Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Ádebiyet 5049 6 pikir 20 Sәuir, 2020 saghat 12:18

Bizding bólim (әngime)

Bir kensede alty qyzmetker qysylyp-qymtyrylyp otyramyz. Úiymdastyru bólimi deytin ortaq atauymyz bar. Tórde eki ýstel qatar ornalasqan. Ong jaqtaghy ýstelde bólim bastyghy Baq, sol jaghynda bas maman Kók jayghasqan. Qalghan tórteuimiz bir-birimizge qarsy qarap, qabyrghanyng eki jaghynda qatar otyramyz. 

Qarsy jaqtaghy әriptesterimizding jýzin aldymyzdaghy kompiuterding monitory qalqalaydy. Menimen qatarlas otyratyn Qarakisi degen qyzmetker zeynetkerlikke tayap qalghan qartandau adam. Klavishtegi әripterdi toyghan tauyqtyng tary shoqyghanynday ong qolynyng súq sausaghymen ghana bayau basyp otyrady. Al, bizge qarsy jaqtaghy ekeu jastary әlde qashan otyzdan assa da, túrmysqa shyqpaghan Gýl men Naz. 

Negizi, bólim bastyghy Baqtan ózge beseuimiz de bas mamanbyz. Bólimde jay maman degen atymen joq. Tipti, búryn-sondy bolmaghan da shyghar. Tórde qatar otyrghany ghana bolmasa, Kók eshqanday da orynbasar emes. Bizde onday shtat ta joq. Bastyghymyz Baq issapargha ketse nemese demalysqa shyqsa, onyng ornyna Gýl ghana týsin suytyp alyp, bastyqtyng mindetin atqarushy bolyp jýretini bar. Sóite túra Kókting ne sebepten tórde jayghasqanyn bilmeymiz, tipti oghan nazar audarghan da eshkim bolghan joq. Men alghash júmysqa ornalasqanda Kókting orny bos túrghan. Bir aptadan keyin bәrimizden jasy kishi әri janadan kelgendigine qaramastan, mekemening әkimshisi oghan osy oryndy úsynghan.   

Baqtyng osy kensede bastyq ekenin aishyqtaytyn jalghyz belgi bar. Onysy, ýstelining ýstinde túratyn biri qara týsti faks, ekinshisi, aq eki telefon qúrylghysy ghana. Qarasymen syrtpen baylanyssa, aghy ishki telefon. Osy eki apparat onyng kensede bastyq ekendigin aighaqtap qana túrghany  bolmasa, asa kóp qoldanylmaydy. Erterekte fakspen keletin paraqshalar kóp-aq edi. Manyzdy habarlamalar, resmy hattardy Baq basshymyz qabyldap alyp, shekesine búryshtama soghyp, bizge qaray jyljytyp otyratyn. 

Qazir onday qújattardyng bәri elektrondyq poshta arqyly kelip týsedi. Júrttyng bәrinde smartfon payda bolghaly basqarmanyng arnayy әleumettik jelide chaty ashylghan. Habarlamalar endi mәtinmen ghana emes, beyneli, suretti, tipti, dauysty týrlermen kelip jetetin boldy. Sóitip әlgi faks-telefonnyng baghy qaytyp, saghy synghan jayy bar. Degenmen, ara-túra qoldanylatyn kezderi de bolyp túrady. Sonda da, ghasyrdyng basyndaghy kezdermen salystyrghanda, júrttyng dәl sol qalalyq jeli arqyly baylanysqa shyghuy tym siyrep ketken. Ayynda-jylynda birer qonyrau týse qalatyny bar. Onday kezde tútqany asqan eptilikpen kóterip, qúlaghyna tosqan bastyghymyz: 

- Sәlemetsiz be? Sizdi basqarmanyng úiymdastyru bólimining basshysy Baq Baqovich tyndap túr! - deydi, ótken ghasyrdaghy ortalyq radionyng diktory sekildi әuezdi ýnmen. 

