Qazaq halqynyng bolashaq taghdyryna tikeley әser etip, sheshushi ról atqarghan bir úly oqighagha endi birneshe aidan keyin 50 jyl tolady. Ol - 1962 jyldyng sәuir aiynda Shynjannyng Tarbaghatay aimaghynan qoparyla qozghalghan qazaq kóshi. Kóktemgi kókózek shaqta, nebәri jiyrma shaqty kýnning ishinde (10 sәuirden birinshi maygha deyin) 200 mynday qazaq imperiya shekarasyn qaqyrata búzyp, atajúrt Qazaqstangha óte shyqqany mәlim. Búl, shyn mәninde, últtyng enkeyip ketken ensesin bir kóterip tastaghan, qazaqtyng súiyla bastaghan qanyn qoilatyp, dili men tilin edәuir bekemdegen oqigha boldy.

Amal ne, qazaqtyng kóshi-qon tarihyn әli kýnge deyin bizde eshkim zerttegen joq. Ásirese, 1962 jylghy kósh esh jerde aitylmay, jazylmay, jabuly kýiinde qalyp keledi. Olay bolatyny, Kenes dәuirinde búl oqigha aitugha bolmaytyn memlekettik qúpiya sanalady. Al tәuelsizdik jyldarynda últ taghdyryna qatysty mәselege ziyalylar tym selqos qarady. Joqtan ózge úsaq-túyaq taqyryptargha kandidattyq, doktorlyq dissertasiya qorghaghysh tarihshylar da osy bir manyzdy taqyrypqa attap basqan joq.

Qazaq halqynyng bolashaq taghdyryna tikeley әser etip, sheshushi ról atqarghan bir úly oqighagha endi birneshe aidan keyin 50 jyl tolady. Ol - 1962 jyldyng sәuir aiynda Shynjannyng Tarbaghatay aimaghynan qoparyla qozghalghan qazaq kóshi. Kóktemgi kókózek shaqta, nebәri jiyrma shaqty kýnning ishinde (10 sәuirden birinshi maygha deyin) 200 mynday qazaq imperiya shekarasyn qaqyrata búzyp, atajúrt Qazaqstangha óte shyqqany mәlim. Búl, shyn mәninde, últtyng enkeyip ketken ensesin bir kóterip tastaghan, qazaqtyng súiyla bastaghan qanyn qoilatyp, dili men tilin edәuir bekemdegen oqigha boldy.

Amal ne, qazaqtyng kóshi-qon tarihyn әli kýnge deyin bizde eshkim zerttegen joq. Ásirese, 1962 jylghy kósh esh jerde aitylmay, jazylmay, jabuly kýiinde qalyp keledi. Olay bolatyny, Kenes dәuirinde búl oqigha aitugha bolmaytyn memlekettik qúpiya sanalady. Al tәuelsizdik jyldarynda últ taghdyryna qatysty mәselege ziyalylar tym selqos qarady. Joqtan ózge úsaq-túyaq taqyryptargha kandidattyq, doktorlyq dissertasiya qorghaghysh tarihshylar da osy bir manyzdy taqyrypqa attap basqan joq.

Al búl iske mening qanday qatysym baryn bilginiz kelse, men - sol oqighanyng basy-qasynda bolghan jay qatardaghy kuәger emes, 1962 jylghy kóshti dayyndaghan, әri sonyng búidasyn ústap kelgen adammyn. Eger sol enbegimdi basqa bireuler zerttep, aityp jatsa, óz basym ýndemey-aq qoyar edim. Jyl ótken sayyn kóz kórgen kuәlar da azayyp barady. Sondyqtan júrt jadynan óship qalmau ýshin, el aldynda atqarghan qyzmetim­di ózim aitugha tura kelip túr.

Tarihta ýlken oqighalar keyde kishkentay iydeyadan bastau alady. Búl joly da solay boldy. Onda mening Qytaydaghy sayasy nauqandargha baylanysty, Almatydaghy oquymnan (1956-1958) qol ýzip, ýsh jylday Ýrimjide baqylau astynda júmys istep, ózimning tughan qalam Shәueshekke "tómenge týsip" kelgen betim bolatyn. Jogharygha dýrkin-dýrkin aryz jazyp jýrip osyghan qolym әreng jetken. Ondaghy maqsat - shekaragha jaqyn (nebәri on segiz shaqyrym) Shәueshekke jetip, odan ary Qazaqstangha ótu, ýzilip qalghan oquymdy qayta jalghastyru bolatyn. Shekaradan ótsem, meni keri qaytarmaytynyna senimim kәmil. Óitkeni, Qazaq uniyversiyte­tining studenttik beleti men eki jyl boyy bagha qoyylghan "synaq kitap­shasy" kostumning ishki qaltasynda tiguli jýr edi. Sony kórsetsem, mening shekara búzghan jansyz, ne "shpion" emestigime shekarashylar senedi dep oilaymyn. Anyghyn aitsam, mening 1961 jyly kóktemde Shәueshekke keludegi basty maqsatym osy bolatyn. Al ata júrtqa kósh bastap ótu, sol kóshke halyqty dayyndau iydeyasy keyin payda boldy. Múnday ózgeris engizgen - ómirding ózi.

