Eluinshi jyldardyng sony. Jeltoqsannyng yzgharly tanynda jolgha shyqtyq. At jekken shanada ýsh adambyz. Qarajaldaghy orta mektepting segizinshi klasynda oqityn Qúdaybergen, sony qysqy demalysta auylgha alyp qaytugha kelgen sheshesi Torghay jәne men.

Barar jerimiz búl aradan seksen shaqyrym. Jolaushy orta tústaghy qyrghyz Ybyraydyng qystauyna bir týnep ertenine jetedi.

Jaydaq shanagha jegilgen aryq kýreng kózge qorash kórindi. Jýrisi mardymsyz, qamshy ýiirilse jeledi, ile ayangha kóshedi.

"Mynau jolda qaldyrmasa jarady", dep oiladym.

Qarajaldan on segiz shaqyrymdaghy Qylyshtyng su qoymasyna eki saghatta zorgha iliktik. Osynda Tәjikey degen kisi otyrushy edi, sonyng ýiinen shay iship, at shaldyrdyq.

– Alys jolgha mynanday aryq atpen shygha ma eken?! – dedi ketip bara jatqanda.

Aldymyzda Qonyróleng sayy bar, Atasu ózeni osy jerde ong qaptaldaghy búirat-belderdi quyp ketedi de, sodan Ybyraydyng el Jeke baz dep ataytyn qystauyna deyin qara tanytpaydy. Alla ózi jar bolsyn, endigi jol sýrensiz tyrjalanash.

Aryq kýrenning jýrisi ónetin emes, Torghay biyshikti qansha ýiirse de ayannan aspaydy. Jeke bazgha úzaq jýrip zorgha tayaldyq. Jylqy atauly auyldyng tóbesi kóringende qara tartyp shyirap sala berushi edi, mynau sylbyrap baryp toqtaugha ainaldy.

– Jamandatqyr! – dedi Torghay dymy qúryp.

Bir amalyn tappasa bolmas dep, kýpәikening syrtynan kiygen tondy sheship, kýrenning aldyna týstim de jýgire jóneldim. Biraz jýrip, artyma qarasam at býlkildep erip keledi eken.

* * *

Ybyraydyng tatar әieli bizdi jaqtyrmady. Shay jasap jýrip búrqyldap sóileumen boldy.

–  Olay da ótken – assalau, búlay da ótken – assalau, búl ne qylghan tausylmaytyn assalau! Yghyr qyldy ghoy, yghyr qyldy!

Ybyray qabaghyn shytyp jótkirinip edi, odan sayyn ýdedi.

– Myna Torghay aldynghy kýni ghana Qarajalgha ótip bara jatyp qondy ma? Qondy. Odan búryn Erenghayyp múghalim jolshybay soqty ma? Soqty. Aydyng basynda Dauylbay ormanshy keldi me? Keldi. Qara da túr! Búdan bylay bireuin de jolatpaymyn! Quamyn da otyramyn! Quamyn da otyramyn!

Biraz jer jayau jýrgendikten be, denem del-sal bolyp, bes-aly tilim taba nan, azdaghan qúrt-irimshik taryday shashylghan dastarhannan dәm auyz tiydim de, qarakólenke bólmening bosagha jaghyndaghy búryshyna tonyma oranyp jata kettim.

* * *

Týnde týsime úyaly qasqyr endi. Jazyq dalanyng tósinde kýnbatysqa qaray shúbap barady. Ózim bir top tobylghynyng týbinde qalghyp-mýlgip otyrmyn, kóterileyin desem, әlim joq, úmtyla týsip qayta sylq etem. Bir kezde әldekimder kelip: "Túr da túrdyn" – astyna aldy. Kózimdi ashsam, janymda Torghay túr.

– Shyraghym oyan, erterek qozghalayyq, – deydi.

Ybyraydyng әieli kýnkildep jýrip shay kesege qúiyp bergen ashyghan kójeni iship, dalagha shyqtyq. Qoyshynyng kómekshisi Sapar kýrendi shanagha jegip jatyr eken.

– Myna atpen qysy-jazy jyrtqan ba, ynyrshaghy ainalypty ghoy, – dedi.

Qora jaqtan Ybyray kórindi, qolynda kishkene dorba.

