Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3689 0 pikir 12 Qazan, 2011 saghat 07:29

Zúlharnay SEYITOV: Qazaq tagham­daryn últtyq brendke ainal­dyru ýshin arnayy qauly, ne myqty zang kerek

Qazaqtyng bal susyny qymyzdy zertteuge býkil ghúmyryn arnaghan Qazaqstannyng enbek sinirgen ghylym qayratkeri, biologiya ghylymdarynyng doktory, professor Zúlharnay Seyitovpen jaqynda, Almatyda jolyghyp, kókeyde jýrgen birqatar súraqqa jauap beruin ótingenbiz.

- Zúlharnay Seyitúly, ústa pyshaqqa jarymaytynnyng keri kelip, barymyzdy baghalap kórsete almaghandyqtan ba, birimiz bal qymyz, birimiz sary qymyz dep tamsanyp jýrgen qymyzymyzdyng avtorlyq qú­qy­ghy Gans Soliman degen nemisting qanjyghasynda ketipti. Sizding búdan habarynyz bar ma?

Qazaqtyng bal susyny qymyzdy zertteuge býkil ghúmyryn arnaghan Qazaqstannyng enbek sinirgen ghylym qayratkeri, biologiya ghylymdarynyng doktory, professor Zúlharnay Seyitovpen jaqynda, Almatyda jolyghyp, kókeyde jýrgen birqatar súraqqa jauap beruin ótingenbiz.

- Zúlharnay Seyitúly, ústa pyshaqqa jarymaytynnyng keri kelip, barymyzdy baghalap kórsete almaghandyqtan ba, birimiz bal qymyz, birimiz sary qymyz dep tamsanyp jýrgen qymyzymyzdyng avtorlyq qú­qy­ghy Gans Soliman degen nemisting qanjyghasynda ketipti. Sizding búdan habarynyz bar ma?

- (Ghalym oilanyp otyryp qaldy.) Qymyz­dyng әlemdegi birinshi patenti qazaqta. № 330. Múny bir dep qoyynyz, ekinshi - qúrghaq qymyz úntaghynyn, ýshin­shi - shúbattyn, tórtinshi - qoyy­tylghan qymyzdyn, besinshi - bie sauma­lynyn, altynshy - shúbat únta­ghynyn, jetinshi - bie sýtin anyq­taytyn әdistin, segizinshi - qazaq balizamynyng patenti bizding qoly­myzda túr. Patent turaly әngime qozghap jýrgen bauyrla­rym tiri Seyitovti shaqy­ryp súra­sa, toq­sangha qaraghan jasym­dy elemey, baryp aityp berer edim. Men qymyzdy zerttegeli 60 jyldan asyp ketti. Talay emen esikti ashtym, tórde otyrghan aza­mattargha «Bizderde mynanday bar, mynan­day bar» (Súltan­­mahmút) dedim. «Jaqsy» degen sózderdi estip, ýmitimdi ýkiledim. Saghym synghan tústar da, qolym­dy bir siltep, teris ainalghan sәtterim de az emes. Artynan últtyq ruhy atoylap túrghan bir azamatty kórip qalsam, ne jyly sózin estisem, qaytadan atqa qondym.

- Araq dәuirlep, syra qoldan týspey túr­ghanda eskilikting sar­qyn­shaghy degen qy­myzdy zertteuge qalay kelip jýrsiz?

- Men joghary bilimdi Ombyda aldym. Býkil fakulitette jalghyz qazaq edim. Qolda barda altyn­nyng qadiri bolghan ba?! Keudende sәule bolsa,  syrtta jýrgende úl­tym, júrtym degende na­mystan jýreging tayday tulaydy. Men ózgelerge halqymnyng jaqsy ýlgi­sin maqta­nyshpen aitatyn edim. Ony dәleldeytinmin. Últtyq susyny­myz qymyz dep keudeleytinmin. Joghary oqu ornyn sýt ónimderining injener-tehnology degen maman­dyq boyynsha bitirdim. Búl 1951 jyl bolatyn. Sodan meni aspiy­ranturagha qaldyr­dy. Dissertasiya taqyryby qy­myzdyng adam den­saulyghyna pay­dasy turaly boldy. Jetekshim óte bilimdar professor Ya.­S.Zaykovskiy edi. Ol kisining jary Nadejda Nikolay­qyzy da professor edi. Ol Shuchinsk, Kókshe­tau qalalaryndaghy tuberkulez dispanserinde medbiyke bolyp­ty. Mening talpyny­symdy ekeui de quana qúptady. Taqyrypty bekitu ýshin oqu ornynyng ghylym jónin­degi prorek­toryna bardyq. Ol «biz HH ghasyrda, atom dәui­rinde ómir sýrip jatyrmyz. Al sender artqa ketip, skifter tú­tyn­­ghan qymyzdan ghylym jasa­maq­­­­­syndar ma? Búl algha úmtylu emes, keyinge sheginu ghoy», dep múrnyn shýiirdi. Jetekshim onyng aitqanyna kelisti. Men kóninki­remep edim, talasyp qayte­sin, by­laysha zerttey ber dedi. Sóitsem, Zaykovskiy ashyq pikirleri ýshin ortalyqtan ónirge qu­ylghan gha­lym bolyp shyqty. Dissertasiya­ny qorghap, kandidat degen ataqty alghan son, elge qaytugha birjola bekindim. Almaty­gha kelip, joghary oqu oryndaryn aralap kórdim. Sol kezde búrynghy Zootehniy­kalyq mal dәrigerlik institu­tynyng rektory, ataqty gha­lym Fazyl Múhamedqaliyev eken. Ol kisi ýy beremin, kel dedi. Maghan keregi de sol edi.