en Ýrimjide asharshylyqtyng dәmin tatyp, kónek aurumen isip-keuip jat­qandardy óz kózimmen kórip kel­genmin. Shәueshekke kelsem, búl aimaqty da asharshylyq jaylap al­ghan eken. 1958 jyly jappay qúrylghan "Halyq kommunasy" qalyng júrtshylyqty ortaq qazangha qaratyp, jeke týtin shygharugha tyiym salyp, isher as, kiyer kiyimge zar qyp qoyghan kezi. Búqara halyq búghan narazy bolyp, ashtyq apatynan qútyludyng amalyn tappay, bastary qatyp jýrgen asa qiyn kezeng bolatyn. Osydan bir jyl búryn Altay aimaghy kommunagha qarsy kóteriliske shyghyp, olar qaruly әsker tarapynan kýshpen janyshtalghan. Aqyt qajynyng balasy Qalman bastaghan alpys adamdy baylap-matap, Ýrimji týrmesine әkelgenin óz kózimmen kórgenmin. Shetterinen mergen, Ospan batyrdyng erlik dәstýrin әli úmyta qoymaghan, jauynger Altay kereyleri anaday halge úshyraghanda, Shәue­shek­ting otyryqshy, әri "oqymysty" júrty onday qayrat kórsete almasy anyq. Demek, búl elge ashtyq apatynan qútyludyng basqa jolyn izdeu kerek.

Mine, atajúrtqa el kóshiru iydeya­sy mening basymda osylay tudy. Jeke maqsat endi últ maqsatyna ainaldy. Qolymda "tómenge týsi­ril­di" degen joldau qaghazym bol­ghanymen, "iydeya qaltam" (qyzmet­ker­­ding óz qolyna berilmey qúpiya ústalatyn jeke delosy) Ýrimjiden uaqytynda kelmey, men Shәueshekte ýsh aiday bos jýrdim. Kónildegi maqsatty jýzege asyruda men osy ailardy paydalanyp qalugha kýsh saldym. Búl - qaladaghy múghalimder men studentterding de jazdyq kanikulgha shyqqan bos kezi. Men siyaqty "tómenge týsip", әli ornygha almay jýrgender qanshama. Alghashqy aptada-aq Shәueshek jastary mening manayyma ýiirile bastady.

Olay bolatyny, men ol kezde júrtqa tanymal, jas aqynmyn. Onyng ýstine Almatyda eki jyl oqyp qaytqan, Mәskeudi kórgen (1957 jyly Mәskeude ótken dýniye­jýzilik jastar men studentterding 6-festivaline Sovette oqityn Qytay studentteri atynan qatys­qanmyn) adammyn. Qaytsek últtyq ezgiden qútylamyz, atajúrt Qazaqstangha qalay jetemiz dep, úshargha qanat tappay jýrgen jastardyng menen súraytyn aqyl-kenesteri kóp-aq. Men de múnday mýmkindikti zaya ketirmey, aldaghy kósh turaly әngimeni ashyq aita bastadym. Keshke qaray qalalyq sayabaqqa baramyz, oiyn-toygha qatysamyz, múnda da tolastamaytyn sol әngi­me. Jastar Almatyny súraydy, Mәskeudi súraydy. Qazaqstan halqynyng túrmysyn, mәdeniyetin bilgisi keledi. Ózderi attaryn estigen aqyn-jazushylardy súraydy. Men tipti asyra aitpaghannyng ózinde, tehnikasy men mәdeniyeti shyghandap algha ketken sovettik ómir salty olargha ghajayyp ertegi siyaqty әser etedi. Ásirese, Qazaqstandaghy toqshylyqty, jyl ara milliard pút astyq alatynyn estigende, auyzdarynyng suy qúridy.

Sonymen, Shәueshek halqy kóshuge dayyn deuge bolady. Qala túrghyndary ghana emes, qyrdaghy el de solay. Alaqandaryna týkirip, "qúdayym aldaghy kóktemdi qolgha bere me, joq pa" dep, asygha kýtip otyr. Biraq búl jetkiliksiz. Endi aldaghy kóshke Sovet odaghyn dayyndau kerek. Artynyp-tartynyp, shúbyryp jetip barghanda, shekarashylar halyqty ótkizbese, ne aldynnan oq boratyp, qyryp salsa ne bolmaq. Endeshe, olardan aldyn ala baspana súrap, bosqyndar kóshin bógetsiz qabyldaytyn etu kerek.

