Latyngrafikaly jana әlipbiyding bekitilgen akut núsqasynda S dybysyna tanba berilmegen. Sondyqtan 2018 jyldyng jeltoqsanynda osy әlipby negizinde әzirlenip, Latyn әlipbii jónindegi Ýkimet janyndaghy Últtyq komissiyada maqúldanghan jana Emle erejeleri boyynsha kirilde S-men jazylghan sózderding barlyghy latynda S [sy] әrpimen tanbalanatyn bolyp belgilendi. Erejeni mamandar men jazarman qauym arasynda saraptamadan ótkizgen Orfografiyalyq júmys tobyndaghy ghalymdar osylay jazugha eshqanday qarsylyq bolmaghanyn erekshe atap otyr. Qayta kerisinshe polisiyany polisia, medisinany medisina, sirkti sirk dep jazudy qoldaghan júrt kóp boldy. Múnyng fonologiyalyq negizi de bar: S orys tilining dybysy, qazaq tilining tól dybystyq jýiesinde joq, dybystyq qorynda bolghanymen, fonema emes. Osy sebepti Orfografiyalyq júmys toby jetildirilgen umlaut jobada búl dybysqa arnayy tanba alghan joq.

Degenmen jetildirilgen jobany talqylau barysynda әlipby qúramyna birneshe tanba alynu kerek degen úsynystar aityldy. Solardyng biri – S-gha qatysty. S dybysyna tanba alu qajet emes degen ústanym basym, biraq oghan latynnyng S (si) tanbasyn alu kerek dep sanaytyn ghalymdar bar. Sonda, S dybysyna tanba kerek emes pe, әlde latynnyng S әrpin S-nyng tanbasy retinde әlipbiyge engizgen jón be? Osyghan toqtalyp, mәselening dúrys sheshimin tabu ýshin, birge taldap kórelik.

S dybysyna arnayy tanba aludy qoldaushylardyng uәji:

- orys tili arqyly engen sózder (seh, sirkuli, konstitusiya) qúramyndaghy S-ny qazirgi qazaq jenil aita alady, әri búl sózder tilding leksikalyq baylyghy, olar kiril jazuymen qalay enip, dybystalsa, ózgertpey, solay latynda da tanbalap, dybystau qajet;

- Ch-gha tanba almaghan kýnning ózinde, S-gha tanba kerek, sebebi kirilde osy әrippen engen shetsózderding sany tym kóp, olardyng barlyghyn iygerip jazsaq, oqyrman ýshin mәtindi qabyldau qiyndap ketedi; 

- S dybysy qazaq tiline jat emes, ol jazuda tanbalanbasa da, tól sózderde (atsa – [atsa], qatsa – [qatsa]) aitylady, sondyqtan oghan arnayy tanba alsa, shetsózderdegi S-ny aiqyn dybystau da, erekshelep jazu da qiyndyq tudyrmaydy;

- A, B, C dep bastalatyn dәstýrge sәikes latyn grafikaly әlipbiydegi alghashqy ýsh әrip qazaq әlipbiyinde de mindetti týrde bolu kerek, ol ýshin S әrpin S-gha arnayy tanba retinde engizu dúrys;

- týrik, әzerbayjan әlipbiyinde, ortaq týrik әlipbiyinde S tanbasy bar. Ortaq týrik әlipby әripterin meylinshe tolyq qoldanu kerek;

- F, V, H siyaqty shettildik dybystardy tanbalaugha әrip alghanda, S-ny almaudyng sebebi joq.

S-nyng tanbasy S әrpin әlipbiyge engizbeudi qoldaushylar uәji:

- S dybysy bar sózderdi iygerip jazu qolayly, sebebi sonda olar últtyq emlemen jazylady da, qazaqsha dybystalatyn bolady, sol arqyly qazirgi qosamjar orfografiyalyq erejening birazy qysqarady, sauat ashushy býldirshinder men ózge tildiler ýshin jazu erejeleri jenildeydi. Qazaq tilinde múnday dybys bolmaghandyqtan, kirildegi jazarman S jazylatyn sózdi jattap alugha mәjbýr bolatyn edi, al latynda S-nyng tanbalanbauy esebinen jazudaghy túrqyn jattap alatyn múnday sózderding sany biraz azayady. Olay bolsa, latynda S-men keletin sózderdi qalay jazghan dúrys? 