Otanyma kelgen son, jatpay-túrmay qymyz­dy zertteu isin terendete berdim. Aqyry 1958 jy­ly qymyzdyng qúrghatylghan ún­ta­ghyn alugha qol jetti. Búl baspa­sózde jariyalandy. Sodan bir kýni Almaty qalalyq atqaru kenesining tóraghasy Ahmet Ádilov shaqyryp jatyr dedi. Bardym. Ensesi biyik, er túlghaly azamat eken. «Bilim jәne enbek» jurnalynan keptirilgen qymyz jayly maqalany oqydym. Jaqsy eken, elge kerek, qazaqqa kerek tagham ghoy búl. Eger sen osyny dúrys jolgha qoysan, Almatynyng dәl ortasynan ózine arnap ýy salyp beremin. Kýnde­likti tirlikte ne kerek ekenin ait» dedi. «Qymyzdy keptiretin qúral-jabdyq kerek edi» dedim iymenip. «Ol qayda bar, qaydan alugha bolady?» «Rostov qalasynda bar» dep edim, ol bir orynba­sa­ryn shaqyryp, aqyldasty. Sói­tip, eki injenerdi Rostov qala­syna issa­pargha jiberip, tapsyrys berdi. «Júmysym ilgeri basatyn boldy. Almatynyng qaq ortasyn­da salyn­ghan ýide túramyn» degen ýmit, shirkin, keudeni kernegende tóbe shashym jelp-jelp etti. Alayda, búl ýmit su sepkendey basyldy. Últ qúndylyghyna úiyt­qy bolugha úmtylghan Ahmet Ádilov basqa qyzmetke auysyp ketti. Seng soqqan balyqtay bo­lyp, men qala berdim.

- Qúrghaq qymyzdan keyin qymyzdy úzaq saqtau әdisin oilap taptynyzdar emes pe?!

- Múnyng da qiyndyqtary az bolghan joq. Kenes dәuirining keneui ketip bara jatqan túsy edi. Solay bolsa da, qymyzdy úzaq saqtaudyng jolyn qaytsek tabamyz degen niyet kónilden bir sәt ketpeytin. Teoriya jýzinde alghysharttar bar. Endi ony tәjiriybede jýzege asyru kerek. Menimen qatar qoy sharua­shyghyn zerttegen belgili ghalym, Degeres qoyyn ósirgen professor, marqúm Erkin Esentaev ta at sa­lysty. Qymyzdy zertteu ýshin jyl­qymen ainalysatyn ýlken sharuashylyq kerek edi. Ony da tapqan sol Erkin boldy. Búrynghy Jezqazghan oblysy, Janaarqa auda­nyna qarasty «Jenis» sovho­zynda bie baylap, qymyz baptaytyn adam­dar bar bolyp shyqty. Sauyn biyening úzyn sany 400-den asady. Júrttyng iltipatyna bólenip jýrgen sol azamattar da mausym­dyq júmysta jinaghan qymyzdy qaytsek úzaq saqtaymyz dep jýrip­ti. Olarda tәjiriybe mol, bizde teoriya bar. Oiymyz bir jerden shyq­ty. Auyl altyn besik qoy. Keyde biz ózimizdi zor sanaymyz. Sol auyldan oqymasa da toqyghany kóp adamdar kezdesti. Biybijamal degen әielding barmaghy bal dese jarasar. Ústaghan qymy­zyn ishsen, ishe beresin. Ózi de aqyqtay tap-taza jan eken. Onymen birge jýrgen Órken, Apaqay­lardyng da jóni bó­lek. Izetti, inabatty. Olar maghan qazaghymnyng bayaghy asyl­dary­nan qalghan kózdey, sarqyl­maytyn sar­qyt­tay kórindi. Ortaq júmysty týsinisip, bes qoldyng salasynday, bir kisining balasynday bolyp ilgeri jyljyttyq. Bereke-birlikke úiyghan jerde etken enbek, tókken ter zaya ketken be? Aqyry qymyzdy bir jyl saqtaudyng әdisin taptyq. Oghan kóz jetkeng son, 6 litr qy­myzdy júmys bólmeme әkelip qoydym. On ay ótken song qymyzdy ishsek, sol qalpy. Búghan bireu sendi, bireu senbedi. Endi qújatpen dәiekteuge bekindim. Auyl sharua­shylyghy ministrligine qaras­ty standarttau, metrologiya jәne sertifikattau komiytetine apardym. Bastyghyna kirip, qo­lymda erekshe qymyz baryn, alayda, ony teksertuge qarajatymnyng kemshin ekenin, profes­sordyng ailyghy 7 myng tenge bolyp túr­ghanyn jetkizdim. Iman jýzdi adam eken, múnday dýnie tegin jasalady, tegin saqtalady dedi. Sodan 3 ay sayyn mening kózimshe qymyz qúramyn tekserip otyrdy. Kózderi jetip, kónilderi sengen song qory­tyn­dysyn shygharyp, alty adamgha patent berdi. Den­saulyq saqtau ministrligi de qymyzdyng adam aghza­syna tek qana paydasy bar dep qorytyndy shyghar­dy. Endigi mindet óndiriske engizip, ha­lyqqa jetkizu. «Jenis» sovho­zynda ózimiz biletin qymyz bar.

