Qazirgi qoghamda biylikke qaratyp, «dat» súraytyn mәseleler qora-qora. Sonyng biri jәne últtyng armanyna ainalghany - últtyq iydeya mәselesi. Últtyng sharyqtap damuy - algha qoyghan maqsattyng biyiktigine, osy jolda birigip, júmyla aluyna tikeley baylanysty. Býgin osy mәsele tónireginde oy jýgirtemiz.

Qazaq últynyng tәuelsizdik alghanyna 20 jyl tolsa da, búl mәsele qazaq ziyalylaryn mazalaghan manyzdy súraqqa ainaldy. Nege osylay boldy? Men búl súraqqa osydan on-on bes jyl búryn: «Eger biylik jýrgizip otyrghan sayasat memleket qúrghan últtyng úly múratyn maqsat etpese, býgin ózekti (aktualdy) bolyp túrghanymen, erteng mәnin joyatyn ótkinshi epizodtyq jalghan qúndylyqtardan túrsa, onda búl elde úzaq merzimge baghyttalghan, halyqty júdyryqtay júmyldyrugha qabiletti últtyq iydeya ómirge keledi dep ýmittenu, bos qiyal bolyp qala beredi. Kez kelgen últtyq arman (últtyq iydeya) - sol memleketting iydeologiyasy últtyng týpkilikti maqsatyna arqa sýiese ghana týziledi, nemese týzilui mýmkin», - dep jauap bergen bolar edim. Óitkeni, shynymdy aitayyn, on-on bes jyl búryn men qazaq biyligine senimmen qaradym. Qoghamdaghy beyberekettikti KSRO ydyrauymen kelgen apatty daghdarystyng úshqyny el bolyp ensemizdi týzey bastaghan kezde, biylik te osy úly múrattargha qaray bet búrady degen ýmitting ýzilmegen túsy bolatyn ol kez...

Qazirgi qoghamda biylikke qaratyp, «dat» súraytyn mәseleler qora-qora. Sonyng biri jәne últtyng armanyna ainalghany - últtyq iydeya mәselesi. Últtyng sharyqtap damuy - algha qoyghan maqsattyng biyiktigine, osy jolda birigip, júmyla aluyna tikeley baylanysty. Býgin osy mәsele tónireginde oy jýgirtemiz.

Qazaq últynyng tәuelsizdik alghanyna 20 jyl tolsa da, búl mәsele qazaq ziyalylaryn mazalaghan manyzdy súraqqa ainaldy. Nege osylay boldy? Men búl súraqqa osydan on-on bes jyl búryn: «Eger biylik jýrgizip otyrghan sayasat memleket qúrghan últtyng úly múratyn maqsat etpese, býgin ózekti (aktualdy) bolyp túrghanymen, erteng mәnin joyatyn ótkinshi epizodtyq jalghan qúndylyqtardan túrsa, onda búl elde úzaq merzimge baghyttalghan, halyqty júdyryqtay júmyldyrugha qabiletti últtyq iydeya ómirge keledi dep ýmittenu, bos qiyal bolyp qala beredi. Kez kelgen últtyq arman (últtyq iydeya) - sol memleketting iydeologiyasy últtyng týpkilikti maqsatyna arqa sýiese ghana týziledi, nemese týzilui mýmkin», - dep jauap bergen bolar edim. Óitkeni, shynymdy aitayyn, on-on bes jyl búryn men qazaq biyligine senimmen qaradym. Qoghamdaghy beyberekettikti KSRO ydyrauymen kelgen apatty daghdarystyng úshqyny el bolyp ensemizdi týzey bastaghan kezde, biylik te osy úly múrattargha qaray bet búrady degen ýmitting ýzilmegen túsy bolatyn ol kez...

Sodan beri әlemde orasan janalyqtar boldy. Álem kartasynda jana memleketter ghana emes, búrynghy birqatar elder janasha sayasy sistemagha auysty. Onyng ber jaghynda múnay men basqa qazba baylyqtardyng baghasy kýrt ósti. Biraq el qorjynyna týse bastaghan mol qarjy qazaq halqynyng tәuelsizdigimen birge oyanghan: últ ensesin kóteru, janghyru, múralanu, últtyng jan-jaqty iskerlik qabiletin oyatu sekildi úly múratqa qyzmet etpedi. Qoghamda birshama mamyrjay kezeng tusa da, kýtken ýmit aqtala qoymady.

