Seysenbi, 29 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107833. Jazylghandar — 102805. Qaytys bolghandar — 1699
Kýbirtke 2895 25 pikir 21 Sәuir, 2020 saghat 15:26

Auylgha oralatynyndy úmytpa!

QR Preziydenti Q-J.K.Toqaevtyn,

Qazaqstan halqynyn nazaryna!

(auylgha asar!)

 Kosmosty iygersek te, qanshalyqty

damysaq ta, týbi biz auylgha oralamyz.

Aldaghy ómirdi kózge elestetsek bir 30-40 jylda әlemdik órkeniyettin damyghany sonshalyqty jasandy intellekt, ýyinde qyzmet etetin robottar, mashinanyn ornyna magnitti jastyqpen kez-kelgen jerinizge bara alasyz, osy siyaqty basqa da tehnologiyanyn jetistikteri Sizdi raqat ómirge alyp keledi. Tipti jasynyz da 150 jylgha deyin úzaruy da mýmkin. Biraq múnday tynymsyz, informasiyalyq megaqalada túru adamdy sharshatatyny anyq. Sondyqtan, tehnologiya jetistikterinin arqasynda biz qanshalyqty algha ketsek te, bәribir bir kezderde biz auylgha oralamyz. Sebebi, auyl –  shyqqan tegimiz, al ekinshi jaghynan, adamgha en keregi, kórkem tabighattyn taza auasy, suy, jer ananyn kiyeli topyraghy, ekologiyalyq taza taghamdar, auyldyn jangha jayly tynyshtyghy. Ásirese tvorchestvo adamdary ýshin auyl – taptyrmas kenistik, shabyt qaynary. Qazirden bastap-aq tvorchestvolyq auyldaryn ashu kerek. Ár adamgha «baratyn auylyndy erterek dayynda, týlep shyqqan auylyna, tabighatyna kómektes» demekshimin. Auylda túratyn ziyalylardyn tiziminen shyghyp qalsan, keshigip barghan uaqytynda seni qabyldamay qoysa, baqytsyzdyq degen osy bolmay ma?! Auylyna qarap azamatyn taniyq!

Biz kim edik, qazir kimbiz, qayda bara jatyrmyz, ne isteu kerek?

Osy súraqtyn sheshimin tabu ýshin biz, en aldymen, tarihymyzgha jýginemiz. Óytkeni tarihty bilmey, bolashaqty boljau mýmkin emes. Búl kiyeli jerde dýniyejýzi damuynyn tarihiy logikasyn, kóp ghasyrlyq evolyusiyasyn eske alsaq ta bolar. Mysaly, ejelgi Euraziya, Qazaqstan jerinde tas ghasyry, qola, temir dәuiri, skiyf, saq, ghún, qanly, ýysin memleketteri, týrki qaghanattary, t.b. orta ghasyrlyq memleketter men handyqtar bolghany belgili. Kaspiy tenizinen Qytaygha deyingi aralyqtaghy alyp kenistikte bizdin órkeniyet tarihymyz bolghanyn bilemiz. Arghysyn aytpaghanda, bizdin tegimizdin «Týrki» dep ataluynyn ózi V-VI gh. jana dәuirge deyin Qytay, Arab, Iran, Siriya jazbalarynda bar. Naqtyraq aytar bolsaq, bizdin tarihymyz sonau Shaybaniy Ábilqayyr hannan әldeqashan búryn bastalyp, sonan son Kerey men Jәnibek handar, Qasym han, t.b. kóptegen handardyn esimderimen jalghasyn tauyp, Qazaq memlekettiligi degen ataumen qosa jýrgen edi. Mine, sol kezdegi el taghdyry handar men batyr babalarymyzdyn qolynda bolyp, úlan-ghayyr jerimizdi bógde elge bermeu ýshin baryn salghan bolatyn. Óytkeni olar qazaq jerin nyghaytuda, qazaqtardyn ýstemdigin ornatuda  orasan  zor әreketterge bardy. Qazaq halqy shamasy 3000 jyldyq tarihy bar týrki etnosy retinde tanylghan arghy zamandy aytpaghannyn ózinde, 550 jyldyq handyq tarihynda asa auyr sayasi, ruhani, әleumettik-ekonomikalyq prosesterdi basynan keshirdi.

Ata tegimizge kóz jibersek, tarihta biz siyaqty imperiyalyq oy men is jasaghan halyq az. Olardyn qatarynda Rimlyan, grek, parsylarmen qatar týrki halyqtary bar ekendigin, әsirese, jastarymyz úmytpauy kerek. Búl tektilik genofondymyz  XXI ghasyrda qazaq elinin, jalpy týrki әleminin qayta týleuine negiz bolady dep senemin.

Biz dýniyejýzindegi elderdi tarih tarazysyna salar bolsaq, әr eldin damu tarihy әr qily. Aytalyq, en aldymen biz Qytaydyn 5 myn jyldyq tarihyn, ózimizdin 3 myn jyldyq tarihymyzdy, Aziya men Europanyn damuyn zerdelesek, sonymen qatar qazirgi jahandanu prosesindegi janalyqtardy elekten ótkizer bolsaq, bir oy tuady. Bizdin shyghys halyqtarynyn tarihyna keler bolsaq, taghdyr bizge 2 tarihiy mýmkindik berdi. Birinshisin biz paydalana almadyq, ol ketti. Al ekinshi mýmkindikti endi tiyimdi paydalana almasaq, ne alpauyt memleketterge jútylyp ketemiz, ne ómir boyy mәngi shiykizat eli bolyp solargha qyzmet etemiz. Taghdyr bizge osynday súraqty kóldenen qoyyp otyr.

1-shi mýmkindik degenimiz – búdan 1000-1500 jyl búryn bizder, shyghys elderi damyghan edi. Sonyn dәleli retinde ghúlama ghalymdarymyz әl-Farabi, Ibn-Sina, Úlyqbek, t.b. syndy ghúlamalar matematika, medisina, filosofiya salalary boyynsha әlemdik dengeydegi ozyq oyly janalyqtardy ash qandyghyn ayta alamyz. Europa sol  uaqytta  artta  qalghan  edi. Týrki tegi Shynghyshannan bastap, Qúbylay, Ámir Temir t.b. jarty әlemdi basyp aldy, biyledi. Mysaly, bir Qúbylaydyn ózi, úrpaqtarymen tolyq Qytaydy, Sun imperiyasy men Vietnamdy qosa, 100 jyl boyy biyledi. Pekinde otyryp, olar Qytaydyn órkeniyetin damytugha qyzmet etti, ortalyqqa kýrish әkeletin kanal salghyzdy t.b.