- Búl tәuelsizdigimizdi alyp, jana dәuir bastalyp, ketken esemizdi qaytarsaq, joghy­myzdy týgendesek, dep sharq qúryp jýrgen jyldar emes pe edi.

- Dúrys aitasyn. Kópten kó­keyde jýrgen sharuanyng endi on­tayy keletin shyghar degen kóte­rinki kónil-kýimen osy bizdi qoldaydy-au dep keybir mekemelerge ýsh professor otyra qalyp ótinish hat jazamyz. «Jaqsy, tamasha, jauap beremiz» deydi. Biraq bәrining ýni artynan qúmghyp, qayta shyqpay qalady. Dú­rys úghynbay jýr me dep, aldaryna baramyz. Sypayy qarsy alyp, әdemi sózben kelgen jolgha salady. Sodan 1994 jyly Núrsúltan Nazarbaev­tyng aty­na jaghdayymyzdy aityp, óti­nish jiberdik. Elbasygha riza­myz. Úshan-teniz júmysyna qara­may, bizge jyly jauabyn berdi. «Kó­mek­­tesinder, búl qoldaugha túrady» dep Premier-Ministrding orynba­sa­ryna (A.Esimov), Ekono­miy­ka ministrine (Ó.Shýkeev) tap­syr­ma beripti. Olar ony «Qazagrobankke» jiberipti. Sol tústa shúbatqa da patent algham. Búl kezde qymyz ben shúbattyng payda­syn jaqsy bilip alghan nemis júrty, onyng elimizdegi elshiligi syrtqa qymyz shygharsa­nyzdar, biz alugha dayynbyz dep jýrgen. Óz esebimiz boyynsha júmy­symyz jýrip ketse, jylyna Germaniyagha 2 tonnaday qymyz jiberuge mýmkindigimiz bar degenbiz. Týrkiya qazaqtary 1000 tonna jiberip túrady eken. Sóitip, jospar-joba jasap jýrgende, atal­mysh bank basshylyghy, «Siyrdy kepilge al­maymyz» dep jauap jiberipti. Biz: «Aynalayyndar-au, ótinish hat­tyng ishinde siyr degen sóz atymen joq», dep shyr-pyr bola­myz. Elba­sy qol­dap otyr deymiz. Olar: «Bir uәj aituymyz kerek qoy, onyng ýstine aqsha bizdiki, beru-bermeu óz qúqyghy­myz» deydi shimirikpesten. Sonymen búl is bitip, jazghan qúlda jazyq joq. «Eksiym­bankke» «auyz saldyq». 900 myng dollar nesie súradyq. Olar: «Aldymen bizge ekspertiza jasau ýshin 145 myng dollar әkelip beriniz­der, sodan song baryp, sizderge nesie beremiz» dedi. Onday aqshamyz bolsa senderding alda­ryna kelip, nemiz bar deymiz.

Men qymyz ýshin kimge ótinish­pen shyqpadym. Viyse-premier Alek­­sandr Pavlovqa 12 úsynyspen hat jazdym. Ol sol kezdegi tiyisti ministrlerge (S.Mynbaevqa, Q.Kó­sherbaevqa) zerttep, úsynys­taryn­dy berinder depti. Kezekti auys-týiis bastal­dy da, 12 úsynystyng birine de jauap ala almadym.