Últ múraty ayaqasty qala berdi. Ol az bolghanday, qazaq últy óz elinde ózge júrttyng barlyghyn toptastyratyn jetekshi últqa ainaludyng ornyna, ózgelerge jәne óz biyligine masyl kórinui beleng aldy. Últshyl azamattar «qay jyrtyqty jamaudy bilmey», últ ýshin kýresting baghyt-baghdarynan ajyrady. Kóp úzatpay-aq әlemdik kinoda qazaqtyng «Borat» esimdi anayy beynesi payda boldy...

Qazir «últtyq iydeyany» tek biylikpen baylanystyru jetkiliksiz ekenin kópshilik moyynday bastady. Áriyne, jogharyda «últtyq iydeyany» qalyptastyruda biylikting róli» turaly aitylghan oy jalghan emes. Ári, ol - «biylik últ múratyna oralmaydy» deytin ýkim de emes. Jiger men ynta oyansa, biylik qay uaqytta da bolsa onday izgilikti iske orala alady. Alayda, óz kýiin kýitteudi el basqarumen qapysyz jymdastyrghan biylikting endigi jerde «keri qaytuy» ekitalay bolyp kórinedi de túrady. Osy mәsele turaly fransuz filosofy Jan Jak Russo bylay degen eken: «Kýshengish biylikting barlyghy kýlkili jaghdayda bolady: olar biylep-tósteu ýshin halyqty noqtalap, ólmesting jaghdayynda ústaghysy keledi, soghan qaramastan olar sol - ólmesting kýnin kórip otyrghan halyqtyng arqasynda kýsheyip ketsek dep dәmelenedi».

Sol aitqanday, uaqyt bizding qoghamda da «últtyq arman» men «biylik maqsatynyn» әruaqytta ýilese bermeytinin kórsetti. Osynday ólara kezendegi sharasyzdyq jәne әreketsiz ýmit - bizdi últtyq qúndylyqtardan ajyrau qaupine әkeldi. Búl aitylghandar syn emes, boyamasyz shyndyq ekenine qazir kóp adam kýmәndanbaydy...

Qoghamdy últtyq iydeyagha qaray bastaushy birden-bir kýsh biylik ekendigin aittyq. Biraq qoghamnyng ózi de onday «jetekke» dayyn boluy shart. Tek osynday jaghdayda ghana qogham túraqty damu jolyna týse alady. Al eger biylik pen halyq arasyna ýlken jarqyshaq týsse, onda qoghamda marksizm klassikteri aityp ketken - «jogharghynyng - tozuy, tómengining - tózbeui» syndy ahual qalyptasady. Halyqtyng birigui stihiyaly týrde jýzege asa bastaydy.

Sebebi, halyqtyng biriguin qamtamasyz etushi iydeyalar, shyn mәnisinde, biylikting jibergen qatelikteri men keybir últtyq maqsatqa kereghar әreketterine degen narazylyqtar jiyntyghynan qúralady. Halyq, osylaysha, últ damuynyng negizi bolatyn birneshe iydeyalar tóniregine toptasa bastaydy. Qazir bizde osynday jaghday oryn aluda. Mysaly, keyingi kezderde memlekettik til tónireginde qoghamdyq qozghalystar qarqyn aluda. Qazaq tili demokratiyalyq qaghidattargha say ózining konstitusiyalyq mәrtebesine ie bola almay otyrghany - júrtshylyqtyng ashyq narazylyghyn tudyra bastady.

IYә, biz kýtken últtyq iydeya qanday edi?

Últtyq iydeya - keng maghynasynda, әr últtyng birtútas bolmysyn jan-jaqty beyneleytin teoriyalyq portret, últtyng ózindik kelbeti. Ol - jerining tabighy ereksheligi, ekonomikasy, ghylymy men bilimi, túrmys-salty, әdet-ghúrpy, óneri men mәdeniyeti, tarihy dәstýrleri, tili, oilau, tipten antropologiyalyq erekshelikterine deyin ýilesimdi tútastyq tauyp, adamzat qauymdastyghy arasynda «mynau osy últ» dep aishyqtandyratyn belgilerdin, ghalamdyq tanym dengeyindegi kórinisi.