S dybysy bar orys tili arqyly engen shetsózderding jazba mәtindegi iygerilgen týrin HH ghasyr basyndaghy alash ziyalylarynyng enbeginen kóruge bolady, biraq ol kezende búlardyng barlyghy derlik aluan týrli núsqada jazylyp jýrdi, mysaly, aghranom/aghronom, aghús/aghúst, aduakat/atbeket, aptamabil/aptomobiyl, aprel/arteli, aprel/әprel/әpirel, ayarystat/ayroplan/aeroliyt/aeroplan, bagon/bagón, Baskal/Paskal, bәnke/banke, bәlshebek/bolshebik, Germaniye/Germen (Álihan Bókeyhan shygharmalarynyng 12 tomdyq tolyq jinaghy, Astana: «Saryarqa», 2013 – Á.B.). 

Dәl osylay S әrpimen keletin orys sózderi de týrlishe tanbalandy: gliytsiriyn/ әpeser (Á.B.), demonystyrasyia/ekispedetsiye (Shonanúly T. Bes tomdyq shygharmalar jinaghy. Almaty: Memlekettik tildi damytu instituty, 2015 – T.Sh.), proeksiya/proportsiye/proportsiyonal/satsiyaldyq (Omarúly E. Ýsh tomdyq shygharmalar jinaghy. Astana: Alashorda, 2018 – E.O.), әksiye/diytsiy metir/ kaperatsye/ konstiytútsiya/ rebolýtsiya/ internatsiyonalizm (E.O.), seq/siylsigradus (E.O.), siypyr/siyfyr (Á.B.), tysyklon-siklon/ Tysarstkoe-Sarskoe (T.Sh.), listvenniysa (Á.B.). 

Bayqaghanymyzday, kiril әlipbii orys orfografiyasymen jazugha mәjbýrlegen kezenge deyingi aralyqta orys sózderin jazba mәtinde iygeru ýderisi alash kezeninde qarqyndy jýrdi, biraq iygeru stihiyaly týrde ótti, birneshe núsqanyng birining ornyghuyna tiltanymdyq mehanizmder anyqtalyp, onyng tilde normalanuyna tarihy mýmkindik jasalyp ýlgengen joq. Tek auyzsha kommunikasiya arqyly iygerilgen sózderding bir núsqasy normagha ainalyp, jazuda orynyghyp ýlgerdi: mysaly, stansiya – stansa/stansy, serkovi – shirkeu. Al jazba kommunikasiyada – mәtinde týrli núsqada tanbalanyp jýrgen orys sózderi jazu arqyly týsinisudi qiyndatqandyqtan, olardy kiril әlipbiyimen oryssha birýlgimen jazu turaly sheshim kóp qarsylyqqa úshyraghan joq.

Sóitip, qazir orys tili arqyly engen sózding barlyghy siyaqty S dybystylary da orys orfografiyasy boyynsha jazylady (sirkuli, sirk, abzas, kvars, trapesiya, konstitusiya). Tilimizde orys emle erejesi boyynsha jazylatyn 14600-gha juyq jalpy maghynadaghy shettildik sózding ishinde 1 310 sózding qúramynda S dybysy bar, yaghny oryssha jazylatyn sózderding 9 payyzynda S әrpi kezdesedi. Olardyn  736-sy –siya qosymshaly sóz, búl S әrpi bar barlyq sózding 56 payyzyn qúraydy. -siya qosymshaly sózder orys tiline europa tilderinen engen, búlardyng barlyghy aghylshyn tilinde -tion týrinde jazylady, [shyn] týrinde dybystalady: emosiya – emotion [ɪˈməʊʃ(ə)n], konstitusiya – constitution [kɒnstɪˈtjuːʃ(ə)n], evolusiya – evolution [ˌiːvəˈluːʃ(ə)n]. Qalghan 40 payyzgha juyq sózdegi orystyng S әrpining ornyna aghylshyn tilinde S (si) әrpi jazylady, biraq olardyng barlyghy da s [sy] týrinde dybystalady: medisina – medicine [ˈmɛds(ə)n], aksent – accent [ˈæksent], asetat – acetate [ˈasɪteɪt]. Orys tilinde S-men keletin sózding bәrinde aghylshyn tilinde S әrpi jazylady, alayda latyndy qoldanatyn basqa tilderde olay emes ekeni belgili: mysaly polisiya sózi til-tilde polisen (shved.), polis (týrik, әzerbayjan), polisiýa (týrkimen), politiet (norveg), poliisi (fiyn), polizia (italiyan), Polizei (nemis), politie (niyderland) bolyp әrtýrli tanbalanady. Búdan shyghatyn qorytyndy: әr til últtyq jazuy arqyly shetsózdi óz ynghayyna qaray iykemdep alady. 

