Senbi, 23 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 6337 8 pikir 30 Sәuir, 2020 saghat 16:46

Reseylik «sәuegeylerdin» sandyraghyna senetinder kóp

KSRO qúlaghanymen onyng múrageri bolyp tabylatyn Resey әskeri-aqparattyq teketireste óz salmaghyn joghaltpau ýshin anglo-sakstyq әlemge әigili Google sótýshýin (izdeushisin) jahandyq «orys әlemi» kenistiginde ony óz tól sótýshimen almastyrudyng jolyn izdestirdi. Óz tól sótýshinsiz RF imperiyalyq ambisiyasyn aqparattyq soghysta aiqyn tanyta almaytyn. Kóptegen qanat qaqty jobalar ómirge keldi. Biraq eshqaysy Yandex-tey ómirsheng bola almady. 

Arkadiy Voloj «Arkadiya» kompaniyasyn qúryp onda aqparattyq-izdeushi baghdarlama «yet another indexer», yaghny «taghy bir indeksator» degen sózderding tirkesinen túratyn Yandeks izdeushisin Iliya Segalovichpen birlese Yandex.ru-dy 1997 jyldyng 23 qyrkýieginde ómirge әkeldi. 

Qazir Yandex әlemde tanym-taralymy jaghynan 21shi, resurstyq auqymdylyghy jaghynan 4-shi orynda iyelengen reseylik transúlttyq kompaniya bolyp tabylady. Ózin TMD kenistigindegi orys adamy sanaytyn әr jan osy izdeushiden ózine keregin taba bastady. 

Biraq aqparattyq maydan alanynda zen.yandex.ru aidarymen imperiyalyq mýddedegi jeke tanymdyq avtorlyq baghdarlamalar ashylyp, Ortalyq Aziyanyng tәuelsizdigine núqsan keltire bastady. Osy imperiyalyq mýddedegi jeke tanymdyq avtorlyq baghdarlamalardyng egeleri zamanalyq orys oiy men búqaralyq pikirin qalyptastyrugha ólsheusiz ýles qosyp otyrghany jasyryn emes. Biz PANTOGRAF esimdi jeke arnashynyng «Jana Resey imperiyasynyng kýni tua ma?» (Gryadet novaya Rossiyskaya imperiya?) atty jazbasynan qysqa ýzindini «Abay kz» oqyrmandary nazaryna úsynyp otyrmyz.

Búryndary әr jerde kýnkildep aitylatyn Áulie Lavrentiy Chernigovskiy 1950 jyly: «Resey barsha slavyan halyqtarymen birge jer betindegi eng myqty patshalyq qúrady. Orys Shirkeui qudaulaudan qútylyp, pravoslav patsha biylik jýrgizedi....» degen kóripkeldigi dәl qazir orys adamadarynyng sanasyn mýldem jaylap alyp, Putindi «pravoslav patshasy» dәregeyine kótere bastady.

2001 jyly 6 mausymda dәm-túzy tausylghan óz kezinde Reseydegi kommunizmning qúlaytynyn, II Nikolaydyng mәshhýrlenetinin, «Komsomoles» pen «Kursk» sýngýuir atomkemelerining apatqa úshyraytynyn aldyn ala boljap aitqan IYeronim Sanaksarskiyding aiy onynan tuyp túr. Orys adamdary imanday senetin bir dýnie osy IYeronim Sanaksarskiydin: «III dýniyejýzilik soghysta jenipaz atanyp, Qasiyetti Orys Imperiyasynyng qúrylatyny» turaly ayangerligi.

Sonymen qatar atalghan ayanger sopynyng «Resey óte auyr qiyndyqtargha kólkigen kóz jasy men siniri shyqqan kedeylikke tótep berip, qayyra týleydi. Biz qansha jerden kedey bolsaq ta, jýnimiz jyghylmaydy, ór ruhymyz arqyly bәrinen qútqarylamyz» degenine resey júrtynyng basym kópshiligi esh kýmәn keltirmeydi. 

Atalghan sopynyng aituynsha Resey III jýzilik soghysqa jóndi qatyspaydy. Soghys kóbine Qytay jәne AQSh-pen onyng odaqtasy Europa arasynda oryn alady. Nәtiyjesinde Qasiyetti Orys Imperiyasynyng qúramyna Soltýstik Amerika men Euraziya territoriyalary enedi-mys. 

Týiin. Putinning aqparattyq soghysy orys adamynyng sanasyn ulauda osylaysha týrli qúityrqylyqtargha baryp otyr. Songhy 30 jylda qalyptasqan jana reseylikter Ortalyq Aziya elderin aiyrylyp qalghan bodandary sanaytyny esh dau tudyrmaydy. AQSh men Batystyng bizding aimaqtyghy әr qadamy RF tarapynan qoqan-loqqy men aiqay-shugha negiz bolady. 

Osyghan toqtau bolatyn kýn bar ma degen oigha amalsyz qalasyn?!

Ábil-Serik Áliәkbar

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1486
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5517