– Mynaghan bir-eki uys súly saldym, jolda atqa berersinder, әljuaz neme eken, talghajau bolsyn, – dep qolyma ústatty.

– Aryq at jolda tyityqtasa, ana ekeui aram óledi ghoy, – dedi Sapar aqsandap kele jatqan Torghay men Qúdaybergenge qarap.

Torghay ertede attan qúlap mertikken, al Qúdaybergenning bir ayaghy ekinshi ayaghynan qysqa. Aytty-aytpady kýreng silesi qatyp túryp alsa, búlargha qargha adym jer mún!

– Ana qoranyng qabyrghasyna sýieuli túrghan soyyldy ala ket, – dedi Ybyray. – Jayaugha sýieu, qorghanghangha – qaru.

* * *

Kýn búltty, shynyltyr ayaz. Týnde týsken qyrbyq qardyng beti tolghan iz, týlki men qarsaq ersili-qarsyly jortypty. Jeke bazdan úzay bere ózderi de kózge shalyndy. Eki týlki joldyng sol jaghyndaghy shoq qaraghannyng týbin búrqyratyp qazyp jatyr. Tas laqtyrym jerdegi bizge búrylyp ta qaramaydy. Týzding әkki taghysy jolaushy qaruly ma, qarusyz ba, alystan sezedi. Eger myltyghymyz bar bolsa, búl manaygha jolamas edi.

Álden song bireui: – Búlar kimder? – degendey búrylyp qarady da qardy qayta boratty.

Aryq kýrenning ógiz ayany, eski shananyng damylsyz syqyry qajytty.

– Myna kóterem dinkeni qúrtty-au! – dedim.

Torghay estiler-estilmes kýnk etti.

– Osynysynan janylmasyn de.

Teristikten sylbyr jel esip, qar úshqyndady. Aynala әldebir soyqandy kýtkendey, sestenip súp-súr! Sol qol jaqtaghy Qyzyltas tauynyng nayza shyny kókke kektene shanshylyp, qatyp qalghan. Etektegi alasa belder bas kóteruge batpay jer jastansa, jel aidaghan sabalaq búlt alba-júlba bezip barady.

– Anany qara, – dedi Qúdaybergen.

Ózen jaqta dala býrkiti qoyangha týsipti. Sol tústan qúlaghan ýiding jarty qabyrghasy kórinedi. Búryn osy jerde Grisha degen orys ýi-ýshimen otyratyn. An-qústy qorghashtap, sugha au salghyzbay, ýnemi at ýstinde jýrushi edi. Aldynghy jyly kóship ketti.

Ayshyraq búl jerden jiyrma shaqyrymday.

– Búghan da shýkirshilik, – dedim ishtey. – Ógiz ayanmen joldy ortalappyz.

Al kýreng ilbip baryp toqtady. Jem bermek bolyp shanadan týstim. Auyzdyghyn alyp jatyp jartylay júmylghan kózine qarap edim, sóngen shoqtay kýlgindenip ketipti.

Auylgha jayau tartu kerek, endi mynadan qayran joq.

Osy oiymdy Torghaygha aityp edim, bezildep qoya berdi.

– Onyng ne? Aydalagha tastap?!. – dep shyryldady.

– Dúrysy sol, – dedim. – Aryq attyng jetken jeri osy. Uaqyt ozdyrmay jýreyin. Auylgha tezirek barsam, sizderge izdeushi de tezirek keledi.

– Jetpeseng she? – dep ýrkektedi Qúdaybergen.

– Tәit әri, qaydaghyny shygharmay! – dedi Torghay.

Oylanyp әri otyrdy, beri otyrdy.

– Jóni osy shyghar, – dedi aqyrynda. – Jolyng bolsyn!

* * *

Shanada jatqan qúryqty alyp jýrip kettim. Sayrap jatqan jol joq, birde qatqaq, birde kýrtik. Keyde joghalyp, әudem jerde zorgha soraptanady.

– Jetemin! – dedim ózimdi ózim qayrap. – Jetemin! Jetemin!

Shópte edik. Birde tyrnauyshqa otyramyz, birde shópti aiyrmen atjalgha salamyz. Shóp mashinasyna jegiletin ógizderdi suaru, keshke arqandap, erte alyp kelu de moynymyzda.

