Beysenbi, 3 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133887. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Ádebiyet 2195 4 pikir 16 Sәuir, 2020 saghat 14:52

Domalay

                            ("Men ­– jyndymyn – 2" romanynan tarau)

IYә, iyә, Almatynyng әr kóshesi, әr púshpaghynda mening jastyq shaghym shalyqtap jýr. Kóz jasym da talay tamghan, óksigim de janghyryp túr. Qiya alar emespin. Oibay-au, basqasyn qisang da, Almatynyng gauhar monshaqtay jarqyraghan myna kóshesin qalay qiyarsyn! Fur... tifu, ýirenip qalghan auyz qisandauyn qoymaydy eken ghoy, qaydaghy Furmanov, ketsinshi әri qyp-qyzyl kommunist albasty, ainalayyn ózimizding Núrekeng atyndaghy she, Nazarbaev danghyly! Búryn bәlshebek-komissardyng tozghan shiynelindey súrqay, sýrensiz kóshelerding biri edi. Qazir qanday? Almatynyng kir shapanyn oray bughan gauhar kózdi altyn kisening naq ózi. Aynalasynan aidyny asyp  asqaqtap túr. Allam-au, osy kóshening atyn ózgertedi degende, jetim kýshiktey shabalandap qarsy shyqqannyng biri men emes pe edim. Qúday jyndy ghyp qoyghan song ne shara. Áytpese maghan ne joq desenshi. Áy, songhy uaqytta әneu "Dat" degen qazitke tym kóp shúqshiyp ketip em, jýdә pomaydy ekәn dә! Bar kesel sodan júqty. Lenin bapam "Religiya –  apiyn" dep tegin gәp qymaghan ghoy. Myna "Datyn" dәp religiya eken, ózi shala miymdy shayqap, núqyl shalap qyp jiberdi týge. Tyliponyma "oybay, jetinder, kóshening atyn ana kisining atyna ózgertkeli jatyr, odan da Altynbekting ne Zamanbekting atyn bersin. Talap etemiz, jinal, júrtym!" degen sәbshenie kelgen son, kezekshiligimdi Ómirzaqqa tastay sap, baraholkanyng auzy-múrynynan shyqqan kók avtobusyna jarty tabanymdy jabystyryp qústay úshayyn. Eki bútym eki jaqqa taltandap, entigimdi basa almay aitylghan jerge edirendep jetip kelsem, jol jóndeushilerden basqa beysauyt jan adam joq. Ne isterimdi bilmey erbiyip ary túrdym, beri túrdym. Aryldap-daryldaghan tyhnika. Úzyn moyyn ekskovator jyndanghan jiraftay  arsighan tisimen asfalitti qarsh-qarsh shaynap qoparyp jatyr. Shynjyr taban bulidozer qirandyny izinen sypyra kýrep, Kamazding qorabyna serpe laqtyrady. Qos jiyek typ-tipyl. Juan-juan emender men terek-qayyndardy tisi saqyldaghan pilorama qyrqay qyrqyp, bauday týsirip barady. Jarty-aq jyl búryn júnttay ghyp jóndegen jol. Oi-shúnqyrynan mashinanyng kótenishegi ýziler qotyr kósheler tolyp jatqanda, dúp-dúrys jerdi býldirip, búlardiki ne qastandyq. Ózi búzyq qanym búrq etip basyma tepti. On jetinshi jyly Ketramporda bronepoezding tóbesinde túryp ap úrandaghan   Lenin bapam sekildi, jol jiyegindegi qiyrshyq tastyng ýiindisine qarghyp shyqtym da, tas týiilgen júdyryghymdy kókke sermep, aighay saldym:

– Ei, vrediyteli, konchay bespredel! Búl ne súmdyq, toqtat kәne!

Mening ash kýshiktey shәnkildegen shәuilimdi  úly sýren u-shudyng arasynan kim estisin. Tek ekskovatorshy tisi aqsiya maghan qarap, samayyn súq sausaghymen búrghylady. ­

Kóp ótpey qarsylyq aksiyasy belsendilerining aldy da jetti sýrinip-qabynyp. Kirden jyltyraghan qonyr plashynyng bir etegin belindegi kendir jipke qystyryp, bir etegi salbyrap, shoynanday basqan qysyq kóz, sary jigit enteley kep toqtady. Tóbesine tútqan qos kók shar  kókke úsham dep jelmen jaghalasa júlqynady. Býiirine qyzyl markermen "NET!!!" dep jazyp alypty soydaqtatyp. Entikkende eki ezuindegi eki-ekiden edireygen sarghysh qyl japyryla qúlap jelp-jelp etedi.

– Nemene, ketip qalghan ba bәri núqyl?

– Basqa eshkim kelgen joq.

– Shyly osy. Aytyp alady da, ózderi búghyp qalady... Toqta, – dedi qaltasynan telefonyn alyp. – Sәbshenie keldi. – Mә-ә-ә! – Auzy júdyryq kirip ketetindey ashylyp qaldy. – Beker kinәlappyn ghoy. Áktibisterding bәrin palisa týnde baryp ýiinen ústap әketipti. Bәse desem... Osy palisa erteng soghys bosa, jaumen óstip aiqasa ma eken ei?.. ­ Men qoryqpaymyn, sary biyletim bar, maghan po hoy moroz!

Ol da men sekildi jyndy eken. Bratanymdy kórgendey quanyp kettim. Qol alysyp amandastyq.

– Múnda ne ýshin keldin? – dedim bratanyma.

– Ne ýshin bolushy edi? Balyq ýlestirip jatyr ma eken? Ádildik ýshin! Áytpese tiri adamgha kóshe beru degen núqyl masqara emes pe? Odan da Altynbekting atyn bersin!

Oy, Alla, jyndylardyng bәri birdey oilaydy eken ghoy. Bratandy taghy da qúshaqtap, arqasynan qaqtym. Biz shýnkildesip túrghanda, taghy eki piyketchik keldi bir-birimen soqtyghysa shayqala basyp. Týte-týte ýrpiygen qaugha saqaldyng arasynan kózderi men múrynnnyng úshy jyltyrap әzer kórinedi. Tóbelerine yzyn- yzyng ýiirilgen kók shybynnan qolshatyr kóterip, sasyp-mýnkip jel jaghymyzgha túra qaldy. Bomjylar eken. Furmanovting bas jaghyndaghy su aqpaytyn shluzdi kópten beri baspana ghyp jýrse kerek. Sony búzyp tastaghangha narazlyq bildire kelipti.

– Mine, az-zamat! – dedi bratan ekeuining qolyn kezek qysyp. – Elimizde demokratiyany qorghaytyn tórt kýresker bar eken. Ýsh adam – kollektiyv. Biz – tórteumiz! Áydә, ne túrys!

Asay-mýseyin saylap kelgen eken, moynyndaghy kenep dorbadan ýshbúryshty kók jalausha alyp әrqaysymyzgha ýlestirdi. Tórteumiz dereu qol ústasyp, jalaushalarymyzdy jelbiretip, "NET!" dep jazylghan shardy tóbemizge kóterip kósheni kóldeneng kesip túra qaldyq. Júdyryghymyzdy týie kókke búlghap aighay saldyq:

– Biz qarsymyz! Doloy korrupsiya! Jasasyn demokratiya!

Bomjynyng bireui qarsy ýiding qabyrghasyndaghy jazudy kórip:

– Attan, Amantay kaje! – dep jiberdi.

Alghashqyda dauysymyz shashyrap bey-bereket shyghyp edi, bratan jalau ústaghan qolyn diriyjer bop ondy-soldy erbendetken song jorghamyz týzelip, birte-birte Amerikadaghy piyketke shyqqan negrlerdey bir yrghaqpen әuendete úrandattyq:

– Biz qarsymyz... qarsymyz! Jasasyn demokratiya, jasasyn!.. Jasasyn!

Kóshedegi andaghaylap jybyr-jybyr órgen mashina prujinaday syghylyp bir-birining qúiryghyn iyiskey baj-baj etip toqtaydy. Klaksonyn qanqyldatyp, terezege shaptalghan auyzdar qisandap, kózder ejirendep bizding qos qaptalymyzdan jyryla qashyp zu-zu etedi. Ókinishke oray, piyketimiz úzaqqa sozylmady. Boyyndaghy mәngilik qozghaushy kýsh – barmatuhanyng qyzuyna úrannyng jeligi qosyldy ma, elirip alghan bomjynyng bireui unitazdyng shúnqyrynday mýnkigen auzyn aranday ashyp aighay salghany:

– Allah-ahbar!!!

Sol-aq eken rasiya sanqyldap qoya berdi:

– Terrorister! Qorshandar! Ústandar!