Sonymen birge, ol - últtyng ózindik sanasynyng ghalamdyq ólshemi. (Búl jerde «ghalamdyq» degen sózdi ilip alyp, «biz últtyq bolmysty tanytuda da ózgege tәueldimiz be?» degen súraq qoyatyndar shyghuy mýmkin. Joq, әriyne. Árkim óz armanyn ózi jýzege asyrady, óz kelbetin ózi qalyptastyrady. Tek olardyng ólshemi men órisi halyqtar araqatynasynda jatqanyn moyyndau qajet).

Eger әlemde tek bir ghana últ ómir sýrse, onda oghan «últtyq iydeya» sonshalyqty qajet bola qoymas edi. Biraq әlem әrtýrli. Kóp - az, kóne - jas últtar bar. Arlary birde - qatu, birde - tatu. Osy túrghyda bizding «últtyq iydeyamyz» tek bizge ghana emes, eng aldymen, ghalamdasu dәuirine ayaq basqan әlemge qajet. Tipten bolmaghanda, bizben resmy qatynastaghy әrbir memleketke qajet. Sol arqyly olar bizben qarym-qatynastyng sipatyn anyqtaydy. Sondyqtan jahandanugha jútylyp ketpeuding jalghyz amaly retinde әrbir últ ózindik kelbetin aishyqtap alugha úmtylady. Ol úmtylys «últtyq iydeya» aumaghynda jýzege asady. «Últtyq iydeya» retinde kez kelgen psihologiyalyq, ekonomikalyq, ghylymi-intellektualdyq jәne basqa kóptegen faktorlar kórine alady. Alayda, qalay bolghanda da, odan halyqtyng ózindik bolmys-beynesi qalayda meylinshe tanylyp túruy shart. Búl - memleket tәuelsizdigin túraqty etuding basty sharty jәne salmaqty jýk.

Qazaqstan halqynyng «últtyq iydeyasy» qazaq halqynyng mýddesinen órbui tiyis ekendigin últshyl azamattar ýnemi aityp keledi. Biraq biz, keyde, jeke kýreskerlerding últ mәselesi aspektilerinde maghynasy jaghynan úqsas, biraq bir-birine sәikes kelmeytin úghymdardy shatastyratynyn bayqap jýrmiz. Olar: «últtyq iydeya», «últtyq iydeologiya», jәne «últtyq iydeal» úghymdary. Bireuler «últtyq iydeya» turaly aitpaq bola otyryp, ony «iydeologiya», «iydeal» úghymdarymen aralastyryp, birkelki maghynada qoldanady. Búl - ýlken qatelik. Mysaly, «Últtyq iydeologiya» memleketting syrtqy jәne ishki sayasatynyng kórinisi. Ony biylik jýzege asyrady. Biraq ol iydeologiyany últtyng qoldauy da, qoldamauy da mýmkin. Keybir jaghdayda (tiraniya, diktatura, totolitarizm t.t.) biylik ústanymy últ maqsatyna kereghar bolyp ta keledi. Sondyqtan «últtyq iydeologiya» barlyq jaghdayda últ kelbetining anyqtaushysy bola almaydy.

Al «Últtyq iydeal» bolsa, óz atauynan kórinip túrghanday - ómirde joq nәrse. Óitkeni, «últtyq armannyn» eng biyik shoqtyghy - tәuelsizdikti múrat etu bolsa, onda kez kelgen últ basqa, damyghan últtardy «iydeal» retinde emes, әri ketse «ýlgi alarlyq últtar» dep qana tanidy. Yaghni, «iydeal» - últtyq bolmystan bastau alatyn abstraktili qogham modeli. Onyng týpnúsqasy, altyn besigi, temirqazyghy «Últtyq iydeyada» jatady. Meyli, jeke adam, meyli әleumettik top, qogham bolsyn - olardyng barlyghy da óz «iydealymen» birtútas biriguge úmtylady. Búl - tabighy nәrse.

Mәselen, biz de úzaq uaqyt boyy kommunizm qiyalymen aldandyq. Aqyr sonynda, nebir qiynshylyqtardy bastan ótkere otyryp, «iydealdan alshaq» qoghamda ómir sýrip otyrghanymyzgha jәne onyng eshqashan jýzege aspaytynyna kóz jetkizdik. Osyghan úqsas úmtylys tәuelsizdikpen birge bizde de qayta oyandy. Biraq búl senim «kommunizm» iydeyasyna sýienip emes, taza pragmatikalyq negizde payda boldy.