Biraq, onday qonyraulardyng kóbi shatasyp kelip jatqan birdemeler bolyp shyghady da, saliqaly әngime órbimey sol sәtte short kesilip qalady. Osylaysha, әlgi qala aralyq qara faks-telefon isten shyqqan zat qúsap kóbinese kýni boyy jym-jyrt bolyp, melshiyip túrady. Al, onymen salystyrghanda aq telefon apparatynyng baghy janyp túr. Qabyldau bólimindegi biykesh kýndelikti qonyrau shalyp, jinalys bolatynyn, aptanyng ayaghynda senbilikke shyghatynymyzdy habarlap túrady. Keyde bólim bastyghyn basqarma basshysy, orynbasary shaqyrghanyn aityp, qúlaqtandyryp qoyady. Áyteuir, fakspen salystyrghanda qoldanysta bar. 

Telefon tútqasyn kóterip oghan jauap beru bólim bastyghynyng qúzyryndaghy sharua. Sonysymen ol bastyq әri enbekaqysy da moldau, bizden bir saty joghary túr degen sóz. Kensede biz ózara asa kóp sóilespeymiz. Árbirimiz óz sharualarymyzben ýn-týnsiz ainalysyp, otyramyz da týski ýziliste tórt erkek tórt jaqqa ketemiz. Qarakisi ekeuimizding ýiimiz júmystyng irgesinde. Kókting ýii alystau bolghanymen astynda kóligi bar. Al, Baq bastyghymyz basqarma basshysynyng orynbasaryn ertip, joldyng qarsy betindegi dәmhanagha aparyp týstendiredi. Áriyne, oghan tamaq alyp berip ózi silekeyi shúbyryp qarap otyrar deysing be, ózi de birge tamaqtanady. 

Gýl men Naz kensede onasha qalyp, ýilerinen pisirip әkelgen tamaqtaryn qysqa tolqyndy peshke ysytyp, biz kelgenshe auqattanyp, shay iship, arasynda ósek-ayandy da aityp ýlgeretin bolsa kerek. Olay deytinim, týski ýzilis ayaqtalysymen tórteuimiz tórt tústan qatar kelip, kabiynetke sau etip kirgenimizde eki qyz sambyrlap aityp otyrghan әngimelerin kilt toqtatyp, ydys-ayaqtaryn jinastyra bastaydy. Shay ýstinde olardyng ýkimetting jol kartasyn, damu baghdarlamasyn nemese memleket basshysynyng joldauyn, ministrding algoritmin talqylap otyrmaytyny aidan anyq dýnie ghoy. Onyng ýstine kim turaly aitqandaryn kózqarastarynan da angharugha bolady. Mysaly, Qarakisini ósektegen bolsa, ekeui de sol kisige qaraghyshtap, erinderin sylp etkizedi. Keyde syrttay mening de sybaghamdy bergenin әlde bir ishki týisigimmen ózim de sezip qoyamyn. 

Al, Kók turaly búryn olar pәlendey jaghymsyz eshtene aita qoymaytyn. Sebebi, ol salt bas, sabau qamshy jigit. Oghan ekeuining de oiy bolghan. Kýni boyy bir bólmede otyratyn adamdar ashylyp sóilespese de, әrkimning is әreketinen, tipti, jýris-túrys qas-qabaghynyng ózinen biraz syryn bilip, sipatyn tanyp qalady eken ghoy. Eki qyz qosarlana jik-japar bolsa da Kók te pәle neme ghoy, eshbir ray tanytpaydy. Onyng onday ór kókirektigi jyndaryna tiydi me, әlde, ekeuine de eshbir mýmkindik bolmaytynyn bildi me, ol jaghy beymәlim,nesi bolsa da, eki qyz songhy jyldary Kókti atargha oq tappaytyn halge jetti. 