- S-gha arnayy tanba kerek joq dep sanaytyn ghalymdar onyng jiyiligin de negizge alyp otyr. S әrpi qazaq mәtininde qanday jiyilikte qoldanylatynyn A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng filologiya ghylymdarynyng doktorlary, professor Asqar Júbanov pen Ayman Janabekovanyng jetekshiligimen әzirlengen qazaq әripterining jiyilik sózdiginen kóruge bolady (www.tbi.kz // «Qazaq grafemalarynyng jiyilik sózdigi», Almaty, 2018). Grafemalardyng jiyilikti-әlipbiyli sózdiginde 67 451 836 әripten qúralghan qazaq mәtinindegi әrbir jeke әripting jiyiligi anyqtaldy, sonda S әrpining absolutti jiyiligi 81 165, yaghny 70 millionday әripqoldanystan qúralghan mәtinde S 81 165 ret kezdesken,  búl barlyq mәtinning 0,12 payyzyn qúraydy. Atalghan kórsetkish qanshalyqty az ne kóp ekenin týsinu ýshin eng jii kezdesetin A әrpining jiyiligimen salystyrugha bolady: A әrpi 67 451 836 әripten qúralghan qazaq mәtininde 8 630 862 ret qoldanylghan, búl býkil mәtinning 12,8 payyzyn qúraydy. Jiyiligi az әripterding songhy ondyghyn S әrpi bastap túr, odan keyingi jiyiligi tómen әripter: F, V, E, , Yu, H, , Ch, Sh, Yo.  Bayqasanyz, S-dan keyin túrghan F men V әrpinen basqasynyng jetildirilgen jobada tanbasy joq. Al S-nyng jiyiligi F men V-dan joghary boluy onyng -siya qosymshaly sózderding esebinen ekenin angharu qiyn emes. Búl orys tilining tek ózine ghana tәn qosymsha. 

- S-ny tanbalaudyng qajetsizdigi onyng fonologiyalyq mәrtebesimen de negizdelip otyr. S tilimizding negizgi dybysy (fonemasy) emes. S dybysy T dybysynan keyin túrghan S-nyng bir týrlenimi ghana, yaghny S dybysynyng qorshaugha tәueldi aitylatyn renki, mysaly, /atsyz/ - <atsyz> - [atsyz], /hatsandyq/ - <hatsandyq> - [hatsandyq]. Biraq [jansyz], [sandyq] siyaqty qorshaugha tәuelsiz jaghdayda jiylynqy juysynqy, qatan, til úshy-qyzyl iyek S dybysy anyq aitylady. Sondyqtan atsyz, hatsandyq siyaqty sózderde T-nyng aldyndaghy pozisiyada S aitylyp, estilgenmen, jazuda negizgi dybys S tanbalanady, óitkeni qorshaugha tәueldi, derbes maghyna ajyratpaytyn dybys qazaq jazuynyng basty prinsiypi – fonologiyalyq prinsiyp boyynsha jazuda tanbalanbaydy, búl prinsipke sәikes jazuda tek fonemalar tanbalanady. Demek qazaq tilining dybystyq jýiesinde S fonemasy joq; 