Ár bútanyng týbinen, әr ýiding qalqasynan top-top әsker sau etip órip-órip shygha keldi. Aynaladaghy qalyng aghash qalyng soldat bop qaptap kele jatqanday zәrem úshty. Avtomat asynyp, kaska, bronejiylet qúrsanghan, mulitfilimdegi ninzaday, kemi bes jýz omon jan-jaghymyzdan tap berdi.

– Shuher! – dedi bomjynyng biri jan dauysy shygha shynghyryp. Tanertengi "utrennikte" "Aygólek" biylegen detsadtyng býldirshinindey qol ústasqan tórteuimiz shoshyghan shildey shar etip tórt jaqqa shashyradyq. Qashqanmen qútqarsyn ba, әr qaysymyzdyng ýstimizge bir-bir mәshin kómir tóge salghanday, tórt jerde tórt qara tóbe ýiildi de qaldy. Basqalardy bilmeymin, óz basym asfalitting bújyr betin sheksiz mahabbatpen shóp etkizip bir sýiip alghannan keyingisi óltirseng de esimde joq, kólkigen kók túman. Tek miymnyng bir qiyrynda jay oghynday jarq etken jalghyz sәule: "Alla-ay, bizding qaruly kýshterimiz netken aibyndy edi, eger syrttan jau shabuylday qalsa, mynanday qúrsanghan qaharymen bir-aq sәtte tas-talqanyn shygharady eken-au! Áy, qanday jauyz bolsa da, jýregi daualay qoymas!" degen mereyli sezim ghana... Bir kezde kirpigimdi qimyldatsam, qaranghy týnde, aq besikting ýstinde terbetilip jatyrmyn. Núqyl sәby bop ketkendeymin be tegi, qalay ózi? Áne-mine aq mamashym eljiregen meyirimdi әuezimen: "Áldiy-әldi, aq bópem. Aq besikke jat, bópem. Qúnan qoydy soya ghoy. Qúiryghyna toya ghoy!.." dep әndetetindey jýregim lýpildep, kózime jas ýiirildi. "Ma-ma!" dedim kýbirley kemsendep.  Áldebir ayaly alaqan eki tósimdi sipalady, onda kóp túraqtamay qos býiirimdi jybyr-jybyr týrtkiledi. Sayahatyn jalghastyryp, barghan sayyn tómen syrghyp barady. Qúldilaghan qol sumandap kelesi sәtte qúiryghyma jabysa ketsin. Boyym dir etip tiksinip qaldym. Endi bolmasa, әtpishimnen shap beretindey eki bútymdy qysa qoyghamyn jalma-jan.

– Eshtene joq qoy, әt-tana nәlet! – dedi úrtyn toltyryp qompyldaghan ókinishti daus.

– Temeki de joq pa? – Shinkildegen dauys ózeurep ýmit ýzgisi keler emes.

–  Joq!

– Tylipony da joq pa?

– Eki ghasyr búrynghy "Nokia".

– Qúrsyn, qol bylghap qaytemiz... Múnday jerge boylay qayyrshylar jinalady emes pe!

Sóitsem, qalta aqtarghan qoldar eken "mahabbat" massajyn jasaghan. "Avtozak" tórine tósek sap, "әldiy-әldi, bópem-ay" dep terbetip keledi.

Pogrebtegi kóktegen kәrtóshkening sabaghynday aqboryq, irkildegen tergeushi aty-jónimdi súrap, qolyndaghy qalamy qaghazdyng jarty betine deyin jorghalap baryp toqtady da, ýstelding shetinde bir qyryn otyrghan maghan sýzetin búqaday byghyr moyynyn búrdy:

– Piyketke ózing shyqtyng ba, әlde bireu ýgittedi me?

– Ózim.

– DVK-nyng mýshesising be?

– Ol ne? Detskiy voleybolinyy klub pa?

– Bilmey qalghanyn! – Aqboryqtyng osqyrnghanda, deldiygen kensiriginen "jorghatayy" aq qúrttay bir jylt etip qaytty. ­– Óitip búltaqqa salma!

– Óllә-billә, shyn aitam?

– Ol – ana shette jýrgen qashqynnyng terroristik úiymy! Oghan qatysyng bolsa, óz obalyng ózine. Bizde bәrining tizimi bar. Bayqa, bәribir anyqtaymyz.

– Qúrsyn, oghan mýshe bolghansha, Núr-Otangha kirmeymin be!

– Oghan sendeylerdi alady dep kim aitty?

– Pishtu, almasa qoysyn. Maghan kerek edi sonyn!

– Áy-әi, bayqap sóile! Sayasy jaghynan búzylghan adamsyng ghoy ózi? Piyketke ne maqsat kózdep shyqtyn?

– Ádilet izdep.

– Taptyng ba?

– Tabamyn. Tapqansha izdey beremin!

– Demek, mitingke bara berem deysing ghoy?

– Bara beremin.

– Barugha zanmen tiym salynghanyn bilemisin.

– Men qarsymyn!

– Sen qarsy bolghannan eshtene ózgermeydi. Sen – halyq emessin!

– Halyq degen men. Mening kelisimimsiz onday zandy kim shyghardy?

– Deputattar. Halyq saylaghan deputattar.

– Olardy halyq saylaghan joq. Jogharydaghy kóke otyrghyza salghandar. Qoldaryn kóterip-týsirudi ghana biledi...

– Doghar sózdi! – Aqboryq jigit júp-júmsaq júdyryghymen ýstelding betin bylq etkizip týiip qaldy. – Ne sandyraqtap otyrghanyndy bilemisin?

– Bilemin. Shyndyqty aityp otyrmyn!

Aqboryq salbyraghan búghaghy býlk-býlk etip týkirigine shashaldy:

– Sen ózi eshekting miyn jegenbisin, әlde jarymespising sóz úqpaytyn?

– Eshekting miy tәtti bolady deydi ghoy, jemegenime ókinip jýrmin, – dedim yrjiyp. – Keshiriniz, saudyng sózin jyndy úqpaydy degen ras eken, jýdә! – Qaltamnan alyp "sary biyletimdi" kórsetip em, "qap, baghanadan bergi bosqa ottap qor bolghan esil sózim-ay" dedi me, tergeushim bolbyraghan appaq beti lap qyzaryp, esik auzynda túrghan serjantqa qolyn ashulana  siltedi:

– On eki sótkege!

Týrmege kirgizerde túlaboyymdy týgel tintkiledi. Konservi men syranyng qaqpaghyn ashatyn on eki basty anshy bәkim bar edi, soghan qosa belbeu men bәtinkemning bauyna deyin sheship aldy. Kirden jyltyraghan kenep dorbamda altynshy romanymnyng ózim týptegen qoljazbasy jýretin.

– Búl ne qaghaz? – dedi ashang jýzdi, qushyq iyq serjant.

– Óz jazghandarym.

– Kitap kirgizuge bolmaydy. Sayasy birdene boluy mýmkin.

Bir jaqsysy, bәrin tirkeydi eken. "Belbeu, eki shnur..." dep alghan zattaryn týgel tizip qolhat berdi.

Sonymen, hosh, auy tizeme týsken shalbardyng yshqyryn bir qolymmen ústap, bauy joq, eki razmer ýlken bәtinkemdi qorp-qorp basyp kazarmagha kirip barghanmyn. Qyryq jyl juynbay teke sasyghan bomj qúshaqtay alghanday boldy. Ter, shuash, temeki iyisi ii-qii aralasqan ashy qolansa kózimdi ústaraday tilip týsti. Saltanatyma sýisingen aboriygender gu etip hosh kónilmen qarsy aldy:

– Oho, qatarymyz taghy bir qyranmen tolyqty!

Qaz-qatar tizilgen qos qabat temir kereuetter dәlizining kóz úshynda búlanytqan túiyghyna tas sýiretkendey taltandap jetkenshe, jymiya, jymsiya qadalghan kózderding súr jebesi onymnan da, solymnan da osqylady. Birine de qyngham joq, has batyrday qasqayyp, saltanatty marshpen orynyma keldim de, qyran ekenimdi dәleldep, tory jerge tiygen astynghy tósekke jalp etip qonaqtay kettim.

Ekinshi kýni әlgi tanys serjant qasyma keldi. Ezuinde júqalap jaqqan jyly kýlki bar siyaqty. Ýni júmsaq:

– Zattarynyzdy alyp jýriniz.

Jeke kameragha jayghastyrdy. Eki kisilik orynda jalghyz ózim. Bir qaptaly qabyrghagha bekigen shaghyn jayma ýstelge qarsy qarap otyrdyq. Mening qoljazbamdy әdemi sellofan múqabamen qaptap alghan eken, aldyma qaray jyljytty:

– Oqyp shyqtym.