Keyingi 500 jylda Europa memleketteri  shyghystan, sonyn ishinde týrkilerden qanshama janalyqtardy alyp, jylu mashinasyn jasap, teniz kóligin, zauyt-fabrikalar salyp, óndiristi qarqyndy damytyp óndiris revolyusiyasyn jasady. 2012 jyly London olimpiadasy ashylghanda, olardyn tarihiy damuyn kórdik. Dýniyejýzindegi eki úly imperiya - Qytay men músylman elderi qalyp qoydy. Keyinnen  Europada:  Eynshteyn, Niyuton, Edison, Faradey shyqty, Gegeli, Rikardo,  Marks, t.b qoghamnyn damuyna ýles qosty. Qazir sol Europa bizge ýyretude.

Álemdik top-uniyversiytetter de batys elderinde, Amerika Qúrama Shtattarynda shoghyrlanghan. Al sol shet elderge bilim quyp baryp jýrgen  jastar,  ilim  berudin qaynar kózi – bizdin Shyghys bolghandyghyn bilip jýruleri kerek. Empirikalyq ilimder, ómir men dýnie jaratylysy turaly mәseleler, danalyq, teren  filosofiya, t.b.barlyghy da Ýndistan, Qytay osy býgingi Aziya jerinen bastau alady. Islam órkeniyetinin ózi ghylym men mәdeniyetke kóp nәrse berdi. Alayda, onyn bәrine «kapitalistik», «rasionaldy  ruh» bergen Batys boldy. Osylaysha, HII ghasyrdan beri Qarahanid dinastiyasy qúlaghan son Týrki órkeniyeti teren kýyzeliske úshyrap, taghy basqa sebeptermen biz ózimizdin bay, teren negizimizdi ózimiz jalghap alyp kete almadyq. Biraq Qytay keyingi 20-30 jyldyn ishinde ekonomikasyna serpilis jasap, qazir dýniyejýzin moyyndatyp, AQSh-tan keyingi ekinshi oryngha shyqty.

Al endi 2-shi  mýmkindik degenimiz – ol bizdin ata-babalarymyzdyn  nayzanyn úshymen, bilektin  kýshimen bizge qaldyrghan múrasy. Ol tabighiy qazba baylyqtary men adam kapitaly. Qazaq halqynyn boyyndaghy tektilik, qan tazalyghy, ghalymdardyn zertteui boyynsha, intelektualdyq әleueti joghary úrpaqtyn qalyptasuyna әser etedi eken. Demek, últtyq genefondymyz da tabighiy baylyqtarymyz siyaqty bizdin ýlken basymdyqtarymyzdyn biri. Degenmen, dýnie jýzinde en bay elderdin birimiz, biraq әli de kedey túramyz. Nelikten? En bastysy, jahandanugha jútylyp ketpey, osy qyruar baylyqty halyqtyn iygiligi ýshin tiyimdi paydalanu. Aldymyzdaghy negizgi maqsat – órkeniyetti elderdin qataryna qosylu. Eskishe aytqanda, nardyn jýgi qazirgi úrpaqtyn moynyna týsip otyr. Búl tústa sapaly, bәsekege qabiletti, ruhy joghary adamiy kapitalymyz negizgi róldi oynaydy.

Ejelgi Týrkistan bayyrghy ruhani ortalyq retinde Úly Jibek jolynda erekshe oryn iyelengendigi tarihtan mәlim. Dýniyejýzilik atlasty alyp qarasanyz, Orta Aziya aumaghynda ejelden kele jatqan Týrkistan, Samarqand, Búhara, Taraz siyaqty iri qalalar bar. Býkil tarihty tarazylar bolsaq, óte erte kezenderdi almaghannyn ózinde,VI-VIII ghasyrlarda osy ónirde Týrki qaghanaty, bylaysha aytqanda, týrki tildes halyqtar ómir sýrgen. Sol Týrik qaghanatynda ejelgi Týrkistan qalasy ruhani ortalyq retinde tarihi oryn aldy. Keyin tarihtyn aghymyna baylanysty týrkitildes  halyqtar әr tarapqa shashyrap ketti. Mysaly, biraz týrikter Anadolygha ketti, sol jaqta damuynyn arqasynda «Osman imperiyasyn» qúrdy, keyin Kemal Atatýriktin revolyusiya jasauynyn nәtiyjesinde, jana órkeniyetti memleket bolyp qalyptasty. Býginde 85 mln. halqy bar Týrkiya 20 damyghan memleketter qataryna qosyluda, basqa tuys halyqtar da óz memleketterin qúryp, damu ýstinde.

Qytay memleketi HHI ghasyrda Úly jibek jolyn jandandyryp ekonomikasyna serpilis beretin jobalardy Euraziyadan Afrikagha deyin iske asyruda. Osy túrghydan qaraghanda Týrkistan әleuetin paydalanyp Úly Jibek jolynda Týrkistandy ruhani astanagha aynaldyru ýshin «Týrkistan óniri» ruhaniy jәne tehnologiyalyq klasterin qúru jobasyn 2012 jyly Elbasyna úsynghan bolatynmyn. Joba 6 klasterden túrady: ruhani, tehnologiyalyq, jana auyl, turizm, logistika, infraqúrylym klasteri. Jobanyn qarjy-ekonomikalyq esebinin jalpy somasy 8 mlrd. AQSh dollarynan asady. «Týrkistan uәlayaty» oblysyn qúru kerek degen bolatynmyn. Endi 2018 jyly oblys qúrylyp, iske asa bastady. Menin oyym sol jobada kórsetilgen 6 klasterdin bәri tolyqqandy iske assa eken. Mysaly, saq, ghún, týrki qaghanatynan qazirgi kezge deyingi ómirimizdi qamtyghan bir әlemdik dengeyde «Mәdeniy-tarihi, geografiyalyq muzeydin» ózi ashylsa, býkil әlemdi qyzyqtyrar edi, taghy basqa jobalar bar. Búl Týrkistan jobasy batys pen shyghysty biriktiretin halyqaralyq dengeyde ruhaniy megapolis bolar edi.

Búl joba mynau túraqsyz jahandanu zamanynda el men eldi, halyq pen halyqty biriktiretin integrasiyalyq iydeya boluy abzal. Osy is-sharalardan keyin, tarihiy qúndylyqtar arqyly bizdin aldymyzda adamnyn ruhaniy janghyruyna kýrt ózgerister ashyluy mýmkin. Qoghamnyn ar-ojdanyna kir keltirmey, degradasiyagha úshyramauyna,  qauipsizdikti  saqtauda  bir  ýlken qadam jasau qajet. Adamnyn oy-órisi HHI ghasyrdyn talabyna, jana sivilizasiyalyq qoghamgha say ózgerui tiyis. Búl dýniyejýzilik órkeniyettin talaby. Al ózimizge kelsek, tútas últty oyatatyn oylar, iske asyratyn jana jobalar kerek! Olardy tarihiy úly túlghalarymyzdyn múralarynan tauyp damytugha bolady. Qazir bizge mәdeniy – ruhani, tarihiy tegimizdi teren bilu konsepsiyasy kerek jәne úzaq merzimdi (2021-2030 jj.) ghylymiy baghdarlamagha memlekettik tapsyrys qajet.