Sol kýni ógizding bireui joq bolyp shyqty. Arqannyng qalay sheshilip ketkenin kim bilsin, olay jýgirdik, búlay jýgirdik, kózge týspedi.

Brigadir Sadyqqa aityp edik, al kep tulasyn?! Auzyna aq it kirip, kók it shyqty. Balaghattap týgimizdi qoymady.

Qabdesh: – Ákirendemeniz! – dep edi jaqtan bir tartty.

– Nege úrasyz? – degen meni bir tepti.

Qosqa sýieuli túrghan aiyrdy ala sala úmtyldym.

– Oibay! Óltirdi! – dep sharyldady oshaq jaqta jýrgen aspaz әiel.

Azan-qazan boldyq. Shópshiler ara týsip, zorgha tynshydyq. Brigadir ógizdi izdep ketkende, kiyim keshegimizdi arqalap biz de jolgha shyqtyq.

– Shópti tastap qashyp barsam, әkem óltiredi, – dedi Qabdesh bylay shyqqanda.

Qoldy bir-aq siltedim.

– Búdan da ólgen jaqsy.

Sodan beri jayau sandalghanym osy. Onda jaz edi, qazir qys. Teriskeyden kóterilgen jel sezikti suyldaydy. Shynyltyr ayaz da qatayghan.

* * *

Biraz jýrip artyma qarap edim, aryq kýreng qozghalmaghan ba, eki ara úzara bastapty. Qúlaghym shuyldaghan shyghar, әlde Torghay әldene dep aighaylay ma, әlsiz dauys talyp jetti.

– Toqtama! Tez jet! – deytin bolar bayghús.

Joldy jýgirip qysqartqym keldi. Úzyn auyr ton shúbatylyp, adymymdy ashtyrmady.

– Maghan jyly kýpәike-shalbar da jetpey me?! – dedim kýbirlep. – Ayaghymda pima. Tonbaymyn.

Senseng tonda sheship tastap, jýgire basyp jóneldim. Ár qadamymdy sanap kelemin. Jýz, eki jýz, ýsh jýz... myn.

– Bes myngha deyin toqtamaysyn! – deymin ózime ózim búiyryp. – Ayaldamaysyn!

Jel, dәtke quat bolghanda, tu syrtymnan. Qarsy betten ysqyryp túryp alsa, ol da qúdaydyng sory, mandaydan ótken yzghardan jamany joq.

Suyq soryp ózin ózi ógeysigen ónir: – Ei, bishara! Arqanyng aqyrghan qysynda ýiinde tynysh otyrmaysyng ba?! – degendey salqyn qaraydy.

Sazarghan bezbýirek aspan: – Sor týrtken ghoy! – dep sazbettenedi.

Estigenim ras pa, әlde... aldynghy jaqtan kýshik shәuildedi, ol qúladýzde qaydan jýr?!

Jan-jaghyma seziktene qaradym. Osy meni japanda jyn-shaytan ainaldyryp jýrmesin?!

Shopyr Qayyrbekting shópshilerding qara qosynda otyryp aitqan qorqynyshty  әngimesi qúlaghymnyng týbinde kýngirledi.

– Audan ortalyghynan kele jatqam, – dep edi ol. – Manaqa ózenine ilikkende kýn jaudy da ketti. Shelektep qúiyp berdi. Mashinanyng qorabynda ýsh-tórt qap ún, shay-qant bar edi. Qúrydy-au dedim.  Qonyr qoyshynyng qystauyna qol sozym qalghan, sonyng qorasyna kirip ayalday túrmaq boldym.

Keng bazdyng qaqpasy ashyq eken, mashinany engizip, kabinadan týstim. Kerilip-sozylyp, denemning qúrys-tyrysyn jazdym. Shylym tútatyp jatyr edim, bireu tu syrtymnan: – Sóndir! Órteysin! – dedi. Jalt qaradym da sileyip túryp qaldym. Ana aldynghy jyly qaytys bolghan Shalatay bar edi ghoy, sol.

– Sen qaydan jýrsin? – deppin sasqanymnan.

– Men bayaghydan osyndamyn, – dedi ol.