– Shyn ba? – dedim airan-asyrym shyghyp.

– Shyn!

– Bas kiyimindi sheshshi! – dedim әi-shәy joq. Jigit betime bajyraya bir qarap, kartuzyn qolyna aldy. – Oi, Alla, basyng bar eken ghoy! – Tanyrqap tandayymdy taqyldattym. Bas bolghanda qanday! Naghyz Sokratqa bitken bas: shalqaq, som shúide, qos shekesi búltighan keng manday. Qysqa shashyn shekekliginen jaryp taraghan. Jigit myrs etip kýlip jiberdi:

– Oi, agha, siz de aitasyz-au. Basy joq adam bola ma?

– Qaydan bileyin, mentterde bas bolmaydy, kartuzdy moyynnyng jalghasyna kiygizip qoyady eken deydi ghoy. Ózim de solay bolsa, solay shyghar dep oilaytynmyn.

– Týu, әbden sýmireyttiniz ghoy! El ne demeydi?

– Basy bolsa, nege oilanbaydy, nege kórmeydi, nege jýregi selt etpeydi, nege bireu aitaqtap "hayt!" dese, it siyaqty tarpa bas salady?..

– Bәri birdey emes shyghar.

– Áy, qaydam?.. Jaraydy, әzil sóz ghoy. Biraq óz qúlaghyma ózim senbey túrmyn. Shynymen oqydyng ba?

– Oqyghanda qanday. Eki kýn boyy bas alamay oqyp shyqtym. Vo! – Serjant ezui jayylyp, basbarmaghyn qayqaytty.

– Oi, Alla, mentting de kitap oqityny bolady eken-au! – dedim shynymen tanghalyp.

– Nege olay deysiz? Kitap oqityn bir kisi mendey-aq bolsyn!

– Onda nege ment bolyp jýrsin?

– Jan baghu kerek qoy, agha.

– Biliming bar ma?

– Filosofiya ghylymynyng kandidatymyn. Dalada qaldyq. Osynyng ózine tanystyqpen kirdim.

Men kóripkeldik jasap, basymdy shayqadym:

– Áy, bauyrym, búl jerde de kóp túraqtatpas!

Serjant kózi jypylyqtap shoshyp ketti:

– Qoyynyzshy, agha! Qúday saqtasyn!

– Bilimdisin, oqisyn, janyng júmsaq. Mine, men siyaqtylargha ayaushylyq bildirip otyrsyn... Olargha onday adam kerek emes.

– Sonda ne istuim kerek?

– Olardyng ózi siyaqty bol.

– Ol qoldan kelse... Jaraydy, agha, bir jóni bolar... Kitabiniz keremet endi! Qalay qisyndyryp jazghansyz?

– Men qisyndyrgham joq, ómirding qisyny sol.

– Ómir sonday bolghanmen, bәri sonday qiystyryp jaza almaydy ghoy. Bir kýlip, bir jylap, ómirding ishinde jýrgendey boldym! Jalghasyn jazasyz ba?

– Mine, osy otyrghanda ekeumiz bolashaq kitapting betterin jazyp otyrghan joqpyz ba!

Jigit meni bir әulie kórip tabynyp otyr.

– Siz shygharmalarynyzdy qalay jazasyz, shabyt qysqanda ma, әlde mashyq pa?

– Men eshtene oilamaymyn, tek jaza beremin.

– Qalay?

– Abay atam anda-sanda qasyma kep, qúlaghyma sybyrlap túrady. Men tek sony jazamyn.

– Qoyynyzshy, onday bola ma eken?

– Basqany bilmeymin, ózimde sonday.

Serjant sener-senbesin bilmedi. Ázildep túr ma әlde mәjinsýrey  bireu me degendey eki oily keyippen betime qaraghan. Ile dәlizden: "Serjant Dauylbaev!" degen әmirli dauys estilip, ornynan apyl-ghúpyl ata jóneldi.

Jigitting aty Aqylbek eken. Kórgen jerde iltifat bildirip, qoldan kelgen kómegin jasap jýrdi. Keyde "Egemen", "Kazpravda", "Liyter" sekildi gazetterdi әkep beredi. "Múndaylardy oqymaymyn. Maghan "Dat" pen "Jas Alashty" әkep ber" desem, "Oybay, agha, ondaylardy bizge ústaugha bolmaydy!" deydi.

Tanerteng bәrimizdi aulagha shygharyp sapqa túrghyzady da, on-jiyrmadan bólip әr jaqqa júmysqa әketedi. Bireuler әkimattyng núsqauymen aryq arshyp, kóshe sypyrady. Endi bireuler bastyqtyng dachasyna baryp, ogorodynyng shóbin júlady, tualetin qazady. Men eki kýn sement tiyep belim shoyyrylyp túra almay qalgham. Aqylbek ol azaptan qútqaryp, týrmening óz ishine alyp qaldy. Aula sypyram, tualet juam, qaghaz, qoqys jiyp kýni boyy týrtinshektep jýremin. Ýsh uaqyt tamaq ishemin. Maghan múndaydy kim beripti: azanda – bir qalayy kýreshke qara shay, eki tilim arpa nany, bir jaghym margariyn; týste – tary botqa, kilikanyng kózi ghana dóngelengen balyq sorpasy, ne qasyghynmen quyp jýrip bes talyn әzer ústaytyn búrshaq sorpasy; keshke – taghy da botqa... Keybir kepiyet atqandar: "әket juyndyny!" dep múrynyn tyrjityp iyterip tastaydy. Ondayda maghan jaqsy, sypyryp-siyryp soghyp alam. Vot doraqtar ә, botqa, búrshaq degen qayta asqazangha jenil, paydaly emes pe, dәrigerler osylardy jeu kerek dep әdeyi diyetagha otyrghyzbay ma. Búryn qalay bilmey jýrgenmin, týrme degening kurort eken ghoy әnsheyin! Terezesi syghyrayghan qara-kólenke  kamerada jalghyz ózim. Sharday shermiygen qarynymdy sipap qoyyp, bor-bor kekirip, zenbiregimnen dar-dar zalp berip tory shiqyldaghan temir kereuette kerilip jatqanym. Az kýnde et jiyp búltiyp, toralyp aldym, bir qolymmen ústap jýrmesem týsip ketetin shalbarymnyng yshqyry endi tyrsiyp myqynyma әzer jetip túr. Keyde unitazdaghy sugha ne taualetting qabyrghasyndaghy jyltyr, qara kafelige ýnilsem, Goncharov sipattaghan meshan-burjuy Oblomov sekildi eki beti shiqanday kýili bireu kýlimdey qaraydy.

Qyrsyqqanda, on eki kýn orystyng raketsynday zu etip óte shyqpasy bar ma qas-qaghymda. Dәl on eki kýn, nól-nól minut soqqanda, kezekshi poliysey temir esikti saldyr-kýldir shalqasynan ashyp:

– Arestant Sheghirov, qamaq merziminiz bitti. Zattarynyzdy jinap shyghynyz! – dedi. Tóbemnen tómen qaray múzday su qúiyp jibergendey shoshynyp orynymnan atyp túrdym:

– Shyqpaymyn! – dedim túlaboyym dir-dir etip.

– Shyqpaghany nesi?  – Poliyseyding jyltyraghan  bitik kózi tabighat bergen mýmkindik shegine deyin baqyraydy. – Bosaghanyna quanbaytyn ba?

– Men quanbaymyn! – dedim jylamsyray ýnim búzylyp.

– Auyshsyng ba, nemene? Byljyramay shyq kәne! – Poliysey jelkemnen shap berip syrtqa qaray sýireledi. Men:

– Net, net, niynәdi, niynәdi! – dep shoshyghanda ne quanghanda oryssha sóileytin әdetimmen jalma-jan bosaghagha jarmasyp jatyp alyp edim, batalionkanyng qyshyrly, som tabany qúiryghymnan yshqynta tepkende, jerden bir metrdey sharyqtap baryp apatqa úshyraghan úshaqtay beton dәlizdi túmsyghymmen sýze sharq ettim. Ayghay-shudy estip bir jaqtan Aqylbek jetip kelsin. Qútqarushym kelgendey quanyp kettim.

– Ne boldy? – dedi efreytorge alaya qarap.

– Mynauyng mәjýn ghoy deymin. Ketpeymin deydi!

– Onynyz qalay, agha?

Múrynymnyng qanyn jenimmmen sýrtip, Aqylbekke jalynyshpen kemsendedim:

– Ketkim kelmeydi.

– Nege?

– Myna jer jaqsy eken. Meni osynda alyp qalshy. Bastyqtargha aityp kórshi. Kez-kelgen júmysty istep jýre beremin.