- Sol kezde bolu kerek, professor Erkin Esentaevtyng «Egemen Qazaqstangha» maqalasy shyq­­qan. Ony júrt jyly qabyldady. Jaqsy janalyq dep tanydy...

- IYә, osy maqalany oqyghan sol kezdegi Jezqazghan oblysynyng әki­mi Qajymúrat Naghmanov bizdi ar­nayy shaqyrdy. Audan basshy­la­ryn týgel jinap, «Elbasy oblysqa kelgen saparynda ghalym­dardyng úzaq saqtalghan qymyzyn iship kórip, joghary baghalady. Búl ýlken baylyq. Ayaq astynda qaldyrugha bolmaydy. Qoldau kerek. Ónirdegi qymyz óndiru isine 1 million dollar bóludi qarasty­rayyq», dedi. «Bәrekeldi, enbegimiz jana­tyn boldy!» dep bórkimizdi aspangha attyq. Amal qansha, qyrsyqqanda qymyran iriydi degen­ning keri keldi. Q.Naghmanov Shyghys Qazaqstan oblysyna әkim bolyp auysyp ketti. Jezqazghan jabyldy, Qaraghandy oblysyna qosyldy. Endigi oblys basshysy qymyzgha qyryn qaray­tyn bolyp shyqty.

- Naryq zamanyna erte beyimdelgen jeke kәsipkerler qa­ray­laspady ma?

- Biz jogharydaghylardyng ary iyterip, beri jyqqanynan sharsha­ghan song últtyq dýniyege sergek qaraytyn azamattargha qolqa sal­dyq. Tipti, keybireuleri ózderi tal­py­nys jasady. Mysaly, Alatau baurayynyng azamaty Qúrman Janaarqa audanyna jaqyn Jaryq stansasynda óz kәsipkerligin qy­myz óndiru boyynsha bastap ketkende, әi, bir jasap qaldyq. Biz bergen tehnologiya boyynsha laboratoriya, qymyz saqtaytyn oryn әzirlep, miny zauytty iske qosty. Baryp kórdik,  endigi ýmitimiz ózin­de dep qayttyq. Biraq jergilikti jerdegi ashkózdik onyng isin ilgeri bastyrmady. Ketirip tyndy. Qúr­man qajyrly jigit bolatyn. Alghan betinen qaytpady. Han­tәnirding baurayyndaghy Kegen-Qarqara óni­ri­nen úiymdastyrdy. Taghy da miny zauyt jasaqtady. Ashylu sal­tanatyna qatystyq. Sәttilik tiledik. Men sol rәsimde: «Aghayyndar, osynyng bәri Qúrman­nyng manday ter, taban aqysymen kelip otyr. Qazir jogharydan aqsha qúiylyp jatatyn búrynghy kolhoz, sovhoz joq. Onyng ýstine bir jerde bay­lauly túrghan jýzdegen biyeni de kezdestirmeysin. Ár adamnan, әr auyldan qasyqtap, shómishtep jiy­nay­dy. Jinalghan qymyzdyng bәri talapqa say bola bermeytini jәne bar. Osyny eskerip, elge bir paydam tiysin degen jigitke júmys isteuge mýmkindik jasanyzdar dedim. Alayda Qúrmannyng 2 jyldan keyin ol jerden de tauy shaghylyp, auylyna qaytty. Biraq kónilin jasytpay, kelin ekeui әli algha úmtylumen keledi. Aman bolsa, týpting týbinde ol azamat maqsatyna jetedi degen oidamyn.

Men - qymyz, shúbatpen aina­lysamyn degenderge patent iyesi retinde tarlyq jasamay, qam­qor­lyq kórsetip kele jatqan adam­myn. Semeyde Asqar degen jigit osy isti әdemi bastady. Taghy da baryp, aq batamdy berdim. Men eshkimnen eshteme dәmetken emespin. Elge kerek, últqa kerek dese, qymyz saqtaudyng tehnologiyasyn, standartyn úsynam. Keyde osy janalyqty ashugha ýlken enbek sinirgen anau qiyandaghy auylda jatqan azamat­shalargha, Erkin Esentaev marqúmnyng jaryna qaray­lasyp qoyyndar deymin.

- Germaniyada óndirilgen qy­myzdyng dәmin tatyp kórdiniz be?

