Beysenbi, 25 Aqpan 2021
Ádebiyet 5668 2 pikir 1 Mamyr, 2020 saghat 13:31

Qara kempir men qara aighyr

(derekti әngime)

Qara kempir qúraq kórpening astynda әli býksiyip jatyr. Túla boyy janyp, túnshyqqanday. Áyteuir jany bar. Ólmegensong óz janyn ózi qiya almaydy. Áytpese, myna dýniyege әdire aitqaly qashan. «Qazir túramyn». Biraq qatqan denesine shege qaghylghanday qozghaltpaydy. Shoyyrma bel sәl qimyldasa boldy miyn súqqylap, óne boyy bir uys bolyp, jiyryla beredi. Osylay ólip ketse ghoy... Biraq ajal qúryq tartylar emes.

Talyqsyp jatyp úiyqtap ketipti. Tandayy keuip shólirkep jatyr... Kózine kósh kórindi. Jasauly kósh. Aq boz attyng ýstindegi kim? Ózi ghoy... Manas ózenining núly shóbi- ai... Erke ózen synghyrlay aghyp, ózining sholpysymen jarysa ýn qatady. Qaliybek kýmis suy móldiregen  tostaghan úsyndy. Su emes, bal-au, ghajap!

Kóz qiyghy Qaliybekke týsti. Jenil shapanyn qynay beldik tartyp alypty. Qara múrttyng astynan dýrdiygen erni kórinedi. Júp-júmsaq. Odan joghary doghaldau múryn, ar jaghynan tesip jibererdey eki kóz aidaharday arbaydy. Jengeleri «Tikkóz» dep nege ataghanyn endi ghana sezgendey.

Simire jútty. Tostaghandy bererde sausaghy kuyeuining sausaghyna tiydi. Dir etti. Úyat-ay. Tapa tal týste mynasy nesi?

-Kep qaldy... Jan saughalandar...

Ashy aiqay. Dýrsil. Álem tapyryq.

Qaliybekting dausy qúlaghynda... Qara aighyrgha ie bol... Túzkólge ketinder. Satúr-sútyr.

1930 jyl edi. Sol qashqannan kýni týnge, týni kýnge úlasyp, qansha jýrgeni esinde joq. Az ghana top Lu Fudyng qúryghynan qútylghanday. Biraq qaraly habar quyp jetti. Qaliybek qapy ketipti. Manas ózenining boyyndaghy kókterek týbine denesi jasyrylypty. Obal-ay. Jetem bir kýni... Ol keri búryldy.

... Qara kempir selt ete týsti. Qara aighyr kisinep túr. Túla boyy kerenau tartqanmen, bir alapat kýsh boyyn jighyzdy. Qaliybekten bala qalmaghanmen, qasiyetti qara aighyr qalghan joq pa? Qara basyp jatqany nesi. Jastyghynyng astyna tastay salghan  qara shapangha qol sozdy. Túrdy. Basy ainaldy.  Biraq qarmalap jýrip qoly oqtaugha ilikti. Beli kýsh alghanday.

Qara ilgek ashyldy. Qap qaranghy, qarauytqan dýniye. Qara jel qary soghady. Ýiden qora jylylau kórindi.

Qara aighyr qara kempirding qara shapanyna túmsyghyn tyqty. Qúlaq shekeden sipaghan alaqan  tabyn sezdi. Al, qara kempirge Qaliybekting dýrdiygen erinderining osylay alqymday  sýietin minezi  kóz aldyna keldi.

Beu-beu dýniye! Jyldar jyljyp qara aighyrdyng túqymyn satyp kýn keship keledi. Endi qalghany jalghyz qara aighyr. O dýnie men bu dýniyeni jalghap jatqan ómir qúryghy osy aighyr ghana. Qytaylyqtar barlyq atty әsker ýshin sypyra tartyp alghanda, tay kýiinde qalghan. Endi ýiirge shauyp, tolysqan sәti. Ólmesting kýni. Keshe ghana qytaylyqtar kelip túqym alamyz dep alyp ketken. Biraq shappapty. Qamshymen qan-josa sabapty da. Biraq túqyrta tartqanmen, qara aighyr qasarysyp baghypty.