Óitkeni, búl joly senimning iske asuyna qajetti barlyq sharttar óz alaqanymyzda túrdy. Olar: tәuelsizdik, derbes ekonomika, memlekettilik, últjandy biylik, sauatty halyq, mol qazba baylyq, til, dil, din jәne mәdeniyet edi. Biraq azdaghan uaqyttan son, osy tizbektegi manyzdy sharttardyng birazy últ mýddesinen ainyp ketkendikten - biz IYdealdaghy qoghamgha jaqyndaudan góri, odan alshaqtay týskendeymiz...

Nәtiyjesinde tәuelsizdik jaghdayynda bolsaq ta, tynys taryla týsti. Sebebi, biz tilin men dilin, mәdeniyeti men dinin mansúqtap, basqa últtardy «iydeal» sanap, olargha ainalugha tyrysatyn ýlkendi-kishili últtar jer betinde bolmauy tiyis ekendigin eskermedik. Biz ýshin bәri iydeal bolyp kórine bastady...

Jalpy, «iydealgha jetu» degenimiz tarihtyng ayaqtaluyn bildirse de, al tarih kóshindegi «iydeal» moda sekildi ótkinshi nәrse bolsa da - bizding sanamyzda (aqiqatynda: últtyq «elita» sanasynda) últtyq bolmysymyzgha jat «iydeal» tez ornyqty. Búl - zandylyq bolsa kerek, basqasha boluy mýmkin emes sekildi. Sebebi, әljuaz bolmysqa әruaqytta «ózgning qansyghy - tansyq» bolatyny әlimsaqtan belgili emes pe? Eng ókinishti jaghday osy! ...Degenmen, kónilge medeu eterlik nәrse bar: ol - ótkinshi, bolmysy bóten nәrselerding últpen birge mәngi jasay almaytyndyghy. Tek qana osy ýmit últtyq mәselede bizdi algha sýirep keledi...

Tek «Últtyq iydeya» ghana últpen birge ómirge keledi, últpen birge ómirden ótedi. Mysaly, «Úly kóshpendiler imperiyasyn» qúrmaq bolghan «jonghar iydeyasy» bir-aq týnde últymen birge joyylghany bizding zerdemizde saqtalghan. Búl tarihtaghy orny tolmaytyn ýlken tragediya, әleumettik apat. Sol siyaqty, nemis filosofy O.Shpengler «Zakat Evropy» («Evropanyng óshui» - Á.B.) atty enbeginde «Evropanyng ózin-ózi tuyndatatyn mәdeniyeti ayaqtaldy. Endi ol mәdeniyette jasampazdyq joq.

Tek qaytalau ghana bar» deui - ol ghasyrlarda europalyqtardyng da últtyq iydeyasy kýizeliske úshyray bastaghanyn aitqany. Biraq búdan: «últtyq iydeya kýizelisi - últ joyyluyna әkeledi» degen qaghida tumasa kerek. Búl ereje qazaq últyna qatysty da kýshin joymaydy.

Tәuelsizdikten keyin biz últymyzdy jana qyrynan tany bastadyq. Áuesqoy әlemning de qyzyghushylyghy artuda. Endeshe, qazirgi әlemdik ahualdy zerdeley otyryp: «biz әlemge ózimizdi qay qyrymyzben tanytugha tiyispiz?» degen súraqty qoyatyn kez әldeqashan jetken. Al ol súraqtyng bolsa, bir ghana jauaby bar: «Biz últtyq qúndylyqtarymyzdy pash etu mýmkindigine ie bolyp otyrmyz. Sol mýmkindikti qoldana otyryp, qazaqtyng tól mәdeniyeti men ruhaniyatyn jana beleske kóteru mýmkindigine de ie bolyp otyrmyz» degen. Múnday órleuge barlyghymyz da mýddelimiz.

Biz osy uaqytqa deyin birshama uaqytty tekke ótkizip aldyq. Aldymen tәuelsiz elimizding tәuelsiz biyligi halyqty jasampaz iydeya tónireginde toptastyrady degen ýmitpen jýrdik. Odan keyin onday iydeyany elimizding ziyaly qauymy jasap, dayyn kýiinde halyqqa úsynady dep kýttik. Olardyng biri de jýzege asqan joq. Biylikke - korrupsiya múrsha bermese, eski qalyptan shygha almaghan ziyaly qauym onday dengeydegi ruhany tútastyqqa jete almady.