Býginde biz Týrki tildes elderinin basyn qosyp, olardyn damuyna serpilis beru arqyly en damyghan kapitalistik eldermen bәsekege týsuimiz kerek. Shamamen 2030-2040 jj. dýniyejýzinde Týrki әlemi óz ornyn oyyp aluy tiyis. Eger biz múny jasay almasaq, onda damyghan kapitalistik elder bizdi bólip-bólip sivilizasiyalyq joldan syrtqa shygharady. Tek osylay «ambissiyalyq maqsatty» qoyyp sheshe bilsek, Týrki әlemi dýniyejýzinde en biyik dәrejege, baghagha ie boluy mýmkin. Búl mәselede memleket basshylary men ghalymdardyn orny ózgeshe.

Qazirgi Týrki әleminin ekonomikalyq potensialyn alsaq, jylda ótetin dýniyejýzilik Davos ekonomikalyq forumynyn 2019 jylghy ghalamdyq bәsekelestik kórsetkishteri boyynsha bizdin jaghdayymyzdyn mýshkil ekenin kóruge bolady. Globaldy bәsekelestik indeksi boyynsha aldaghy 50 eldin ishinde joqpyz, Azerbayjan 58-shi bolyp kirip túr. Qazaqstan 55, Týrkiya 61, Qyrghyzstan 96 orynda bolsa, Ózbekstan men Týrkmenstannyn Davos ekonomikalyq forumyna kórsetkishteri enbegen. Al, terenirek qarasaq, Týrki tildes elderi densaulyq, bilim, ghylym men tehnologiya, qarjy jýyesi, әsirese biznes, innovasiyalyq damudan kóp artta kelemiz (80-100 oryndamyz). Bizge osy kórsetkishterge, әsirese, jana bilim, ghylym men tehnologiyagha asa mәn beru qajet.

Menin oyymsha, Týrki әlemi elderine XXI ghasyrdyn sivilizasiyalyq poezdynyn songhy vagonyna minu ýshin bizge ýdemeli damudan basqa jol joq. Ol ýshin Týrki elderinin basyn qosatyn bir integrasiyalyq iydeya kerek. Biz jahandanu prosesinde әlimdik sivilizasiyany alyp qarasaq, onyn ishinde G7 memleketterinin damyghan jolyn saralay kele, biz olarmen ekonomika, jana tehnologiya, ekologiya, qauipsizdik, kosmosty iygeru salalary boyynsha bәsekelestikke týse almaymyz jәne biz kóp arttamyz. Mysaly, biz ghylymiy tehnikalyq progressten, tehnologiyalyq ukladtardy iygeruden, onyn ishinde 6-TU iygeruden kem degende 40-50 jylgha artta qalyp qoydyq.

Menin oyymsha, Týrki әleminin bir ghana joly bar, ol – ruhani, tarihiy-mәdeniy qúndylyqtarymyzdy janghyrtu.

Bizdin týrki tildes memleketteri әli de bolsa kóptegen tarihi, ruhani, әdebi, til, arheologiya, etnografiya jәdigerlerin saqtap keledi. Oghan qosymsha, arheologiyalyq izdenisterden jana kóptegen tarihiy eskertkishter, qazba baylyqtar tabyluda. Týptep kelgende, búl – bizdin genetikalyq tegimiz. Uaqytysynda ata-tegimiz býkil Aziya men Europa qúrylyghyn dýr silkindirip, ýlken imperiyalyq joyqyn kýshke aynaldyrghan bolsa, biz, yaghniy Týrki әlemi, XXI ghasyrda tarihymyzdy jandandyru arqyly әlemdik tarihtyn tórinde ekinshi ret tolyqqandy otyruymyzgha әbden bolady.

Ol ýshin jogharyda aytylghandardy eskerip, barlyq kýshti bir týrki әleminin kindigine jinau kerek. Búghan, әsirese, ghalymdar, memleket jәne qogham qayratkerleri bilek sybanyp túryp atsalysu kerek. Ár memleket ózinshe ruhaniy-tarihyn izdenude. Al birtútas Týrki әleminin tegin týgeldegen joqpyz. Sol ýshin «Týrki әleminin ruhaniy-tarihiy tegi» degen konsepsiya jәne úzaq jyldargha arnalghan ghylymiy izdenu baghdarlamasy qajet. Nәtiyje retinde «mәdeniy-tarihiy múra atlasyn» jasau kerek.

Menin oyymsha, osy iydeyany iske asyru ýshin halyqaralyq dengeyde, 200 millionnan astam adam potensialy bar, býkil týrki elderinin ghalymdaryna jәne biznes ókilderine jýkteytin halyqaralyq megajoba qajet. Onyn aty: «Týrki әlemine ruhaniy serpilis beru» jobasy. Týrki әleminin «Genetikalyq ortalyghyn» ashu kerek.

Búl jobanyn iske asyruynyn qysqasha tetigin aytsam, birinshi kezekte Týrki elderinin Ýkimet basshylary búl mәseleni konseptualdy talqylap, ghalymdar men biznes ókilderi birikken júmysshy tobyn qúryp, olargha memlekettik tapsyrys beru kerek. Tiyisti halyqaralyq granttyq qarjylandyru arqyly tez arada osy jobany dayyndau ýshin ghylymiy zertteuler jýrgizu qajet. Búl jobagha halyqaralyq rezonans beru ýshin Týrki elderinin Preziydentteri «Týrki әlemine ruhaniy serpilis beru» memorandumyn qabyldap, bekitkeni jón. Múnday XXI ghasyrdaghy tyn iydeyagha Týrki әleminin halyqtarynan qoldau alghan jón.

Auyldyn hal–jaghdayy qay dengeyde?

Ashyghyn aytu kerek, Kenes Odaghynda auyl jaqsy damydy. Kezinde enbekpen qamtylghan nebir kolhoz, sovhozdar, auyl ortalyqtary, t.b. júmys istep túrdy. Jol, baylanys, mәdeniyet oshaqtary: kitaphana, mәdeniyet ýyi, sport keshenderi, monshasyna deyin bar bolatyn. Jalpy, auyl jaqsy damyp, onyn әl-auqaty, tynys-tirshiligi, túrmysy aytarlyqtay dengeyde bolghandyghyn óz kózimizben kórdik, auylda ósip, tәlim- tәrbie aldyq. Auyl qazaq halqynyn ózegi boldy.