- Balam Munhenge saparmen barghanda әkeldi. Bireuding artynan sóz aitu aghattyq. Amal ne, kóni­limnen shyqpady. Bizding elden óz atamekenine ketken nemister jyl­qy asyrap, bie sauudy jaqsy mengergen. Jalpy, sergek halyq qoy. Bizding Otanymyzdan eline barghan bir azamat jylqy jinap, bie baylap, qymyzmúryndyq jasap, Qazaq­stannyng bir kezderi sol elde elshisi bolghan Erik Asan­baevty shaqyrypty. Sol sharagha qatysqandar: «Qymyzdary nashar, biraq zauyty, jeri, kýtimi keremet» dedi. Bizde jerden kende emespiz. Al ananday qamqorlyqta jetildire berse, jaqsaryp keteri sózsiz. Biz últtyq susyny dep kólgir­siymiz. Búl bir jaghynan ras. Ekinshi jaghynan sol qymyzdyng qadirine jetip, babyn keltirip, bayaghydaghy dәrejesine jetkize almay, qor qylyp jatyrmyz.

- Ne isteu kerek? Qanday júmysty atqar­saq, qymyzdy últtyq brendke ainaldyramyz?

- Ózing aittyng ghoy, deputattar «Qazaqtyng dәstýrli bilimderi» turaly zang kerek degenin. Búghan men de qosylamyn. IYә, bizde últtyq qúndylyqtarymyzdy shegelep qoyatyn qújat joq. Reseyding qol astynda otyrghan Saha res­publikasy qymyz turaly zang qabyl­dap alghan. Sol Reseyde qy­myz óndiretin 80-nen asa firma bolsa, tek qymyzben emdeytin 48 sanatoriy júmys isteydi eken. Biz kenes uaqytynda qazaqtyng qúrtyn gharyshkerlerge bergenbiz. Olar qayta oralghanan keyin - búl netken keremet dәm degen. Sol qúr­tynyz da eskerusiz qalyp barady. Qazaq tagham­daryn últtyq brendke ainal­dyru ýshin arnayy qauly, ne myqty zang kerek. Sóitip, saqtama­saq barymyzdan aiyrylyp qaluy­myz mýmkin. Men búl turaly Parlament Mәjilisining tóraghasyna (O.Múhamedjanov) arnayy hat jibergem. Ol ótken jyly bolatyn. Ózining qolyna tiydi me, tiymedi me bilmeymin. Áli kýnge jauap joq. Fransuzdar ózining koniyagin, sham­panyn әldeqashan brend jasap aldy. Onday mysaldardy búl arada kóptep keltiruime bolady.

- Býgin qamdanbasaq, erteng qapy qalamyz, últtyq tagham­darymyzgha sәl ghana ózgeris engizip, búl bizding brendimiz dep shygha keletinder az bolmaydy deysiz ghoy.

- Áriyne, o, ne degenin. Bardan adasu onay, joqty tabu qiyn. Ózgeler joqtan ólermendikpen bar jasaydy. Nemisterding tirligi oghan dәlel. Biz bardyng qadirine jetpey jatyrmyz. Álem elde­rining tagha­myn jegenge mәzbiz. Onyng әrqay­sy­synyng artynda angday aqyryp, iyesi túr. Ne isteu kerek dep súradyng ghoy.

- IYә.

- Endeshe, aitayyn. Birinshiden, jylqy ósirudi memlekettik dәre­jege kóteru kerek. Qazaqtyng baytaq dalasynda alaly jylqy bayaghy ata-babalarymyzdyng dәui­rin qaytala­masa da jete qabyl bolyp, synsyp jatuy tiyis. Sonda qymyzy­myz naghyz brendke ainalady. Ekinshi, qymyzdyng jaqsy standartyn ja­sauymyz kerek. Ýshinshi, tehnolo­giyasyn jetildiruge erekshe kónil bólgenimiz jón. Qazir qymyz, shúbat óndiruge, satugha kez kelgen jerde shýlen ýlestirgendey rúqsat berilip jatyr. Qymyz ben shúbattyng sapa­syna eshkim mәn bermeydi. Osynyng kesirinen qymyzdyng aty bolghan­men, zaty kýmәn. Múnday jaghdayda ol qalay últtyq brendke ainalady?

Qúnyn týsirmey, qadirin asy­ramyz desek, qymyz ben shúbatqa rúqsat berudi bir jýiege keltiruimiz kerek. Kez kelgen jerde sata ber deuge tyiym salynyp, elimiz boyynsha eki-ýsh orynda ghana rúqsat qaghaz beretin mekeme bolsa, qane. Satylatyn qymyzdyng sapa­syn qatang qadaghalaytyn sauat­ty laboratoriyalar úiymdas­tyryp, ol esepte túruy kerek. Árkim ózining eki biyesining qymyzyn bazar­gha, ne jol boyyna ala jýgirumen últtyq brend jasay almaymyz. Jabayy sauda qymyzdyng da, shúbattyng da kósegesin kógert­peydi. Sonymen qatar, jyl boyy bie sauu isin de qolgha alatyn uaqyt jetti. Eger lauazymdy mekemeler búl iygilikti iske den qoyghandargha qarjylay qaraylasyp, qúqyqta­ryn qorghap jatsa, el ishinde júmysty dónge­letip әketetinder bar. Bastaghysy keledi, biraq aya­ghyna shyghara ala­myn ba, jolda omaqasa qúlaymyn ba dep myqty senimdi serik ete almaydy. Alma­tynyng týbindegi Panfilov sovho­zynda bir kezderi jyl boyy bie sauyp, qymyz ashytu ýrdisi bolghan. Keyde biz ótkenning bәrine, әi, qoyshy dep qaraytynymyz bar. Jamannan jiyrengenmen, jaqsysynan ýireneyik. Ásirese, últqa qajet júmysty júmghan júdyryqtay bolyp birge atqarsaq, útylmas edik. Búl úr­paqqa ýlgi bolyp qalar edi. Tipti, jaz aiynda qúrghaq qy­myzdy tonna-tonna etip jinap alsaq, qys boyy susynnan taryq­pas edik. Qúrghaq qymyz­dyng da bie sýtinen alynatynyn, onyng da mausymdyq bal susynymyzdan bir de kem emes ekenine men kepildik beremin.