Sodan keyin qoranyng ishin janghyryqtyryp, al kep qarqyldasyn. Janary jarq-júrq jarqyldaydy, tisi aqsiyp ketken.

– Lailaha-ilalla! – dep kabinagha úmtyldym. Mashinany otaldyra sala zyttym.

* * *

Aynalagha sekemdene kóz saldym. Qarsy bette qarsaq ketip barady. Jorta týsip toqtaydy da shәuildeydi. "Qúla dýzdi jalghyz jayau kezgen sening sirә esing dúrys emes" – deytindey.

Ózen jaqtan qargha qarqyldady, qarap edim, kórinbedi. Zym-ziya.

– Ang ba, jyn ba?! – dedim kýdiktenip.

– Meyli, – dedim taghy da, – meyli. Myna dalanyng býkil albastylary jaghalay qamasa da toqtay almaymyn. Býgin qalay da auylgha jetuim kerek. Jýre beruim kerek, jýgire beruim kerek.

Myn, eki myn, ýsh myn, bes myn...

Áli tynmyn, sharshaghan joqpyn. Denem qyzyp busanghan. Dem alysym jiyilegeni bolmasa, bәri dúrys.

Jol birde bar, birde joq. Ol mýlde ghayyp bolsa da adaspaymyn. Ong qol jaqta qatarlasqan taldy arnadan alystamasam, Ayshyraqtyng ýstinen týsemin.

Tu syrtymnan soqqan jel kýsheyip keledi.

– Úitqyp, ýiirip әketseng de erkin! – dedim. – Tek qar borap alay-dýley úiytqymasa bolghany.

Jalghyzdyng kónili alaókpelenip qiyrdan qiyrgha sabyla bere me, eske qay-qaydaghy týsedi.

Ájem aitatyn. Bayaghy jaugershilik zamanynda osy Atasudy jaylaghan elden shyqqan bir batyr talay jortuyl men qan maydanda jarqyldap kózge týsedi. Jau jasaghy onyng aty atalghannan qoghaday japyrylady eken.

Danqy asqaqtap, aidarynan jel esip, elge qaytyp kele jatqanda bir qyrattyng astyna búghyna qonghan auyldyng ýstinen týsedi. Jaqyndap qarasa, qalmaqtar eken. At ýstinde zerigip, úrynargha qara tappay jelikken sarbazdar atoylap lap qoyady. Ýy bitkendi audaryp-tónkerip, kózderine kóringenning bәrin qyryp salady. Shapqan qylyshtan, ysqyrynghan jebe men shanshylghan nayzadan jalghyz qyz ghana aman qalypty. Bayghús on besindegi aiday tolyqsyghan aru eken.  Batyr qúmartyp, jel-kýnge tiygizbey auylgha alyp keledi.

El-júrtyn, ata-ana, bauyryn qynaday qyrghan adamgha qalay jibisin, qyz kýn ótken sayyn semip, qúsadan óledi.

Aydan ay ótedi, jaz kóship qys jetedi. Aqpan-qantarda atqa qonghan, jolaushylardyng eshqaysysy qaytyp oralmaydy. Izdegen júrt birin tar qoynaudan, birin qoghaly-qorysty saydan, birin japan daladan tabady.

El ne oilaryn bilmey osharylady. Azamat auyldan shygha almay qantarylady.

Batyr talay joryqqa birge attanghan ýzengiles serigin ertip atqa qonady. Qúladýzde kýn jýredi, týn jýredi. Ertesine atshaldyryp otyrghanda ay daladan nәzik dauys estiledi.

– Túr! Atyna min! Er sonymnan! – deydi.

Qarasa – ózine jýregi jibimey qayghydan ólgen bayghús aru, qos etegin jel kernep, appaq qardyng ýstinde aqquday qalqyp qol búlghaydy.

– Bozdaghym! Bozarghan bop-boz dalada botaday bozdaytyn shaghyng keldi! Jýr! – deydi.

Batyr atyna qarghyp minip, sonynan salady.

– Toqta! – dep aighaylaydy ýzengiles serigi. – Toqta!

Jalpaq jazyqtyng tósinde júldyzday aqqan batyr qayrylyp ta qaramaydy.