1991 jyly egemendigimizdi alghanda, bórkimizdi aspangha laqtyrdyq. Jogharghy Keneste birinshi «Tәuelsizdik deklarasiyasy» qabyldanghanda, bizdin deputattardyn kóbisinin janaryna jas ýyirilip, ata-babamyzdyn ghasyrlar boyy armandaghan erkindigimizge qol jetkizdik dep quandy. Alayda sol kezde qiyn kezen etek aldy, daghdarys, inflyasiya, zauyt-fabrikalarymyz toqtap qaldy. Degenmen egemendigimiz turaly kóptegen zandar qabyldap, óz aqshamyzdy engizdik. Osy ótpeli kezen halyqqa auyr tiydi. Múnday jaghday egemendik alghan basqa TMD memleketterinde de boldy. Auylda da tirshilik qiynday týsip, óndiris oryndary toqtap, daghdarysqa týsti, nәtiyjesinde halyq qalagha aghyla bastady. Áke, analary balalarynyn artynan qalagha ketip, auyldyn ziyaly ortalary da siyreude.

Jalpy reformanyn salmaghy auylgha óte auyr tiyip, auyl toqyrap qaldy. «Optimizasiya» degen әdemi sózben auylda sol uaqytta balabaqshalary, kishi keshendi mektepter, auruhana, emhana, felidsherlik punktter, sport keshenderi jabylyp, talan-tarajgha týsti. 10-15 myndyq malbasylyq komplekster bolatyn, býgin olardyn  orny opyrylyp, soghystan qirap qalghanday dualdary әli túr. Keyingi jyldary auyldyn jaghdayy jóndele bastady, qarjy bólinip infraqúrylymdar salyndy. Biraq әli de auyl búrynghy, 90-jyldardyn basyndaghy dengeyge jete qoyghan joq.

«Qazaqtyn jamanshylyqqa ýyir bola beretúghynynyn bir sebebi, júmysynyn joqtyghy», - deydi Abay. Eger egin salsa, saudagha salynsa, qoly tiyer me edi?. Qazirgi auyldyn jaghdayyn qysqasha aytsaq, júmyssyzdyq ortasha eseppen alghanda 60-70 payyzdy, key jerlerinde 80 payyzdy qúraydy. Statistika jýrgizu ýshin men audandardy, ontýstik oblystardy aralap, búghan kóz jetkizdim. Eger auylda júmyspen qamtylghan múghalimder men dәrigerler, әkimshilik jәne sharua qojalyqtary qyzmetkerlerin alyp tastasaq, júmyssyzdyq sany shygha keledi. Kóbinese auyl jastary júmyssyz. Jazda 2-3 ay qalagha baryp, әr jerde isteydi, kýzde qaytyp kelip júmyssyz otyrady. Olardyn búdan son jaman jolgha týspeytinine kim kepil? Qyzdardyn taghdyry odan da qiyn, aytugha da úyalasyn, jýregin auyrady. Keyingi kezde qazaq jastarynyn arasynda baratyn jeri, basatyn tauy bolmaghandyqtan narkomaniya, úrlyq, mal úrlau órship, búzaqylyq, suisid kóbeyip barady.  Júmyssyzdyqtyn  saldarynan keybir jastarymyz shet elde dini ekstremizm, terrorizm, kamikadze, jihadqa baru jolyna týsude. Osynyn barlyghy júmyssyzdyqtyn saldary emes pe?

Ókinishke oray qazir auylda en tiyimdi júmys ol mal baghu emes, kerisinshe mal úrlau. Úrlyqshyny taba qalghan jaghdayda qarapayym qazaqqa kómektesudin ornyna jergilikti qúqyq qorghau organdary ózderi úrlyqshylarmen birge ekendigi halyqqa mәlim. Búl masqara emes pe? Jetken jerimiz osy bolsa, kýysegen auzyndy birdene jasayyn degen halyq maqaly bar.

Bizde Ýkimet 5 payyz júmyssyzdyq degendi aytady, búl statistikalyq jaghynan dúrys eseptelmegen. Múnday «rekordpen» Dýniyejýzilik Ginnes kitabyna kirer edik. Ótiriktin de shegi boluy kerek qoy. Europanyn keybir elderinde júmyssyzdyq 15-25%, orta eseppen 10%-nan  asady. Bizde 2,7 mln. adam ózin-ózi qamtamasyz etedi deydi, negizinde olar júmyssyz. Olar zeynetaqy, dәrigerlik saqtandyru jýyesinen tys qalyp, birneshe jyldar boyy qúqyqtary taptalyp otyr. Yaghniy halqymyzdyn 20%-na jaghday jasalmay, júmyssyz otyr. Olardyn basym kópshiligi auylda. Múnymen eshkimnin isi joq, al jergilikti biylik organdary jylda «halyqtyn jaghdayy jaqsy» dep jalghan mәlimet berip otyrady.

Qazir adamnyn bәri bir sortqa aynalyp bara jatqanday, onyn aty «ynghayly adam», nemqúraylyq, bәri jaqsy, eshqanday problema joq siyaqty bolyp kórinedi. En jamany ─ bizde ótirik aqparat beru, isten góri qaghaz jýzinde esep beru әdetke aynalghan. Ótirik aytu qangha sindi. Sebebi tapsyrma sonday, adamdy emes, qaltany oylaytyn zaman boldy. Al júmys tappay, jәrdemaqy súray qalghan jaghdayda, ony alu ýshin: «Men saghan barlyq qújattaryndy jasaymyn, biraq jәrdemaqynyn 50%-n maghan beresin» degen sheneunikter de tabylyp jatady. Biz osylaysha  auyl  adamdaryn  «kedeylik  qaqpanyna» týsirip qoyghanbyz: olardyn óz isterin ashyp, tabys tabuyn qoldamaymyz, para berip, byudjetten alatyn jәrdemaqylargha kýn kóruge baylap qoyghanbyz.

Býginde auyl jaghdayynyn әleumettik-ekonomikalyq tensizdik jaqtaryn auyl sharuashylyghynyn belgili  mamany, el janashyry, on ýsh jyl boyy ýsh audandy, on eki jyl sharua qojalyghyn basqarghan Ghalym Túrghambaevtyn aytuynsha, «auyl sharuashylyghynyn basynda otyrghandardyn kóbisi tәjiriybesiz jastar. Memleket tarapynan bólingen subsidiyanyn 86%-y iri holdingter men kompaniyalargha bólinse, al úsaq, orta sharuashylyqtargha 14% ghana beriledi eken. Búl aqylgha syimaydy emes pe? Auylgha bólingen aqsha sharua qojalyqtaryna jetpey jatyr. Biylik ol qalay júmsalyp jatyr, odan beyhabar. Sonda qarapayym auyldaghy qazaqqa jany ashityn jan bolmaghany ma?». Auyl altyn tamyrymyz degenimiz qayda?