- Óziniz menzegendey, qymyz­dyng shól qandyrar susyn ekeni belgili. Emdik qasiyeti de bólek qoy.

IYә, qymyz qasiyetti tagham ghoy, qymyzda himiyalyq qospa joq, ózge iship jýrgen susyn­darda, eng ayaghy limonadta himiyalyq qospalar jetip artylady. Qymyzdyng qasiyetin ótken mynjyldyqta әlemge tany­mal ziyalylar moyyndaghan. 1858 jyly Samarada Nikolay Postnikov degen dәriger qymyzben emdeu mausymyn úiymdastyrghany tarihtan mәlim. Úly suretkerler Lev Tolstoy men Anton Chehov kelip, sol jerden em alypty. Sonda olar, shirkin, qymyzdy jyl boyy saqtap ishsek qoy, dep armandapty. Tipti orys ghalymdaryna úsynystar da jasaghan. Ghalymdar qymyzdy úzaq saqtaudyng jolyn izdestirgen, biraq tappaghan. Kezinde qazaq jerinde qymyzben emdeytin Burabayda, Almatyda, Semeyde, Oralda - úzyn sany 15-tey sanatoriy bolghan. Qazir olardyng bir de bireui júmys istemeydi. Sebebi, qymyz jýieli әzirlenbeydi.

- Ana sýti men bie sýti úqsas dep ediniz bir maqalanyzda. Osy turaly aitar uәjiniz qanday?

- Súraghyng oryndy qoyylyp otyr. Bie sýti men ana sýtining aiyrmashylyghy az. Men múny kópten beri aityp kelemin. Bie sýtinen balalar taghamyn jasau jóninde baghdarlama da jasadym. Elbasyna hat ta jazdym. Myna Resey jylyna bie sýtinen 500 tonna tagham әzirleydi.

- Ony týbi týrki túqymy sanalatyn bashqúrt bauyrlar  jasap jatyr emes pe?

- IYә. Olardyng búl tirligi bizge  ýlgi bolsa, qane. Jalpy, ózge júrt­tardyng joqtan bar ja­saugha degen talpynysy meni qayran qaldy­rady. Osy kýni balalar arasynda syrqat kóp dep jata­dy. Jas ana balasyn jaryt­paydy deydi. Soghan bie sýtinen tagham jasap bersek, jylqy tektes halyqtyng úrpaghy tegine tartpay qoymas edi. Ana sýti men siyr sýtining aiyrmashylyghy óte ýlken. Biologiyalyq qúramyna qaraghanda S vitamiyni siyr sýtine qaraghanda, bie sýtinde әldeqayda kóp. Túraqty týrde qymyz ishken adamnyng immuniyteti artady, siyrek auyrady. Ekinshiden, bie sýtindegi poliy­qanyqpaghan may qyshqylda­ry bolady. Búl adam aghzasyna óte paydaly. Qan ainalymyn jaq­sartady. Sol sekildi bie sýtinde laktoferrin atty aquyz bar. Búl  aquyz týie sýtinde joq. Qazir Resey ghalymdary osy aquyzdan qaterli isikke dәri jasap jatyr. Álgi aquyzdyng 1 gramy 4 myng AQSh dollaryna ten. Maghan zaman­dastarym: «Qymyz óndirisi qar­qyn­dy damysa, bay adam sen bolasyn» deydi. Men olargha «Laktoferrinnen dәri jasaudy jýzege asyrsaq, bayyr edim. Senderge de paydam tiyer edi» deymin. Álgi 1 gramdy dәrige ainaldyr­sanyz, 10 myng dollar tabys әkeletini jәne bar. Búl az deseniz, qymyzdyng úshan-teniz payda әkeletinine myna bir derekti aitsaq ta jetkilikti. Q.Sәtbaev atyndaghy Qazaq últtyq tehnikalyq uniyversiy­tetining pro­fes­sory Mahabbat Týsip­bekov­tyng esepteuinshe, múnay óndiruge júm­sal­ghan 1 dollar 7 dollar payda әke­ledi eken. Al bizding әdis bo­yynsha qymyzgha ketken 1 dollar shyghyn 25 dollar payda keltiredi. Jer astyndaghy múnaydyng bir kezderi bitetini anyq. Qazaqtyng baytaq dalasy aman túrsa, uaqyt óte kele jer betindegi últtyq bay­lyqtar, últtyq taghamdar sol múnaydyng ornyn basatyn bola­dy. Endeshe,  men últtyq qún­dylyq­tarymyzdy mәngilikting mәngiligi der edim.