Adamnyng jan dýniyesin zerttep tanyghan ghalymdardyng aituynsha, mahabbatyna layyqty jauap ala almaghan әiel adam óte qauipti kórinedi. Olardyng qúlay sýigen sheksiz mahabbaty lezde bitispes óshpendilikke ainalady eken. Qúshtarlyq pen jek kórushilikti eki polus dep qarastyrsaq, әielderding bir polusten kelesige óte saluy óte onay degendi ghalymdar dәleldep otyr. Olardyng eki polustyng ortasyna toqtap, tepe-tendik saqtauy tym siyrek kórinedi. Qysqasy, búryn qalay qúlay sýise, keyin dәl solay itting etinen jek kórip shygha kelmek. Kók ýshin eki birdey kәri qyzdyng qaharyna qatar úshyraudyng qanday qiyn bolaryn aldyn ala boljaudyng ózi qorqynyshty edi.

Sóitip jýrgende kýtpegen oqigha boldy. Bir kýni tanerteng әdettegidey júmysqa kelsek, Baq pen Kók bayaghyday oryndarynda otyr. Biraq, әlgi bólim bastyghynyng rәmizine ainalghan qos telefon apparaty Baqtyng emes, Kókting aldynda túr. Baqtyng únjyrghasy týsip ketken. Esesine Kókting jýzi jadyrap, mәz-meyram bolyp otyr. 

Eshtenening mәnin týsinbey anyryp túrghanymyzda basqarma basshysynyng orynbasary men kadr bólimining bastyghy ekeui kelip, janadan shyqqan búiryqty tanystyrdy. Býginnen bastap, bólimdi Kók basqaratyn bolypty. Kezektesip qúttyqtadyq. Qarakisi ekeuimizge olardyng oryn auystyrghany, kimi basshy, qaysy qosshy bolghany bәri bir edi. Kelip-keter eshtene de joq. Júmysymyz sol bayaghyday, ailyghymyzda ózgeris joq. Kóp úzamay zeynetkerlikke shyghatyn Qarakisi ýshin tipti de manyzy bolmasa kerek. 

Al, búl sheshim Gýl men Nazgha únamaghanyn ózderi qansha jasyrmaq bolsa da, anyq bilinip túrdy. Ekeui de qúttyqtap, jaqsy tilek aityp jatty, obaly neshik. Biraq, dauystarynyng óninen, bet-әlpetterinen qynjylystyng izi de aiqyn angharylyp túrdy. Ony syrttay baqylaghan mening ózim sezip qoyghanda Kók bilmedi ghoy deysing be? Ol da eki qyzgha tyjyrynynqyrap túrsa da qúttyqtaularyn quana qabyldaghan týr kórsetuge tyrysty. Biraq, bәri bir asa jaqtyrmay túrghany bilinip túrdy. 

Jana bastyq taghayyndalghanymen qyzmetimizding yrghaqtylyghy ózgere qoyghan joq. Bayaghy sol týrli derekter jinap, ony óndeu, jospar jasau, joghary jaqqa esep-qisap joldau, aqparattardy taldap, saraptau degendey ainalyp kelip, jalghasa beretin bir saryndy tirlik. 

Eng ýlken ózgeris - orynbasardy týstendiruge joldyng qarsy betindegi dәmhanagha Kók ertip aparatyn boldy. Baqtyng ýii qalanyng syrtynda bolghandyqtan, alghashynda týski ýiziliste ony Qarakisi ekeuimiz kezektesip ýiimizge ertip baryp jýrdik. Birde bizding ýide tamaqtanyp otyrghanda, Baq menen bylay dep súrady: 

- Meni nege bólim bastyghynan alyp tastaghanyn bilesing be?

- Saraptamadan әlde bir qate ketti me, ne boldy, ózi?

- Qyzmet babyna esh qatysy joq onyn!

- Endi ne boldy? Aytyp óltirsenshi! 