Tehnika mәselesine keler bolsaq, biz ýlken daghdarys aldyndamyz. Mysaly, elimizdin auyl sharuashylyghy salasyndaghy tehnikalyq parkterdin 60-70%-y tozghan. Tehnikalardyn júmys isteu merzimi әldeqashan ótip, eskirgen. Olardy  qayta  janghyrtu  (amortizasiyalyq)   baghdarlamasy joq, t.b. Baghdarlama bolghan jaghdayda da ony iske asyratyn injener mamandar jetispeydi.

Auyldy qalay damytamyz?

Auylda 45%, yaghniy 8 mln-nan astam halqymyz túrady, olardyn ishinde jartysyna juyghy jastar. «Auylyna qarap azamatyn tany», - deydi qazaq. Auylgha bara qalsaq,  úyalamyz.  Úsaq  sharua qojalyqtaryna qoldaghy kóptegen jeke jer telimderin iygeruge jana tehnika, tehnologiya jetispeydi. Olar iri sharuashylyqtarmen bәsekege týse almaydy, ónimderi ótpeydi, ótse de arzan baghagha súraydy. Sondyqtan úsaq sharua qojalyqtaryn biriktirip, auylsharuashylyghyn kooperasiyalau qajet jәne ol ýshin «kooperasiya turaly» zandy tezirek iske asyru kerek. Ár audanda bir nemese eki tehnikalyq servis ortalyqtaryn qúru jәne auyl sharuashylyghyn janasha újymdastyru qajettiligi tuyndauda. Al onyn negizi - kooperasiya. Búl jerde tikeley memlekettik qoldau qajet. Sol qúrghan kooperasiyada, ortalyqtarda Ýkimettin ýlesi 20- 30%-gha deyin boluy mýmkin. En bastysy – auylsharuashylyghy óndirisine subsidiyalar men arzan nesiyelerdin kóptep bólinuin, olardyn jergilikti jerge jetuin qadaghalau kerek. Sonda ghana investisiya tiyisti jerge salynady, júmys orny kóbeyip, auyl serpilis alatyn bolady.

Auylda tútynu kooperasiyalaryn qúra otyryp, qosymsha investisiya tartu, tauar óndiru, óndeu júmystaryn jandandyru qajet. Búghan AQSh, Kanada, Euroodaq elderinin tәjiriybeleri dәlel bola alady. Ozyq shetel  memleketterindegidey,  bizde de «bilimdi  tehnologiyalyq  auyldar  kerek».  Ony  «Jana auyl» dep te ataugha bolady. Olardy biz Shortandyda, Almaty manyndaghy KIZ ben KNIITJ agroqalashyqtarynda, t.b jerlerde qúruymyzgha bolady. Mysaly, Singapur elinin auylsharuashylyq ónimder óndirisindegi zamanauiy tehnologiyalargha negizdelgen 10 ghylymiy-óndiristik parkin qúru baghdarlamasyn paydalanugha bolady. Onda әrtýrli baghyttaghy shamamen 500 ferma syiystyrudy kózdegen 1,7 myn ga jer bólingen.

«Jana holdingter qúru». Eger osylay esepsiz paydalana bersek, 40-50 jyldan keyin múnay-gaz qazba baylyqtary bitedi. Biz úrpaqqa ne qaldyramyz? AQSh-tyn múnay, gaz, t.b qazba-baylyqtaryn zerttey otyryp, bolashaghyn oylaghandyqtan olardy shetelden satyp aluda. Al bizdin Ýkimet nege osy jaghyn oylamaydy? Sonda bizdin nemerelerimiz: «sizder órkeniyetke ne jasadynyzdar dep súraq qoymay ma»? Jalpy bizdin negizgi «brendimiz» múnay-gaz emes (mýmkin olar sheneunikterdiki shyghar), ol – ghasyrlardan beri kele jatqan atakәsip - mal men egin ónimderi. Qalay aytsanyz da bizdi shetel agrarly memleket dep týsinedi. Ótken ghasyrdyn 90-jyldarynyn basynda auylsharuashylyghy tabysynyn kólemi, jalpy ishki ónimge (JIÓ) shaqqanda, 27-29%-gha deyin baratyn, al qazir bar bolghany 5%. 20%-gha deyin ósirgen jaghdayda әldeqayda tiyimdi bolar edi. Ol ýshin úzaq merzimdi auylgha serpilis beru memlekettik baghdarlamasyn jasau kerek.

Qazir bizde  azyq-týlik, et pen sýttin shamamen 40% shetten keledi. Kerisinshe, biz satuymyz kerek emes pe? Qazaqstan osynsha baylyghymen ata kәsibimiz – malmen elimizdi qamtamasyz ete almasa, bolashaghymyz qanday bolmaq? Sol sebepten Qazaqstanda «Mal ónimderi» jәne «Astyq» holdingterin qúrudy memleket qolgha aluy kerek. Tez arada dýniyejýzinde aldynghy oryn alugha bar kýshti júmsap, auyldy da joghaltyp almaudyn amaldaryn izdegen jón. Bizdin el mal ónimderin damytudyn jolyn biledi. Kezinde Túrar Rysqúlov RSFSR Sovnarkomy tóraghasynyn 11 jyl boyy orynbasary bolyp túrghanynda, V.Stalinge: «Joldas Staliyn, et –  valyuta. Mal ónimderin dayyndap, Europagha et satyp, odan týsken qarajatqa óndiriste isteytin maman-injener dayarlayyq», degen. Osy sózdin mәni qazir de manyzdy. Kenester Odaghy túsynda Qazaqstan syrtqa 300 myn tonnadan astam joghary sapaly mal ónimderin shygharghanyn eskersek, býginnen bastap mal sharuashylyghyn jandandyrudy jolgha qoyu qajet, erten kesh bolady.

Áli de bolsa biz dýniyejýzinde auylsharuashylyq  ónimderi arqyly bәsekege týse alamyz. Sebebi әlemde aldaghy 30 jylda auylsharuashylyq ónimine 2 eseden kóp súranys tuady, al su tapshylyghy 50-60%-gha deyin ósedi. Osy mýmkindikti paydalanghan dúrys.

Jerdi iygeru – eldi iygeru

Bastapqy kezden-aq, tabighiy qazba baylyqtary men adam kapitalyn, qazaqtyn qangha singen kәsibi men últtyq bolmysyna tәn auylsharuashylyq salasyn damytugha, jerdi iygeruge basymdylyqtyn berilmeui býginde halqymyzdy últ retinde ruhani azyp-tozugha, ata kәsibinen mәjbýrli tamyr ajyratuyna әkelip soghyp otyr.