- týrik, әzerbayjan, ózbek, týrkimen, qaraqalpaq latyn әlipbiyinde S dybysyna arnayy tanba joq, sebebi búl tilderde de ol sóz maghynasyn ajyratpaydy, derbes dybys – fonema emes. Sondyqtan olarda orys tilinde S-men, aghalshyn tilinde latynnyng S (si) әrpimen jazylatyn shetsózderding barlyghy derlik iygerilip negizinen S tanbasymen jazylady: týrik tilinde: sirk (sirk), kuvars (kvars), çimento (sement), aseton (aseton), gliserin (gliyseriyn), kalsiyum (kalisiy), reseptörü (reseptor), monosit (monosiyt), sitoplazma (sitoplazma) radyasyon (radiasiya); әzerbayjan tilinde: sirk, kvars, sement, aseton, qliserin, kalsium, reseptor, monosit sitoplazma radiasiya. Bireuler ortaq týrik әlipbiyinde S әrpi bar, sondyqtan bizding de әlipbiyde ol tanba bolu kerek degendi aitady, alayda ol әripting mazmúnyna mәn bermey jatady. Ortaq týrik әlipbiyindegi S әrpining orystyng S dybysyna esh qatysy joq. S әrpi týrik, әzerbayjan әlipbiyinde olardyng tilderining fonologiyalyq jýiesine tәn úyan, dauyssyz affrikat [dj] dybysyn (fonemasyn) tanbalaydy. Mysaly, týrik tilinde – san [djan], cami [djamiy], inci [indji], әzerbayjan tilinde - məscid (mәsdjiyd), satıcı (satydjy), təcili (tәdjiliy). Múnday dybys qazaq tiline tәn emes. 

Osy tústa Týrkiya ghalymdarymen 2020 jyldyng 8 jeltoqsanynda bolghan kezdesude Stambúl uniyversiyteti rektorynyng kenesshisi, tiltanushy ghalym Ózdjan Tabaklardyng týrik tilindegi S әrpining qazirgi jastar arasynda aghylshyn tilindegi maghynada qoldanyluy jazba kommunikasiyasynda qiyndyq tudyryp otyrghan faktileri turaly eskertpesin eske sala ketken jón kórindi, mәselen, týrik tilinde klub sózi iygerilgen núsqada kulüp dep jazylady, biraq qazirgi aghylshyntildi jastar ony aghylshynsha club týrinde jazudy sәnge ainaldyryp barady, múny týrik oqyrmany [djlub] dep oqyp, maghynasyn týsinbey jatady. Ghalym bolashaqta osynday qiyndyqqa tap bolmaudyng jolyn osy bastan oilastyru kerek, tól dybystyq jýiede joq bógde dybysty óz tanbalarynyzben bergende jazu qiyndamasa, bógde әlipby әrpin almaghan dúrys degen kenes aitty.

- S ózi kezdesetin barlyq tilderde jasaluy kýrdeli dybys, ol aldynghysy T, songhysy S dybysynyng jasaluyna úqsas toghysynqy jәne juysynqy eki artikulyasiyalyq komponentten qúralady, til ghylymynda múnday dybystardy affrikat dybys dep ataydy. Affrikat dybystardyng kýrdeli qúramyna qarap olardy eki derbes dybystyng qosyndysy, tirkesi dep tanu qate. Affrikat tútas bir dybys, ol óz aldyna maghyna ajyratatyn derbes tildik birlik: mysaly, spiysa jәne spiytsya sózderinen orys tilindegi S sóz maghynasyn ajyratatyn fonema ekenin kóruge bolady. 

Al qazaq tilinde S tek T-nyng aldyndaghy S fonemasynyng dybystyq týrlenimi ekenin aldynda aittyq. Olay bolsa, orys tilinen engen S fonemasyna qazaq әlipbiyine arnayy tanba aludyng negizi bar ma? Arnayy tanba almasaq, S dybysymen keletin shetsózderdi qalay jazamyz degen mәsele tuyndaydy. Ony sheshu ýshin S affrikat dybysynyng kýrdeli qúramyna úqsatyp, ts әriptirkesimen transliyterasiyalap jazugha nemese orys tilinen engen S dybysty sózderding erterektegi iygerilu tetikterine sýienip, S tanbasymen jazugha bolady. Jalpy maghynaly sózder men jalqy maghynaly sózderding jazudaghy tanbalanu prinsipterinde ereshelik bar ekenin eskerip, S dybysy bar shettildik kisi esimi men jer-su atyn transliyterasiyalau prinsiypimen, mysaly, Tsehovoi, Tsarevitş, Tsaritsino al jalpy maghynaly sózdegi S-ny S tanbasy arqyly beru útymdy bolmaq. Búl, ozyq jazulardaghyday, onomastikalyq ataulardaghy qújattyq dәldikti saqtaugha mýmkindik beredi әri sózdi iygeru mehanizmin iske qosady. Mysaly, aghylshyn, fransuz tilinde, qazaq tilindegidey, S dybysy joq, sondyqtan olar orys tilinen tilinen engen S dybysy bar sózderdi ts әrip tirkesimen  tanbalay beredi: Sarigrad – Tsargrad, ts әrip tirkesin orystyng qatang affrikat S dybysyna mýlde úqsamaytyn jalang úyang dybyspen aitady. 

