Sabyr QASYMOV, QR Enbek sinirgen qayratkeri, zang ghylymdarynyng kandidaty Ár halyqtyng tarihynda óz últynyng namysyn, qúqyghyn jәne mýddesin, ózining egemendi memleketine ie bolu qúqyghyn qorghaugha degen qabilettilik synaghynan ótetin kezder bolady. Eger últ uaqyt synyna say kelmese, onyng bolashaghy anyqtalmaghan. Eger de múnday synaqqa tóze bilse, ózge halyqtardyng tarihy kórsetkendey, atalmysh kezeng nemese oqigha onyng taghdyryndaghy tarihy kezeng retinde qalyptasady.

Jeltoqsan kóterilisi (1986 j.) kenes jýiesi jaghdayynda alghash ret Qazaqstannyng egemendigi men tәuelsizdigine degen halyqtyng qalauyn bildirgen bolatyn. Jeltoqsandyqtar uaqyt synyna abyroymen qarsy túrdy.  Jeltoqsan qaharmandary jappay úryp-soghu, qaqaghan ayazda múzday su shashu, itterge talatu, olargha qarsy әskery tehnika, saper kýrektermen, soyyldarmen qarulanghan milisiya, kursanttar jәne arnayy әsker soldattarynyng erekshe otryadyn qoldanghanyna, «jasaqshylardyn» temir shybyqpen úryp-soqqanyna, jappay týrmege qamaghanyna jәne t.b. qaramastan birneshe kýn boyy  Qazaqstannyng týpkir-týpkirinde bir jerde ashyq bolsa, bir jerde jasyryn týrde halyqtyng erik-jigeri men talap-tilegin bildirip, respublikanyng derbestigi, erkindigi jәne egemendigi iydeyalary jolyndaghy joyqyn kýresti jalghastyrdy.

Sabyr QASYMOV, QR Enbek sinirgen qayratkeri, zang ghylymdarynyng kandidaty Ár halyqtyng tarihynda óz últynyng namysyn, qúqyghyn jәne mýddesin, ózining egemendi memleketine ie bolu qúqyghyn qorghaugha degen qabilettilik synaghynan ótetin kezder bolady. Eger últ uaqyt synyna say kelmese, onyng bolashaghy anyqtalmaghan. Eger de múnday synaqqa tóze bilse, ózge halyqtardyng tarihy kórsetkendey, atalmysh kezeng nemese oqigha onyng taghdyryndaghy tarihy kezeng retinde qalyptasady.

Jeltoqsan kóterilisi (1986 j.) kenes jýiesi jaghdayynda alghash ret Qazaqstannyng egemendigi men tәuelsizdigine degen halyqtyng qalauyn bildirgen bolatyn. Jeltoqsandyqtar uaqyt synyna abyroymen qarsy túrdy.  Jeltoqsan qaharmandary jappay úryp-soghu, qaqaghan ayazda múzday su shashu, itterge talatu, olargha qarsy әskery tehnika, saper kýrektermen, soyyldarmen qarulanghan milisiya, kursanttar jәne arnayy әsker soldattarynyng erekshe otryadyn qoldanghanyna, «jasaqshylardyn» temir shybyqpen úryp-soqqanyna, jappay týrmege qamaghanyna jәne t.b. qaramastan birneshe kýn boyy  Qazaqstannyng týpkir-týpkirinde bir jerde ashyq bolsa, bir jerde jasyryn týrde halyqtyng erik-jigeri men talap-tilegin bildirip, respublikanyng derbestigi, erkindigi jәne egemendigi iydeyalary jolyndaghy joyqyn kýresti jalghastyrdy.

Olar ózderining densaulyghyn, berekesin, taghdyryn, tipti ómirin qúrban etti! Mysaly, bizding qyzdarymyzdyng erligi men batyrlyghy turaly halyq arasynda anyzdar aitylyp jýr. Almatynyng júmysshy jәne student jastary ýsh kýn boyy  BÚÚ, halyqaralyq úiymdardyng qoldauyna ýmittenip, óz maqsattaryn berik jәne erlikpen qorghady.  Zertteulerding kórsetui boyynsha, Almaty, Selinograd, Arqalyq, Aqtóbe, Jezqazghan, Qaraghandy, Kókshetau, Pavlodar, Óskemen, Taldyqorghan, Shymkent jәne ózge de auyldyq jerlerde oryn alghan halyqtyq sheruler  Qazaqstanda túratyn orys jәne ózge de últ ókilderine qarsy baghyttalmaghan. Olar әleumettik jәne sayasy әdilettilik ýshin kýresti, tughan elining ar-namysy men erkindigin qorghaudy maqsat etti.