Ata kәsibimizdin mekeni – auyldyn halin ayta kelip, óskelen úrpaqtyn tragediyalyq taghdyryn osylaysha ashyp kórsetken jón. Yqylymnan auyldy jerge tamyryn jayghan qazaqtargha urbanizasiyalyq reformanyn әli de auyr tiyip otyrghanyn, әleumettik-ruhani azyp-tozghanyn tilge tiyek etpeske bolmas. Múnyn saldary býginde jerdi sheteldikterge jalgha beru, ózimizge jer satu dauyna әkelgenin bilesizder. Biylikten megapolis jasaymyz qala halqyn kóbeyteyik dep, mysaly AQSh-ta azghantay-aq payyz auylda túratyndar býkil memleketti asyrap otyr degen urbanizasiya sózderin aytady. Búl jansaq pikir. Strategiyany oylasaq kerisinshe tehnologiyany da, adamdy da auylgha tartu kerek.

Osynday kelensizdikterdi óz qolymyzdan jasaghanymyzdy qalay keshiruge bolady?! Tegin jer ýlesterin óz qolymen iygere almaghandary újymdasyp, kooperasiya qúru arqyly enbek etuge bolady. Búl iske jergilikti jerdegi qoghamdyq kenes pen Mәjilis deputattary septigin tiygizui kerek, әkimshilik kómektesui tiyis. «Jerdi iygerudegi en týbegeyli mәsele retinde «Kooperasiya turaly zannyn» qalay iske asyrylyp jatqandyghyn «Jer turaly komissiya» qarau kerektigin jәne «Parlamenttik tyndau» ótui kerek. «Qazaqstanda jerdi iygerudin en tiyimdi joly 2015 jyly 29 qazanda qabyldanghan «Kooperasiya turaly zanyn» iske asyru tetikteri nege nashar jýrip jatyr?

«Jer Kodeksi» qabyldanghannan beri qaray jer qalay paydalanylyp jatyr? Kimnin qolynda? Qanday zandylyqtar búzylyp jatyr? Jýzdegen, myndaghan gektar jer latifundister men baylardyn qolyna qalay ótti? Onyn iygerilmey jatqany qanshama?

Búl mәselede Parlamenttin, jergilikti әkimshilikpen qatar, mәslihattyn, sol siyaqty qoghamdyq kenestin rólin kýsheytu kerek. Ákimderdin júmysyn osy «Kooperasiya zanyn» qalay iske asyratyndyghymen baghalau kerek, eger aqtamasa, ornynan alu qajet. Sonda ghana is jýredi! «Auylsharuashylyghyn ýdemeli damytudyn 2030 jylgha deyingi Memlekettik baghdarlamasyn» (búl úsynys «Jer Kodeksinin» 4,6 –babyna kirsin) jasau kerek.

IYgerilmey jatqan jerdi qaytaru tetigin iske asyru ýshin iygerilmegen jerlerge salyqty 10-20 eselep kóbeytu óz nәtiyjesin beredi dep talay ayttym da, jazdy da. Jer-Ana qazir syrqat. Jerdin qazirgi jaghdayyn, salamattylyghyn anyqtap alu ýshin audit jýrgizu qajet. Yaki, «Tabighat pen Jerdin, adamnyn garmoniyasy bolghan elde ghana nesibe kóp, baqyt bar», - dep Shәkәrim babamyz aytyp ketken.

Eger elimizge týbegeyli ózgeris jasaghymyz kelse, «Jer Kodeksi» turaly jana zan jasalyp, ol Parlamentte qabyldanuy tiyis. Jerdi anamyzday qasterlep, tiyimdi paydalanu arqyly ózimiz de ósemiz, elimizdi de kórkeytemiz. Jerdin qúny joq! Al qúny joq Jerdi qalay satugha bolady?! Qazaqtyn kody jer dese de bolady. Úly Abaydyn әkesi Qúnanbay aytqanday: «El ósedi, mal ósedi, jer óspeydi». Jerdin qúny joq. Múny K.Markste aytqan. Qúny joq jerdi qalay satamyz? Jerdi anamyzday qasterlep, tiyimdi paydalanu arqyly, ózimiz de ósemiz, elimizdi de kórkeytemiz!

Jer dauy kóterilgende qazaqtyn últjandy azamattary, ziyalylary bas kóterip, «jerdi satpaymyz, shetelge jalgha bermeymiz» dep, halyqqa ýndeu tastadyq. Olar: J.Ákim, M.Shahanov, M.Áuezov, D.Isabekov, S.Smataev, S.Ghabbasov, M.Eleusizov, J.Túyaqbay, M.Ótelbaev, M.Myrzahmetov, B.Raqyshev, R.Eleshev, K.Elemesov, Gh.Qabyshúly, K.Júmadilov, D.Kóshim, M.Tayjan, A.Syrym, M.Qulkenov, J.Erman, Á.Álibaev, Z.Batalova, Á.Qosanov, Gh.Hayrolla, M.Toqashbaev, R.Júmaly, J.Qalybay, Ú.Esdaulet, B.Qoyshybaev, E.Bapiy t.b. úzyn sany 500-den asatyn últjandy azamattar jәne qoghamdyq úyymdar.

Halyqtyn bas kóteruinin arqasynda, elbasy jerge moratoriya jasap, jer reformasy turaly memlekettik komissiya qúrdy. Mende sol jer reformasy komissiyasynyn bir mýshesi retinde, biraz auqymdy jobalar men úsynystar jasadym.

Negizgi úsynysym, jerdi sheteldikterge jalgha bermey, Qazaqstan azamattaryna satpay, 49 jylgha tek QR azamattaryna ghana jalgha beru arqyly kooperasiyalau turaly zandy jәne basqa da tetikterdi iske qosyp jerdi tiyimdi paydalanugha bolady. Bizge, yaghniy qazaq memleketine Jaratushy tәnirden bergen jәne ghasyrlar boyy saq, ghún, týrki qaghanaty, t. b. handyqtar tarihynda ata-babalarymyzdyn qany tógilgen jerdi, úrpaqtan- úrpaqqa amanat etilip kele jatqan jәne keler úrpaqqa qaldyru moralidyq   paryzymyz bolyp  tabylatyn jerdi eshkimge satugha bolmaydy. Jer - qazaqta qansha han, bay, biy bolsa da, jekenin menshiginde bolghan emes, satylghan da emes.

Qaysarlyq kórsetip, halyq qoldauyna ie bolghan komissiya qúramyndaghy últ janashyrlarynyn az ghana tobynyn manday terinin jәne de aymaqtargha barghandaghy halyqtyn jerdi satugha qarsylyghynyn arqasynda ghana Preziydent jerge bes jylgha moratoriy jariyalady.

