Seysenbi, 17 Mamyr 2022
Anyq 3119 9 pikir 1 Mamyr, 2020 saghat 12:18

Abay toyyn dúrys ótkize bileyik

Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev ózining «Egemen Qazaqstan» gazetinde 09.01.2020 jyly jariyalanghan «Abay jәne HHI ghasyrdaghy Qazaqstan» atty maqalasynda «Biyl Abay Qúnanbaevtyng tughanyna 175 jyl tolady. Halqymyzdyng úly perzentining mereytoyyn layyqty atap ótu ýshin arnayy qúrylghan komissiya dayyndyq júmystaryn bastap ketti. Memleket kóleminde jәne halyqaralyq dengeyde auqymdy is-sharalar úiymdastyru josparlanyp otyr. Biraq múnyng bәri toy toylau ýshin emes, oi-órisimizdi keneytip, ruhany túrghydan damuymyz ýshin ótkizilmek... Sondyqtan biz Abaydyng oiynan da, toyynan da taghylym alugha tiyispiz» dep jazdy. Búl saliqaly oidyng tereng maghynasy bar. 

Shyntuaytyna keletin bolsaq, búrynghy mereytoylardyng kópshiligi aruaq ýshin emes, «toy toylau ýshin» ótkizilip kelgenin moyyndauymyz kerek.

Búrynghy kóshpendilik ómir qalyptastyrghan últtyq dәstýr әlsirep, tabighatpen baylanys ýzile bastaghan bizding dәuirde mereytoylardyng búlay bәtuәsiz ótui, әriyne, tang qalarlyq jaghday emes. Búl toylar qansha kóp qarajat shygharylyp, auqymdy is-sharalar úiymdastyrylghanymen, keleshek ýshin paydasy shamaly boldy. Múnday oidy búryn ótken Abaydyng 150 jyldyq mereytoyy ghana emes, sonan keyingi Shәkәrim, M.Áuezov mereytoylary turaly da aitugha bolady. Olargha arnalghan qansha qarajat pen auqymdy is-sharalar osylay ózderining layyqty nәtiyjesin berme almay, halyqtyng ruhany dәrejesine yqpal jasay almady. 

Adam qaytys bolghannan keyingi rәsimderdi dúrys ótkize bilu aruaqtargha baghyshtalghan ýlken mereytoylar ghana emes, qarapayym kýndelikti tirshilikke de kerek. 

Qytay danyshpany Konfusiy «Qúrbandyqty ata-babalar aruaghyna olar әli tiri jýrgendey jasau kerek» degen eken.

Aruaqtardy óli adamdar emes, әli tiri, ózimizding ortamyzda jýrgender dep qabyldaytyn bolsaq, sonda biz olardan bólinbey, ýnemi este ústap, baylanysta bolamyz. Biraq ateistik kommunistik dәuir bizge aruaqtyng naghyz bolmysyn úmyttyrdy. Biz aruaqtardyng ózimizge, qoghamgha keltiretin manyzdy әserin bilmey, sondyqtan eskermeytin boldyq. 

Býgingi kýnderi adam qaytys bolghan song jetisinde, qyrqynda, jylynda qúrbandyq shalu, jyldar ótken son  tasattyq beru tәrizdi sharalar kóbeyip, olargha júrt kóp jinalady. Ýilenu toyy men adamdy o dýniyege shygharyp salu sharalary keyde birdey saltanatpen ótip, ýlken shyghyn júmsalatyn boldy. El osyghan ýirene bastady. Keybir jaghdaylarda búl is-sharalardyng tipti týpki maqsaty  úmytylyp, aruaqtar ýshin emes, jasaghan adamnyng abyroyyn kóteru, nemese «elden qalmau» ýshin jasalady. Al barghan adamnyng negizgi maqsaty – soyylghan maldyng etin jep, әngime-dýken qúru. Dinimizge de, salt-dәstýrimizge de kelmeytin múnday qareketter býgingi tapshylyq zamanda rәsuashylyq tudyryp, halyqtyng jaghdayyn odan sayyn tómendetedi. 

