Jas memleket ýshin taktikalyq tirlikte manyzdysy - ornyqty ekonomikanyng qalyptasuy bolsa, al strategiyalyq salada jas úrpaqtyng bilimi men tәrbiyesi basty nazar audaratyn jayt. Óitkeni, az ghana uaqytqa ekonomikalyq jaghynan tәuelsizdengen memleket ózining jas úrpaghynyng biligi men azamattyq dengeyine sýienip qana óz egemendigin odan әri bayandy ete almaq. Áytpese, ekonomikasy shiykizattyng kýli, halqy shetel mamandarynyng qúly bolyp shygha keletini aiday anyq.

Jas úrpaqtyng bilimi eldegi jalpy bilim beru mәselesine tikeley baylanysty. Osy jaghynan Qazaqstannyng qazirgi jalpy bilim beru jýiesin ishinara sóz etsek, onyng óz beynesi qalyptasqan, túlghasy nyghayghan jýie ekenine shýbә kelerliktey jaghdaylargha kezigemiz. Búghan basty sebepter retinde elding ekonomikalyq daghdarystan shyqqangha deyingi bilim beru jýiesindegi aluan týrli alasúrudy, yaghni, tynghylyqty týrde dәiektelgen oqu men tәrbiyening memlekettik dengeydegi programmasynyng bolmaghandyghyn, kerisinshe, Bilim beru ministrining auysuyna baylanysty bilim jýiesining de «kónil kýii» san qúbylghanyn, bilikti basqarudyng bolmaghandyghyn moyyndaugha tura keledi.

Jas memleket ýshin taktikalyq tirlikte manyzdysy - ornyqty ekonomikanyng qalyptasuy bolsa, al strategiyalyq salada jas úrpaqtyng bilimi men tәrbiyesi basty nazar audaratyn jayt. Óitkeni, az ghana uaqytqa ekonomikalyq jaghynan tәuelsizdengen memleket ózining jas úrpaghynyng biligi men azamattyq dengeyine sýienip qana óz egemendigin odan әri bayandy ete almaq. Áytpese, ekonomikasy shiykizattyng kýli, halqy shetel mamandarynyng qúly bolyp shygha keletini aiday anyq.

Jas úrpaqtyng bilimi eldegi jalpy bilim beru mәselesine tikeley baylanysty. Osy jaghynan Qazaqstannyng qazirgi jalpy bilim beru jýiesin ishinara sóz etsek, onyng óz beynesi qalyptasqan, túlghasy nyghayghan jýie ekenine shýbә kelerliktey jaghdaylargha kezigemiz. Búghan basty sebepter retinde elding ekonomikalyq daghdarystan shyqqangha deyingi bilim beru jýiesindegi aluan týrli alasúrudy, yaghni, tynghylyqty týrde dәiektelgen oqu men tәrbiyening memlekettik dengeydegi programmasynyng bolmaghandyghyn, kerisinshe, Bilim beru ministrining auysuyna baylanysty bilim jýiesining de «kónil kýii» san qúbylghanyn, bilikti basqarudyng bolmaghandyghyn moyyndaugha tura keledi.

Qazirgi kezde el ekonomikasy belgili bir dengeyge kóterilgenimen, bilim beru jýiesining kónil kónshiterliktey siqy bar deuge erterek. Qazaqstannyng jalpy bilim beru jýiesindegi qazirgi basty syrqaty - mektep ghimarattarynyng jetkiliksizdigi ne kýrdeli jóndeuden ótpey jatqandyghy men materialdyq bazanyng nasharlyghy emes, eng aldymen bilim jýiesining sapalyq jaghyn qamtamasyz eterliktey jaghymdy jәne ontayly auannyng joqtyghy. Ashyp aitsaq, qazirgi jalpy bilim beru oshaqtary jas úrpaqqa bilim men tәrbie beruge alansyz kóshken qasiyetti shanyraqqa ainala qoyghan joq; eng әueli múghalimderding sapasyzdyghy men  paraqorlyqtyng adam tózbes dengeyge kóterilgendigi bolyp otyr. Mәsele - mektepterdegi múghalimderding paramen qyzmetke alynuynda jәne balalardyng esepsiz qarjy ainalysyna kuә boluynda. Demek, Qazaqstannyng qazirgi jalpy bilim beru jýiesi kәsipqoy ústazdyq dengeyin tәrk etetin, әsirese qazaq mektepterinde tarap otyrghan qyzmetke qabyldanudan bastap, býkil mektep ómirin jaylaghan repressiyalyq-paraqorlyq tәsil alastalatynday bas qatyratyn uaqyt keldi.