Bie sýtining quaty alapat qoy. Ol em bolmaytyn syrqat joq. Tuberkulez, bauyr, ishek-qaryn, jýi­ke jýiesi, immundyq jýie, jýrek qan-tamyrlary - osylay kete beredi. Búghan qosa  qymyz quaty keleshekte últtyq demo­grafiyagha da dýmpu әkeler edi. Qymyz ishken adamnyng jany men qany  araqtan, syradan tazarady.

- Syra erkektik gormondy azaytsa, qymyz arttyrady eken. Sóite túryp, elimizde 4 mln. 800 myng litr syra shygharylatyn kórinedi. Qy­myz turaly múnday derek joq qoy.

- Qazir erler arasynda belsizdik kóp dep jýr. Oghan taza qymyz ben shúbat birinshi kezekte em bolatynyna imanym kәmil. Qy­myz­dyng qúdireti sol emes pe, babyn keltirip ishseng әrindi kirgizip, ajaryndy ashyp, kórking júrt­ty qy­zyqtyrady. Oghan ata-baba­larymyzdan qalghan tarihy suretterdi, ótken ghasyrdyng ba­syndaghy aituly túlghalardyng keskin-kelbetin kóz aldyna eles­tetseng jetip jatyr. Endi taghy bir ýmit sәulesi jylt etti. Soghan óz kómegimdi bere almasam da, sóz kómegin jasap jatyrmyn.

- Ol qanday ýmit sәulesi?

- Aytayyn, songhy jyldary jas bolsa keldi dep kóbinde ýnsizdeu jýr edim. Biraq ózegindi ja­ryp shyqqan son, 60 jyldan asa ómirindi arnaghan­nan keyin maghan kerek emes desem de, qazaq ýshin qajet qoy dep, zertteuimdi jalghas­tyram ghoy bayaghy. Shәkirt­terime bilgenimdi aitamyn. Osyny ayaghyna jetkizinder deymin. Sonymen taghy qanat­tana bas­tadym. Sebebi, elimizde qy­myz óndirudi qolgha alsaq dep talpynyp jatqan myqty jigitter kó­beyip keledi. Búl meni quan­tady, jigerlendiredi, jasan­ghy­ratady. Keudeme ýmit otyn jaghady. Pavlodarda bir inimiz osy qymyz­dan sauyghyp ketken son, onyng emdik qasiyeti ózgelerge de tiysin dep emhana salyp jatyr eken. Kóbining nesiyege qoldary jetpey, túralay­tyny bar.

Qazir elge belgili zanger, últ ruhaniyatyna janashyr bolyp, jeke adamdargha demeushilik kór­se­tip jýrgen Beket Túrgharaev degen azamat qymyz óndiruge bel sheshe kirisipti. Býkil joba-josparyn aldy­ma jayyp salyp, búghan qanday kómeginiz bar dedi. Men onday azamattan nemdi ayaymyn. «Maghan kók tiynnyng keregi joq. El ýshin osyny biyikke kóter. Qazaqtyng brendi jasa, qaraghym!» dep batamdy berdim. Qymyz óndiru, úzaq saqtau tehnologiyasyn, stan­dartyn qo­lyna ústattym. Nesie de alghan kórinedi. Aldymen Qazy­ghúrt­tyng baurayyn jylqygha toltyrsam deydi. Bie sýtin óndeytin zauyt salmaq niyetti.  Men kópten qymyz ben shúbatqa nanoteh­nologiyany endirsem dep armandap jýretin edim. Myna­dan keyin sonyng tiyimdi jol­daryn qarastyra bastadym. Eger búl tәjiriybede dәiektelse, qy­myz ben shúbattyng sapasy artyp, dayyndau tәsili zaman talabyna say jetilip, úzaq saqtau merzimi bir jyl emes, birneshe jylgha sozylar edi.

- Zúlharnay agha, jaqsy isting jemisti boluyna biz de tilektespiz. Patentin qolynyzgha ústap otyrghan shúbat turaly da aita ketseniz.