Aldymyzdaghy ýlken mereytoydy óz dәrejesinde dúrys ótkizu ýshin búl mәseleni keninen taldap, onyng maghynasyn dúrys týsinip aluymyz kerek. Jasalyp jatqan auqymdy is-sharalardyng nәtiyjesin tolyghymen kóru ýshin mereytoydy qalay ótkizuimiz kerek? 

Mereytoy aldynda kópshiligimiz ýshin búl óte manyzdy súraq. 

Abaytanushy jәne teolog retinde búl ózekti mәsele tónireginde qysqasha bolsa da ózimning oiymdy bólisudi jón kórdim. 

Áueli mereytoydyng manyzy men kerektigin týsinip alayyq. Búl mereytoydy dúrys ótkizu kimge kerek? Bizge me, әlde Abaygha ma? Súraqtyng jauabyna baylanysty bizding mereytoygha  degen kózqarasymyz, oghan degen ynta-jigerimiz qalyptasady. 

Aruaqtyng kim ekenine qysqasha toqtalayyq. 

Bolmystyng búl kórneu әleminen basqa, kórinbeytin qatar nәzik әlemderi bary belgili. Qatar әlemmen shúghyldanatyn spiritulizm ilimi búl әlemder turaly molynan mәlimet beredi. Árbir әlemde soghan sәikes jan iyeleri ómir sýredi. Aruaqtar basqa bir jan iyeleri emes, bir kezderde osy әlemde ómir sýrgen jan iyeleri ekeni, olardyng ózderining tәnderin tastap, endi gharysh kenistiginde jýrgenderin spiritter anyqtaghan. Aruaqtardyng tәni qalyp, biraq jandary ruhtarymen әli de bolsa búrynghy kezindey ózderining jaqyndaryn kórip-bilip, olardyng arasynda jýrgenderin, olargha jaqsylyq oilap, kómekteskileri keletinin aityp, olar kóptegen dәlelder keltiredi. 

Aruaqtar әlemi kórneu әlemge qaraghanda tabighaty bólek, óte nәzik, aua, lep, dem tәrizdi kórinbeytin, sondyqtan adamdardyng kórip-biluine bolmaytyn әlem. Biraq kórneu әlem men kórinbeytin әlemder bir-birimen tyghyz baylanysta. Olar bir-birine ýnemi әser etip, kerek uaqytynda qoldau kórsetip, kómektesip otyrady. Ásirese adamzat ómirining qiyn-qystau kezderinde aruaqtardyng kómegi óte zor. Olargha kónil bólip, kónilderin riza etken jaghdayda olar әrqashan da kómekke kelip, adam ómirine dúrys baghyt berip, qatelikterden qorghaydy. Aruaqtardyng adamzatqa kómegi turaly barlyq qasiyetti jazbalarda, kóptegen halyqtardyng auyz әdebiyetinde, әsirese qazaq halqynyng anyzdarynda molynan berilgen. 

Bizding halqymyz kóshpeli dәuirde tabighatpen ýilesimdi ómir sýrgendikten, olar bolmystyng týrli dengeylerin jaqsy bilip, ózara baylanystaryn jaqsy sezinip otyrdy. Sondyqtan qazaq halqynda tәnirizmnen qalghan aruaq úghymy búrynnan bar. Aruaqtarmen baylanysty ýzbey, olardy ýnemi eskerip otyrghan. Qiyn-qystau zamandarda jaugha da «Aruaq!» dep shauyp, ony qasterlegen. 

Áulie Shәkәrim atamyz ózining «Ýsh anyq» atty dýniyetanymdyq shygharmasynda aruaqtar turaly kóp mәlimet berip, olardyng is-әreketteri, fәny әlemmen baylanysy jóninde kóptegen mysaldar keltiredi. Adam ómirinde aruaqtardyng alatyn orny ýlken ekenin dәleldeydi. Shәkәrimning jazuynsha, aruaqtar adamdargha aqyl berip, keyde olardyng is-әreketterine aralasyp, qatelikteri bolsa jónge salyp, kómektesip, tipti basqaryp ta otyrady eken. Sebebi, eki әlemning baylanysy tyghyz.