Bizding búl pikirimizge qarsy dau aitylatyny týsinikti, ol qoghamda ornyqqan kez kelgen jaghymsyz jýiening qorghanyshy ekeni ras. Mәselen, qazirgi kezde «qolbala» ata-analar komiyteti arqyly әr nәrsege aqsha jinau, onyng esebin bermeu - mektepterdi jaylaghan jaghymsyzdyq ekeni ras jәne búdan ada sanauly ghana, onyng ishinde orystildi mektepter boluy mýmkin. Taghy bir aitatyn nәrse, mektepte júmysqa túru da paraqorlyqtyng tórkini ekeni taghy ras. Demek, ruhany pәktikting oshaghy bolugha tiyis mektepterimiz qoghamnyng qas jauy bolyp tabylatyn paraqorlyqtyng jas úrpaghyn әzirlep jatqandyghyn kim joqqa shygharady? Al, búghan sapasyz múghalimderding júmysqa qabyldanuyn qayda qoyamyz? Sóitip, kóp jaghdayda mektep auqymyna say diyrektorat negizinde «qaghanattyn» qalyptasyp otyrghandyghy ras. Diyrektordyng múnday qaghan dәrejesine kóteriluine onyng ózin kinәlau negizsiz, bar mәsele qazirgi memlekettik bilim jýiesinde.

Atalmysh taqyrypqa talghajau bolatyn taghy bir nәrse - bilim-tәrbie júmysynyng sharuashylyqpen shatasyp jatuynda. Tipti, jogharydaghy paralyq jýiening damuyna da osy jayt jaghday jasap otyrghany jasyryn emes. Sondyqtan jalpy bilim beru jýiesindegi osy bylyq pen shylyqqa nýkte qoyatyn mezgil jetti dep oilaymyz jәne soghan oray ózimizding pikirimizdi úsynamyz.

Qazirgi kezde mektep diyrektory sharuashylyqqa da, bilim-tәrbie júmysyna da basty jauapty bolyp tabylady, bizding oiymyzsha diyrektordy múnday superjauapkerlikten qútqaryp, oghan tek qana mektep menedjeri retindegi mәrtebeni qaldyrghan dúrys. Basqasha aitqanda, diyrektor mektepting barlyq materialdyq joq-jitigin qymtaushy jәne úiymdastyrushy bolumen shektelip, búl mamandardy arnayy týrde mektep menedjeri retinde qysqa merzimdi kurstarda dayarlap shyqqan dúrys. Sóitip, mektepting barlyq joq-jitigin ata-ananyng qaltasynan әlgi menedjerding moyny men budjetke artqan lәzim. Mektepting tabys-shyghyny barynsha móldir boluy ýshin diyrektor oqu jylynyng basynda jәne sonynda ata-analardyng jalpy jinalysy men bilim beru departamenti aldynda tolyq esep berip otyruy kerek. Alayda, mektep menedjeri bilim-tәrbie isine kesel keltirmeytindey dәrejede, mektep shyghynynyng budjet qamty almaytyn bóligin qosymsha sharuashylyq arqyly tabys tabuyna erkindik berilgeni jón.

Al, mektepting basty mindeti sanalatyn bilim-tәrbie mәselesi qazirgi «oqu isining mengerushisi» sekildi  dýdamaldau atalyp jýrgen kenestik lauazym iyesine tolyq berilip, ol bilim-tәrbie menedjeri atalghany dúrys bolar jәne de búl lauazym iyesin Bilim beru departamenti bekitip, al mektep ayasynda bilim-tәrbie menedjerining yqtimal kandidaturasyn ata-analar kenesi úsynghany jón bolar edi. Óitkeni, úrpaqqa bilim-tәrbie beru mindeti zang boyynsha ata-ana men memleketke teng bólingendikten, búl lauazym da osy taraptardyng teng qatysymen jýzege asqany maqúl. Búnday jaghdayda bilim-tәrbie menedjeri mektepti múghalimdermen qamtamasyz etudi de óz moynyna alghany jón, sonda atalmysh lauazymnyng mәrtebesi de, mәni de sharuashylyq menedjerinen artyq bolyp shyghady da, mektepting basty maqsaty bolyp tabylatyn jas úrpaqqa bilim men tәrbie beruding kedergisiz oryndaluyna jol ashylady.