– Toqta! – deydi serigi janúshyryp. – Toqta! Anau saghan kektengen arudyng ashynghan ruhy! Qayt!

Sonynan qumaq bolyp atyna úmtylady. Talay jyl joldas bolghan túlpar aspangha atylady. Áp-sәtte kóz aldynan ghayyp bolady.

* * *

– Sodan, – deytin әjem tyndaghannyng bәrin qayran qaldyryp. – Atynan aiyrylghan bayghús elge jayau zorgha jetipti.

Batyrdy izdegen el ózi shapqan auyldyng janyna tapqan. Shoq tobylghyny oray qúshaqtap, qatyp qalypty.

Sol zamannan beri kekti arudyng yzaly ruhy qys qúrghatpay ay dalany ashyna kezedi eken. Ashynyp jýrip qúrbandyghyn izdeydi eken.

* * *

– Tek menen aulaq! – dedim entigip. – Menen aulaq!

Jeti myn, segiz myn... on myn...

Jýregim auzyma tyghyldy, keudem qysylyp, ayangha kóshtim. Osylay jýrip te biraz jer útugha bolady, tek toqtamau kerek.

Álde Torghaydyng talyp jetken dausy, әlde basqa yzyn... Qay jaqtan shyghatyny belgisiz.

Bәlkim qalmaqtyn, kekti qyzy qarly dalada jalghyz synsyp bara jatqan shyghar?!

Ayaldap jan-jaghyma qaradym. Kókiregim syryldaydy. Sol syryl ara-túra bir sýikimsiz dybysqa úlasady.

Qayter deysin, búryn búlay úzaq jýgirmegendiki ghoy, basylar. Toqtamau kerek, jýre beru kerek.

Ózen jaqtan dalanyng or qoyany atyp shyqty da qalt túra qaldy. Ýrkek, syrt etip shy synsa, ata jónelgeli túr.

– Qoryqpa! – dedim. – Ashynghan arudyng kegi bayaghyda qaytqan shyghar, sen ekeumizde sharuasy qansha?! Myna jalghanda saghan da, maghan da Alla jar bolsyn!

* * *

Biraz jer ayanmen otyryp, entigim basylghan song qayta jýgirdim. Endi әr qadamymdy sanaudy da, qaydaghy-jaydaghyny qozdatudy da qoydym.

– Jýre ber! Jýgire ber! – dedim ózimdi ózim qayrap. – Tau tenselip, dala toqymday tarylsa da toqtama!

Bir saghat, ýsh saghat, bәlkim bes saghat ótken shyghar. Besin auyp bara ma, kesh týsken be... aiyryp bolghysyz. Janarymnyng aldy búlynghyr bozghylt tylsym. Birde soghan sýngip ketemin, birde qar jamylghan japanda entigip kele jatamyn.

Qarsy aldymda әldene qarauytady.

Qúday-au, mynau Qashqan tal ghoy.

Quanyshtan jýregim jaryla jazdady. Ayshyraq sonyng arghy jaghynda qol sozym jerde.

Áne itter ýrip jatyr.

Apyr-ay, ana qaran-qúrang tayanghan ne pәle?

Álde qasqyr, әlde basqa, jaqynday bere qarghydy. Keudeme zildey salmaqpen soghylghanda shalqamnan týstim. "Qazir alqymgha auyz salady" degen súmdyq oy túla boyymdy jasynday jaryp ótti.

Múnysy nesi, belgisiz maqúlyq betimdi jalap qynsylaydy.

Jandәrmen atyp túrdym.

Qúday-ay, mynau Aqtós qoy.

Ol meni shyraynaldy da, auylgha qaray zaulap ala jóneldi.

* * *

Týnimen denem qyzyp, jótel bir jaghynan mazany alyp, kóz ilgem joq.

Tanerteng Bәdelhan dәriger keldi.

– Ókpesi qabynudan aman sekildi, – dedi keudemdi olay tyndap, bylay tyndap. – Qysta on bes shaqyrym jýgiru onay ma?! Demikken әri suyq tiygen. Jas qoy, bir-eki kýnde túryp ketedi.

– Aryq kýreng Tәjikeyding eski qystauynyng túsynda toqtapty. Ol jerden Ayshyraqqa deyin on bes shaqyrym molynan bar, – dedi әkem.