Yaghny aruaqtarmen dúrys baylanys jasay bilsek, olardyng bizge degen kómegi mol. Biraq jasay bilmey, kerisinshe, aruaqty úmytyp, ne bolmasa oghan qarsy әreket jasaytyn bolsaq, onda olar renish bildirip, kómeginen aiyrady. Ózining qarsylasy bolsa, oghan ýlken kedergi jasap, ómirin zardapqa ainaldyrady. Tipti keyde óltirip tastauy da mýmkin. Búghan spiritter ómirden kóptegen mysaldar keltire alady. 

Aruaqtar kóbine kómektesuge úmtylady. Kómekting shamasy men manyzdylyghy aruaqtyng jetilu dengeyine baylanysty. Abay tәrizdi danyshpandar aruaghynyng kómegi óte zor bolady. Al býgingi ótpeli zamanda onday kómekting biz ýshin auaday qajeti bar emes pe? 

Endeshe birinshi súraqtyng jauaby osylay ózinen ózi payda bolady. Mereytoydy dúrys ótkizu eng әueli bizge kerek. Býgingi ótpeli kezende bizge Abay babamyzdyng kómegi auaday qajet. Sondyqtan onyng aruaghyn riza etu ýshin búl mereytoygha tolyq dayyndalyp, dúrys ótkizuimiz kerek. 

Auraqtargha keregi bizding soyghan malymyz ben dýnie shyghynymyz emes, ynta-jigerimiz ben adal niyetimiz. Múnday jaghday bolmaghanda aruaqtyng razylyghyn eskermegendikten, jasaghan is-sharalarymyzdyng paydasy emes, olardyng ziyany kóp bolyp ketui әbden mýmkin. 

Aldymyzdaghy mereytoydy oidaghyday ótkizu ýshin osydan 25 jyl búryn ótken Abaydyng 150 jyldyq mereytoyyna kóz jiberip kórelik. Ótken mereytoydyng tәjiriybesi ýlken.

1995 jyly bolghan búl mereytoydy dúrys ótkize aldyq pa, nәtiyjesi qanday boldy? 

Búl mereytoy YuNESKO aumaghynda halyqaralyq dengeyde ýlken saltanatpen ótken edi. Semeyde týrli jiyndar, әr elden kelgen delegattar, Abay audanynda kóp mal soyylghan ýlken toy, taghy sonday is-sharalar men resmy kórinister jetkilikti boldy. Almatyda ótken qorytyndy saltanatty ghylymy konferensiyada egemendik alghan elimizde abaytanugha janasha kózqaras turaly kóp aityldy. Abay úly aqyn ghana emes, úly oishyl ekeni jóninde oy bólisip, endi ony osylay qabyldauymyz kerek degen tújyrymgha kelgendey boldy. Abaydy elimizde jәne halyqaralyq dengeyde kórsetu ýshin týrli sharalar bekitilip, júrt ony tolyq maqúldaghanday boldy. 

Osynday manyzdy sharalardan keyin mereytoy abaytanugha jana serpilis berui kerek edi. Ghylymy zertteuler kóbeyip, abaytanu salasyn jana kózqaraspen saralap, ateistik zamannan ótken halyq jýregin ruhany susynmen qandyruy kerek edi. Semeyde shyghatyn «Abay» jurnaly eng oqylymdy basylymgha ainalyp, Abay múrasyn keninen talqylaghan maqalalar kóbeyedi dep kýtildi.