– Ne aityp túrsyz? – Aqylbek týsin suytyp, birinshi ret maghan zekip sóiledi. – Búl – týrme, qylmyskerler jazasyn óteytin jer. Kesimdi merziminiz bitti me, ketuiniz kerek.

– Osy jerde qazir tóbeles shygharayyn, tәrtip búzdy dep qayta qamay salyndarshy? – dedim әli de ýmitimdi ýzbey jautandap.

– Qamau-qamamau mәselesin sot sheshedi. Biz tek tәrtipti oryndaymyz. Bolmaydy, barynyz!

Aqylbekten de kónilim qalyp, teris ainaldym. Kenep dorbamdy amalsyz moyynyma asyp, tanauymdy qors-qors tarta kemsendep syrtqa bettedim. Betine qalqan, qylyshtyng sureti salynghan auyr temir qaqpanyng aldynda kózimning jasyn bir syghyp aldym. Biyik beton dualdyng ishindegi terezesi temir tor, súrqay ýy qimasymday qalyp barady. On eki kýn tamaghyn berip, tósegin jayyp bauyryna basqan osynau ýiding janynda men ýshin Iran baghyn, peyishing pishtu edi. Kenep dorbam moyynymda salandap úzaghan sayyn sonyma jautan-jautang qaraymyn.

Endi tek qay jerde mitingi bolady eken dep qúlaghymdy lokatorday tóbemde qayshylatyp elendeumen boldym. Qúday ondaghanda, kóp sarylyp kýtkem joq. Shýiinshi  habardy estip, әkimattyng aldyna qústay úshyp jeteyin aitqan uaqytta. Kópbalaly analardyng narazylyq piyketi eken. Ónsheng qaryny salbyrap, balpang basqan qatyndar, bes bala, on bala tapqan. Úzyn-qarasy elu-shaqty. Iyq tirestire siresken polisiya kordonynan ótu qiyamet. Anandayda dubinkalaryn bilep qalyng OMON qara ormanday qaptap túr. Ónmendep jetip baryp edim, kýjireygen kapitan juan bilegin shlagbaumday kóldeneng sozyp keudemnen iyterdi:

– Saghan ne joq, kópbalaly qatyn ba edin?

– Kópbalaly әkemin! – dedim ejireyip. – Balany qatyndar kýlge aunap taba ma biz bolmasaq? Jiber, qatynym on birinshi balagha buaz edi, taltandap jýrip týsirip alar, aman-sauynda alyp qaytayyn.

Birdene deyim degenshe, enkeye berip alshayghan búttyng arasynan óte shyqtym.

Qatyn degen halyq erkektey emes batyl, ójet eken. Baybalamdap, u-shu aighaygha basty.

– Bizge әkim shyqsyn!

– Ózimen auyzba-auyz sóilesemiz!

– Ákim! Ákim!..

– Ýkimetting uәdesi qayda, әli bir ret posobiya algham joq!

– On bir jyldan beri pәterde jýrmin. Kezegim qashan keledi?..

Ishten bir jas bala shyghyp, basu aityp:

– Aryz-armandarynyzdy maghan berinizder, qarap sheshimin habarlaymyz, –dep edi, qatyndar óre túryp, odan ary shulady:

– Sendering jauaptaryng belgili, estimeymiz sózindi!

– Ákim ózi qayda, tolghatyp otyr ma! Elden әulie me eken, nege shyqpaydy?

– Ózi shyqsyn, әitpese biz kiremiz!

– Mәselemiz sheshilmeyinshe osy aradan ketpeymiz!

– Áyda, qatyndar, ne túrys, kirdik ishke!

Dodyraghan qara shash, jalpyldaghan aq jaulyqtyng ala-shúbar nópiri әlgi ókil jigitti taptay-maptay lap qoydy.

– Jaraysyndar, qatyndar. Osy betterinnen taymandar, algha! – dep arasynda men de qiqu sap dem berip qoyamyn.

– Qaytyndar! Doghar bassyzdyqty! – Esikti qamalap túryp alghan poliyseyler aighaylap beri iyteredi, biz aighayymyzdy olardan asyryp, elirip ary iyteremiz. Qatyndardyng qoly jetkenderi poliyseylerge jarmasyp, júlqylap tóbelesti bastap kep jiberdi.

– Qapta, qapta, qatyndar! Ayanba! – dep bir qatyn shynghyra baqyryp atoy saldy.

– Qayt keyin! Qayt! – dep poliyseyding jan dauysy shyqty.

– Basyp kir! Qirat esikti!..

– Jibermender! IYter!..

U-shu, ala-topyr boldy da ketti. Endi osy kezge deyin shydamdylyq tanytyp siresip  túrghan OMON-nyng sayyp-qyrandary andaghaylap bir shetten týre tiyisti. Ónkey terrorist, vahabiyt, modjahidtermen atysyp-shabysyp mashyqtanghan bәhadýrler dúshmanmen shayqasudyng hayla-tәsilin bik әibәt master biler-dýr. Eki-ekiden bir-bir qatyndy shap beredi de, dyryldata sýirey jóneledi. On bala tauyp, on ret ólip kórgen qatyn beybaq ta onay jau ma, ólispey jan berisetin emes. Tepkileydi, qolymen úrady, tisteydi, tyrnaydy, bolmasa qarghap-silep betterine týkiredi...

Men de bir shette ózimshe qayrat tanytyp, qatty qarsylastym. Eki júdyryghymdy tas týiip, qysyq kózimdi barynsha ejireytip, tisimdi shyqyrlatyp, dirildep-qalshyldap OMON-yna da, polisiyana dap tap-tap beremin. Qazaqshany úqpay qalar dep oryssha boqtaymyn, an-a-au dókeylerding atyn atap nebir jaghymsyz sózder aitam... Óitpesem bola ma: "qatyndardyng arasynda qyztekedey sen naghyp jýrgen nemesin, ket, әida!" dep qushighan kótenimnen bir teuip, quyp jiberui mýmkin ghoy! O, Alla, tilegimdi bere gór! Ózim shaptyghyp tiyse bergen son, shydamay ketip, tileuindi bergir, eki sarbaz tap berdi. Qos júdyryghymdy týiip, sýzisetin teke siyaqty kelsen-kel dep edireyip túra qalyp edim, bireui jelkemnen bir perip etpetimnen týsirdi. Sýisinip kettim, taghy da úra týssishi dedim sóileuge tilim kelmey esengirep bara jatyp. Ayaq-qolym typyrlap qarsylyq tanytyp jatyr, auzym jalpyldap nebir qúlaq qyrshityn sayasy matershinany boratyp jatyr.

– Jýr, kәne, tyrtyspay! – deydi ekeui anandaydaghy samsaghan mashinalargha qaray eki jaghymnan sýirelep.

– Joq, barmaymyn, jiberinder! – deymin ótirik qarsylasqan bolyp. Erkelegen baladay shalqayyp jatyp alyp edim, erkime qoyar emes. Eki jigitke sol sәt әlemdegi jaqsylyq jasaushy eng qamqor adamday sheksiz mahabbatpen sýisine qaradym. Átten, basa kiygen kaskanyng әinegi betterin býrkep alghan, әitpegende kezek-kezek shóp etkizip sýiip alar edim-au! Bireui ayaghymnan, bireui qolymnan kere ústap, yrghap-yrghap avtozakting tórine atty da jiberdi. Omyrtqam opyrylarday onbay týssem de, "uh, jettim-au!" dep sýisingennen kózime jas ýiirilip, óksip jiberdim. Azdan song aq besikte әldiylengen aq bópedey, peyishting jolynda terbetilip kele jattym.

Sol bayaghy SIZO-gha әkeldi. Kózime ottay basylyp, tughan ýiime kelgendey quanyp kettim. Endi búl jerden ólsem de ketpeuim kerek. Barynsha kóbirek jatudyng haylasyn jasayyn. Neshe týrli kombinasiyalardy sapyrylystyryp shala miym kompiuterdey sartylday jóneldi. Konvoymen aighaylasyp, jaghalasyp  naghyz búzaqynyng keypimen tergeushige kirdik. Ótkendegi aqboryq jigit taghy da aldymnan shyqty.

– Taghy kelding be? – dedi týsi búzylyp.

– Taghy keldim! – Barynsha qityghyp qiqarlana til qattym.

– Basyna tiygen joq pa? On bes sótki az boldy ma?

– Az!

– Nege?

– Men qarsymyn!

– Kimge?

– Bәrine!

Aqboryq jigit beti kógerip aighaylap jiberdi:

– Qúry, joghal, neshastnyy doraq!

– Joq, ketpeymin! – Shoshynghannan shar ete týstim.

– Nege ketpeysin?