- Osydan 11 jyl búryn Izraili elshiligi Almatyda týie sharuashylyghy turaly ýlken ha­ly­q­aralyq konferensiya ótkizdi. Germaniya, Fransiya, Egiypet el­derining ókilderi, óz memle­keti­mizding azamattary qatysty. Týie shúbatyn saqtau әdisi turaly men olargha bayandap berdim. Sol al­qaly jiyngha qatysyp otyr­ghan Atyrau obly­synyng búrynghy әki­mi Serikbek Dәukeev sodan keyin meni arnayy shaqyrdy. Týie bar jerlerdi ýsh kýn boyy armansyz aralatty. «Sizding enbe­ginizge sheteldikter erekshe mәn berip jat­qanda, biz nege ony eleusiz qaldyramyz» degen әngi­mesin aityp, mereyimdi ósirdi. Aqsha bóldi. «Bizge jas úrpaq­tyng densaulyghy kerek. Sondyq­tan oblystyq budjet esebinen ónir mektebinde bilim alyp jatqan oqushylargha kýnde bir kese shúbat berip otyru kerek» dep qauly shyghardy. Ýsh ay ótpey jatyp ol basqa júmysqa auysty. Jaqsy bastama ayaqsyz qaldy. Qazir týie baqqandar da, bie baqqandardyng qatarynda qonyrtóbel tirlik keshude. Me­ning osy janayqayymnyng asta­ryn­da ne jatqanyn aitar bolsam, Otanymyz Dýniyejýzilik sauda úiymyna býgin bolmasa da, erteng kireri anyq. Sonda bizdi osy qymyz, shúbat, ózge de últtyq taghamdar әlemge tanyta­tynyna senimim zor.

- Qymyzdy saqtau men baptau jayynan da az-kem habardar ete ketseniz.

- Qashanda shyny ydys paydaly. KSRO dәuirinde súiyq taghamnyng bәri shyny ydysqa qúiylatyn edi ghoy. Qymyz shy­ny ydysta bir jyl saqtalsa, polietiylende bes ay ghana túra­dy. Odan assa búzylady. Sebebi, ol organikalyq zat qoy. Qymyz qúramyndaghy qyshqyldar ony eritip, reaksiyagha týse bastaydy. Shúbat shyny ydysta 5 ai, polietiylende 3 ay shydaydy.

Qymyz qasiyetti dedim ghoy.  Ótken jyly orys tildi bir basylymda Europany qymyzgha qaryq qylamyz degen synayda maqala basylypty. Búl artyq әngime. Tipti kýlkili. Bilmey ai­tylghan sóz. Qymyz búlaq bolyp aqsa da, olar aitqanyn orynday almaydy. Ózimiz jarymay otyr­ghanda europalyqtar, al qymyz­daryng qaysy dese ne deymiz? Qaytalap eske salam, qymyz ben shúbatqa túspal әngime jaras­paydy. Qysy-jazy bir tynbay aghatyn ózen men búlaq sarqy­lyp, kól ortayyp bara jat­qanda, qymyzdyng qadyr-qasiye­tin, qa­lay alynatynyn bilmeytinderge qarsylyghymdy bildire ketsem, eshkim búl qalay dey qoymas. Óitkeni, qymyz ben shúbat turaly mende tom-tom maghlúmat­tar, ómirlik tәjiriybe bar. Onyng ýstine sudyng túny­ghyn, shópting sonysyn jeytin jylqy kiyeli januar. Ne bolsa sony talghamay jútyp, aghyl-tegil sýt bere bermeydi. Ol bapty qalaydy, babyn keltirseng ghana bal sýtin beredi.

Qymyz sapasyna kelsek, kónilim alan. Jogharyda da ait­tym-au deymin, aty qymyz, zaty bólek. Aqsha dep jantalasqandar su da, sary su da, siyr sýtin de qosady. Bie sýtining sapasyn arnayy qúral bolmasa, adam tanymastay etip jiberdi. Naghyz qymyzdy ashytu prosesi jatqan bir әlem.

Sóz sonynda aitarym, qy­myz ben shúbat dertke myng bir daua ekenin úmytpaghan jón. Son­dyq­tan da qymyz ben shúbat mediy­sinasyn janghyrtu qajet. Endigi jerde ótken kemshiligimizge salauat aita otyryp, eldik isti el bo­lyp qolgha alsaq, bel sheship, bilek týrip kirisetin azamattar kóbeyse, últtyq brendterimiz eshkimning qanjyghasynda ketpes edi. Mening bar oilaghanym osy ghana.

- Taghylym alar, oy salar, últtyq ruhty serpilter, mazmúndy әngimenizge rahmet.

Ángimelesken Sýleymen MÁMET.

http://www.egemen.kz/315685.html

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5504