Biraq búlay bolmady. Tipti, barlyghy kerisinshe boldy desek te artyq bolmaydy. Sebebi, ghylymi  konferensiyada aitylghan oilar sóz retinde ghana qalyp, jana kózqaras ghalymdardyng arasynda da, kópshilik arasynda da qalyptaspady. Búrynnan kele jatqan eski kózqarastyng saldarynan Abay múrasyn zertteu júmystary jetilu emes, kerisinshe,  tyghyryqqa tireldi. Abaytanu salasy tyghyryqta degen oidy býgingi kýnderi qarapayym halyq qana emes, ghalymdar men abaytanu salasynda qyzmet etip jýrgen azamattardyng ózderi de sezip, moyyndap jýr. 

Dәlel ýshin biraz mysaldar keltireyik. Kenes dәuirinde, 1985 jylgha deyin, abaytanu salasynda jiyrma tórt doktorlyq jәne kandidattyq dissertasiya qorghalghan eken. Endi egemendik alghannan keyin Abay múrasyn zertteytin júmystar kóbeyip, búl kórsetkish odan da ýlken boluy kerek edi. Biraq barlyghy kerisinshe! Egemen bolghan búl otyz jyldyng ishinde qorghalghan dissertasiyalar sany kýrt tómendegen. Tipti sausaqpen sanaugha bolady. Onyng ózinde búl dissertasiyalar Abaydyng oishyldyghy emes, onyng aqyndyghyn zertteytin eski kózqarastaghy filologiyalyq júmystar. 

Abay múrasyn halyqaralyq dengeyde nasiqattaugha keletin bolsaq, jaghday tipti nashar. Kórshi elding adamdary Abaydy tanymaq týgili, onyng kim ekenin de bilmeydi. Búl jaghdaygha men ózim erekshe kónil bólip, anyghyn bildim. Al óz elimizge keletin bolsaq, kópshilikting arasynda keybir adamdar danyshpan babamyzdy blogermen salystyryp, qarapayym adamgha tenestiretin boldy. Búghan tang qalarlyq eshtene de joq. Elimizde abaytanudy nasiqattau qúldyrap ketti. Mektepte arnayy «abaytanu» sabaghy jabylyp, ol qosymsha sabaqqa ainaldy. Arnayy oqulyq bolmaghandyqtan búl sabaq óz dәrejesinde ótkizilmeydi, formalidy týrde, tek qana qaghaz jýzinde. Nәtiyjesinde mektep qabyrghasynda týsinbegen Abaydy jas bala óse kele mýlde úmytyp ketetin boldy.  Osylay halyqtyng materialdyq jaghdayy ghana emes, ruhany dengeyi de tómendep barady. Ýkimetting bir-eki jyl búryn qabyldaghan manyzdy baghdarlamasy «ruhany janghyru» býgingi kýnderi úmytyla bastaghan tәrizdi. 

Osynday auyr jaghdaylar Abaydyng ótken mereytoyy óz dәrejesinde ótpegenin kórsetedi. Abay aruaghy razy bolmay, kómeginen aiyrdy desek te bolady. Toydyng nәtiyjesi osyny kórsetedi. Búl toydy biz Abay aruaghy ýshin emes, ózimiz ýshin jasadyq. Shyn jýrekten shyqpay, toy toylau ýshin jasalghan múnday mereytoydy aruaqtar qabyldamaydy. Narazy bolyp, bizdi ózderining qoldauynan aiyrady. 

Álemderdi aruaqtar baylanystyrady. Ýlken búlttyng odan bólingen bóligi tarap, joghalyp ketedi. Sol siyaqty, aruaqtardyng qoldauynan aiyrylghan el de әlemdik prosessterden bólinip, qúldyrau jolyna týsip, artynan mýlde joyylyp ketui mýmkin. Álemder baylanysyn ýzbeu ýshin aruaqtardyng razylyghyn alu kerek. Búl mereytoydy Abay tәrizdi danyshpandy bergen әueli Alla taghalanyng razylyghy ýshin, sonan keyin Abay aruaghynyng razylyghy ýshin ótkizu kerek.  

Sondyqtan mereytoydy oidaghyday ótkizu bizge kerek. 