-Bir kýni Qarakisi ekeuing joq edinder. Men bir jaqqa asyghys shyghatyn bolyp, әlde bir shúghyl qaghazgha qol qoydym da Kókke tapsyryp “Mynany shaldyng qabyldau bólmesindegi qara qyzgha bere salshy!” dep júmsaghanmyn. Ol neme sol sәtte basqarma basshysyna kirip әlgi qaghazdy tapsyra otyryp, aitqan sózimdi aina qatesiz jetkizgen ghoy. Bastyq “shal” degen sózdi esty sala shat-shәlekeyi shyghyp, búlqan-talqan bolghan. Sol kýni keshke maghan telefon shalyp, “ket, ket”-ting astyna aldy. Qabyldau bólmesindegi qyz da, ózin arshyghan júmyrtqadaymyn dep oilay ma eken, jatyp kep oibaylaghan ghoy. Shyn mәninde qap-qara ekeni ras. Biraq, onysyn aitugha bolmaydy eken. Áneki, “basqa pәle tilden” degen osy ghoy. Shaytan týrtip, “shal” jәne “qara qyz” degen sóz qaydan ghana auzymnan shyghyp ketkenin bilmeymin. Jylarman bolyp, jalynyp-jalpayyp keshirim súradym. Bastyq sәl júmsarghanday bolyp, bólimde bas maman bolyp qaluyma zorgha kóndi. Biraq, qalay da Kókti taydyryp, ornymdy qaytaryp alamyn - dep, Baq syr shertti.

Sol sәtte menimen asa kóp jýzdese bermeytin, kóbinese, ananday jerdegi minberden nemese jinalystyng tóralqasynan ghana kórinetin basqarma bastyghy esime týsti. Biraq, bir-eki ret jaqynnan kórgenimde shashynyng úshy qap-qara bolghanymen, týbi appaq ekenin bayqaghanmyn. Ýnemi boyatyp jýretinin sonda bildim. Abyroy bolghanda shashy qoylau eken. Kekilin úzynyraq etip mandayyn jauyp qoyghanymen, jaqyndap qaraghanda mandayynyng әjimi bes eli, shimay-shimay bolyp aighyzdalghanday kóringen. Alpysty alqymdap qalghanyna qaramastan saqal-múrtyn jylmaghaylap qyryp, betin boyap alghan sekildi sezilgen. Nesi bolsa da, kәrilikpen kýreste baryn salyp, jantalasyp jýrgen bir adam. Baqtyng aituyna qaraghanda, basqarma bastyghynyng әieli ózinen tup-tura eki mýshel jas kishi. Sol sebepten de, ózin “shal” dep ataghan adammen ólispey berispeytin jyny bar kórinedi. Múny bilgen song dәl osy ataudy sózdik qorymnan men de birjolata alastaudy jón dep sheshtim. Sonymen birge “qara qyz” degen sózdi de qoldanystan shyghardym. Qaydan bilesen, bayqamay oqystan auyzdan shyghyp ketip jýrse, nanynnan aiyryluyng mýmkin ghoy. 

Bir kýni bólimde eki qyz ben Baq joqta jana bastyghymyz Kók Qarakisi ekeuimizge bylay dedi: 

- Ekeuine aitar bar. Múqiyat eskerinder! Osydan bylay Baqty ýilerine aparyp týstendirudi qoymasandar, menen jaqsylyq kýtpender! Basqarma basshysyna mәlimdeme-úsynys jazamyn da ekeuinmen de qoshtasamyn.

- Aytsanyz boldy, baseke! Býginnen bastap, qoydym. Endi, eshqashan ýiime “әbetke” aparmaymyn - dep, Qarakisi ant-su ishti. “Sen she?” degendey Kók búrylyp maghan qarady: 

- Býgin ony ýige ertip aparyp týstendiru mening kezegim edi. Rúqsat etseniz, songhy ret týstendireyin. Odan keyin eshqashan aparmaymyn!