– Qylmysker týrmede otyrugha tiyis! – dedim әldebir aqyldy kitaptan oqyghan oforizm til úshyna oralyp.

– O neghylghan qylmys?

Vot topas, ә! Myna sauatsyz tergeushige zannyng әlip-biyin ýiretkim keldi:

– Qylmysy bolmasa, kisini myna jerge әkele me?  Ekinshiden, rúhsat etilmegen mitingke qatysu qylmys emes pe sizdinshe? Sony da týsinbeysiz be? Qazaqstan Respulikasynyng Qylmystyq kodesin jaqsylap taghy bir oqynyz! Jo-joq, ketpeymin. Men qylmys jasadym. Sottaugha tiyissizder. Sizderdiki shyly osy bylyq pen shylyq. Kisini alalap, boylay tek óz adamdarynyzdy ghana sottaysyzdar blat alyp! Men әdildikti talap etem. Sottamasanyzdar Joghary sotqa deyin gharza jazam!..

Áne aqboryqtyng bet-auzy on jerine on shybyn qonghanday jybyrlap barady. Áy, bәlem, qatyrdym-au ózim de. Osydan keyin on bes kýning ne, on bes aigha aidaytyn shyghar túp-tura? Álde eki jyl? Bes jyl bolsa, tipten jaqsy. Álde... әlde on bes jylgha bir-aq tyqsa ghoy, she-erkin!.. Tergeushining jýzi týtep týnergen sayyn qiyalym sharyqtap quana týstim. Biraq quanyshym úzaqqa jetken joq. Aqboryq tóbesindegi shashyraghan shashy sapqa túrghan soldattay tikireyip ornynan úshyp túrdy týkirigin shasha:

– Joghal, kәne, ottamay! Sening orynyng – týrme emes, jyndyhana! Qazir ketpesen, naryad shaqyryp jyndyhanagha aidatam!

Jyndyhanany aitqanda jym boldym. Dәmin tatqan jerim ghoy, zәrem úshyp ketti. Kýl-talqan bolghan armanymdy aqboryqtyng aldynda qaldyryp, lәm-mim demesten tompandap aidauyldyng aldyna týstim. Artyma jaltaq-jaltaq qaraghyshtap, temir darbazadan tezirek shyghyp ketuge asyqtym.

Yryn-jyrynmen aragha jiyrma-shaqty kýn salyp jәy ghana әuestikpen su jana Núrekeng kóshesine bargham. Kórgen boyda kózim jypylyqtap, erinim salpiyp, ashylghan auzyma balanyng basy syiyp keterdey anqaydy da qaldy. Mine, ghajap! Óz kózime ózim sener emespin. Kóshe emes, qala salu mәdeniyetindegi adamzat aqy-oyynyng býgingi tandaghy jetken eng danalyq ýlgisi dersin. Keshegi súrqay kórinisting biri de joq. Bәri jana. Jol tabany jaltyraghan jylt qara asfalit, keneri qyzyl graniyt. Syldyr qaqqan kәusr búlaqtan enkeyip ishking keledi, aghyp jatqan "Borjomi" dersin. Qos jiyegi qanatyn qaghyp jelbiregen kók jelek. Men atyn bilmek   týgili kitap-televizordan suretin de kórmegen túqymy bólek aghashtar. Ayalap әrqaysynyng dinin qamyspen orap qoyghan. Kóshe-kóshening qiylysynan kýtim kórmegen, su ishpey, dәri sebilmey qúrttap-bittep jýdep túrghan ózimizding kók terek, ýienki, aq qayyndar "qanday baqytty edinder" degendey moyyndaryn qylqita kýrsinip qaraydy. Jayaujoldyng ainalasy kók shymmen shymqay shegendelgen. Hrushev zamanynan bergi eski ýilerding ózi kisi tanymastay. Syrty oy-órnekpen qaptalyp, kóz quantarday boyalghan. Parijding sәn salonynan shyqqan kempirdey qas qaghyp jymyng qaghady. Óz basym Qapshaghaydan arygha baryp kórmegen adammyn. Biraq әlemde Mon-matr, Uoll striyt, Bulivar senset, Ridjent striyt, Neva prspektisi siyaqty jan bitkenning kózayymyna ainalghan әigili kósheler bar dep estiymin. Áy, qansha elestetsem de solardyng qay-qaysy bizding myna Núrekenning kóshesining janynda pishtu bolmay qalar-au! Sol sәtten bastap kýnine bir ret 2-shi ne 86-shy avtobuysqa otyram da, Nazarbaev avenuining basyna bir, ayaghyna bir shyghyp, arly-berli jýrem de qoyam. Qarghan sayyn kózim toymaydy, tamsanyp, ghajaptanyp qúmarym qanbaydy. Qúday bergen sheksiz qiyaldyng qanatynda qalyqtap, birese Brodveydi boylay órlep, Oksvord stritti qúlday jýitkip, odan 5- avenuin sharlap, endi birde Arbattyng súlu kórkin kózimmen shóp-shóp sýiip zulap kele jatqanday bolamyn. Prosto kayf!

Mine, bir kýnde bir kóshe qalay ózgergen. Ózgeru degen, ózgertu degen osy emes pe! Týk qiyndyghy joq. Osynday jolmen býtin qalany, tipti býkil eldi ózgertuge, janartyp jaynatyp jiberuge bolady eken ghoy! Aqymaq basym sony qalay bilmegenmin? Áy, әi, jyndymyn ghoy, jәy ghana jyndy emes, naghyz doraqtyng ózimin. Jә, meni qoyshy, milary basyna syimay qúlaq-múrynynan shyghyp túratyn oppozisiyanyng qasqalary men qarayghan halyq nejóli sony bilmeydi? Ana kisi "anday-múnday, jәmәn-jәmәn... shal, ket, shal, ket!" dep bes-altauy mitingke erbiyip shyghyp bet-auyzy it talaghanday tayaq jep jýrgennen ne payda? Men, mine, jyndy bolsam da, tughan qalamdy gýl-gýl jaynatyp jiberuding tóte jolyn taptym! Ura! Núrekene taghy bir kóshening atyn berip jiberse qaytedi, "Nazarbaev prospektisi – 2" dep!.. Toqata, toqta, kósheng ne, Almatynyng atyn ózgerte salu kerek, "Núr shahar", "Núrsúltan kent" deysing be. (Almaty ózgertuge bolmaytynday atasynyng aty emes qoy, búryn orystar "Vernyi" dep te ataghan). Sonda chinovnik bitkenning bәri  Núr-shahardy әlemdegi eng әdemi, eng mәdeniyetti... qalagha ainaldyramyz dep janyn salmay ma. Sóitip qalamyzdyng barlyq kóshesi Nazarbaev prospektisindey jaynap shygha keledi az uaqytta!.. Qoy, oibay, ne sandalyp otyrmyn, óitse býkil qazaq osynda aghylmay ma biz de baqytty ómir sýrgimiz keledi dep. Onsyz da auzy-múrynynan asyp-tógilip tau basyna shyghandap ketken qalanyng qay jerine siyady? Bәrinen búryn qanyrap qalghan jerimizding bir jaghynan – qytay, bir jaghynan orys kirip ketse kәitemiz? Joq, ortalyq qoy, Astananyng atyn bergen dúrys. Anau-mynau deymiz, osy halyq deputattary bar ghoy, shynymen el qamyn jep eniregen edigeler-au, bas qalanyng kórkengin oilap qanshama ret "Núrsúltan" dep atau jóninde úsynys jasady. Olargha endi ókpe joq. Tek ana kisi, ólә, sonday betmonshaghy tógilgen úyalshaq eken tegi, elden úyat bolady dep at-tonyn alaqashqan joq pa! Demek, búl variant dohlyi, otpadaet. Onyng ýstine, deputattar aita-ayta jauyr bolghan úsynys. Men jana birdene oilap tabuym kerek. Bәrinen asyp týsuim kerek! Ýsh kýn, ýsh týn tolghattym. Ýshinshi kýn tang aldynda shala miym shala týiisken tokting symynday shatyr-shútyr ot shashyratyp, basyma ghajayyp bir oy sart ete týsti.

– Ura! – dep úshyp túrdym.

– Ne boldy-ey, qoyanshyq? – Qoryldap jatqan Ómirzaq ary aunap týsip arqasyn qasyndy.  – Tauyq bop ketting be tang atpay shaqyryp!

– Taptym! – dedim quanyshtan esim shygha.

– Neni taptyn?

Áriyne, múny әzirge eshkimge tisjarugha bolmaydy, әsirese Ómkeng sekildi biyik materianyng iyisi múrynyna barmaytyn topastargha.

– Aytpaymyn! – dedim teris qarap.