Mereytoydy dúrys ótkizu Abaygha da kerek. Shәkәrim ózining shygharmasynda keybir aruaqtardyng ózine kómek beretin artynda eshkimning qalmaghanyn, sondyqtan jetile almay, qinalyp jýrgenderin jazady. 

Aruaqtargha qanday kómek kerek? Bizge qorek qanday kerek bolsa, olargha da qorek sonday kerek. Osy kórneu  әlemde de, kórinbeytin joghary әlemde de Jan qoreksiz ómir sýre almaydy. Biraq olardyng qorekteri birdey emes, әrtýrli. Aruaqtardyng qoregi bizdikinen bólek. Olarda tәn joq. Sondyqtan olardyng tamaghy bizdikindey dóreki zattyq emes, nәzik tamaq. Olar nәzik bolmysta, sondyqtan  deneleri de nәzik bolmystan qúralady. Nәzik bolmysqa aqyl-oy, týisik, niyet pen tilek, sezimder jatady. Aruaqtardyng qoregi de osylar. Sondyqtan aruaqtardy qanaghattandyru ýshin olardy osylarmen qorektendiru kerek. Yaghni, olardyng qoregi artynda qalghandardyng jaqsy oi-tilegi, esterinde saqtaghan jaqsy isteri, Alla taghaladan olar ýshin súraghan tilekteri. Abay aitqan «Óldi deuge syya ma, oilandarshy, Ólmeytúghyn artyna sóz qaldyrghan?» degen sózding osynday tereng maghynasy bar. Aruaqtar artynda qalghandardyng jaqsy oi-tilekterimen qorektenip, kýsh alyp, әri qaray órleu jolymen shyrqaydy. Qazaqta ólgen adam turaly jaman sóz aitugha tiym salynady. Sebebi, múnday әreket aruaqqa ýlken ziyandyq jasap, onyng narazylyghyn tudyrady. 

Sóz sonyna keletin bolsaq, Abay aruaghyna kómektesip, sonymen birge, ózimizge onyng razylyghyn alyp, mol ruhany quatynyng shapaghatyn alu ýshin búl mereytoygha sanaly týrde qarauymyz kerek. Sonda is-sharalarymyz sәtti bolyp, óz dәrejesinde nәtiyjesin beredi. Ol ýshin biylghy jyldy «Abay jyly» dep atap, danyshpan babamyzdyng ruhany múrasyna kónil bólip, terenirek zerttep, keninen týsinuge úmtyluymyz kerek. Al mereytoyda ótip jatqan sharalardyng barlyghy «toy toylau ýshin» emes, aruaqty riza etu ýshin ekenin úmytpay, este ústauymyz kerek. Sonymen birge, eng bastysy: diny rәsimderdi tolyq oryndap, Abay aruaghyna Alla taghaladan Ózining shapaghat núryn jaudyrudy súrap, barlyq is-sharalarymyzdyng nәtiyjesin baghyshtauymyz kerek. Alla taghalanyng shapaghat núry jausa, Abay babamyzdyng aruaghy әri qaray jetiluding shynyna qaray shyrqay týsip, artynda qalghan qazaq eline ózining marhabatyn ayamaytyny anyq. 

Osylay búl mereytoydan ózimizge de, Abay ruhyna da ýlken shapaghat tabugha mýmkindik tumaq.

Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev ózining «Egemen Qazaqstan» gazetinde 09.01.2020 jyly jariyalanghan «Abay jәne HHI ghasyrdaghy Qazaqstan» atty maqalasynda «Biyl Abay Qúnanbaevtyng tughanyna 175 jyl tolady. Halqymyzdyng úly perzentining mereytoyyn layyqty atap ótu ýshin arnayy qúrylghan komissiya dayyndyq júmystaryn bastap ketti. Memleket kóleminde jәne halyqaralyq dengeyde auqymdy is-sharalar úiymdastyru josparlanyp otyr. Biraq múnyng bәri toy toylau ýshin emes, oi-órisimizdi keneytip, ruhany túrghydan damuymyz ýshin ótkizilmek... Sondyqtan biz Abaydyng oiynan da, toyynan da taghylym alugha tiyispiz» dep jazdy. Búl tyng oi. Búryn múnday oy aitylmaghan. 