Sondyqtan, qazirgi kezde «últtyq iydeyany» belgili bir ziyaly top jasap shyghady dep ýmittenbeu kerek. Qaysybir akedemiyalyq instituttar, nemese keremet ghalymdar búl iydeyany jasamaydy. Olar әri ketkende, últtyq iydeyanyng qalyptasu, týzilu, qúrylu t.s.s. joldaryn ghylymy negizde anyqtap, onyng tәsilderin kórsetui mýmkin. Odan arygha olardyng da shamasy kelmeydi. Sondyqtan, qazir onday qúndylyqtardyng qaynar kózi halyqtyng ózinde jatqandyghy bayqaluda. Halyq qana onday úly múratty ómirge keltiredi, әri, oryndaushysy da ózi bolady. Eger tarihty toqtata túrugha eshkimning shamasy kelmeytini ras bolsa, onda búl - bәribir, bolmay qoymaytúghyn qúbylys. Jәne de, ol qúndylyqtar qazirgi biz oilap jýrgen shamadan әldeqayda ken, auqymdy, teren, quatty, ómirsheng bolyp shyghatyny anyq. Biraq, bәribir, ol qúndylyqtar Batysty ne Shyghysty qaytalau bolmaydy.

Ózindik aishyqty «qazaq qúndylyghy» bolyp qala beredi. Sondyqtan qazir bizge óz tarihy qúndylyqtarymyzdy zertteumen әri janghyrtumen qatar, qoghamtanushy ghalymdardan әlemde qazaq últy, memleketi turaly qalyptasa bastaghan pikirler men kózqarastardy da zerttep, nazarda ústap otyruy mindet. Tipten, qazirgi jaghdayda shúghyl týrde «Qazaqtanu» jәne «Qazaq tilin damytu» instituttaryn ashu qajettiligi pisip jetildi dese bolady.

Qazaq jerining mol baylyghyn últ mýddesine say iygeretin de, qorghaytyn da keleshek úrpaq. Biraq «ol úrpaq qanday iydeyamen keledi?» degen súraq býgin qoyyluy tiyis. Eger bolashaqta ózining «últtyq iydeyasyn» tu etip ústaghan, ony býtin bolmysymen qabyldaghan úrpaq ómirge kelse ghana, býgingi bizder «tarihy missiyamyzdy tarih aldynda adal atqaryp shygha alghandyghymyz» turaly aitsaq bolady.

Ol ýshin:

Birinshiden, belgisiz bolyp kelgen tarihy qúndylyqtarymyzdy shashau shygharmay jinap alsaq, onda búl jasalynyp jatqan júmystar bolashaqta tamyr jayatyn bәiterekting qúnarly topyraghy bolyp shyghady. Yaghni, ózimizge qayta oralghan tarihy múralar sol «qasiyetti topyraqtyn» qúramy men qúnaryn aiqyndap beretin bolady.

Ekinshiden, ózge damyghan últtar sekildi óz últymyzdyng «ayaqtalghan portretin», iydeyamyzdyng ózgermeytin temirqazyghyn, altyn dingegin tabu qajet. Taba almasaq ghalamdasu qúrdymyna suday sinip joghalamyz. Osy jolda býgingi ziyaly qauym, keybireuler oilaytynday qol qusyryp qarap otyrghan joq. Olar tabandy týrde tarihymyzdy qoparyp, ishindegi inju-marjandaryn shan-tozannan tazartyp - bolashaqtyng negizin qalauda!

Ýshinshiden, «Últtyq iydeyany» qalyptastyru jolynda iri qozghalystar payda boldy. Olardyng kópshiligi býginde halyqqa tanymal. Olardy bóle-jarghymyz kelmeydi, әrqaysysy óz mýmkindiginshe halyqqa qyzmet etude. Mysaly, songhy aptada «Úly dala» atty respublikalyq qozghalysy ómirge keldi. «Úly dalanyn» maqsaty býgingi biz bayandap otyrghan mәselelermen tolyq ýndes ekendigine qúryltaygha qatysqandar kýmәndanbas dep oilaymyn.

Yaghni, osy faktorlardyng ózi-aq «Últtyq iydeya» stihiyaly týzilu kezeninen ótip, endi býkil búqaralyq iske ainalugha bet búrghanyn kórsetedi.

