Senbi, 23 Qarasha 2024
2885 0 pikir 28 Nauryz, 2020 saghat 15:16

Elimizde 100-den astam jat diny aghym ókili dәstýrli islam dinine oraldy

Býginde elimizde jat diny aghym ókilderimen aghartushylyq baghytta júmys isteuge kóp kónil bólinedi. Sonday-aq, olardy qoghamgha qayta beyimdep, ruhani, psihologiyalyq túrghyda kómekter berilip keledi.

Mәselen, ótken jyldyng mamyr aiynda elimizding arnayy qyzmetteri qabyldaghan júmystar barysynda Siriyadan Qazaqstangha 231 adam jetkizilgen. Olardyng 59 y әielder, 159 y balalar. Kópshiligi mektep jasyna deyingi jetkinshekter.

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev búl shara turaly óz sózinde olargha әleumettik, psihologiyalyq jәne medisinalyq kómekter kórsetilgenin atap ótti.

“Jusan 2” operasiyasymen elge kelgendermen júmys keshendi jýgizilip keledi. Olardyng biraz bóligi elge kelgen song búrynghy jat diny aghymnan bas tartyp, jaqyndarymen qayta baylanys ornatqan. Keybiri júmysqa túryp, olardyng balalary balabaqshagha, mektepke ornalasqan.

Ayta keteyik, Siriyagha ketkenderding kópshiligi onday qadamdargha terroristerding jalghan-ýgit-nasihatymen baratyndaryn aitady.

Memleket basshysy Q.Toqaev:“Olar teris joldan qaytyp, jana ómir bastau ýshin óz erkimen otandaryna oraldy. Olar jasaghan qatelik ýshin balalar qinalyp, ózge elde zardap shekpeuge tiyis” degen bolatyn.

Sonymen qatar, aldaghy uaqytta da Qazaqstan terrorizmmen kýresti qarqyndy týrde jýrgizetinin, al, qiyn jaghdayda qalghan azamattaryna kómektesuden bas tartpaytynyn atap ótti.

Al, Últtyq Qauipsizdik komiyteti “ózge memlekettik organdarmen jәne shetel seriktesterimen birigip” Siriyadan Qazaqstan azamattaryn qaytarudy maqsat etken “Jusan” operasiyasynyng nәtiyjesinde Siriyadan elimizge taghy 595 azamat qaytarylghanyn mәlimdedi. Olardyng 400-den astamy balalar bolghan.

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev jat aghymnan bas tartyp, otanyna oralghan azamattargha gumanitarlyq kómek aldaghy uaqytta da óz jalghasyn tabatynyn aitty.

Al, kýni keshe Atyrauda osynday teris aghym ókilderimen atqarylyp jatqan júmystar nәtiyjesinde 112 jat aghym ókili búrys diny kózqarastarynan bas tartyp, dәstýrli islam dinine qayta oralghan.

Búl turaly Atyrau oblystyq din isteri basqarmasynyng basshysy Qayrolla Kýshqaliyev arnayy brifing ótkizdi. Onyng aituynsha, jat iny aghym ókilderimen jýrgizilip jatqan qalpyna keltiru júmystarynyng barysynda jat diny aghymdaghy 112 adam dәstýrli islamgha qaytaryldy dedi.

Olardyng arasynda 4 auyl túrghyny jәne 78 qala túrghyny bar. Olar synaq merziminen ótip, jazasyn ótep jatqandar. Sonday-aq, “Jusan” operasiyasynyng kómegimen kelgen 1 er adam jәne Siriyadan oralghan әielder. Odan bólek, búl qatarda shet eldik diny joghary oqu oyrndarynyng týlekteri men studentteri de bar eken.

Býginde Atyraudaghy onaltu ortalyqtarynda 532 psiholog pen teolog qyzmet atqarady. Oblystyq din isteri basqarmasynyng mәlimeti boyynsha, ótken jyly atalghan onaltu ortalyghyna 435 adam ótinish týsirgen. Mamandar ótinish bergen azamattardyng barlyghyna psihologiyalyq túrghyda kómek berdi. Al, byltyrghy jyly ortalyqtyng psiholog-teolog mamandary 41 tútqyndaghy adamdarmen 25 jalpy jәne 330 jeke jinalys ótkizgen.