Qytay danyshpany Konfusiy «Qúrbandyqty ata-babalar aruaghyna olar әli tiri tәrizdi beru kerek» degen eken. Aruaqtardy óli adamdar emes, әli tiri, ózimizding ortamyzda jýrgender dep qabyldaytyn bolsaq, sonda biz olardan bólinbey, ýnemi este ústap, baylanysta bolamyz. Búlay bolmasa olardy úmytyp, tek qana osynday mereytoylarda esimizge týsiremiz. Múnday mereytoylar shynynda da «toy toylau ýshin» ótedi deuge bolady. Qansha qarajat shyghyp, auqymdy is-sharalar úiymdastyrylsa da, olar layyqty nәtiyjesin bere almaydy. 

Sondyqtan búrynghy qateligimizdi qaytalamau ýshin preziydentimizding búl saliqaly oiyn tereninen taldap, sana-sezimnen ótkizu kerek bolyp otyr. Sebebi búl oidan manyzdy súraq tuady. Jasalyp jatqan auqymdy is-sharalardyng nәtiyjesin tolyq kórip, ruhany túrghydan damyy aluymyz ýshin ne isteuimiz kerek? Ateistik dәuirde qalyptasqan oi-óristen әli aryla almay jýrgen kópshiligimiz ýshin búl óte manyzdy súraq. 

Abaytanushy jәne teolog retinde búl ózekti mәsele tónireginde óz oiymdy qysqasha bolsa da aitudy jón kórdim. 

Áueli mereytoydyng manyzyn týsinip alayyq. Búl mereytoydy dúrys ótkizu kimge kerek? Bizge me, әlde Abaygha ma? Búl súraqtyng jauabyna baylanysty bizding mereytoygha  degen kózqarasymyz, oghan degen ynta-jigerimiz qalyptaspaq. 

Súraqqa jauap beru ýshin әueli aruaqtyng kim ekenine qysqasha toqtala keteyik. Bolmystyng búl kórneu әleminen basqa, kórinbeytin qatar nәzik әlemderi bary belgili. Qatar әlemmen shúghyldanatyn spiritulizm ilimi búl әlemder turaly molynan mәlimet beredi. Árbir әlemde soghan sәikes jan iyeleri ómir sýredi. Aruaqtar basqa bir jan iyeleri emes, osy kenistikte, ne bolmasa bolmystyng basqa әlemderindegi jan iyeleri ekeni, olardyng ózderining tәnderin tastap, endi gharysh kenistiginde jýrgenderin spiritter anyqtaghan. Aruaqtardyng tәni qalyp, biraq jandary ruhtarymen әli de bolsa búrynghy kezindey ózderining jaqyndaryn kórip-bilip, olardyng arasynda jýrgenderin, olargha jaqsylyq oilap, kómekteskileri keletinin aityp, olar oghan kóptegen dәlelder keltiredi. 

Aruaqtar әlemi kórneu әlemge qaraghanda tabighaty bólek, óte nәzik, aua, lep, dem tәrizdi kórinbeytin, sondyqtan adamdardyng kórip-biluine bolmaytyn әlem. Biraq kórneu әlem men kórinbeytin әlemder bir-birimen tyghys baylanysta. Adamzat ómirining qiyn-qystau kezderinde aruaqtar әrqashan da kómekke keledi. Aruaqtardyng adamzatqa kómegi turaly barlyq qasiyetti jazbalarda, kóptegen halyqtardyng auyz әdebiyetinde, әsirese qazaq halqynyng anyzdarynda molynan berilgen. 

Bizding halqymyz kóshpeli dәuirde tabighatpen tolyq ýilesimdi ómir sýrgendikten, olar bolmystyng týrli dengeylerin jaqsy bilip, olardyng ózara baylanysyn sezinip otyrdy. Sondyqtan qazaq halqynda tәnirizmnen qalghan aruaq úghymy búrynnan bar. Aruaqtardy ýnemi eske alyp, qiyn-qystau zamandarda jaugha da «aruaq» dep shauyp, ony qasterlegen. 