– Uaqyt ótkizbey birden auylgha tartqanyng aqyl bolghan, – dep arqamnan qaqty atam. – Týnge qalghanda jetuing qiyn edi.

– Ana Aqtósting alystan tanyp, aldynan shyqqanyn qarashy, – dedi әjem tandanyp.

– Esikti tyrnalap arsylday berdi, – dedi әkem. – Búghan ne boldy, qoragha qasqyr týsti me dep, tez kiyinip dalagha shyqtym. Meni kóre sala Qashqan talgha qaray josyldy. Qarasam, sonaday jerde bireu tenselip keledi. Jýgire basyp tayanghanymda: – Jettim-au! – dep otyra ketti.

– Alda qúlynym-ay! – enirep qoya berdi әjem.

* * *

Qarajalmen eki aradaghy aighay dalada, qaqaghan qysta sandaluymnyng sony osy emes ekenin sonda qaydan bileyin.

Kelesi jyly qantardaghy demalysta Ayshyraqqa nemere agham Baltashpen birge keldim. Ol atam Smayyldyng Otan soghysynan qaytpaghan inisi Áliden qalghan jalghyz túyaq. Bizding ýiden soghym almaq.

Keler jol jenil boldy. Shanagha jekkenimiz kýili tory at edi, jeldi de otyrdy. Auylgha Jeke bazda at shaldyryp alyp, kóz baylanbay jettik.

Qaytarda shana auyrlady, bir siyrdyng eti tútas salyndy, oghan qaryn-qaryn sary may, dorba-dorba qúrt-irimshik qosyldy.

– Myna jýkting ýstine eki adam otyrsa, atqa auyr, – dep atam Baltashqa ózi malgha minip jýrgen qasqa qúnandy erttep berdi.

Bozala tanda jýrip kettik. Asyqpay ayandap kelemiz, oiymyz Jeke bazgha qonu. Oghan týs aua iliktik. Qoragha japsarlas jataghan ýiding aldyna toqtap, Baltash attan,  men shanadan týsip ýlgergenshe, Ybyraydyng tatar әieli júlynyp jetti.

– Ketinder! – dedi shapshyp. – Keshe ghana Ayshyraqtan bir qora adam kelip qondy. Endi sender... Joghalyndar!

Baltash qúnangha qarghyp minip, jeldirtip ala jóneldi.

– Qayda barasyz? – dedim sonynan aighaylap. – Týnge úrynamyz! Mayagha týnesek te qalayyq!

Ol tyndaghan joq.

* * *

Kýn búlynghyr edi, japalaqtap qar jauyp túrghan, jel kóterilse, at qúlaghy kórinbeytin borangha ainaluy op-onay. Sol kýdigimidi qalyndatyp tory qayta-qayta osqyryndy. Jylqy maly jolda qyinalatyn bolsa, osylay mazasyzdanady.

– Qaytayyq! – dep dauystadym aldymda jeldirtken Baltashqa.

Estimedi me, estise de estigisi kelmedi me, qayyrylghan joq.

"Jaman qatyn abalady eken dep túra qashqany nesi?! – dedim kýiinip. – Kýn bolsa ekindige úlasqan. Qarajalgha deyingi Qylyshtyng ózine kóz baylanbay  jetsek jaqsy".

Bekerden beker seziktenbeppin, qystaudan onshaqty shaqyrym úzaghanda jel kýsheydi. Aynala әpsәtte aqtýtektenip shygha keldi. Áueli sonadayda qara jolaqtanghan jota-belder joghaldy, artynsha tayaq tastamdaghy oidym-oydym qaraghan-tobylghy ghayyp boldy. Aldymdaghy Baltash birde bar, birde joq.

Birazdan song Qylysh qay jaqta, Jeke baz qay jaqta ekenin aiyrudan qaldym. Úitqyghan, ýiirile soqqan boran ainalany óshige, órshelene jútyp jatyr. Jer-kók, tórt qúbyla ii-qii aralasyp, audarylyp-tónkeriledi. Sol jyn-oynaq әlemde essiz-týssiz qanghyghan qanbaq ta bir, men de bir.