Onyng ýstine, tatar IY.G.Dauranov, úighyr A.Ruziyev syndy ózge últ ókilderi, sonday-aq, N.K.Fokina syndy orys últynyng azamattary jәne Qazaqstannyng basqa da kóptegen shynayy patriottary qaysarlyq tanytyp, kóterilisshiler jaghyna shyqty. Sonday-aq qylmystyq jәne әkimshilik jauapkershilikke, komsomoldyq-partiyalyq jazagha tartylghandar, oqu ornynan, júmystan shygharylghandar, soqqygha jyghylghandar, túrghylyqty jerinen quylghandar arasynda ózge últ ókilderi de boldy. Qaza tapqan E.Spataev, S.Saviskiy, L.Asanova jәne taghy da basqa jastar, sonday-aq jaralanghan milisiya qyzmetkerleri jәne soldattar - qanday maqsatpen qatysqandaryna qaramastan, sol kezdegi partiyalyq rejimning solaqay sayasatynyng qúrbandary boldy. Búl turaly Konstitusiyalyq Sot materialdarynda anyq aighaqtar bar.  Kóterilisting tikeley sebepterining biri Qazaqstan Kompartiyasynyng OK birinshi hatshysy D.Qonaevtyng respublikanyng birinshi basshysy qyzmetinen ketuge degen belsendi narazylyghy bolatyn, ol osy lauazymda shiyrek ghasyr boyy qyzmet etti. Men múny «Qonaevtyng tragediyasy» dep aitamyn. Búl tragediya ony syilaghan, qúrmettegen ondaghan myng adamnyng tragediyasy, qan tógisi, qayghy-qasireti jәne kóz jasyna alyp keldi.  Ne sebepti tragediya? Eger últtyq mýddeni qorghau, Qazaqstannyng bostandyghy men tәuelsizdigin órkendetu ýshin manyzdy qadam jasaghan jaghdayda, ózine say toleranttylyghy, qarapayymdylyghy, Qazaqstangha sinirgen enbegining arqasynda, әsirese әleumettik-ekonomikalyq saladaghy,  Dimash Ahmetúly mәngilikke halyq jadynda qaluy mýmkin edi, mysaly, Týrkiya ýshin Atatýrik syndy. Alayda, obektivti týrde ol ózin shygharmashylyq búryshqa әkelip tyqty: ózi erikti týrde biylikten bas tartyp, ózining mirasqoryn dayynday almady. Ol kezde demokratiyalyq saylau turaly sózding ózi qisynsyz edi. Onyng ýstine, onyng taghyna ýmitkerler, ózining keshegi shәkirtteri men qol astyndaghylary ózine qarsy shygha bastaghanda Qonaev múny satqyndyq dep qabyldady jәne keshire almady.

Ol zeynetkerlikke shyghuyna baylanysty qyzmetten ketuine qatysty Gorbachevtyng qabyldauynda bolghanynda, Qazaqstandy basqaratyn adamdy shetten jiberudi úsynghan bolatyn, sebebi, onyng oiynsha, elimizde onyng ornyna taghayyndaugha layyqty adam joq edi. Mening qaramaghymda atalmysh derekti rastaushy dәlelderding tútastay bir jýiesi bar. Qonaev jeke ambisiyalary men ókpe-nalasynan joghary kóterile almady, óz stereotipterining qúrbanyna ainaldy. Shynayy bostandyq pen memlekettik tәuelsizdikti sanamaghanda, tughan halqynyng mýddesi, Qazaqstannyng keleshegi qiyn-qystau sәtterde qarsylastaryna degen óshpendilikten keyingi ekinshi oryngha týsti. Býgingi tanda onyng jaqtastary tolyqqandy taldau jasap, qatelikterin kórsetkileri kelmeydi, tek Otangha sinirgen enbekteri jayynda ghana aitady. Ol dúrys qoy. Men de ony qoldaymyn.