Áulie Shәkәrim atamyz ózining «Ýsh anyq» atty shygharmasynda aruaqtardyng is-әreketteri, olardyng fәny әlemmen baylanysy jóninde kóptegen mysaldar keltiredi. Ol aruaqtardyng is-әreketteri turaly aityp, olardyng adam ómirinde alatyn orny ýlken ekenin kórsetedi. Eki әlemning baylanysy tyghyz. Aruaqtar adamdargha aqyl berip, keyde olardyng is-әreketterine aralasyp, qatelikteri bolsa jónge salyp, kómektesip, tipti basqaryp ta otyrady eken. 

Yaghny aruaqtarmen dúrys baylanys jasay alsaq, olardyng bizge degen kóptegen kómegi bar. Al eger, kerisinshe, aruaqty eskermey, ne bolmasa oghan qarsy әreket etetin bolsaq, onda olar renish bildirip, kómek bermeytin bolady. Tipti ózining qarsylasy bolsa, oghan ýlken kedergi jasap, tipti óltirip tastauy da mýmkin. Búghan spiritter kóptegen mysaldar keltire alady. 

Aruaqtar kóbine kómektesuge úmtylady. Kómekting shamasy men manyzdylyghy aruaqtyng jetilu dengeyine baylanysty. Abay tәrizdi danyshpandar aruaghynyng kómegi óte zor bolady. Býgingi ótpeli kezenimizde onday kómekting biz ýshin auaday qajet emes pe? 

Birinshi súraqtyng jauaby osylay ózinen ózi payda bolady. Býgingi kýnderi bizge Abay babamyzdyng kómegi auaday qajet. Sondyqtan onyng aruaghyn riza etu ýshin búl mereytoydy dúrys ótkizuimiz kerek. Mereytoydy dúrys ótkizu eng әueli bizge kerek!

Sonymen birge, búl Abaygha da kerek. Shәkәrim ózining shygharmasynda keybir aruaqtardyng ózine kómek beretin artynda eshkim joq ekenin, sondyqtan jetile almay, qinalyp jýrgenderin jazady. Aruaqtargha da qorek kerek. Biraq olardyng qoregi bizdiki tәrizdi emes, nәzik tamaq. Nәzik bolmysta bolghandyqtan, olardyng qoregi artynda qalghandardyng jaqsy oi-tilegi, Alla taghaladan olar ýshin súraghan jaqsylyghy. Olar osynday jaqsylyqtarmen qorektenip, әri qaray órleu jolymen shyrqaydy. 

Abay aruaghyna kómektesu ýshin búl mereytoydy sanaly týrde oghan arnap, halqymyzdyng ynta-jigerin baghyshtap, aruaq ómiri nәtiyjeli boluyna kómektesu ýshin jasauymyz kerek. Ol ýshin biylghy jyldy Abaygha arnap, danyshpan babamyzdyng ruhany múrasyna kónil bólip, zerttep, terenirek týsinuge úmtyluymyz kerek. Osy jasap jatqan is-sharamyzdy onyng aruaghyna sanaly týrde baghyshtauymyz qajet. Al mereytoyda ótip jatqan sharalardyng barlyghy bizding quanyshymyz ýshin emes, aruaqty riza etu ýshin ekenin este ústap, aruaqty riza etsek abzal. Sonymen birge, eng bastysy: Alla taghaladan oghan Ózining shapaghat núryn jaudyrudy tileuimiz kerek. Osylay Abay babamyzdyng aruaghyna Alla taghalanyng shapaghatyn jaudyrugha mýmkindik tuady. Jәne, búl mereytoydan, preziydentimiz jazghanday, ózimizge Abaydyng oiynan da, toyynan da taghylym alugha jaghday tuady.

Dosym Omarov,

Abaytanushy, professor 

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1045