- Jaraydy, býginge rúqsat bereyin. Ertennen bastap tapsyrmany búljytpay oryndaytyn bolasyndar! - dedi. Biz de“lәppay!” desip kelistik. 

Osydan keyin Baq tanerteng júmysqa ýiinen týski óz tamaghyn ala kelip, eki qyzben birge kensede týstenetin bolyp ketti. Bayqaymyz, jaghdayy jaman emes sekildi. Ángimeleri jarasyp, kónildi otyratyngha úqsaydy. Biz kelip kirgende eki qúlaqtaryna jete jazdaghan ezulerin zorgha degende, jalma jan jiyp ala qoyyp jatady. 

Bir kýni júmys arasynda Kók ekeuimizdi orynbasar shaqyrghan song dәlizge shyqqanbyz. Anandaytyn  jerde liftining qasynda Baq, Naz jәne Gýl ýsheui mandaylaryn týiistire jazdap, sybyrlasyp túr eken. Dәliz jaqqa qarap túrghan Naz bizdi kórip qoysa kerek. Qasyndaghy ekeuge ymdaghanday boldy. Ýsheui de jalt qarady da sasyp qaldy. Sóitkenshe bolghan joq, eki jaqta qatarlasyp túrghan tórt lift te ashyla qaldy. Ýsheui ýsh liftke kirdi de esikteri tars jabyldy. Kók ekeuimiz tórtinshisine enip, joghary qabattyng týimesin bastyq. 

- Myna ýsheui maghan qarsy birdeme úiymdastyryp jýrgen sekildi. Ana joly Qarakisi ekeuine Baqty týski shaygha aparugha tiym salghanym beker boldy. Anau onbaghan neme eki kәri qyzben “odaqtasyp” ketti. Ol ekeui menimen әbden óshtesip alghan. Ýsheui birigip alyp týbime jetip jýrer. Qarakisi ekeuing búrynghysha ony “әbetke” kezektesip aparyp jýrsender qaytedi? - dedi, jol-jónekey. 

- Endi... - dep, men birdeme degenimshe, ekeuimiz orynbasardyng kabiynetine jetip qoydyq ta sózimiz ayaqsyz qaldy. 

Erteninde júmys bastalysymen, Kók qaharyna minip, Baq pen eki qyzgha kezek-kezek tiyisumen boldy. Qol qoydyrugha úsynghan saraptamalaryn qyzyl qaryndashpen syzyp-syzyp keri qaytarady. Qaytadan jasaudy talap etedi. Baqtyng úsynghan esebinen eshbir min tappasa da, paraqty ortasynan qaq bólip jyrtty da: 

- Ana túrghan qoqys jәshigine aparyp tasta da, qaytadan jasa! - dep әkirendedi. 

- Bәrin dúrys jasadym ghoy... - dey bastap edi:

- Baq, sen basty qatyrma! Eger jasay almasang týsinikteme jaz! 

Ol basyn salbyratyp, ýsteline baryp jayghasty. Osy sәtte ishki telefon shyr etti. 

- IYә! - dep, tútqany kótergen Kók biraz uaqyt tyndap otyrdy da: 

- Qazir Baq pen Gýl ekeuin jiberemin. Jaraydy. Ol ekeuinde dәl qazir alyp bara jatqan sharua joq, tekke otyr ghoy, baryp kelsin! - dedi. 

Biraz ýnsiz otyrdy da: 

-Baq! Gýl ekeuing qazir әkimdikke barasyndar! Bir partiya qayratkerimen kezdesu ótedi eken. Adam jinalmay, zal tolmay problema tuyndap jatqan kórinedi. Qazir bara berinder! - dep, búiyrdy. 