Bir qyzyghy qazirgi jalpy bilim beru jýiesinde tәrbie beru mәselesi búlynghyr týrde anyqtalghan, tipti, búl mindet bilim beru departamentterining ataularynan da týsip qalghan. Bәlkim, departamentterdi «bilim beru» emes, «bilim-tәrbiye» beru anyqtauyshymen mindettegenimiz barynsha әdiletti bolar. Sonda ghana bilim beru jýiesindegi «tәrtipsizdikter» joyylar degen ýmittemiz. Qysqasy, elimizding bilim beru salasy ózining baghdaryn tolyghymen jas úrpaqty bilim-tәrbie beruge búratynday tújyrymdamagha negizdelgen reformagha kirisui tiyis dep oilaymyz.

Qazaqstannyng bilim beru salasynda qoghamnyng nazarynan tys qalghan irgeli mәsele bar, ol - tildik bilim (yazykovoe znaniye). Tildik bilim songhy kezde ghana bizding qoghamgha dendey bastaghan úghym, onyng mәni adamnyng iygergen tili boyynsha sinirgen bilimi degen sóz. Eger de elimizde 400 mynnan astam qazaq balasy ózge tilde bilim alyp jatsa, olardyng ana tilindegi tildik bilimi maqúrym degen sóz. Biraq mәsele múnda da emes, mәsele elimizde memlekettik (últtyq, etnostyq emes) mektep sipatynyng әli kýnge qúralmaghandyghynda. Múnyng mәni ne? Mәselen, Resey men Qytaydaghy memlekettik mektepter sәikesinshe orys jәne qytay tilinde orta bilim beru oshaqtary moyyndalghan jәne qalghan tildegi mektepterding barlyghy da etnos tilinde shekteuli týrde tarih pen әdebiyetti ghana oquy mýmkin, al qalghan pәn boyynsha әlgi memlekettik tildegi bilim beru qolgha alynghan. Tipti, ózimizding ózbek aghayynnyng elinde de osy jýiening qolgha alynghanyna birneshe jyldyng jýzi bolyp qaldy. Búl sondaghy bizding qazaqtar ýshin kemsitu bolmasa últtyq tilinen ajyratu sekildi bolyp kóringenmen, shyn mәninde Ózbekstan ýshin ózining memlekettiligin nyghaytu jolyndaghy halyqty birtútastandyru jәne memlekettik orta bilim beru arqyly azamattardy últyna qaray bolashaq qúqyghynan aiyrmaudyng joly bolyp tabylady. Al, bizde jaghday kerisinshe, Qazaqstanda memlekettik mektepter emes, ónkey etnostyq mektepter ghana: qazaq, orys, ózbek, úighyr, dúnghan orta mektepteri bolyp kete beredi. Tipti, Almaty oblysynda keybir ústazdyng bekitusiz etnos tarihyn oqytqany da sóz bolghany bar. Demek, búl ýy ishinen ýy tigu emes, bir ýiding tu-talaqayyn shygharyp, birneshe ýy tiguge úmtylu degen sóz.

Alayda, atalmysh mәseleni búdan birneshe jyl búryn ministr bolghan Kýlekeev myrza qolgha ala bastaghany bar, ol Bilim beru ministrligi aldyna pәnderding belgili bir bóligin qazaq, orys jәne aghylshyn tilderinde oqytu mәselesin qoya bastap, etnostyq mektepterden memlekettik mektep ýlgisin jasaudy endi qolgha ala bastaghanda sayasattyng tabaldyryghyna sýrindi. Oghan keybir ziyagerler óre týregelip, qarsy shyqqany jәne bar. Alayda, olar bizding aralas mektebimizding ózi shyn mәnindegi orys dildi mektep ekenin oilaryna almaytyny әri ayanyshty, әri ókinishti. Qysqasyn aitqanda, ministri janarghan ministrlik aldynda mәselening qordalanghany sonday, onyng bәrin jiyp-terip aitu da qorqynyshty - barymyzdan aiyrylyp qalmaymyz ba, degen bayaghy qazaqy problema tuady! Alayda, sol qazaqtyng «Shegirtkeden qoryqqan egin ekpes» degeni taghy bar... Áriyne, búghan jalghyz ministr bolyp emes, qogham bolyp júmylatyn shara kerek.

«Abay-aqparat»