Qara qytaylar aighyrdy qayta әkelip tastaghan. Endi kisinep túr. Tym bolmasa bir bau shóp pen bir astau su qúy kerek. Qoragha kirdi. Qara kempir shópti әreng iyterip tastady. Biraq qara aighyr shópke emes, sugha bas qoydy. Asyqpay, syzdyqtata jútty. Áldeneni sezgendey qúlaghyn qayshylap, syrtqa moynyn búra berdi. Endi birazda shýldirlegen dauys estildi de, artynsha qúryq moyyn, shýregeydey  aryq-túryq qytay  kelip kirdi. Dóngelek kózәinegin on kóterip, on týsirdi.

-Ayghyrdy әketemiz, - dedi myltyq  asynghan bireui.

-Keshe ghana kýni boyy әurelep edinder, jetpey me? – dep  qara kempir shylbyrdy ózine tarta berdi.

-Qazaqtyng ózi de, maly da  әkki, ku, - dedi kózәinekti tyrna qytay. – Biraq qytaydy alday almaydy...

Myltyq dými iyghyna sart ete týsti. Qara kempirding múrnynan jylymshy qan aghyp, aq kiymeshegi qyzyl boyau bolyp jýre berdi.

-Jylama, - dedi soyau tis qytay ýstinen attap ótip. – Qaytaramyz.

...Qara aighyrdy jetektegen ekeui úzay berdi. Qara kempir ornynan әreng kóterildi. Sondarynan ilesti. Qara qytaylardyng ne oilaghany bar?

Sәlden keyin әskery qazarma da kórindi... Kermede bir bie baylauly túr. Qara aighyr biyeni iyiskeydi de, oqyrynyp keri  shegine beredi.

Tyrna qytay eki iyghyn qushityp, selk-selk etip úzaq kýldi. Ekinshisi an-tan. Qara aighyrdy ayaghymen tartyp-tartyp jiberdi.

-Bolmaydy, dedi kózildirikti qytay. – Búl aighyrdyng enesi ghoy... Biraq qytaydan qulyq  asyra almaydy. Biyeni basqa  mama aghashqa baylandar.

-Kózildirikti bәleng mal dәrigeri bolyp shyqty. Sonan son  qobdishasyn alyp әrtýrli dәri-dәrmekterdi biyening ýstine tútas  jaghyp, sylap-sipady. Endi  birazda kermedegi  qara aighyrdyng kózin  tas qylyp baylap, qaqpaylap biyege әkelip, túmsyghyn tyqty.

Qara aighyrdyng boyyn bir dýley kýsh aldy. Bóten iyis. Endi tabighat jýktegen mindetti oryndau kerek. Eki ayaqty artyp dausy jer jara shynghyrdy. Boyynan ómir-dariya aghyp bara jatty.

Eki qytay mәz. Kózildirikti de es joq. Óz tapqyrlyghyna әbden tәnti. Kenet kózirdirikti qytaydy bir tosyn oi  torlady. Qara aighyrdyng adamnyng aldynda  aqymaq ekenin moyyndatqysy keldi. Tanuly oramaldy sheship jiberdi.

Qara aighyr tershingen biyeni, soyau týsti qara qytaydyn  myj-myj bet-jýzin kórdi. Dýnie qaranghy tartyp, túla boyy titirkenip jýre berdi. Yshqyna aspangha shapshydy. Shylbyr ýzildi. Sol qarghyghyn kýii ayaghyn tartyp, kózildirikti qytaydy jermen-jeksen etti de, qaqpadan sekirip ótip, kósile shapty. Sol arynmen oy shúqyrgha da qaraghan joq. Buy búrqyrap kemerinen asyp jyghylyp jatqan kәri Manastyn  qúz jiyeginen  sekirip ketti. Qara tolqynnan shyghamyn dep qara aighyr talpynghan da joq. Súmdyq-ay! Qara kempir de endi jalghan dýniyemen ózin jalghaytyn eshtene joq ekenin sezindi.

Manastyng qara tolqyny qara kempirdi de su astyna tarta berdi...

Uәlihan Qalijanov

Abai.kz

2 pikir