Sonymen qatar, oblys ortalyghyndaghy ýlken bazarlardyng iyesi “Shapaghat” qoghamdyq qorynyng mamandaryna tegin ýy berdi. Qazir atalghan ortalyqta jat diny aghymdaghy adamdarmen jәne olardyng izbasarlarymen týsindiru júmystary jasalyp jatyr.

Jalpy, Qazaqstanda jat aghymnan japa shekken azamattargha ruhany qoldau, olardy onaltu mәselesi kýn tәrtibinen týsken emes. Mәselen, atalghan jaytqa qatysty ótken aida Qazaqstan Respublikasynyng Aqparat jәne qoghamdyq damu ministri Dәuren Áskerbekúly Er-Riyad qalasynda Saud Arabiyasy Korolidigining Islam ministri Ábdel Latif әl-Sheyhpen kezdesti. Qos tarap kezdesu barysynda destruktivti diny aghym ókilderin onaltu mәselesin talqylaghan.

Dәuren Abaev Saud Arabiyasynyng býkil әlemde Islamnyng yqpalyn nyghaytugha, beybitshilikti tu etken tereng mәnin, dinning shynayy beynesin nasihattaugha arnalghan kýsh jigerin Qazaqstan joghary baghalaytynyn aitty.

Qazaqstan әrqashan terrorizmning iarlyq kórinisteri men formasyn aiyptap keledi. Sonday-aq, osy qúbylysty joy ýshin halyqaralyq qauymdastyq tarapynan tiyimdi újymdyq kýsh-jiger júmsalyp jatqanyn da qoldaydy. Sonymen qatar, biz Saud Arabiyasynyng býgingi tanda radikaldy ekstremizm men terrorizmge qarsy ymyrasyz kýres jýrgizip jatqanynan habardarmyz,- dedi Dәuren Áskerbekúly.

Óz kezeginde Sheyh Ábdel Latif әl-Sheyh Saud Arabiyasy Korolidigimen Qazaqstan arasyndaghy yntymaqtastyq qarym-qatynastyng tereng әri berik ekenin aitty. Sonymen qatar ol, Islam dini keng taralghan elderdegi bauyrlastarmen qarym-qatynasty erekshe baghalaytynyn da mәlimdedi.

“Meyirimdi әri әdiletti imam Salman bin Ábdel Áziz Ál-Saud jәne onyng múrageri – mәrtebeli hanzadanyng basshylyghyndaghy Korolidik Islam dúshpandary bolyp tabylatyn terrorister men ekstremisterding ziyandy kesirinen qorghau ýshin qoldan kelgen tiyisti júmystardyng bәrin jasaydy jәne býkil әlemdegi músylmandardyng mýddelerin eskeredi”, -dedi Ábdel Latif әl-Sheyh.

Sonymen qatar, qos tarap diny jәne ruhany saladaghy ekijaqty yntymaqtastyqty damytu sharalary jóninde sonday-aq, Islam dinining qazirgi ahualyndaghy ózekti mәseleler boyynsha sóilesti.

Al, kezdesu sonynad Dәuren Abaev pen Ábdel Latif әl-Sheyh myrza destruktivti diny aghymdardyng aldyn lu boyynsha, naqtyraq aitsaq, halyqty terroristik, ekstermistik diny iydeologiyanyng әserinen qorghau jóninde ýgit júmystary arqyly aqparat pen tәjiriybe almasugha uaghdalasty.

Sonymen qatar Dәuren Áskerbekúly Saud Arabiyasyndaghy әriptesterining ozyq tәjiriybelerimen tanysu maqsatynda Múhammed bin Naif atyndaghy onaltu ortalyghynda boldy. Atalghan ortalyq júmysymen tanysyp, Qorghanys ministrligining qasyndaghy IYdeologiyalyq soghys ortalyghyna bardy.

Odan bólek ministr Er-Riyadta Saud Arabiyasynyng aqparat ministri Turky bin Abdulla әl-Shabanmen kezdesu ótkizdi. Qos tarp búqaralyq aqparat qúraldary salasyndaghy ózara yntymaqtastyqtyq keleshegi jóninde pikir almasty. Jәne Saud Arabiyasynyng “Saud Arabiyasynyng aqparattyq agenttigi” men Qazaqstandyq “QazAqparat” halyqaralyq aqparat agenttikteri arasynda memorandum jasaugha kelisti.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5540