Jetistik boldy, alayda, jer mәselesi týbegeyli sheshilmedi. Qazirgi jana qabyldanghan jer turaly zanda da mәsele týbegeyli sheshilmey qalghandyghyn ókinishpen aytyp narazylyghymdy bildirudemin. Múnyn da dau-damasy alda kýtip túr? Sóz joq, qazaq halqynyn elge, jerge, auylgha degen meyirimi erekshe. Jer – qazaqtiki bolyp qaluy tiyis! «Áueli Qúdaygha syiynyp, ekinshi óz qayratyna sýyenip, enbegindi sau, enbek qylsan, qara jer de beredi, qúr tastamaydy,- deydi Abay.

Óz jerimizdi tiyimdi iygeru  maqsatynda, «Tyn jerdi iygeru arqyly qazaq elin jana beleske kóteru (Qazaq órisi)» atty jobany úsynamyn jәne ony iske asyru ýshin QR Parlamenti «Auylsharuashylyqtyq erkin ekonomikalyq aymaq turaly» QR zanyn qabyldauy tiyis.

Álemde bolyp jatqan jana qúbylystardy, kýrt ózgeristerdi, HHI  ghasyrdyn sivilizasiyalyq  damuyn eskere otyryp, Qazaqstan tek ózin ghana emes, sonymen qatar dýniyejýzinde 1,3 mlrd asharshylyqta jýrgen halyqtyn belgili bir mólsherinde de azyq týlikpen, mal ónimderimen qamtamasyz etuge mýmkindigi bar jәne soghan ýles qosu ýshin osy jobany iske asyrugha bel baylaugha bolar edi.

Qytaymen shekaralas jatqan Almaty oblysy, Jetisu alqabynda, Ile oypaty, Balqash kóli, Alakól, Zaysan kóli aumaqtaryn qosa Shyghys Qazaqstan oblysynda jәne taghy basqa ónirlerde óte qúnarly jer aymaqtary bar, suarmaly, shópti tauly jayylymdary, ýlken-ýlken jýzdegen kilometr belder, «oaziys» jerlerdi azyq týlik ósiruge, mal ónimderin jasaugha t.b. daqyldarmen aynalysugha әbden bolady. Osy aumaqtarda Erkin auyl sharuashylyqtyq ekonomikalyq aymaq qúryp, elimizdegi myndaghan jastardy tyn iygeruge júmyldyryp, «Qazaq órisi» atty jobanyn negizinde mynaday is-sharalar jasalsa:

Birinshiden, búl  jerlerdi Memlekettik qoldau arqyly «Erkin ekonomikalyq aymaq» jasau kerek, infraqúrylymdy qúru qajet, túratyn ýyler, materialdy tehnikalyq bazalar salu, taghy basqa is-sharalar kerek. Búl turaly Parlamentte arnayy zan qabyldau qajet. Investisiya salugha, nesiye, salyq jýyesine jenildikter beru kerek. Ýkimetpen birge, oblystarda jerdi iygeru baghdarlamasyn jasau kerek.

Ekinshiden, sonymen qatar ol jerlerdi iygeruge ontýstik ónirden (mysaly, Ontýstik Qazaqstan oblysynda 3 mln. juyq halyq túrady, júmyssyzdyq kóp), t.b. Respublikamyzdyn halqy tyghyz jerlerden 500 myngha juyq halyqty, әsirese jastardy (Sovetter odaghyndaghy BAM, Selinany iygergendey) osy  jana megajobany iygeruge júmyldyru qajet. Izrailidyn dýniyejýzine belgili tәjiriybesin paydalanyp, Kibuster jasalsyn. Bayaghy «BAMdy, Selinany» iygerudey keshendi ister bolsa. Múnday mәselede halyqtyn da patriottyq sezimi kóteriler edi. Jana auylda jastar jana ómirdi bastar edi. Jastar kooperasiyasy qúrylsyn. En manyzdysy, basqa eldermen shekaralas jerlerdi iygeru  arqyly  qauipsizdigimiz de artar edi! Olargha kóterinki jolaqy, jóndi jalaqy berip, barghan jerde barlyq jaghday jasalsa. Jastar elimizdi kóteruge, otan aldyndaghy patriottyq boryshyn jete týsinip, jastar da qanattanyp jana ómirdi «Qazaq órisinen» bastar edi.

Ýshinshiden, búl jobagha «Auylgha asar» retinde Qazaqstannyn qaltaly azamattary, mesenattary, oblys, aymaq bolyp, jalpy halyq bolyp septigin tiygizse, iygi is bolar edi. Búl megajobanyn qarajaty әrtýrli saladan qúraluy mýmkin. Olar: Memlekettik, Respublikalyq, jergilikti byudjetter, bay-quatty biznesmenderdin ózderi is jasau, joba iygeru investisiyasy, shetel investisiyasy, asar retinde, Zandy jәne jeke túlghalar, jalpy Qazaqstan halqynyn kómegi retinde arnayy «Qazaq órisi» atty qor qúru qajet.

Tórtinshiden, búl jobanyn geosayasiy mәni bar ekenin de esten shygharmau qajet. Qazaqstannyn qauipsizdik mәselesi әr uaqytta birinshi kezekte túruy tiyis. Keleshekte demografiyalyq ósuge de jaqsy mýmkindik bolar edi. Eger ata-babalarymyz sonau aqtaban-shúbyryndydan bastap, asharshylyqtan taghy basqa keri sayasattyn saldarynan shetelge tau asyp ketse, endi sol qúnarly jerlerimizdi olardyn nemere-shóberelerinin iygeruge bet aluy - búl ýlken qúbylys.

Besinshiden, osynday Erkin ekonomikalyq aymaqtardy Reseymen shekaralas oblystarda qúrsa. Mysaly Ózbekstanmen shekaralas jatqan Ontýstik ónirlerde qúru kerek. Múnda negizgi basymdylyqty jemis-jiydek, kókónis, maqta óndirisimen birge mal ónimderine de berilgen jón bolar edi. Shaghyn jәne orta kәsipkerliktin júmyssyzdyqty joyudaghy róli óte joghary. Ol ýshin auyldy mekenderde júmys oryndaryn qúrugha arnalghan «shaghyn jәne orta biznesti ýdemeli damytu» jónindegi arnayy baghdarlama qabyldaghan jón.

Altynshydan, endi qazaqtyn, qazaqstandyqtardyn últtyq problemasyn  basqa  bireulerdin  moynyna  artpay  (25 jylgha jerdi jalgha bereyik. Mysalmen aytqanda, solar asyrasyn demey) tek ózimiz «eki qolgha bir kýrek demekshi» sheshuimiz kerek. Egemendik alghaly 29 jylda qabyrghamyz qatty, dýniyejýzine belgili el boldyq, mýmkindigimiz de bar. Endi jaltaqtaudyn jóni joq. Endi barlyghy tek halyqtyn birliginde, ruhaniy – patriottyq kýsh jigerinde. Mine búl joba halyqty oyatatyn joba, lәyim solay bolghay.