Tórteuimiz onasha qalyp, óz sharualarymyzben otyr edik, syrttan ýsh beytanys jigit kirdi de Kókpen emen-jarqyn jýzdesip, qúshaqtasyp amandasty. Sózderine qaraghanda kurstas dostary sekildi. Ony bólim bastyghy boluymen qúttyqtay kelipti. Dostarynyng biri aq kónil jigit sekildi. Kókti jer-kókke syighyzbay maqtay kelip:  

- Bizding Kókke bólim bastyghy bolu sóz bolyp pa? Keshikpey seni osy basqarmanyng bastyghy retinde kórudi Alla nәsip etsin! - dep bata berip edi, qasyndaghy ekeu “әmiyn, әmiyn!” desip mәz bolysty. Qúttyqtaugha esirip ketti me, әlde, qúrdastarymen qaljyndasqan týri me, Kók bylay dedi: 

- Nesi bar, bolsaq bolarmyz, ol da Qúdaydyng bermesi emes qoy! - dep tórteui kenseni basyna kóterip, qarqyldap kýlisti. 

Osy sәtte qarsy aldymda otyrghan Naz monitordyng arghy jaghynan moynyn soza kóterilip, maghan әlde bir ishara bildirip ymdady. Eshtene týsinbegen basym iyghymdy qiqang etkizdim de qoydym. 

Sol sәtte Naz ornynan túrdy da shyghyp ketti. Biraz duyldasqan qúrdastar keshkisin әlde bir meyramhanada kezdesetin bolyp tarqasty. Kókting mәnsabyn juatyn bolyp keliskenin qúlaghym shaldy. 

Arada on-onbes minuttay ótkende hatshy qyz kelip, Qarakisi ekeuimizdi kadr bólimining bastyghy shaqyryp jatqanyn habarlady. Ekeuimiz salyp úryp jettik. Onyng kabiynetinde Naz otyr eken. 

Kadr bólimining bastyghy bizdi otyrghyzdy da, Nazgha: 

- Jana ghana maghan aitqanyndy myna kisilerding kózinshe qaytalashy! - dedi. Naz ýsh jigitting kelgenin, olardyng biri Kókke basqarma bastyghy bolasyng degenin, olargha Kók “bolsaq bolamyz, onda túrghan ne bar” degen synaymen jauap bergenin aitty. 

- Ras pa? Sen estiding be? - dep kadr bólimining bastyghy maghan qadaldy: 

- Estuin estidim. Biraq, qúrdastary sekildi ghoy, qaljyndap aitqan boluy kerek - dedim. 

- Men senen qaljyng ba, basqa ma dep súrap otyrghan joqpyn. Dәl sonday “fraza” boldy ma, joq pa? 

- Boluy boldy. 

- Jaqsy. Estidin, әngime boldy, rastadyn. 

- Al, Qarakisi aghay, siz estidiniz be? 

- Neni? - dedi, Qarakisi sasqalap. 

- Myna Nazdyng aitqanyn bәrin týgeldey rastaysyz ba? 

- Men sharualarmen miym ashyp otyrghan edim. Onyng ýstine qúlaghym da nashar estiydi ghoy. Ýsh jigit kelip, qauqyldasyp jatqan, eshbir әngimeni esimde saqtamadym. 

- Aghasy, júmysqa qabiletiniz nasharlap, miynyz ashysa, onyng ýstine sanyrau bolyp qalsanyz, onynyz az bolghanday este saqtau qabiletiniz tómendep ketse, men ertennen bastap, sizge joldama toltyramyn. Mýgedektikke shyghyp, qyzmetten bosaysyz! Ornynyzgha jas mamandardy qyzmetke shaqyramyn! - dep edi, Qarakisi bezek qaqty:  

- O, ne degeniniz, baseke! IYә, esime týsti, aitqan, aitqan...

- Ne dep aitty? 

- Álgi ne ghoy...bolsam nesi bar dey me, sol sekildi birdeme...

- Qysqasy, Nazdyng aitqanyn rastaysyz ghoy? 

- Jýz payyz rastaymyn. Naz ne aitsa sony...