Osy oimen, biz sol jyly kýz ailarynda Mәskeuge jýzdegen adamnyng qolyn qoydyryp, ondaghan hat joldadyq. Adres belgili: "Mәskeu. Kremli. KPSS Ortalyq Komiytetining bas sekretary N.S.Hru­­shev joldasqa", nemese "Jogharghy Sovet Prezidiumynyng tóraghasy K.E.Voroshilov joldasqa" deymiz de, konvert syrtyna baghaly markiler japsyrtyp, airyqsha zakazben aidap jiberemiz. Keyde ol hattardyng kóshirmesin Qazaqstan Kompartiyasynyng birin­shi hatshysy D.A.Qonaevqa jiberip otyrdyq.

Men Mәskeuge joldanatyn hattardyng birneshe núsqasyn dayyndagham. Onda Shynjang qazaqtarynyng búl ólkege qonystanu tarihy, jalpy qazaqtyng atajúrty - Qa­zaqstan ekeni qysqasha bayandalghan. Sonday-aq, qazir Shynjandaghy qazaq últynyng Qytay shoviy­niys­teri tarapynan sayasi, ekonomikalyq, qúqyqtyq ezgige úshyrap otyrghany, qazir el ishin ashtyq jaylaghany aitylghan. Odan ary "Sovet Odaghy - dýniyedegi ezilgen halyqtardyng janashyr dosy ekeni, Shynjang qazaghyna atajúrtqa kóshuden basqa esh amaldyng qalmaghany aitylyp, eger aldaghy kóktemde kóship bara qal­saq, bizge baspana beriluin súraghanbyz".

Búl hattardy men naghashym Shәrip Aqyshúlynyng (qazir Semey qalasynda túrady) atynan, taghy bas­qa múghalimderding atynan joldap otyrdym. Keybireuler mendegi hattyng mәtinin kóshirip әketip, óz auyldarynan qol jinap, óz tóteli jibergender de boldy. Keremeti sol, Kremlige jazghan hattarymyzdyng "tapsyryp aldyq" dep mór basylghan týbirtegi kelip otyrdy. Búl jaghday bizdi odan ary jigerlen­dire týsti.

Qarasha aiynda Shәueshekke Qúljadaghy Sovet konsulynyng orynbasary keldi (búl kezde Shәueshektegi Konsuldyq jabylyp qalghan). Ol júrtshylyqtyng tilegi boyynsha, kóp adamdardy kezekpen qabyldady. Qabyldauda men de boldym. Men syr tartu ýshin, aldymen óz jaghdayymdy bayandadym. Ol mening Almatyda oqyghan qújattarymdy múqiyat qarap shyqty da:

- Sizge jol ashyq qoy. Qalaghan uaqytta shekaradan óte beruinizge bolady, - dep betime qarap kýldi.

- Al halyq she? Shәueshek halqy aldaghy kóktemde atajúrtqa kóshemiz dep belsenip otyr. Olardyng jaghdayy ne bolady? - dedim men konsuldyng au-jayyn týigim kelip.

- IYә, osynda kelgeli osynday tilekti kóp estidim. Men múny mindetti týrde jogharygha jetkizem. Aynalyp kelgende kóshu mәselesin halyqtyng ózi sheshedi, - dedi ol maghan mәnisti kóz tastap. Aradaghy әngimeden men ózimning dúrys baghytta ekenimdi týsindim.

Men jana oqu jylynan bastap qala mektepterining birinde múghalim bolyp jýrip jatqanmyn. Bir jerde qyzmet istemesen, azyq-týlik talonyn alu mýmkin emes... Alayda mening de artymda andu bar eken. Jastardyng mening manayyma kóp toptalatynynan seziktenip, әri el ishinde qol qoyylghan hattardan habar tapqan Shәueshek saqshysy meni jana jyl qarsanynda, týkpirdegi Sibeti mektebine jer audardy. Qaqaghan qysta múghalim auystyrghandy kim kórgen. Meni kópshilikten qol ýzdirip, jastardan bólip әketuding amaly. Biraq olar kesh qaldy. Biz oghan deyin kósh dayyndyghyn bitirip te qoyghanbyz.