- ózge tilge tәn dybys tanbasy F, V әripterin alghanda, S-ny nege «shettetemiz» degen pikir jii aitylady. Birinshiden, S dybysy qazaq tilinde ghana emes, kóp tilderde joq, al F men V tek orys tilinde emes, basqa da kóptegen shet tilinde bar. Ekinshiden,  F, V әripteri tanbalap túrghan dybys pen S әrpi tanbalaytyn dybystyng arasyndaghy aiyrmashylyq osy dybysy bar sózderding iygerilip jazylghan grafikalyq túrqynyng kózshalymgha jenil, jazudaghy keskinining mәtin ishinde tanymal bolu dengeyimen ólshenedi. Mysaly, F dybysynyng tanbasyn әlipbiyge almay, ony P nemese B týrinde iygeru tetigi boyynsha jazyp, futboldy putbol/butbol (putbol/butbol), federasiyany pederasia/bederasia (pederasiya/bederasiya), fakulitetti pakültet/bakültet (pakulitet/bakulitet), fotondy poton/boton (poton/boton), farfordy parpor/barbor (parpor/barbor), fosfordy pospor/bosbor (pospor/bosbor), fayldy pail/bail (payl/bayl), fitnesti pitnes/bitnes (pitnes/bitnes) týrinde tanbalasa, búlardyng túrqy mәtinde tanylmay ketedi. Sonymen birge F dybysymen engen arab, parsy sózderin týgeldey P-men tanbalau qazirgi kýni mýmkin emes, býgingi jazarman qauym Farabiydi Parabi, Fzuliydi Pzuli, Fatihany Patiha dep jazudy qabyldamaytyny anyq. Sol siyaqty V-men keletin sózderdi de iygerip, U-men vakuum – uakum (uakuum), validol – ualidol (ualidol), nemese B-men konverter – konberter (konberter), validator – balidator (balidator) dep jazsa, búl oqudy qiyndatady. Búlar kózshalymgha birden týsinikti bola ketpeydi. Demek, F men V iygeruge qiyn әripter, sondyqtan әlipby qúramyna alyndy. Al S tek orys sózderinde kezdesetin sebepti iygeruge ynghayly dybys. Búl affrikat dybystyng kýrdeli qúramyndaghy songhy elementinin, yaghny S-nyng tanbasyn alyp jazsa, shetsózder mәtin ishinde tanylady, onyng túrqy kózshalymgha auyr tiymeydi, sóitip, qazaq tilinde iygerilgen sóz sany da artady, әri búl sózder týrki tilderinde de osylay jazylady, sóitip ortaqtýrkilik terminder qalyptastyrugha bir mýmkindik jasalady. Búghan kóz jetkizu ýshin, jetildirilgen әlipby jobasymen jazyp, qarap kórelik.

Mysaldar jenil tanylyp túr, grafikalyq keskini oqyrmandy oilandyrmaydy, týpnúsqa tildegi túrqynan erekshe alshaqtaghan joq, dybystaluy da úqsas. Sonymen birge dybystaluy tilimizding aitylu normasyna da ýilesedi. Sonda latyn әlipbiyimen sauat ashqan úrpaq S-men keletin sózding bәrin qazaqsha jazyp qana qoymay, qazaqsha dybystaytyn da bolady.