– Aytpasan, Aytbaydyng qatyny bol!..

Kónilim lepirip jer-kókke siyar emespin. "Oybay-au, óltirding ghoy, aitsanshy!" dep siz taghatynyz tausylyp ólip bara jatqan shygharsyz. Jaraydy, aitayyn. Men taptym. Tapqanda qanday! Qazaqstandy tútasymen Núrsúltanstan nemese Núrsúltanlandiya dey salu kerek. Sonda Núrekendi janynday jaqsy kóretin, qadyrleytin, janyn beretin, qorqatyn, jaramsaqtanatyn... taghy-taghy tamasha keyipkerlerdi oinaytyn kýlli chinovniyk, әkim-qara, úry-qary, alayaq, qorqaq, jaghympazdar... "otanymyz, elimiz Ýlken kisining atyna layyqty bolsynshy tegi dep birimen biri jarysyp, birinen-biri asyryp janyn salmasqa әddisi qaysy? Úrylar úrlamaghan son, әkim-qaralar barmaq basty, kóz qystyny úmytyp óz isin diyirmendey dóngeletken son, Mendeleev tablisasyndaghy elementting bәri bar, asty-ýsti aghyl-tegil baylyq Núrsúltanlandiya qaryshtamaghanda kim qaryshtaydy? Az jylda Kuveyt, Emirat, Singapur, Shveysariyalaryng adyram qalmasa, arghy qolyndy beri әkel!

Shirke-en, osy úsynysym anau jogharydaghylardyng qúlaghyna jetkende qanday bolar eken? Qoldaryn du-shapalaqtap, quanyp ketetin shyghar. Álde qarsy bola ma eken? Bas tartyp kórsin. "Men – halyqtyng ókilimin. Nәrod prósiyt, nәrod trebutayti!" dep oryssha ókirtip jazamyn!

Obshym, Núrekenning erekshe qasiyet qonghan әulie adam ekenine bayaghyda-aq kózim jetken. Siz senbeseniz óziniz biliniz, mening shәgim joq. Áytpese, o kisining atymen atalghan jerding bәri ayaqastynan bekerden-beker gýl jaynap shygha kele me? Ony qoyshy, o kisige jariya madaq aityp, shashbauyn kótergenderding shetinen baghy janyp, tasy órge domalay jóneletinin aitsanshy! Qúdiret emey nemene? Áne bir kýshenshek jazarman shynayy sýiispenshilikpen Qúdaygha tenep roman jazyp, Memsyilyqty qalpaqpen qaghyp aldy; anau aqyn әiel qazaq halqynyng Múhammed payghambarysyz dep ómir boyy deputat boldy. Shalapaev degen jylpyndaghan jalpaq bet: Astanadaghy halyqaralyq әuejaygha Nazarbaevting atyn bereyik dep úsynys jasap, erteninde ministrding kreslosyna qonjiya ketti. Instituttyng qatardaghy múghalimi, baq kótereyin dese op-onay eken, preziydentti referendum arqyly-aq mәngilik qyp saylay salayyq dep  ayaqastynan bastama kóterip, onysynan eshtene shyqpasa da, ýsh aidan song rektordyng taghyna dik ete týsti... Osydan keyin shýbә keltirip kór!

Shynymdy aitsam, ýisiz-kýizsiz qanghyghan berekesiz ittirlikten songhy kezde sharshay bastadym. Ýige qaytqym keledi. Balalarymdy saghyndym әbden. Jaqsy bir qyzmetke ornalasyp, nәrmәlni aqsha tapsam, nejóli Jәniya ýige kirgizbeydi? Anau aqyldy azamattar sekildi men de bir hayla tauyp, úsynys ne bastama kóterip jibersem deymin. Biraq men jarymespin ghoy, onday aqyl onayshylyqpen qalay kele qoysyn basyma. Sonda da oilana berdim, oilana berdim kýndiz-týni. Áneukýni Furmannyng atyn alyp tastaghanda, Qúday ondap, basyma bir tamasha oy sart ete qalghany. Kóshening atyn ghana janalamay, mazmúnyn da bayyta týsuimiz kerek qoy! Dereu iygi-jaqsylargha: "Núrekene kóshe beru az, oghan sol kóshede altynnan haykal – eskertkish soghu kerek. Dәl Abaymen qiylsqan jerdegi skverde Lenin bapamyz sekildi qolyn sozyp qasqayyp túrsyn!" dep naqty úsynyspen hat jazyp, konvertting auzyn tilimmen jalap japsyra bergende, óibýu, sorly basym-ay, jolyng bir bolmayyn dese, bolmaydy eken ghoy, internet shu ete týsti: bir jýgirmek aldymdy orap ketipti. "Aqyl – jastan" degen osy, mening oiymdy qalay dóp basqan desenshi. Bir uniyversiytet, bir akademiya bitirse de, júmys taba almay eki jyldan beri bazarda kótenishegi ainalyp arba sýirep jýrgen qarasiraq eken, mine, qasyna "Jas-Otannyn" myng qyranyn ertip: " Biz, Qazaqstan jastary, Nazarbaev prospektisine Nazarbaevting altyn eskertkishin ornatudy talap etemiz!" dep myng transporant kóterip sheruletip shygha keldi. Jayshylyqta bes kempir piyketke shyqsa, elu poliysey tap berushi edi, búl joly qyraghy saqshylar qazday tizilip hoshametpen qol soghyp túrdy. Eki aptadan keyin әlgi qaraqojalaq balanyng beti appaq bop albyrap, galstuk taghyp, audandyq әkimattan shyghyp kele jatqan sureti facebook-te órip jýrdi.

Búl joly ózime senimim nyq. Eshkim aldymdy oray qoymas. Múnday danyshpandyq oy kimning miyna qona qoyar deysin. Óitkeni ekining biri men siyaqty jyndy emes qoy. Ýsh kýn oilanyp, úsynysymdy ýsh betke jazdym da, ýsh dana ghyp Mәjilis, Senat, "Núr-Otangha" fakspen úrdym da jiberdim.

Óz qiyalyma ózim maspyn. Kóz aldyma qúlpyryp gýl jaynaghan qazaq dalasy keledi: óris toly mal, jayqalghan kók-jasyl egis, múrjasy budaqtap, matory gýrildegen zavod, fabrika; sanasy, oi-pighyly mýldem ózgergen jandar: úry úrlyq qylmaydy, polisiya, dәriger, kedenshi... para degen sózdi estip kórmegen, chinovnikten bastap aula sypyrushygha deyin halqym ýshin qyzmet eteyin, memleketimiz ana kisining abyroyyna say bolsyn dep múrynynan tik shanshylady... Búl, әlbettә, Núrsúltanlandiyanyng bolashaq kórinisi. Bir sәt ony bylay qoya túryp, ýshbu úsynys-hatymdy oqyghan boyda dókeylerding ne isteytinin oilap, keudemning ishinde dýbirletip at shauyp jýrgendey, jýregim lýpil qaqty. "Ói, mynau  bir ózimizding bala eken ghoy. Ýlken kisini qanday sýiedi, ә! Múnday jigitterdi qoldau kerek, barynsha jaghday jasau kerek!" deytini gәmil. Ministr, deputat, kompaniya menendjeri... eng bolmaghanda deportament bastyghy qylatyn shyghar?.. Qoy, oibay, dәmesin qara, jyndy degen atyng bar emes pe, zavsklad qoysa da tәuba dersin!.. Joq, onday mayda-shýide qyzmetke kelispeymin. Jogharydaghylardyng qaysysy jyndy emes? Jyndy bolmasa, ministr, deputat, kompaniya preziydenti... bolyp otyryp úrlyq qyla ma? Áne, qanshasy sottalyp jatyr? Osyghan deyin jәy úsynys jasaghandardyng ózi qalay ósti? Onyng janynda mening bastamam qanday, bәrinen asyp týstim! Joq, pomaydy, ministrden kem júmysqa barmaymyn! Nadoelo qayyrshy bolu, kottedjde túrghym keledi, Jәniyagha norkovyy shuba әperem, balalaryma mashina kerek!.. Bir oiym men bir oiym shәlkem-shalys daulasyp qyzylkenirdek. Bayaghyda otyryp qalghan bir kәri qyz: "Shirkin, baygha shyqsam ghoy, – dep armandapty. – Odan bala tapsam, balamnyng atyn Domalay qoysam. Domalay  domalay-domalay bir kýni sugha týsip ketse qaytem?" dep jylaydy eken. Men de sol Domalay boldym. Áne-mine bir jaqsylyq jaqyndap qalghanday, kóz aldymnan qyzyl-jasyl eles kóshedi.

– Ómke! – Solq etkizip budkanyng esigin teuip kirdim.