Kýtkenimizdey-aq, 1962 jyldyng sәuir aiynda kósh bastalyp ketti. Aldymen osy oqighany tyqyrshy kýtken qala jastary men shekaragha tayau auyldar ótti. Olardyng "balday batyp" ketkenin kórgen son, alys auyldar men audandar qozghala bas­tady. Ol kezde, kelisim boyynsha, shekarany Sovet soldaty ghana kýzetetin. Qytay jaghy әli shekara kýzetin qolgha ala qoymaghan. Nesin aitasyn, Sovet Odaghy jýz elu shaqyrymgha sozylghan Tarbaghatay shekarasyn bes jerden ashyp tastady. Jamanty, Baqty, Ergeyti, Emil, Shaghantoghay zastavalary bir shaqyrymgha deyin shekara symdaryn jinap tastap, attyly, arbaly, týieli kóshterdi kýndiz-týni qabyldady-au! Ne kerek, ainalasy jiyrma-shaqty kýnde Shәueshek shahary týgelimen (qalada jýz myngha juyq qazaq túratyn), qalagha qarasty audan halqy, Shaghantoghay audany, Shәueshektegi dýmpudi estip qozghalghan Toly men Dórbiljin audanynyng bir bólimi shekaradan óte shyqty. Eger Qytay ókimeti әlsin-әli nota tapsyryp, birinshi mamyrda shekara jabylyp qalmaghanda, kósh aimaqtaghy jeti audangha týgel tútasar edi. Sonyng ózinde 200 mynnan astam adam shekaradan ótip ýlgerdi. Áriyne, resmy qújattarda búl san kemitip kórsetildi. Dúrysy, sirә, bizding esebimiz bolar... Búl kóshting barysy mening "Tanghajayyp dýniye" atty ghúmyrnamalyq romanymda egjey-tegjeyli jazylghan. Men búl joly basty oqighalardy ghana eske alyp otyrmyn.

Zymyrap ótip bara jatqan zaman. Mine, sodan beri de jarty ghasyrdyng jýzi bolypty. Sol jyly tughan bala qazir elude. Al kóshting jýgin artysyp, arqanyn tartys­qan jas jigitter búl kýnde jetpisting ýstine shyqty. Demograftar sol jyly atajúrtqa kelgen 200 myng qazaq qazir úrpaghymen eselenip, milliongha jetti desip jýr. Men sol jyly shekaradan ótip, qazir aman-esen jer basyp jýrgen qandas bauyrlarymdy kóshting elu jyldyghymen shyn jýrekten qúttyqtaymyn! Al óz basym sol kóshting josparyn jasap, búidasyn ústap kelgenimdi mәngi maqtanysh etemin. Mening jazushylyq enbegim, jazghan tom-tom kitaptarym óz aldyna. Al 1962 jyl­ghy kósh - mening azamattyq qyzmetimning shyrqau shyny.

Qazir meni kóre almaytyn, ishteri tar, mysyq tileuli bireuler mening kósh bastaghan enbegimdi joqqa shygharghysy kelip: "Ol - asharshylyqtan qashqan bosqyndardyng kóshi ghoy. Júmadilov sony syrttay iyemdenip jýr" dep, pysh-pysh ósek taratatyn kórinedi. Ondaylardan mynany súrau kerek: "IYә, ol jyldar Qytayda ashtyq bolghany ras. Onday ashtyq apatyna qazaqtar túratyn Altay aimaghy da, Qúlja aimaghy da úshyrady ghoy. Jerleri shekaragha tiyip túrghanyna qaramay, ol aimaqtardyng halqy nege qozghalmay otyryp qaldy? Kóktemgi kókózek shaqta Shәueshek halqyn dýrk kótergen - qanday kýsh? Kósh bastaghan serke - kim?".

Al mening Mәskeu men Almatygha el atynan hat joldaghanyma kýmәn keltirushiler tabylsa, ol hattar Ortalyq Komiytettin múraghatynda saqtauly. Aqtaryp kórule­rine bolady.

II

IYә, sol bir 1962 jyldyng sәuir aiy mәngi esten keter me?! Ol ózi maqsatymyz iske asqan әri qua­nysh­ty, әri saghat sayyn basqa qater tóngen ýreyli kóktem boldy ghoy... Qazaq kóshi, jogharyda ait­qanymyzday, shekaranyng bes jerinen aghyl-egil ótip jatyr. Basynda qoparyla kóshken eldi jergilikti ókimet ózderi ýgit-nasihatpen toqtatpaq niyette, bolyp jat­qan tótenshe jaghdaydy jogharydan jasyrghan-dy. Ári Sovet odaghy bar­ghan kóshti qaytaryp tastaydy dep dәmelense kerek. Keyin is teriske ainalghanyn bilgen son, amal joq, Ýrimjige habarlaydy, Ýrimji Bejinge súrau salady. Sodan, olar bir týiinge kelgenshe, biraz uaqyt ótip ketken­di. Ketip jatqan tek qazaqtar ekenin bilgen son, bәlendey asygha qoymady ma, kim bilsin?!

Áytkenmen, aimaqtaghy jergi­lik­ti ókimet te qamsyz emes­ti. Týbinde, búl kóshting de súrauy bolatynyn biledi. Sondayda "eldi búzghan osylar" dep jogharygha kórsetu ýshin, biraz adamdy ústaugha búiryq beripti...

Kýdikti adamdardyng tizimi Aymaqtyq saqshyda búrynnan bar bolatyn... Áriyne, ol tizimning basynda men túrmyn. Sonan son, eldi kóshuge ýgittegen, qol jinap, jogharygha hat jazugha kómektesken taghy bes­alty adam bar...