Ay dalada tarpa bas salghan myna boran Arqanyng jii bolatyn may borany emes,  әlekedey jalanghan zәrli, yzaly boran. Bet qaratpay qútyrynghan kýshti jel qúla dýzge kijine kómip, janazandy shygharghansha asyq. Jyndanady, júlynady, jalmauyzdana jútynady.

Mana bir әzirde ókpe tústan Baltashtyng dausy estilgendey bolyp edi. "Alla-ay! Alla-ay!" – dep eniregen sekildengen. Sodan beri zym-ziya.

Tory at әiteuir toqtamay jýrip keledi. Joldan janylmay kele me, yzgharly jel yqtyryp, ay dalagha manyp bara ma, belgisiz.

Qargha adym jer kórinbeytin aqtýtekte basym ainalyp, tynysym taryldy. Arqyraghan boran tirshilik ataulyny janynan bezdirip, japandy ýskirik ýrey jaylaghan.

– Bitti! – dedim. – Jetken jerim osy!

Betimdi ýsik shaldy ma, әlginde tyzyldap qoya bergen-di, endi jansyzdanghan, bar-joghy belgisiz.

Býrisip otyra bermey qyimyldayyn dep jerge týstim. Bir qolymda attyng bojysy, bir qolymmen shananyng artynan ústap biraz jýrdim.

Tory auyr shanany qashanghy sýireydi eken?! Oppy qar tizeden asady. Ara-túra mayda qaraghan-tobylghyny japyryp ótedi. Bir ret jyragha kezigip, eki-ýsh yrghyp zorgha shyqty.

* * *

Ala jyn boranda bozghylt dýniyeni bozdap kóru de bir ghaniybet eken. Qysqy týn úrlanyp jetip, japan dala qaranghy kórge ainaldy.

Kýn ashyq bolghanda endigi Qylyshqa jetetin edim. Al qazir qay qiyangha qanghyp bara jatqanym belgisiz.

Bir súmyray oy qamap alyp, seyilmey qajytty. Birte-birte sýikimsiz sayqal dauysqa ainaldy. "Óldin! Óldin! Óldin!" deydi damylsyz.

Shana sol jaghyna kýrt auyp, domalap týstim. Bojy qolymnan shyghyp ketti. Oppygha maltyghyp zorgha túrdym. Túra sala shanany izdedim. Joq. Ýreylenip, ary-beri jýgirdim. Ysqyryna, yshqyna soqqan, ajdahalanghan aqtýtekte, tau-tasy men qúlazyghan jazyghynda adam týgili any qaltyrap jortqan, aqyrghan boranda arany ashylghan ay dala ashkózdene qylq-qylq jútqan shyghar, jym-jylas.

Attyng betalysy osylay qaray-au degen dolbarmen jýre berdim, jýre berdim. Birde kýrtik qargha beluardan kómilemin, birde qar astyndaghy týbirge sýrinip qúlaymyn. Bir kezde tómen qaray qúldyray jóneldim. Qylyshtyng manayy kenshiler qazghan tereng shúryptargha toly bolatyn, solardyng birine týsip ketken shygharmyn dep zәrem úshty. Zaulap baryp әldenege soghyldym. Tik jar eken. Ong jaghym dónes sekildi. Solay qaray biraz jýrgen song tabanymnyng asty biyiktey bastady.

Boran sirә da tolastaytyn emes. Ýskirik jel shyr ainala soqqanda tәltirektep baryp zorgha týzelemin. Álim qúryp, әudem jer sýiretilip bardym da qúlap týstim.

Baghanaghy sýikimsiz dauys joghalmapty, taghy da estildi. "Óldin! Óldin! Óldin!" – dep súnqúldaydy.

Qansha jatqanymdy bilmeymin, dәl janymda әldene syqyrlaghanday boldy. Úshyp túrdym.

Álde eles, әlde ras, syqyr shyqqan jaqta birdeme qarauytady. Azynaghan jel óshige shayqap, qozghalghan tәrizdenedi.

"Búl ne boldy eken?" – dep antarylyp túrghanda, jalghyz jylqy aqyrghan boranmen talasa qayta-qayta shúrqyrady.

Solay qaray yshqyna úmtyldym. Bes-alty qadam attaghan shygharmyn, kózimning oty jarq etti.