Kadr bólimining bastyghy ýsheuimizge bir-bir paraq úsynyp, aitqanymyzdy jazdyryp aldy. Úsynghan paraqtarymyzdy oqydy da, menikin myjyp, qoqysqa laqtyryp: 

- Sen myna jerdegi “qúrdastardyng qaljyny” degen artyq sózindi jazba! Qanday fraza estidin, sony ghana jaz! Artyq әngimening qajeti qansha? - dep, keyidi de jana paraq úsyndy. Aytqany boyynsha jazyp beruime tura keldi.

Ýsh paraqty bir papkige salyp, qol qoydyryp alghan son: 

- Al, jýrinder, bastyqqa kiremiz! - dep búiyrdy. 

Tórteuimiz sap týzep, basqarma bastyghynyng aldyna keldik. Kadr bólimining bastyghy bolghan jaydy bayandap, ýsheuimizge aldynda aitqan sózimizdi qaytalatty. Men taghy da “qaljyndaghan bolulary kerek” dep qalyp edim, janadan boyalghan qap-qara shashyn keri qayyryp, mandayynyng әjimderin odan ary terendete, qabaghyn qars týigen bastyq, ýstelin juyn júdyryqpen bir perdi de: 

- Qaljyng degen ne sóz? Aytty ma, joq pa? Naqtysyn ait! - aighay salghanda, Qarakisi selk etip, Naz baj ete jazdap, óz auzyn ózi basa qoydy. Qasymda otyrghan kadr bólimining bastyghy sanymnan shymshyp alghanda: 

- Aytty, aitty! - degen dausym birtýrli oghashtau shyqty. Tandana basyn kótergen basqarma bastyghy maghan tesile qarap biraz ýnsiz otyrdy da: 

- A, búl endi basqa әngime. Artyq-auys sózben sozbay osylay qysqa da núsqa jauap bermeysing be? - dep, lezde júmsara qaldy. 

Dereu Kókti shaqyrtty. Oiynda eshtene bolmasa kerek, arsalandap kirgen Kók: 

- Agha, sәlemetsiz be, meni shaqyrdynyz ba? - dep edi, bastyq sәlemin alghan da joq. “Toqta!” degen ishara jasap, bizge qaray búryldy da: 

- Al, qaneki, bólimde estigen әngimeni qaytalap aityndar! - dep búiyrdy. 

Naz bastap, men qostap, Qarakisi rastap qaytalap shyqtyq. Kók sol sәtte eskertkish ispetti túrghan ornynda qatty da qaldy. 

- Al, ne deysin, Kók bastyq? - dep, basqarma basshysy kreslosyn shyqyrlata shalqaydy. 

- Agha, ólip keteyin, qaljyndaghan edik...

-Ne degen әzilqoy edinder? “Ajaly jetken tyshqan mysyqtyng qúiyrshyghymen oinaydynyn” kerin keltirgen ekensin. Qaljyndaytynday ókimetting resmy mekemesi saghan satira teatrynyng sahnasy ma? Ólmey-aq qoy, basyng jas qoy. Qazir múnda kelip otyr da, bólim bastyghy qyzmetinen óz erkinmen bosau turaly ótinish jaz! Men seni basqarmada qaldyrayyn, búrynghy ornynda otyra ber! - dep basshy kesip aitty...

Erteninde әdettegidey júmysymyzdy bastadyq. Sәl keshiginkirep kirgen Baq ayandap kelip, Kókting aldyndaghy eki telefon apparatyn júlyp alyp, óz ýstelining ýstindegi búrynghy ornyna qoydy da oryndyghyna  jayghasyp, keng tynys aldy. Kók ýn-týnsiz tújyrap otyr. Gýl men Naz bir-birine qarap, jymyn-jymyng etedi. Qarakisi ong qolynyng súq sausaghyn klaviyshine jaqyndatty. Bәri búrynghyday jalghasyp ketti... 

Quandyq Shamahayúly

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1496
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3267
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5618