Alayda "qylmystylardy" ús­tau onaygha týspeydi. El ishi astan-kesten. Saqshy әskerining kóbi kósh toqtatumen әure. Keybir últtyq saqshylar myltyghyn laqtyryp tas­tap, kóshke ilesip ketse kerek. Múndayda negizgi senim Qytay saqshylaryna artylatyny belgili. Al olar jer jadysyn bilmeydi... Al bas "búzaqy" men tizgin úshymen birese auylgha, birese qalagha shap­qylap jýrip, qughynshylardyng qolyna týspey-aq qoyyppyn. Bir qyzyghy, men sonymnan andu baryn bilsem de, naqty ústaugha búiryq berilgeninen habarsyz bolatynmyn.

Sol 22 sәuir kýni Sibetidegi qalyng elding kóshin jolgha salyp jiberip, olarmen Jamanty zastavasynda kezdesuge uәdelesip, endi qaladaghy sheshem men eki qaryndasymdy ala ketpek bolyp, keshki apaq-sapaqta Shәueshekke kelgen betim bolatyn. Bayqaghanym, qala halqy arylyp-aq qalghan eken. Kóshede adam ayaghy siyrek. Neshe kýnnen beri úiqy kórmegem. Jantaysam boldy, "qor" ete týsuge da­yyn túrmyn. Sheshem de qamsyz otyrmay, kórshi qaqpadaghy shekaragha el tasyp, aqsha tauyp jýrgen arbakesh úighyrmen ertenge kelisip qoyypty. Súraghan aqshasyna qosa, normaly búl beleti men astyq beletin de týgel berse kerek.

Sonymen, erteng bәrimiz birge jýretin bolyp, keshki astan keyin úiyqtaugha qamdanyp jatyr edim, kenet ishki ýige alqyn-júlqyn Qajytay kirip keldi. Qajytay Iliyasov - mening "Shynjang gaze­tinde" birge istegen joldasym, qazirgi belgili aqyn­satiriyk. Ol sol tústa gazet tilshisi retinde Shәueshekte jýrgen-di.

- Alda, aghatay-ay, әli aman ekensing ghoy! - dedi bosaghadan attay bere. - Seni ústamaq bolyp, qalalyq saqshy sabylyp izdep jýrgen kórinedi... Myna otyrysyng ne, oibay, ketpeysing be...

- Ony kim aitty saghan?

- Aymaqtyq partkomnyng tilma­shy. Biletin shygharsyn, Jýsip dey­tin dýngen jigit... Jana qaqpa syrtynan da codegey eki adamdy kórip qaldym. Sóz joq, seni andyp jýrgen adamdar...

Amal joq, qozghalugha tura kele­di. Múny estigen apamda da degbir qalghan joq.

- Onda bógelmey tez jónelin­der! Bizge qaraylama... Biz erteng úighyrdyng arbasymen shekaragha birdeme qyp jetemiz, - dep ol kisi de jedeldetip jiberdi.

Ekeuimiz asyghys kiyinip dalagha shyqqanbyz. Qajytay dybysyn bildirmey qaqpa jaqqa baryp keldi de:

- Álgilerge taghy eki adam qosylypty. Bir­birine "ýiinde eken" degendi qytaysha aityp túr, - dedi, sybyrlay til qatyp.

Endi art jaqtaghy dualdan sekiruden basqa amal joq. Syrt jaqta әldebir mekemening baqshasy bar, soghan jetsek, Jauyrtamgha qaray shyghyp ketuge bolady. Dual tym biyik, bir tәuiri, sol tústa dual­gha japsyra salghan jataghan dәrethana bar edi. Biz aldymen sol dәrethanagha shyghyp, odan ary dualdan op­onay asyp týstik.

Búdan bylayghy saparymyz mening "Tanghajayyp dýniye" atty ghúmyrnamalyq romanymda tolyq kórinis tapqan. Biz әldebir kóshpen birge týnimen jýrip otyryp, kýn kóterile Jamanty zastavasyna jettik. Shekara boyy qújynaghan halyq. Ýsti­ýstine kóship kelip jat­qan el... Biz - jayaumyz. Shekaranyng dәl týbinde "Qarakitat" deytin shaghyn ózen bar. Keshe taugha janbyr jaughan ba, ózen suy laylanyp tasyp jatyr eken. Attap ótu qiyn. Amal joq, keship ótuge tura keledi. Qajytay bәtinkesin sheship, arghy jaghalaugha laqtyryp jiberdi de:

- Sen ayaghyndy sheshpey­aq qoy, men arqalap óteyin! - degeni. Shynynda da, mening tartynghanyma qaramay, arqalap ótti.