Esimdi qansha uaqytqa joghaltqanym belgisiz, әldenege asylyp túrmyn.

Shirkin-au! Mynau shananyng jetegi ghoy.

Quanghannan, әlde әbden qystyqqannan, anyradym kelip. Egilip jýrip orynymnan túrdym. Egilip jýrip tory attyng moyynynan qúshaqtadym, egilip jýrip qiyrshyq qar biltelegen kekilinen sýidim.

Januar, dinkem qúryp súlap jatqan meni kórgende shúrqyrap belgi bergen ghoy. Mandayym, әlde doghagha, әlde ershikke soghylyp, esimnen tanyp qúlaghanda elendep toqtaghan ghoy. Tastap ketpegen ghoy.

Shúbatylghan bojyny syipalap jýrip tauyp alghanda at orynynan qozghaldy. Kishkeneden song aldynghy jaqtan it ýrdi. Tory kisinep jiberip jýrisin shiratty.

* * *

Ospannyng Qylyshtaghy jalghyz ýiining esigi júmaqtyng qaqpasynday kórindi. Tenselip kirgende dóngelek ýsteldi ainala otyrghandar japatarmaghay atyp túrdy.

– Alla! Alla! Bar ekensing ghoy! Tiri ekensing ghoy! –  dedi bireu.

Baltash ekenin dauysynan tanydym.

– At alyp kelgen. Ajaly joq eken, – dedi Ospan oryndyqqa sýiemeldep otyrghyzyp jatyp.

* * *

Denem týnimen kýiip-jandy. Eki betimning úshy uday ashyp janymdy qoyargha jer tappadym. Ospannyng әieli tez jasaghan shaydy shala-púla iship, peshting týbine qisaya salgham. Ne oyau emes, ne úiyqtaghan emes, del-sal dónbekshumen boldym.

Sóitip mazasyzdanyp jatyp talyqsyp ketsem kerek, әldekimnin: – Túra ghoy, tang atty, – degen dausy estildi.

Aydalada beluardan qar keship sabylghanym bar, týnimen kózim ilinbegeni bar, qozghalugha shamam joq. Áyteuir betimning uday ashyghany basylayyn degen, әlsin-әli syzdaydy.

Ózimdi ózim qystap, basymdy kóterdim.

Tang atqany qaysy, ýiding ishi qaranghy, janarymnyng aldy bolymsyz ghana bozamyqtanady.

Túla boyym otqa oranghanday. Shól qysyp barady.

– Su berindershi, – dedim.

Bireu janyma jaqyndaghan sekildendi. Baltash bolar.

– Oseke! – dedi. – Qaranyzshy.

Ol ayaghyn sýirete basyp keldi de alaqanyn mandayyma, odan eki betime alma kezek basty.

– Kýlkildep isken, – dedi.

– Ne? Nege isken? – dedim shoshyp.

– Qoryqpa, – dedi ol. – Ayazdan domyqqan ghoy, eshtene etpeydi.

– Men nege kórmeymin? – dedim odan beter ýreylenip.

– Kózinning aldy isip, janaryng jabylyp qalypty, – dedi ol odan beter ýrkitip.

– Onday-onday bolady. Qazir qazdyng mayymen sylap tastaymyn, qaytady! – degen әielding dausy da shoshytty.

Zyghyrdanym qaynady.

– Keshe Jeke bazda qalu kerek edi! Qaqaghan qysta aidalagha qanghymau kerek edi! Órtenip baramyn! Kýiip baramyn! – dep aighay saldym.

– Sorly bala qyinaldy-au! – dedi әiel.

Baltash meni de, tory atty da qaldyryp, Qarajalgha ketti.

* * *

Ertenine týske qaray dәrigerdi ertip keldi. Ol keudemdi tyndap, ukol saldy da, Qarajalgha ala jóneldi.

Sodan auruhanada aigha juyq jattym. Tórt kisilik tar palatada ótkizgen songhy týnde qalmaqtyng aru qyzy týsime kirdi.

– Sau bol! Men endi qaytyp kelmeymin! – dep ghayyp boldy.

Aldan Smayyl, 

Jazushy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty

Abai.kz