– Ne boldy-ey entigip? – Ómkeng tekekózdenip qabaq astynan sýze qarady.

Balalaryma dep shyjymdap jiyp jýrgen bes myng tengeni yshqyrymnan shygharyp, ýstelding ýstine sart etkizip tastadym:

– Bir jarty men itting kolbasasyn әkelshi. Bir gýjildeteyik sheshendi!..

– Bayyp túrsyng ghoy, týge? – Ári tanyrqap, әri aqannyng atyn estigende quanyp ketken  Ómkeng qasyn qarghytyp, jymyng ete týsti.

– Bayymaghanda! Býginnen bastap kedeylikke gudbay deymiz!

– Qoy-ey, batyr, ekpining qatty ghoy. Ishtinder dep, bastyqtar júmystan quyp jýrmey me?

– Úrghanym bar ma! Qoryqpa, kýnimiz osyghan qarap qalghan joq. Erteng ózimmen birge ala ketem!

– Qayda barmaqsyn?

– Ana jaqqa! – dedim bes tal qyly bes jaqqa shashyraghan iyegimdi jogharygha әuelete sermep.

– Bayqa, ministr bop ketip jýrme!

– Bolsaq nesi bar eken!

"Áy, qyrtymbay jyndym-ay!" degendey Ómirzaq bir jymyng etip, esikke qaray bettedi.

Sol kýni ekeumiz týn ortasyna deyin "Aulyng sening irgeli..." dep әndetip otyrdyq.

Erteninde basym jazylghan son, qisayghan bәtinkemning ókshesin etikshige jóndettirip, kremmen jyltyratyp maylattym. Iyghyna gazet jauyp, shegege ilip qoyghan eski kók penjaghymnyng jyltyraghan jaghasyn sabyndap juyp, qaghyp – siliktim. Bayaghy student kezdegidey, týnde jatqanda shalbaryma su býrkip, matrastyng astyna salyp qyrys-tyrysyn jambasymmen "ýtiktedim". Dayyndyq – bes! Qyzmetke taghayyndaymyz dep ayaqastynan shaqyryp qalsa, erte-bastan qam jasamay bola ma? Jaqsylyq dәmetip alandaghanda, uaqyty qúrghyr tabanyna tas baylaghanday jyljysa kәne. Bir kýn... ýsh... bes... "Jә, manyzdy mәseleni birden sheshe salu onay ma. Kóp bolyp kenesedi, oilanady, tolghanady. Sap, sap, kónilim!" Uh, saryltqan kýn de jetti-au! Bir apta ótkende, qara "Djiyp" mingen kurier jigit kók konvert ústatqyzyp, qol qoydyryp әketti. Konvertti keudeme basyp biraz túrdym. Quanyshty habardan jýregim toqtap qalarday birtýrli qorqasoqtaymyn. Sonda da batyldanyp konvertti ashtym. Parlamentten kelipti. Qúrmetti Pәlensheke! Sizding Mәjilis pen Senat deputattaryna jazghan hatynyzdy aldyq. Ýlken kisige degen qúrmet-niyetinizge, sheksiz sýiispenshiliginizge zor alghysymyzdy bildiremiz. Biraq Siz aitqan úsynys әli tolghaghy jetpegen mәsele. Býkil memleketti jeke adamnyng atymen atau әlemdik praktikada joq. Sondyqtan búl mәseleni kýn tәrtibine qoya almaymyz. Taghy da Sizge rahmet aitamyz! Deninizge sau...

Rahmet aitpay qal! Kózim laylanyp, bet-auzym jybyrlap, qisayyp ketti. Bar bitkeni osy. Sholtang etken bes sóilem! "Ói, әkendi!.. Ói, sheshendi!.." Tóbeme tas týskendey esengirep qaldym. Bәri bitti, kýl-talqan. Kóz aldymdaghy әdemi-әdemi elester taqtadaghy jazudy su shýberekpen sýrtkendey joq boldy. "Uh, sobakiy... Búlar ózgeristi qalamaydy! Deputattar lobbister deytini ras. Sol jerde otyryp ap belgili bir toptardyn, sayasi-ekonomkalyq klandardyng mýddesin qorghaydy, solargha ynghaylap zang shygharady. "Memleketti jeke adamnyng atymen atau әlemdik praktikada joq" deydi. Joq bolsa, biz nege bar qylmaymyz? Álemde birinshi bop nege bastamaymyz? Vot kertartpa balbester, a! Jo-joq, búlar ólse de ózgermeydi, ózgelerdi de ózgertpeydi. Eldi Núrekenning atymen atasaq, kýlli әkim-qara, chinovnik bitken sol kisining abyroyyn oilap tek Núrsúltanlandiyanyng ósip-órkendeui ýshin bar janyn salmay ma. Sonda paraqorlar, jemqorlar, qaraqshylar nesin úrlaydy, kimnen jymqyrady? Býkil biznes, baylyghanan júrday bolmay ma? Mine, búlar sony oilady. Ósip-órkendeuge, halqymyzdyng baqytty boluyna núqyl qarsy. Dúshman, dúshman!!!"

Tamyrlary kógerip tastýiiligen júdyryghymdy tóbeme ýiirip, ózimmen-ózim elire sóilep kesh batqansha budkanyng aldynda jýrdim de qoydym. Ábden ezuim kópirip, silem qatqanda, ishke kirip tósegime sylq ete týskem. Syrtymnan aiyzy qanyp jymyng qaqqan Ómirzaq:

– Ku-ku! – dedi oinaqylanyp. – Ministra myrza, Astanagha qashan attanatyn boldyn? Kәstómindi kir basyp qaldy ghoy!

– Ketshi-ey, әkendi!.. – dep teris qaray aunap týstim.

Áytse de kóp ótpey jabyrqaghan kónilimdi jarq etkizip, tәniri jarylqaghyr, Núr-Otan bir kóterip tastady. Almatydaghy filialyna shaqyryp, limonad qoyyp dastarhan jaydy. Partiya qataryna qabyldady. Keudeme znachok qadap, kók biylet tapsyrdy. El du qolshapalaqtap, bir әdemi qyz mayysyp kep ýsh tal qyzyl raushan syilaghanda, sonau komsomolgha ótkennen beri múnday saltanat kórmegen basym tolqyp kettim.

– Otanyma qyzmet etem! – dep aighaylap jibergende, dauysym qaltyrap, kózime jas ýiirildi.

Erteninde Ómirzaq "bazardyng bastyghy shaqyryp jatyr" dep bir pәleni sezgendey qylmyn-qylmyng etkenge ishim qylp ete qaldy. Ótkende on eki kýn týrmege týsip, biraz abyroysyzdyqqa úshyraghannan beri, shygharyp jibereyin dese, Tәukebaydan iymene me, әiteuir jaqtyrmay qyrjiyp jýrgen. IYmene kirsem, qabaghy jadyranqy.

– Ou, Tәke, partiyagha ótipsing ghoy! – Ornynan túryp kelip qolyn berdi. – Qútty bolsyn!

Bólmenin  qaptalyndaghy alasa ýstelde dastarhan da әzir eken. Koniyak ashyp, bir-bir aighyr staknnan tartyp jiberdik.

Bastyq ornyna qaytadan kep otyrdy.

– Tәke, seni qalay ósirsem eken? – Bir kekirip qoyyp, tisin shúqylady. – Ýlkendeu doljnosti bomay túr. Ázirge starshyy kýzetshi bola túrsang qaytedi?

Mening esim shyghyp ketti. Bútymnyng arasyna qysyp alyp eki alaqanymdy ysqylay berdim:

– Men... men ol qyzmetti atqara alar ma ekem?

Basekeng qarsylyghyma qaraghan joq, sol jerde búiryq shygharyp, mórdi sart etkizip basty da jiberdi.

Sol kýnnen bastap ministr bolghanda kiyetin kók kostumimdi kiyip alyp, qisyq taban eski bәtinkemdi syqyr-syqyr etkizip, "Jomart" bazaryndaghy ana budkanyng aldyna bir baram, myna budkanyng aldyna bir baram. Eki qolymdy arqama aiqastyryp, qabaghymdy týie, arly-berli qoytandap jýrem de qoyam.

Búryn tórdegi tósegimdi tartyp alyp, әi-ýy dep mensinbeytin Ómirzaq molla boldy. Qashanda shay qaynatuly, qara nan men itting kolbasasy turauly.

– Ou, Tәuke, dastarhan әzir, jýrmeysing be? – dep jylpyng qaghady...

Osy oqigha esime týsip, óz-ózimnen toqtay almay úzaq kýldim. "IYem-au, ne boldy?" degendey, Gelya tanyrqay qarap shәu-shәu etti.