Keyin, kóp jyl ótken song Qajytay qaljyndaydy:

­- Sonda zildey auyr edin. Sóitsem, bir qap roman arqalap ótippin ghoy! - dep bir jinalysta biraz eldi kýldirgeni bar.

Shekaradan ótip, qauip-qaterden qútylghan song bir jotagha shyghyp, artqy elge qarap túrghanymyz bar. Býkil Qúlystay ólkesi - andyzdaghan kósh. Ár tústan budaq-budaq shang kórinedi. Jayau-jalpyly, atty, arbaly, týieli kóshter sar­qylar emes, ýsti-ýstine kelip jatyr, qosylyp jatyr. Búryn atajúrtqa jetuge úshargha qanat tappay jýr­gen qayran qazaq óz eline qosylugha asyghyp keledi... Jalpy, mening ómirimde baqytty sәtter az bolghan joq. Sonyng eng biyik shyny - tughan halqymnyng kóshin bastap kelip, osynau Aqshoqy jotasynda shalqyp túrghan sәtim bolar, sirә!

III

Keyin mәlim bolghanynday, jogharyda aitylghan bes zastavadan ótken 200 myng qazaq (arasynda birli-jarym úighyr men tatar da bar) Qazaqstannyng shyghysyndaghy tórt oblysqa (Shyghys Qazaqstan, Semey, Taldyqorghan, Almaty oblystaryna) bytyray jayghasypty. Jer ynghayyna qaray, Aqshoqy, Jamanty, Ergeyti túsynan ótken Shәueshek júrty Semey men Shyghys Qa­zaqstangha ornalasypty da, tómengi Emil, Shaghantoghay, Barlyq túsynan ótkender Alakól manyna, Taldyqorghan men Almaty oblystarynyng keybir audandaryna jayghasypty.

Bizdi, yaghny Shәueshek túsynan ótkenderdi jýzdegen mashinamen tasyp әkelip, Ayagóz ózeni boyynda tórt-bes kýn ayaldatty da, odan ary audandargha taratyp әketip jatty. Shәueshekting negizgi júrty - jeti bolys (zәngi) tórtuyl taypasy Tarbaghataygha sonau Abylay zamanynda, HVIII ghasyrda baryp qonys­tan­ghan ghoy. Sondyqtan da olardy Qazaqstanda kýtip túrghan tuystary joq bolatyn. Sony eskergen tórtuyldar әr audannan adam alugha kelgen kisilermen kelisip, tabyl­ghan oryngha tandamay taray beripti. Alasapyran kósh jónekey kimge ie bolasyn, bir Kýderi әuletining jarymy Jarmada qalsa, taghy bir jartysy Aqsuat audanyna barypty. Búl kýnde tórtuyl taypasyn jana atalghan tórt oblystyng bәrinen de tabugha bolady. Kimge ókpeleysin, mandaygha jazylghany sol bolsa... Anyz boyynsha, Tórtuyl babamyz týsinde qysyraqtyng ýiirin bir jerge jinay almay, sharshap jatyp oyanypty, onyng týsin joryghan Tólegetay atasy "Qap, balam-ay, úrpaghyng bytyranqy bolady eken-au" dep ókinipti. Sol babalardyng boljamy dәl keldi. Búryn tórtuyldyng orys pen qytay jerine qaq bólinip qalghany oiynshyq eken. Endi, mine, atajúrt Qazaqstangha kelgende, әr sovhozgha 50­60 ýiden bólinip, shashyrap ketti... Osyny eskerip, mening qúrby-qúrdasqa aitq­an mynaday әzilim bar.

- Jigitter, men sender siyaqty rushyl emespin. Maghan rushyldyq jat. Sebebi, men óz ruymdy bólektemey, sanaly týrde qazaq últyna әkelip qosyp jibergenmin! - dep sózden útqan edim...

Áytkenmen, maghan qaraylap, týpetegimnen ústaghan 120 otbasy Ayagóz kópiri manynda, eng sonynda qalyp qoyypty. Olar "Osynda qalghandarymyz endi eshqayda bó­lin­beymiz. Qayda barsaq ta bir jerde bolamyz" degen talap qoydy. Bú­lardy qayda aparsaq bolar eken? Tayau mandaghy audandar qajetti adamdaryn alyp, kekirelep toyyp otyr. Aqyrynda, búdan keyingi tirshilik ýshin temirjol boyynan tym alystap ketpeudi oiladyq ta, bizding Sibetiden kelgen 120 shanyraqty Jarma audanynyng irgeles jatqan eki sovhozyna ("Skotovod" jәne "Mihaylovka" sovhozdaryna) alpys ýiden bólip ornalastyrdyq. Ár sovhozda tórt­ten bólimshe bar eken. Álgiler, amal joq, on bes ýiden taghy bólinetin boldy.