Endi, sóz sonynda, jogharydaghy uәdege say, qazirgi kezde «Últtyq iydeyanyn» týziluine detonator retinde qyzmet etetin, onyng tezirek payda boluyna býkilhalyqtyq sipat beretin týiindi mәseleler tizimin berip otyrmyz. Múndaghy ózekti «dat» mәseleler - sarapshylardyng auzynda jýrgen mәseleler. Biz olardy súryptap berdik. Áriyne, tizimdegi keybir mәseleler sheshimin tapqan bolar, nemese, aitylmay qalghandary bar shyghar. Ony oqyrman tolyqtyrdy dep ýmittenemiz.

Áleumettik jәne mәdeni-iydeologiyalyq mәseleler

• Últaralyq shiyelenisting kýsheyui;
• Últtyng ózindik «menin» joghaltuy;
• Últtyq iydeologiya men mәdeniyetting әlsireui;
• Qazaqstangha tәn emes diny aghymdardyng yqpalynyng ósui;
• Qoghamnyng jiktelui, klandanuy;
• Halyqtyng kedey túrmys jaghdayy;
• Orta taptyng kedeylenui;
• Halyqtyng sayasy enjarlyghy;
• Elitanyng (biylik pen baylyq iyelerinin) jauapsyzdyghy men ózimshildigi;
• Qoghamnyng arhaikalanuy (keri ketui) - әsirese auyldyq jerde;
• Ishki migrasiyanyng rettelmeui (auyldardan qalagha lyqsu, shaghyn eldi mekenderding qanyrap bos qaluy);
• Bala tuu sanynyng tómendeui;
• Túrghyndardyng paternalistik (kómek kýtu) sezimining jogharylyghy;
• Qogham ainasy - intellegensiyanyng rolining tómendeui;
• Ruhany azghyndau, moraldik túrghydan tozu;
• Qoghamnyng kriminaldanuy.

Ákimshilik mәseleleri

• Basqarudyng barlyq dengeyindegi toqyrau;
• Biylik әreketinde ashyqtyqtyng bolmauy;
• Sybaylastyq pen jemqorlyq, korrupsiya;
• Adam qúqynyng jetkilikti qorghalmauy;
• Sot-qúqyq organdarynyng tәueldiligi, korrupsiyalanuy;
• Sayasy jýiening bir túlghanyng (preziydenttin) bedeline tәueldiligi;
• Memlekettik baghdarlamalardy jýzege asyrudaghy nemqúraylylyq;
• Tәuelsizdikten keyingi kezendegi qogham men memleketting damuyna әdil bagha beruden jaltaru;
• Qoghamdyq pikirdi eskermeu, onymen júmys isteu mehanizmderining joqtyghy;
• Aqparat aghymyn baqylau jәne qorytyndylau tәjiriybesining joqtyghy;
• Sheneunikterding biliktiligining jәne kәsiby dengeyining tómendigi.
• Memlekettik baqylau men retteuding bereketsizdikke tap boluy;

Ekonomikalyq mәseleler

• Strategiyalyq maqsattar men memlekettik baghdarlamalardy olardyng oryndalu tetikterimen (mehanizmderimen) baylanystyra qaraudyng joqtyghy;
• Ekonomikalyq damuda belgili bir basym salanyng aiqyndalmauy, jan-jaqty saralanghan ekonomikalyq sayasattyng bolmauy;
• Ekonomikanyng shiykizat eksportyna negizdelui;
• Ekonomikalyq damudy jobalaytyn, boljaytyn saraptamalyq organnyng joqtyghy;
• Shiykizattan basqa óndiristing (shaghyn jәne orta biznes, kәsipkerlik) damymauy.

Syrtqy qauip-qaterler

• Memleketting qarjy jýiesining әlsireui, sheteldik qarjylyq intervensiya;
• Qytaydan tónetin qauip;
• IYdeologiyalyq ekspansiyagha jol ashu.

Basqa da mәseleler

• Ekologiyalyq;
• Bilim beru jýiesining bey-berekettigi;
• Bilikti mamandardyng jetispeui.

P.S. «Últtyq iydeya» sórege qattap tizip qoyatyn, tom-tom kitaptar emes. «Últtyq iydeya» - ómirding ózi: adamzat qauymdastyghy arasynda óz memleketinde qazaqsha oilap, qazaqsha túryp, quana-quana qazaqsha ómir sýrip jatqan, úrpaghyn qazaqy dilimen tәrbiyelep, osy kelbetimen әlemge ózin tanytyp jatqan últ. Qazaq últy men qazaqtar qúryp otyrghan memleket!

Ábdirashit BÁKIRÚLY,

Filosof

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 36 (119) 26 qazan 2011 jyl