Jetinshi, búl jobada taghy basqa tetikter kórsetilgen. Jerdi iygeru jobasy arqyly Qazaq elin jana beleske kóteru qajet. Búl Qazaqstan halqynyn jana ambisiyasyn kórseter edi. Mәsele sayasiy sheshimde, halyqaralyq imidj ýshin búl joba tikeley QR Preziydenti Q-J.K.Toqaevtyn patronajynda bolghany abzal.

Ýkimet 13 jyldan beri zan boyynsha uәde berip kele jatqan 10 sotyq, 25 sotyq jer uchaskelerin jәne auyl túrghyndaryna uaqytysynda berilgen 1-10 ga deyin jer telimderi (ýlesterin), tez arada osylardyn bәri halyqqa tegin berilsin. Al jergilikti әkimshilik ókilderi tikeley iske asyrsyn! Osy is-sharalardyn iske asyryluyn BAQ jariyaly týrde ýnemi halyqqa ashyq habarlap otyrsyn.

QR Preziydentine tikeley baghynatyn, elimizdegi jer resurstarynyn barlyq týrlerin rasionaldy jәne tiyimdi paydanalu túrghysynan QR jer resurstaryn basqaru jónindegi Vedomstvaaralyq Memlekettik Agenttikti qaytadan qúru jәne onyn basshysyna Premier ministrdin orynbasary lauazymyn beru.

Qazir bizde auylgha baryp júmys isteytin kәsibiy mamandar dayyndau – kezek kýttirmeytin mindet bolyp otyr. Osy tústa, jastargha aytarym auyl sharuashylyq mamandyqtaryn tandau, azyq-týlik, mal kәsipkerligimen aynalysu – búl eski dәstýr emes, qayta artyqshylyq. Tek atyna qyzyghyp, jappay ekonomist, zanger bolghansha, atakәsip – mal, egin sharuashylyqtaryn iygerip, bay-baquatty kýn keshuge әbden bolady. Jastar barynsha rasionaldy bolghany dúrys. Sonda auyldyn da ensesi kóteriledi, elimizdin de azyq-týlik qauipsizdigi kýsheyedi. Auylgha kómek tek auyldaghylardyn enshisi bolmauy kerek. Ony Ýkimet, Parlament, ziyaly qauym, býkil el oylauy qajet.

Qazaqsha aytqanda, auylgha «Asar» qajet. Ótkendi eske alsaq, bәrimiz auyldan  shyqtyq.  Oqyp  jýrgende  aqsha  da,  et te, sýt te, qúrt ta auyldan keletin. Endi qaladan auylgha tasityn jaghday tuyndady. Qaytarymy boluy kerek emes pe? Investisiyany da auylgha qaray búru qajet. Sol auylda tuyp-ósken, qazir qalada bilimdi, ónerde jýrgen, sport salasyndaghy, biznesi bar t.b. azamattar birigip demeushi retinde óz auylyna kómek bersin. Auylgha qarajatty tartu ýshin әr audanda biyliktin pәrmenimen «aqyl-kenes beretin ortalyqtar» qúru kerek. Olar nesiyeni qalay alu, biznes-jospardy qalay jasau, kishi kәsiporyndy qalay ashu, kәsipti neden bastau, t.b. auyldy damytatyn is-sharalar úyymdastyryp, auyl túrghyndaryn júmyspen tolyq qamtu ýshin qyzmet etui kerek.

Ár audan әkimshiligi sol jerden shyqqan, biraq shet jaqta jýrgen azamattardyn basyn qosyp, baghdarlamalar jasap, «Auyldy qalay damytamyz» degen úsynystarmen shyqsa, iygi is bolar edi. Qazaqta elge, auylgha degen ruhaniy meyirimimiz jetkilikti. Sondyqtan osy bastamany qolgha alyp, jana mýmkindikti iske qosqan jón. Sonda ghana tughan auylyna kelgen әr azamattyn ensesi týspeytin bolady.

Sóz sonynda aytarym, bizdin keleshegimiz bir alaman bәyge, alda kele jatqan eki túlpardyn jarysy siyaqty. Bir jaghynan kóz ilespey damyp kele jatqan jana tehnologiya, ekinshi jaghynan bizdin aqyl oyymyz, parasatymyz, ruhaniy qúndylyghymyzben qatar auyldy kórkeytu, kiyeli jerdi iygeru. En dúrysy, osy eki túlpardy jeke-jeke jibermey, bir arbagha jegip jaryssaq ozar edik.

Qazaqtyn sózimen aytsaq auylgha asar kerek. Bәrimiz auyldan shyqtyq, tegimiz auyl bolghandyqtan múndayda eshkim shette qalmau kerek. Mysaly bizdegi Forbs jurnalyndaghy 50 en bay milliarderlerimiz ben millionerlerimiz, onyn ishinde atap aytsaq B.Ótemúratov, V.Kiym, T.Qúlybaev, D.Qúlybaeva, A.Ibragimov, R.Sarsenov, K.Rakiyshev, N.Smaghúlov, Q.Boranbaev, D.Abulghaziyn, S.Seytjanov, A.Nuriyeva taghy basqalar auylgha asa kónil bólip, bir-bir HHI ghasyrdyn jana auyldaryn salyp, auylsharuashylyghyn әrtaraptandyryp, zauyt-fabrikalar salyp, әsirese mal ónimderi men azyq-týlik tauarlaryn óndirip tek ózimizdi ghana emes jәne әlemdik naryq jýyesine shygharugha at salyssa.  En basty mәselenin biri tez arada osy uaqytqa deyin qabyldanbay jýrgen «jergilikti ózin-ózi basqaru» zanyn qabyldau qajet. Ýkimet auyldy aymaqtarymen damytu strategiyalyq baghdarlama qabyldau kerek.

Auylgha kómek tek auyldaghylardyn enshisi bolmauy kerek. Ony Ýkimet, parlament, ziyaly qauym, býkil qogham, el bolyp oylaumyz qajet. Qazaqsha aytsaq auylgha «Asar» qajet. Auyldan shyqqanymyz ras bolsa, auylgha qazir bet búrsaq, damytsaq, erten әlemdegi auylsharuashylyghy ozyq el bolugha mýmkindigimiz bar. Múny ata-tegimizdin terende jatqan, ertede myqty imperiya Týrki eli bolghanymyzdyn býgingi sol eldin úrpaghynyn HHI ghasyrdaghy jana ambisiyasy dep әlemdi týsindiru bizdin paryzymyz dep bileyik.

Orazaly Sәbden,

Qazaqstan Ghalymdar odaghynyn preziydenti, QR Memlekettik syilyghynyn iyegeri, akademiyk.

Abai.kz     

25 pikir