– "Ómir degen osynday qayshylyghymen qyzyq eken ghoy!"

– "Qimay túrsyng ba?"

– "IYә."

– "Onda nege tastap kettin?"

– "Bilmeymin. Sen she, Gelya, ókinbeysing be?"

– "Joq. Óitkeni qasymda sen barsyn! Ómir degen men ýshin sensin."

Tiri kezimde 2 ne 86 avtobusqa minip alyp, kýni boyy arly-berli qydyratynymday, Nazarbaev avenuin meyirim qanyp taghy da úzaq tamashaladym da, tang núryna kózin juyp jarqyrap oyanghan ayauly Almatymmen qimay qoshtastym. Shyqqan kýnning shúghylasymen jarysyp, kenistikke sinip baramyn. Áke-sheshem baqigha ozghannan beri at izin salmap edim, mine, qarsy aldymnan tughan jerimning ózen-taulary, orman-kólderi qúshaghyn jayyp jamyray úmtyldy. Takabbar basyn kókke tirep shalqalaghan asqaq Altay, tastan-tasqa sekirip búrqyrap aqqan asau Kýrshim, kenerine syimay shalqyghan telegey Zaysan... – bәri-bәri talasa qúshyp, terbete jónelgen. Qyr basyndaghy әkemning beyitin izdedim. Kól tabanynan jarty shaqyrymday jerde edi, su shayyp ketipti. "Sorly kókem-ay, – dedim túnshygha óksip. – Jer betinde qalqayghan belging de qalmady-au!" Ákem múz ýstinde balyq aulap jýrip ayazgha úrynyp, qatty qúlady. Esin bir jighan sәtte: "balam, alay-búlay bop ketsem, Aqshiyge apar, әkem men aghamnyng janynda jatayyn. Mal ayaghy attamaytynday beluardan aq kirpishten tórt qúlaq beyit túrghyzsang boldy" degen әr sózin bólip aityp. Ol ósiyetin orynday almadym. Ózi de ólmeytin uaqytta ólip beyshara shal, úitqyghan aq boranda iytólgen Aqshiyge qalay sýiretem. Selsovetten jasyrynyp qúran oqityn Ghaziz shal "Allanyng búiyrtqan jerining bәribir" degen son, jota basyndaghy ziratqa aparyp qoygham. Ol kezde aq silikattan mola salu moda bola bastaghan, biraq men boykýiezdikpen onday kirpishti Samardan tasyp jýrem be, ólgen song bәribir emes pe dep, qoldan qúiylghan qam kesekpen kótere salgham. Sóitsem bәribir emes eken, qayran әkem osylay bolaryn sezgen eken ghoy!

Tóbedegi qonyrayghan qalyng zirattyng jartysy joq, tisi aqsiyp tap-tap bergen doly tolqyn jardyng kenerin damylsyz kemirip jatyr. Áne, kózimshe, jarqabaqtyng shetinde qúlaghy edireygen eski beyit  tónkerile opyrylyp, sugha kýrs ete týsti. Laylana kópirshigen su shapshyp-shalqyp shegine bergen. Arqan tastam jerde iyrelendep jýgirgen tolqynnyng arasynan bir qyzyl týlki sumang etip suyrylyp shygha kelgeni. Aldynghy eki ayaghymen sekire maltyp jaghagha shyqty da, dýr silkindi. Shanytqan tamshylar kýn kózinde oinap, qyp-qyzyl jýninen qyp-qyzyl ot shashyraghanday lap-lap etti. Ózi bir úyatsyz týlki eken, ystyq qúmnyng ýstine aunay ketti de, "mә, mine kór" degendey, tórt bútyn tórt jaqqa kerip, kýnge qyzdyryndy. Sol-aq eken, auyldyng itteri shulap qoya berdi. Ásirese baylauly tóbetter jer tyrnap, shynjyryn shaynap alasúrdy.

Zirattyng teriskey jaq eteginde ystyq kýnde eltiri tymaq kiyip, úzyn barqyt shapanynyng belin shiyrlaghan atlas belbeumen shymqay bughan egde kisi býkshendep qara tastyng betin juyp otyr. Jaqyndap kelsem, bayaghy Ghaziz molla!

– Assalaumaleykum, әkey!

– Álikumsәlam... Qay balasyn?

– Salihtyng balasymyn.

– E, jaryghym, Taufih ekensing ghoy.

– IYә. Múnda qaydan jýrsiz?  Eki-ýsh jyl búryn ólip qaldy dep estip edim ghoy?

– Ólgender kelmeydi dep kim aitty? Onda ózing neghyp jýrsin?

– E, solay eken-au.

– "Óldi dep at qoyypty ónsheng aqymaq" dep Abay atang aitqanday, Jaratqan keudesine jan salghan tirshilik iyesining eshqaysysy iz-týzsiz joghalmaydy. Tek biz fәniy-jalghanda jýrgenderge kórinbeymiz. Sondyqtan óldi dep aita beredi.

– Myna tasty nege juyp otyrsyz?

– Agharsyn dep.

– Qara tas jughanmen aghara ma?

– Allanyng shafhatynda shek bar ma? Aghartam dese bir-aq sәtte ghoy!

– Odan sizge ne payda?

– Búl – mening ýshinshi atam, Baytaylaq degen kisi. Ákesine tili tiygen eken, qarghysqa úshyrap, qara tasqa ainalypty. Jәy jatqan joq, tas qúrsaudan shygha almay ókirip jatyr. Ýsh úrpaq kýnәsin keshire gór dep Allagha minәjat etumen kelemiz. Ózing de bilesin, bizding ókimetimiz Qúday joq dep Qúdaymen alysqan ókimet qoy, men sonda da jasyrynyp oqyp, bes uaqyt namazymdy qaza qylghan emespin. IYә, balam, bú dýniyede qylghan jaqsylyghyng da, jamandyghyng da izsiz ketpeydi, aldynnan shyghady, bәrining qarymtasy bar. Áne, aryda dónkiyip-dónkiyip jatqan qoytastardy kórding be, sonyng bәri bir kezde  ne әke-sheshesin renjitip, ne ghariyp-kәsirding kóz jasyna qap, qarghysqa úshyraghan miskinder.

Sol mezette әlgindegi qyzyl týlki qúiryghyn búlghandatyp anandaydan qiyalay ótip bara jatyr edi, Ghazeken:

– Áy, pәtshaghar, Kerimgýlsing be-ey? – dedi aighay sap. – Jýrmeytin jering joq-au!

– Múnynyz kim?

– Sen tanymaysyn. Qaladan bertinde kelgen. Jezókshe qatyn. Osyndaghy qauyn ekken qytaydyng bireui pyshaqtap óltirgen. Búlang qaghyp jýrisin kórmeysing be pәtshaghardyn!

– Qúday týlkige ainaldyryp jibergen be?

– Jýreginde tәuba bolmaghan ghoy sorlynyn.

– Ákem qaytti eken? – dedim sekemdenip.

– Sening әkeng jaqsy adam ghoy jaryqtyq.

– Namaz oqyp, oraza tútqan joq edi...

– Onyng imany jýreginde. Ákene uayymdama. Anau qyrdan assan, mýskinning naghyz kókesin kóresin.

Ghazekenning iyek iyzegen jaghyna barsam, anandaydan búrqyraghan shang kórindi. Bir qolymen ýstine topyraqty búrq-búrq shashyp, ekinshi qolymen topyraqty qarbyta asap qarashyghy oinaqshyghan bireu otyr. Jaqyndaugha bata almay, qúryq sozymnan aighayladym:

– Ei, sen kimsin?

– Jebir-jemqormyn!

– Basqa jeytin nәrse qúryp qaldy ma, topyraq jegening ne?

– Oi, sender bilmeysinder ghoy. Topyraqtan tәtti nәrse bar ma eken, shirkin!

– Adamnyng kózi ólgende topyraqqa ghana toyady deytini qayda?

– Men ólsem de toymaymyn, jey bergim keledi. Men topyraq jegishpin!

– Sen tiri kezinde de topyrq jeding be?

– Jegende qanday! Tek qana topyraq jedim. Nәn әkim bolyp, Qytaygha milliondaghan gektar jerdi sattym. Oi, shirkin, tәttisin-ay!

– Ol jaqta jer әli de kóp edi ghoy. Múnda nege keldin?

– Qúday shaqyryp aldy. Jep tauysqam joq, túra túr dep, eki jýz milliard dollarymdy blat qyp bersem de kónbedi. "Mә, topyraghyndy jey ber" dep osynda otyrghyzyp qoydy.

– Sauap bolghan! – dedim de, aghal-saghal keypinen jiyirkenip, teris ainaldym...

Túrysbek Sәuketaev

Abai.kz

4 pikir