Býginde әlemdegi Ispaniya, Týrkiya, AQSh, Grekiya, Tailand syndy elderdegi ishki jalpy ónimning besten biri, keybirinde tipti 30 payyzy turizm salasyna tiyesili eken. Ózining san aluan tabighy kompleksteri men tarihy oryndary bar Qazaqstan sekildi elde búl sala qanshalyqty damyghan, baghasy qúbylmaly keletin múnay, metaldan әldeqayda tabysy qomaqty sanalatyn búl biznes kózin bizdegiler tiyimdi iske asyryp, dúrys jolgha qoya alghan ba?
2004 jyldyng shilde aiynda elimizde bәsekege qabilettilik pen klasterlik damu baghdarlamasyn jýzege asyru ýrdisi bastalghany belgili. Búl baghdarlamanyng pilottyq jobasyn turizm salasyna engizu sol kezde birauyzdan sheshilgen-di. Tiyimdi klasterlik jobalardy anyqtaumen ainalysatyn J.E.Austin Associates inc (JAA) konsaltingtik firmasynyng viyse-preziydenti Martin Veber myrza: «Naq osy turizm Qazaqstan ekonomikasyndaghy eng tabysy mol salagha ainaluynyng ýlken mýmkindigi bar», – dep ýlken isting basyn shalghan bolatyn.
Qazaqstannyng Statistika agenttigining derekterine sýiensek, jyl sayyn eldegi turizm industriyasynyng qarqyndy damyp kele jatqanyn bayqaugha bolady. Syrttan keletin turisterding sany da birshama artqan. Alayda búl kórsetkish kónil kónshiterlik emes.
«Ashyghyn aitu kerek, Qazaqstandaghy turistik biznesting negizgi tabysyn býgingi kýnge deyin syrtqy turizm qúrap keldi. Syrtqy turizm jekelegen kompaniyalar ýshin ghana tiyimdi sanalady. Memleket qaltasyna payda týsiru ýshin syrttan keletin sayahatshylardyng sany artyp, eldegi halyqtyng ishki turizmin damytu kerek», – deydi Martin Veber myrza.
Býginde elimizde 876 turistik kompaniya tirkelip, әlemning 90 elimen baylanysyn ornatqan. Osylardyng tek 25 payyzdayy ghana elge tikeley turister tartumen ainalysady eken. Ázirge syrttan keletin sayahatshylardyng ýlesi eldegi turizm naryghynda sheshushi rólge shygha almay otyr. Múny esepke alghan el ýkimeti syrttan keletin turisterdi arttyru men ishki turizmdi damytu ýshin osy maqsatta júmys isteytin turoperatorlardy salyqtan bosatyp, erkin әri jaghymdy orta qalyptastyryp bergen. Biraq әli de ong nәtiyje joq.
Qazaqstannyng Turizm jәne sport agenttigi býkilәlemdik turizm úiymymen birlesip, syrtqy jәne ishki turizmdi damytudyng tiyimdi baghyttaryn aiqyndap, sonyng biri retinde ekologiyalyq turizmdi ataghan bolatyn. Turizmning osy týrine qatysty eldegi mýmkindigi joghary aimaqtar belgilenip, «Jibek joly» atauyna ie bolghan baghyt – Almaty, Jambyl, Ontýstik Qazaqstan, Shyghys Qazaqstan jәne Aqmola oblystaryn qamtydy. Dәl qazir Almaty aimaghynda 2004-2010 jylgha arnalghan turizmdi damytu baghdarlamasy ayasyndaghy sharualar ayaqtalugha jaqyn qalghan. Ekoturizmning damuyna búl aimaqta ýlken tabighy qor bar. Mysalgha, Kólsay kóli, Ile ózeni, Sharyn kaniony, Ile Alatauy, «Altyn Emel» últtyq parki sekildi airyqsha júmaq mekender sheteldegi kez kelgen tanymal tabighat kompleksterimen taytalasa alady.
Kóptegen sarapshylar Qazaqstannyng óz mýmkindigin tolyq paydagha asyra almay otyrghandyghyn senimdi týrde aityp jýr. Turizmning damuy birinshi kezekte sayahattaugha ynghayly jerlerding payda boluyna qatysty. Sebebi әlemdegi dәstýrli sayahat oryndary býginde ózining manyzdylyghyn joya bastaghan. Osy túrghydan alghanda Qazaqstannyng mol mýmkindigi bar dep esepteledi jәne әlemdik turizm naryghynyng biyigine kóterilui mýmkin.
Turizmning ekonomikagha ýsh týrli әseri bar
1. Shetelden tikeley qarjy qúiylady.
2. Ekonomikadaghy tólem balansy men eksporttyq saudagha jaghymdy әser etedi.
3. Halyqtyng júmyspen qamtyluyna septigi tiyedi.
Turizm tikeley jәne janamaly týrde ekonomikanyng 32 salasy men elding infraqúrylymynyng damuyna tiygizetin әseri mol. Qazir әlemdik turizm ózining eng bir sәtti kezenin bastan ótkerip jatqan joq. Búghan birinshi kezekte elderdegi sayasy túraqsyzdyq pen terrorizm, separatizm sekildi jaghymsyz әreketter әser etude. Alayda búl qúldyraulardy sarapshylar «uaqytsha qúbylys dep qarastyrghan jón» deydi.
Alibert SAYFULLIYN, «Áziret Súltan» qoryq múrajayynyng diyrektory:
«Halyqaralyq turistik naryq býgingi tanda ýlken qarajat kózi bolyp tabylady. Jýzdegen milliard dollarlar ainalymda jýrip, ózimen birge ýlken bәsekelestikti de tughyzghan. Bizde turizm industriyasynyng nashar úiymdastyryluy — ishki turizm damuynyng ayaghyna túsau bolyp keledi. Kóptegen otandastarymyz elding basqa ónirlerine tek júmys babymen nemese tuystaryn kórip qaytu ýshin ghana barady. Al demalu aimaghyn tandau kezinde mýmkindiginshe elden tysqary jerge shyghudy josparlaydy. Sebebi halyqtyng kópshiligi Qazaqstannyng qay jerinde tolyqqandy demalatyn oryndar baryn bilmeydi nemese qyzmet kórsetu salasynyng mýldem tómendiginen solay jasaydy-au dep oilaymyn. Bir jaghynan demalys baghasynyng sheteldegidey qymbatqa týsetinin biletinder odan da sol teniz jaghalauy bar elderge qydyrghandy dúrys sanaydy».
P.S. Turizm bolashaqta Qazaqstandaghy tabysy mol industriyaly salalardyng ishinde ýshinshi oryngha shyghuy mýmkin. Sarapshylardyng pikirinshe, býgingi tanda Qazaqstanda qajetti infraqúrylymnyng bolmauy – eldegi turizmning damymauynyng negizgi sebepkeri bolyp otyr. Desek te, songhy jyldary búl baghytta edәuir júmystar jasalghanyn moyyndauymyz kerek. Biraq turizmning damuy qomaqty investisiyanyng tartyluyna da baylanysty. Qazaqstan turizm «Mekkesine», rasynda da, ainaluy mýmkin be? Aman bolsaq, uaqyt ózi kórseter.

Dәuren ÁBDIRAMANOV, Shymkent qalasy
«Alash ainasy» gazeti 24 mausym 2009 jyl