Sovet odaghynyng asa quatty, bay memleket ekenine osy joly taghy bir ret kózimiz jetti. Qazaqstan ózine bir mezgilde kelip qosylghan 200 myng adamdy shybyn shaqqan qúrly da kórgen joq. Kóship kele salysymen, ýy basy bir-bir qaptan ún men qant týsirip, bir qoydan "erulik" beruding syrtynda, әr ýiding jelisine bir búzauly siyr baylady. Nesin aitasyn, ashtyqtan búralyp kelgen júrt kәni boldy da qaldy.

Basqa audandardy bilmeymin, biz qonystanghan Jarma audanynyng sol kezdegi basshylary shetinen últjandy, bauyrmal, sanaly adamdar bolyp shyqty. Aupart­kom hatshysy Tortaev, audandyq oqu bólimining bastyghy Hades Jaqsybaev, "Skotovod" sovhozynyng diyrektory Kýnsilam Músajanov, partkom hatshysy Toqan Jolamanovtar kóship kelgenderge ong kózderimen qarap, qoldan kelgen kómekterin ayaghan joq. Jana kelgenderdi bir aigha jetkizbey týgel júmysqa ornalastyrdy. Jarma audany malshygha zәru eken, bizding adamdar onday olqylyqty birden toltyrdy. Bizding aramyzda jeti-segiz múghalim bar edi, mamandyqtary boyynsha olar da mektepterden oryn aldy. Oqushy balalar audan ortalyghyndaghy mektep-internatqa ornalasty.

Eng keremeti, nebәri eki aidyng ishinde "Sovet Odaghynyng azamaty" degen qyp-qyzyl pasport berdi-au! Jәne ony alu ýshin audangha, ne oblysqa sandaltqan joq, pasport ýstelining adamdary auyl-auyldy aralap jýrip, otbasy mýshelerin tizimdep, jazyp әketti de, keyin sol tizim boyynsha ýlestirip berdi... Sondaghy tәrtip pen iskerlikke býginge deyin qayran qalam. Qazir tәuelsiz qazaq ókimeti ózining oralman-qandastaryna bes-on jylgha deyin azamattyq kuәlik bermey sandaltqanyn kórgende, sondaghy sovettik әdil zang eriksiz eske týsedi.

Kóp úzamay-aq auyl adamdarymen ayaq-tabaghymyz aralasyp ketti. Alghashynda ashy sugha ýrke qaraghan agha-jengelerimiz keshikpey jergi­lik­ti júrtpen shólmektes, dәmdes bolyp, dostasyp aldy. Ásili, araq - qazaqtyng bayyrghy asy emes, búl elge soghys kezinde jalpylasqan әdet qoy. Onyng ýstine búl elde araq - radiyasiyagha qarsy em degen týsi­nik bar eken. "U ishseng ruynmen" degendey, keshikpey múndaghy el ne ishse, biz de sony ishetin boldyq... Aytpaqshy, arghy betten kelgender shaygha túz salyp ishetin-di. Múnda kelgen song kórshilerding úrttap almaytynyn kórip, shaygha túz saludy qoydy.

Sonan keyingi bir mәsele, jerdi, topyraqty ógeysu. Búl jaghynan Jarmanyng tabighaty týgin tartsang mayy shyghatyn Qúlystaydyng topyraghynday qaydan bolsyn. Bizding tórtuyldyng abyz aqsaqaly, toqsan jastaghy Qaly qajy Jarmadaghy "Mihaylovka" sovhozyna kelip týsken. Ol ómirinde eshbir ókimetten yqpaghan, tili usoyqyday ashy, mening "Songhy kósh" romanyma óz atymen kirgen keyipkerlerding biri. Osy jolghy kósh kezinde de aldymen qozghalghan kózi ashyq adam. Qajynyng atajúrtqa birden bet búruy әri­sәri eki oily bop jýrgen talay adamgha týrtki bolghany anyq.

Mine, sol qajy kóship kelgen­de­rine eki aiday bolghanda, balalaryn jinap alypty da:

- Kәne, jýkterindi buyp, jolgha dayyndalyndar, kóshemiz! - depti.

- Oibay, qajy ata, Jarmagha jana kelgen joqpyz ba? Endi qayda baramyz? - deydi balalary.

- Jarmang jarylyp qalsyn! Tez kólik qarastyryndar. Kóshe­miz! - deydi qajy aitqanynan qayt­pay.

- Sonda, qayda baramyz? Shәue­shekke me?..

- Jogha, Ýrijargha kóshemiz! Topyraghy torqa Tarbaghataydyng bókteri ghoy ol daghy...

