatar syilyghymyzdy alyp qayttyq. Al qyrqynshy jyly komsomol baspasy poemalardy bir bólek etip basyp shyghardy. Bәige qorytyndysy jariyalanbastan búryn gazet, jurnaldar betinde atalghan poemalar da, jeke povester de keyi tútas, keyi ýzindi esebinde basylghan-dy.
Qysqasha týisek, meninshe, Qasymnyng tvorchestvolyq ýsh mektebi boldy der edim. Birinshi mektebi - jogharyda aitylghan halyq qaynary, ekinshi mektebi - әdebiyet klassikteri, ýshinshi mektebi - eng ýlken mektep - bolisheviktik baspasóz. Áriyne, jaratylysynda daryny joq adam kansha tópelegenmen aqyn bolmaydy ghoy. Oghan eshkim de daulasa almas. Áytse de aqyndy ósiretin, jetildiretin óz zamany, ortasy, ómirden oku, toqu. Tap osy jóninde kóp jyldar baspasózde qyzmet etu Qasymgha shyn maghynasyndaghy mektep boldy.
Ol әueli «Qyzyl әsker», «Ekpindi qúrylys», «Leninshil jas», odan song «Sosialistik Qazaqstan» gazetterinde jalghasynan on shaqty jyl qyzmet etti. Gazette qyzmet etuding paydasy kóp. Bir maqala jazudyng ózinde qansha materialdy aqtaryp, qanshama oilar keship, pikirindi týiindep alasyn. Bir mәsele jayynda oilanyp kelgen týiinindi keyinnen kestege, beynege ainaldyrsang kórkem shygharma tuyp qaluy ghajap emes qoy. IYә, bir ocherk, iyә, bir felieton materialdarynan da ýlken shygharmagha negiz tóselui mýmkin. Onyng ýstine gazet júmysy iskerlikke, el ómirin neghúrlym jaqsyraq biluge talpyndyrady. Qasym osynday isker bolyp ósti. Jariyalanghan bas maqala, ocherk, iya, felieton, syn makala óz aldyna, hat qorytu, audarmamen de jii shúghyldanyp, gazetting kәdimgi «qara júmysyn» ol kóp atqardy. Kýnbe-kýngi keleli jiyndarda da, el arasynda da kóp boldy. Sonyng bәri Qasymdy el ómirimen, partiyamyzdyng әr kezde algha qoyghan úly maqsattarymen tyghyz baylanystyrdy. Qasym osynyng paydasyn kórip, tel ósti.
Biraq ta әrkimde әrtýrli minez bolady ghoy. Ol erekshe darqan, ózi jón degen jaqtan aumaytyn bir bet, kezi kelgende ony-múnygha qaraylamaytyn aq kónil de anqyldaq, sәby minezdi jigit boldy. Sengen adamyna jýregin de suyryp bergendey adal jan edi. Otyz segiz, otyz toghyz, qyrqynshy jyldary, qyryq birinshi jyly maydangha ketkenshe óte-móte júp jazbay birge bolatyn joldastary - Qalijan, Qapan, Ánuar Omarbekov, Júmaghaly Saiyn, Qabysh Siranovtar edi. Ishinde biz de bar edik. Ánuar - óte bir kýldirgi, jýrgen jerin mәz etetin, ózi jaqsy әnshi, әzilkesh jigit edi (maydanda qaza tapty). Ol qaytys bolghanda Qalijan jaqsy óleng jazdy:
«Jigit edi әzili bar, әni bar,
Jigit edi bizding erke Ánuar.
Jigit edi, bozdaghy edi halqymnyn
Erkin erke jayrandaghan jany bar».
Osy ólendi Qasym minezine arnap aitugha da bolar edi. Onyng ózi jazghan «Aqyn minezi» degen óleninde óz basyna layyq aitylghan sózder bar:
«Akynnyng ala qúiyn minezi bar,
Janynyng jeli joqtar qaytyp úghar...
Sary ayaz saqyrlaghan ýskirikpin,
Keyde jaz, keyde kýzbin, keyde búltpyn...
Tabighat anama men tartyp tugham,
Tughanda kýn núrymen betim jugham...»
Shyndyghynda da, tabighattyng aumaly-tókpeli, keyde ashyq, keyde jauyn mezgilderindey erkin de, erke, jayrandaghan jany bar Qasym, әr orayda әrtýrli minez kórsetetin. Qyrqynshy jyly ýilengenine jyl tolmay-aq, alghashqy nekeli bolghan әielinen airylyp ketti. Ol minezin oghash kórdik te, sóktik te. Biraq qayyspady. Dәleli qanday edi? - «Qosylmay jatyp jalghan sóileytinin bilip qaldym. Bara-bara nebarqadar taptyrady?!». Birqatar joldastary oghan ókpeledi. Óz degeninen basqany ol jón kórgen joq. Sol betinshe katty synaghan joldastaryna renjip jýrip, armiyagha attanghanynda da, tipti maydanda jýrgende de bir kezdegi renishin úmytpady.
Álbette joldastyq syn bir basqa ghoy. Keybireuler Qasymgha jamanat taghylghan kezdi paydalanyp, ony múqatu niyetinde bolmaghandy boldy dep ósek-ayang taratqan jaylar da bar edi. Ondaygha jany tózbeytip sәby minezdi Qasym maydanda jýrip Ghaligha jazghan alghashqy hatynda:
«Zamannyng jenil auyz jentelmeni,
Maqtar ed ólip ketsem erteng meni.
Qisayyp, qynyrlyqpen kelem ólmey
Batqan joq soghystyng da ot shengeli»,-
degen bir ótkir sózderdi de shygharyp edi. Múnda túrghan qate joq. Aqynnyng ózine tәn minezin ashyp túrghany aiqyn.
Qantar, 1956 jyl
Ghabdol SLANOV