Biraq enbekteri de, qatelikteri de qatar aityluy kerek, әsirese, әngime tughan elding taghdyry, onyng mýddesi jәne keleshegi jayly bolyp otyrghanda. Jәne tek qana Qonaev turaly emes... Alayda, búl taghy da jalghan, taghy da bizding prinsipsiz jalpaqshesheyligimiz. Búl týrimizben biz tughan halqynyng mýddesin jeke basynyng mýddesinen joghary qoyatyn basshylardy tәrbiyelep shyghara almaymyz.  Kóterilisting obektivti sayasy sebepteri mynalar boldy: qazaq halqynyng últtyq qúqyqtaryn úzaq uaqyt boyynda jәne jappay búzu, qarapayym halyqtyng ómirining barlyq salalaryn jappay orystandyru, últtyq abyroy men últtyq sana-sezimdi jýielik qorlau, ózge halyqtardyng Qazaqstangha jappay jasandy qonys audaruyna qarsy narazylyq, últtyq tarihymyz, mәdeniyetimiz, tilimizdi kemsitu jәne búrmalau, t.b. Býginde búl oqighalargha últ-azattyq, demokratiyalyq kóterilis degen anyqtama, negizdeme beru qajettigi turaly kóp aitady.   Jeltoqsan oqighasynyng 10 jyldyq mereytoyyna arnalghan konferensiyada (1996 j.) búl oqighagha búqaralyq demokratiyalyq, últ-azattyq kóterilis degen sayasy bagha berip, ony ghylymy negizdegen bolatynmyn. Búl -qazaq halqynyng azattyghy men tәuelsizdigi jolyndaghy úzaq ta azapty kýresting songhy akkordy bolghanyn aitqanmyn. Men bergen osy anyqtama qoghamdyq jәne ghylymy ortada qoldau tabar dep ýmittengen edim. Osy konferensiyada 15 jyl búryn sóz sóilep túryp, bylay degen bolatynmyn: «Qazaqstandaghy Jeltoqsan oqighasy (1986 j.) kenes imperiyasynyng songhy jarty ghasyryndaghy alghashqy búqaralyq últ-azattyq kóterilis retinde әlem tarihyna enedi. Búl sayasy rejim ýshin ghana auyr soqqy ghana bolghan joq, olar (jeltoqsanshylar - red.) últaralyq qatynastar jaymashuaq, KPSS-ting últtyq sayasatyna qalyng búqara senedi jәne qoldaydy-mys degen kenestik ghylymnyng kanondaryn joqqa shyghardy».

Sol kezde, osy oqighanyng zertteushisi retinde mynanday anyqtama úsyndym: «Qazaqstandaghy Jeltoqsan (1986 j.) oqighasy - Qazaqstannyng azattyghy ýshin, qazaqtyng últtyq qúqyqtarynyng úzaq uaqyt jәne týbegeyli taptaluyna qarsy halyqtyng búqaralyq, demokratiyalyq, últ-azattyq sayasy kóterilisi». Ol kezde bizding tarihshylar men ghalymdar búl mәseleni zertteuge jýreksinetin. Nege olar qazir osy anyqtamagha kónil audarmaydy? Eger qazir olar búl anyqtamamen kelispeytin bolsa, onysyn aitsyn, nemese sol anyqtamany tolyqtyrsyn.  Kóterilis jayly aqparat Kenes Odaghynyng ózge respublikalaryna qaraghanda әlemdik qauymdastyqqa erterek jetti, kenes imperiyasynyng óz ishine qaraghanda syrttaghylar ýshin qoljetimdi jәne obektivti boldy.

Tek demokratiyalyq jәne zandy talaptar qoyghan jastardyng beybit sheruin ayausyzdyqpen basu barlyq әlemge Mәskeuding shet aimaqtardaghy últtyq qozghalystardyng artuynan qorqatynyn kórsetti.

Qazaqstandaghy Jeltoqsan kóterilisi (1986 j.) azattyqty ansaghan halyqtyng úmtylysyna bastau bolyp, jana tәuelsiz memleketterding qúryluyna, sosialistik lageriding qúlauyna alyp keldi, búl ózgerister nәtiyjesinde әlemdegi kýshter balansy demokratiya paydasyna qaray ózgerdi.  Alayda, osy ózgeristerge degen alghashqy qadamdy Qazaqstan jasaghanyn әlemge moyyndatu ýshin, aldymen olargha óz elimizde halyqaralyq standarttargha  say tolyqqandy bagha beruimiz kerek.  Osy anyq derekti halyqaralyq qauymdastyqtyng moyyndauy Qazaqstannyng imidji men bedelin arttyrady. Búl da bizge qoghamdyq jәne sayasy ómirimizdi, nasihatty, ghylymdy, qoghamdyq sanany jýieli otarsyzdandyru qajettigin dәleldeydi.   Biz Q.Rysqúlbekovting erligine bagha berdik: qaza tapqannan keyin «Halyq Qaharmany» ataghy berildi. Eger ol qaza bolmaghan jaghdayda qalay bolatyn edi? Aytpaqshy, onyng ólimining naqty sebepteri әli kýnge deyin anyqtalmaghan. Qayrattyn, onyng otbasynyng aldynda bas ie otyra, mynaday súraq tuyndaydy: ne sebepti tek Qayratqa ghana batyr ataghy berildi? 

Jalghasy kelesi sanda