- S dybysynyng әrpine latynnyng S tanbasyn aludyng taghy bir qolaysyzdyghyn professor Qúralay Kýderinova bylay kórsetedi: «S әrpining atauy qanday bolady? Mysaly, bizdegi dauyssyz dybys әripterining atauy ózinen keyin qysang ezulikti qosyp jasalady: /Q/ әrpi [qy], /S/ әrpi [sy], keyde qysang ezulik aldynan qosylyp, mysaly, /R/ әrpi [yr], /L/ әrpi [yl] dep atalady. Al latynnyng S әrpin әlipbiyge alatyn bolsaq, ony ne dep ataymyz? Mýmkin núsqalar – [sy], [siy], [sy], qaysysymen ataymyz? Búlardyng eshqaysysy da bizding әlipby jýiesine sәikespeydi, sebebi [siy] deuge bolmaydy, búl aghylshyn tilindegi atauy, [sy] da bizdiki emes, orys tilindegi әrip aty, eng dúrysy [sy] bolar edi, biraq ol bizdegi S әrpining atymen birdey ghoy. Sonda S-men birdey atalatyn taghy bir әripting әlipbiyge keregi qansha? Múny qazirgi orys sózderining jazyluyn oilap qana kerek dep otyrmyz, basqasha aitqanda óz basymyzdy ghana oilap otyrmyz. Al әlipby bolashaqty oilap qúrylu kerek. Osy kezge deyin S-men jazyp jýrgen sózderding aityluyn saqtaudy oilap, bolashaqta búl әripting qyzmeti әlsireytinin eskermey otyrmyz. Aldaghy uaqytta sózderdi orys tilinen nemese orys tili arqyly emes, roman-german tilderinen tike alatyn bolamyz, sonda ondaghy C әrpimen keletin sózderdi qalay tanbalaymyz degen mәsele dauly bolayyn dep túr, óitkeni biz әlipbiyimizdegi latynnyng /S/ nemese /S/ eki әrpining birin tandauymyz kerek bolady. Múnday tandaugha jolyghyp, bizding oilanatynymyzdyng sebebi ol kezde sanamyzdan orys tilining S degen әrpining joghalatynymen baylanysty, búl әrip kirilde qalady emes pe? Mysaly, medisina sózin búryn estimegen bolyp elesteteyikshi. Medisina degen sóz aghylshyn tili arqyly janadan endi delik, al búl sóz aghylshyn tilinde [ˈmɛds(ə)n] bolyp qazaqtyng sana, sen siyaqty sózderdegi bastapqy S dybysy arqyly dybystalady, al jazuynda latynnyng S әrpimen beriledi. Eger biz qazir әlipbiyge S әrpin alghan bolsaq, onda búl aghylshyn sózin sonyndaghy dybystalmaytyn E әrpimen, yaghny aghylshyn tilining emlesimen medicine dep tolyq jazuymyzgha tura keledi, óitkeni S әrpin alyp túryp, sózding grafikalyq obrazyn shala bere almaymyz, E-ni de jazyp tolyq alamyz. Al búl óz kezeginde qazaq jazuynyng endi orys orfografiyasymen emes, aghylshyn orfografiyasymen qosamjarlyghyna әkep soghady. Aghylshyn tilining ekspansiyasyna úshyramauymyzgha kepil bar ma?» (avtordyng 13.03.2020 jylghy Orfografiyalyq júmys tobynyng keneytilgen otyrysyna joldaghan audiojazbasy).

Sonymen, qoryta aitatyn bolsaq, kirilsheden S әrpimen tanabalanyp engen sózder birynghay S әrpimen jazylady. Al aghylshynnyng S әrpin últtyq әlipby qúramyna almay-aq, ony pernetaqtagha ornatu arqyly dәieksóz prinsiypimen (sitattyq) jazylatyn sózderdi tanbalaugha qoldanugha bolady. Sóitip, S әrpi Ww men Xh siyaqty últtyq әlipby qúramyna alynbaydy, biraq pernetaqtada týimeshesi bolady. Búl mәselening ghylymy negizi kez kelgen dybystyq-әriptik jazuda әlipbi, grafika jәne orfografiyanyng bolatynymen baylanysty. Eger әlipby belgili bir retpen ornalasqan әripter jýiesi bolsa, grafika osy әripterding dybystyq mazmúnyn nemese ózara tirkesken birneshe әripting transliyterasiyalyq mazmúnyn kórsetedi, al orfografiya sózderding jazu normasyna sәikes tanbalanuyn retteydi. Sonda atalghan tanbalardyng qazaq jazuyndaghy qoldanysyn әlipby men grafika emes, orfografiya rettep, reglamentteydi. 

Anar Múratqyzy Fazyljan

Abai.kz