Beysenbi, 29 Shilde 2021
Anyq 1857 2 pikir 14 Sәuir, 2020 saghat 11:43

Últtyq ruhany janghyru Otanyndy tanudan bastalady

Ruhaniyat degen sózdi estisem, últ-ziyalylarynyng úrpaghyna qaldyrghan ónege-ósiyeti, babalar amanaty, últtyq tanym-bolmysy kóz aldyma elesteydi. «Men qanshalyqty ruhany baymyn» nemese «Janyma qanshalyqty ruhany azyq berip jatyrmyn» degen súraqtardy qosa qoyamyn ózime.

Sanany túrmys biylegen zamanda ómir sýrip jatyrmyz, qala berdi kýn sayyn damyghan tehnika, san qúbylghan qogham bar. Osynau dýrbeleng zamanda men, jetpeytin uaqyttyng qaysysyn ruhany janghyrugha arnamaqpyn dep tolghanatynym qúpiya emes. Dese de, osydan ýsh jyl búrynghy Elbasymyzdyng qoghamnyng ruhany ilgerileuine jol ashqan bir ghana baghdarlamasy – qanshama jas órenning ómirine ong ózgeris әkelgenin oilasam, shattyqtan shat-shadyman kýy keshemin. «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» maqalasynyng ózi kózi ashyq, kókiregi oyau jasqa dem berip, qazaqy tanymyn keneyte týsedi. «Auruyn jasyrghan óledi» demekshi, jasyryp qaytemiz, jeti atasyn bilmeytin jigersizder, tarihyn tanymas talayy bir top jas qauym bar. Biz sóz etip otyrghan baghdarlama, olargha da әser etip, bir uaqyt bolsyn qany ghana emes, jany da qazaq ekenin eske salsa kerek. Sózimizding dәleli bolsyn, men keshegi – student, býgingi – qyzmetker retinde «Ruhany janghyru» baghdarlamasynyng «Mening elim» bólimi boyynsha qay bir jyldary qazynaly-bazynaly Ontýstikke barghan saparymyz jayly az-kem aita ketsem deymin. 

Arqanyng ayazynda, Saryarqanyng samalynda ósken bizdey Soltýstik ólkening órenderi Ontýstikke at basyn búryp kórmegen edik. Sol jyldary uniyversiytet basshylyghynyng qoldauymen hәm elimizding tarihy oryndaryn tanu maqsatynda Ontýstik Qazaqstan oblysyna sapar shektik. Syr eli, jyr eli Qyzylordadan bastalghan sapar, tarihy tereng Týrkistan, shyrayly qala Shymkentpen jalghasqan edi. Jogharyda aitqanymday, Shyghysy bar, Batysy bar, Soltýstikting jastary, búryn kelip kórmegen, tek kitaptan oqyp, suretten kóretin Qorqyt baba jerlengen jerdi, Qoja Ahmet Yassauy men Arystanbab kesenesin kórgende, Qazaqstan deytin san ghasyrlyq tarihy bar mamyrajay mekende tughanyna quanyp, ómir sýrip jatqanyna Tәnirge tәube degenin óz qúlaghymyzben estidik. Tariyhqa bay Taraz shaharyna baryp, Aysha Biybi kesenesin kórip, tarihtan taghylym alghan zamandas qúrby qyzdarym - qazir shashynan sholpysyn tastamaydy. Qonaqjay halyqpyz ghoy, Shym qalanyng agharman peyil, airyqsha yqtiyarly qonaq kýtu әdebin angharghan dostarym - әli kýnge deyin kórise qalsaq, shyny-ayaq shaysyz jibermeydi. Qyzylordanyng kýmis kómey әnshi, jyrau-jyrshylarynyng әn-termelerin tyndaghan tetelesim - býginde dombyra ýirenip, halyq әnderin tyndaudan jalyghar emes. Minekey, osynday san týrli sanaly is-әreketter men ózgeshe ózgerister jastardyng naghyz ruhany janghyryp, ruhany óskenin kórsetpey me? Endeshe, osy rette elimizge engen baghdarlamagha, engizgen Elbasygha san mәrte alghys aitamyn. 

Angharsam, Ontýstikke jasaghan sayahymyzgha ýsh jyl tolypty. Uaqyttyng qaytip zymyransha ótip, synaptay syrghyp jatqanyna qayran qalamyn. 

IYә, baghdarlamagha da ýsh jyl tolyp otyr. Men búl baghdarlamamen qosa, Elbasynyng keyingi jariyalanghan maqalasynyng biri «Úly dalanyng jeti qyry» syndy últtyq sipattaghy dýniyelerding әli talay jastargha jol siltep, talay qauymnyng ruhany órleuine septigin tiygizerine senemin. Tileulespin jәne. Óitkeni býgingi tarihyn tanyp, elin sýier jas buyn – ertengi elining irgetasyn qalar er. 

Tolghanay Nasihatqyzy

Euraziya Últtyq uniyversiytetining Áleumettik jәne azamattyq damu departamenti, Jastarmen júmys bólimining agha mamany 

Abai.kz

2 pikir