Sóitse, mәsele bylay bolghan eken. Jasy jetken qajy kóship kelgen song osynda birneshe janazagha qatysady. Ólikting jerleuinde bolyp, búl elding qabyrdy qalay qazyp, mәiitti qalay qoyatynyn kóredi. Al Jarmanyng jeri tastaq, qúmayttau keledi. Qabirdi aqymdaugha kelmegendikten, úra qyp qazyp, mәiitting betin plitamen jauyp, ne kirpishpen órip shyghady eken. Keyde jalpaq tastardy qashap qoygha tura keledi. Teginde, "Jarma" degen atau osydan shyqty ma, kim bilsin? Mine, jaryqtyq Qaly qajy aqsaqaldyng Jarmadan jerigen sebebi sol eken. Aqyrynda, qajy aitqanyn istetti. Ózine qa­ras­ty óren­jaranymen Ýrijargha kóship ketti.

Sonan son, kóship kelgenderdi birazgha deyin qatty alandatqan bir nәrse, kósh kezinde adasyp qalghan aghayynnyng birin-biri tappay sandaluy. Búryn ómiri irgesi bólinbegen tuystardyng bir-birine degen saghynyshyn aityp súrama! Keyin mәlim boldy ghoy, bizding atalas tuystarymyz Semeyding Abay, Aqsuat, Ýrijar, Shúbartau, Besqaraghay audandaryna tarap ketipti... Taghy bir qyzyq jay, Ayagózge kelgen son: "Kәne, kim qayda barghysy keledi" dese, júrttyng kóbi Abay audanyn tandasa kerek. Óitkeni olardyng kópshiligi - Múhtar Áuezovting "Abay joly" romanyn oqyp alghandar. Ondaghy el túrmysyn, tabighat kórinisterin sol kitaptaghyday elestetetin bolsa kerek... Keyin solardyng barghan jerlerine kónilderi tolmay:

- Múqang Abay topyraghyn tym asyra maqtap jiberipti ghoy. Barsaq, romanda surettelgen súlu kórinisterding biri joq... Álgi Toghjannyng auylynan qaytqanda, Abay men Erboldyng ógizge mingesip әreng ótetin Qarauyl ózeni qazir kózi jyltyrap, zorgha aghyp jatyr! - dep sonda barghandaryna ókinip jýrdi.

Búl arada jazushynyng kinәsi joq ekenin, dәl irgesindegi yadrolyq synaqtar Abay jerin qyryq jyl boyy dýmpigenin, bastau-búlaq atau­ly jer astyna týsip, qúdyqtardyng qúrghap qalghanyn, sóitip, Abay qonystarynyng siqy ketkenin keyin kelgender qaydan bilsin?!

Áriyne, arada biraz jyl ótken son, bosqyndar kelgen jerine ba­uyr basyp, kirigip ketti. Terezesi tenelgen eki jaq birin-biri jatyrqau­dy qoyghan. Múndayda atasy bas­qany jaqyndastyratyn - qúdalyq qoy. Kóp keshikpey-aq eki el arasynda ersili-qarsyly qyz alyp, qyz berisu bastalghan.

Arada biraz jyl ótkende, Ýri­jarda túratyn mening atalas agha­yynym Júmabek Súltanaev Abay audanyna qúdalyqqa barypty. Qúdasy - Arqattaghy mamaylar bolsa kerek. Qaytyp kelgen song sarqyt dәmetken kórshileri "Qúdalarynyz qanday eken?" dep súramay ma. Sonda Júmabek aghamyz qolyna dombyrasyn alyp:

Tobyqty - qúda boldyq Mamaymenen,

Tanystyq auyl-aymaq manaymenen.

Olar da biz siyaqty jandar eken,

Jalghyz-aq maqtanbasa Abayymen, -

dep bastalatyn birneshe shumaq óleng aitypty. Bayqaysyz ba, osynda Júmabek agham úly Abaygha ghana bas iyedi. Al qalghandarymen "olar da biz siyaqty jandar eken" dep, ózin teng ústaydy. "El keneldi, tól teneldi" degen osy emes pe?!

IYә, jogharyda aitqanymyzday, 1962 jylghy úly kóshke biyl - 50 jyl. Onyng úly bolatyny, qylyshynan qan tamghan imperiyalar shekarasyn qaqyrata búzyp ótuinde. Ol da - últ ruhynan tasyghan bir jyly bolar. Onda bizding de jas kezimiz. Arman joq, oihoy jiyrma besimizde kósh bastap, qamal búzyppyz! Kósh barysynda aghayynnyng shyrqy búzylsa, rular bytyrap ketse, sol ýshin halyqtan keshirim súraymyn! Ol kósh te erikkennen emes, últ qamyn kýitteuden tughan. Jalpy, biz útylghan joqpyz, algha ketken atajúrtqa qosylyp, birden jarty ghasyr attap týstik.

Mening rulastarym - tórtuyldar da keshirer. Biz kishireygen joqpyz, ýlkeydik. Bir sәtte rudan - últqa bir-aq sekirdik. Qazir әrqaysymyz - ýlken últtyng ókilimiz. Eger qazaq últy gýldense, sonyng ishinde biz de barmyz. Soghan shýkirshilik eteyik.

«Jas Alash» gazeti