Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 5254 4 pikir 6 Mamyr, 2020 saghat 12:24

Nazarbaevanyng sayasattaghy bolashaghy jayly qiyaly post

D.Nazarbaevanyng sayasatta qalatyny-qalmaytyny jaqyn arada belgili bolar. Mening qiyaly logikam boyynsha, eks-spiyker joghary lauazymdy sayasiy-memlekettik qyzmetti enshileu arqyly resmy týrde sayasatta qalmaydy. Post-nazarbaev kezeninde D.Nazarbaeva ýshin preziydent taghyna talasudan da manyzdy nәrse bar. Ol – osy uaqytqa deyin jinalghan eldegi jәne shettegi kapitaldyng barynsha múrtyn búzbay qolda ústap qalu. Al kapitaldy óz qolynda ústap qalu – sayasatta, ekonomikada jәne bizneste ýstemdik etudi jalghastyrudyng kepili.

D.Nazarbaevanyng jәne onyng әuletining kapitalynyng shyghu tórkini jayly ynghaysyz súraqtardyng jaqyn arada Qazaqstan parlamentinde nemese Jogharghy sottyng qabyrghasynda qoyylu yqtimaldyghy tómen. Al shetelde, sonyng ishinde Qazaqstannyng ýshinshi astanasyna ainalyp ketken Londonda, qazirden bastap ol súraqtar qoyylyp, tipti alghashqy sot otyrystary da ótip qoydy. Mәselen, D.Nazarbaeva men N.Aliyevke tiyesili qúny 80 mln funt túratyn ýilerge baylanysty ótken sotta ýy iyelerining mýddesin advokattary qorghap qaldy. Yaghni, D.Nazarbaeva ol ýilerdi "biznespen tabysty ainalysqan kezde" zandy jolmen tapqan aqshagha alghanyna sudiyanyng kózin jetkizdi. Appelyasiyalyq sotta sheshim ózgermeytin bolsa, búl jenis D.Nazarbaeva men әulet ýshin qúqyqtyq jәne emosiyalyq túrghydan óte manyzdy bolmaq. Óitkeni N.Nazarbaev sayasy sahnadan birjolata ketken kezde osyghan úqsas sottardyng seriyasyn kóruimiz mýmkin.

Ol sottarda jeniske jetu nemese sottardyng aldyn alu Qazaqstandaghyday onay emes. Ony D.Nazarbaeva hanym men onyng ainalasy óte jaqsy týsinedi. Sondyqtan olargha dayyndyqty qazirden bastap ful-taym júmys retinde qarap, aldyn ala qamdanu kerek. Onyng eng birinshi qadamy – sayasy ambisiyany ashyq kórsetu arqyly Nazarbaev әuletining biyliginen sharshaghan halyqtyn, әuletke jәne D.Nazarbaevagha renishi bar biyliktegi kisilerdin/oligarhtardyng jәne batystyq media men halyqaralyq zertteu úiymdarynyng "kózine kýiik boludy” barynsha azaytu kerek.

Onyng ýstine ishte de, syrtta da jaqyn arada D.Nazarbaevanyng sayasattaghy jýris-túrysyn, otbasylyq mәselelerin jiti baqylau kýsheymese, azaymasy anyq. Al resmy týrde sayasatta úzaghyraq jýrgen sayyn, әrbir sәtsiz qadamdy jasaghan sayyn bolashaqta britan sottarynda kapitaldyng shyghu tórkinin týsindiru qiynday týsedi (N.Aliyevting de sayasy karierasyn 2016 jyly toqtatyp, tolyqtay bizneske bet búruy da kezdeysoq emes dep qiyaldaymyn). Osy realiydi әuletbasy jәne әuletting soyylyn soghushy senimdi seriktester eskerip, D.Nazarbaevagha ózining jәne әuletting bolashaghy ýshin bas kitaphanashynyng stiylinde kólenkede otyryp el basqarugha aralasuy tiyimdirek degen ortaq sheshimge kelgen sekildi.

Ekinshi jaghynan, búl D.Nazarbaeva sayasattan mýldem alystap ketedi degen sóz emes. Sayasat joghary tribunadan elge aqyl aitu ghana emes, eng aldymen, ol qolda bar qúraldarmen sayasi-ekonomikalyq mýddeni qorghau jәne ony qorghau ýshin kýresu. Kólenkede sayasatpen ainalysu ýshin D.Nazarbaevada qajetti resurstyng bәri bar. Sonymen qatar, әli kýnge deyin Nazarbaev әuletining A.Esimov, S.Ábish, Q.Satybaldy jәne B.Nazarbaev sekildi ókilderining konstitusiya boyynsha manyzdy sayasiy-memlekettik qyzmette bolmay-aq eldegi sayasi-ekonomikalyq sheshimder qabyldau prosesine yqpalynyng zor ekenin esten shygharmaghanymyz jón.

Eng bastysy, qazirgi sayasy jýieni N.Nazarbaevsyz jýiege beyimdeu kezinde “QR Túnghysh preziydenti-Elbasy turaly” konstitusiyalyq zandy kózding qarashyghynday saqtaugha Nazarbaev әuleti ghana emes, Nazarbaev jýiesining iygiligin kórgen/kórip kele jatqan atqaminerding bәri mýddeli. Óitkeni ol zang Nazarbaev jýiesining aktorlary ýshin ynghayly oiyn erejesin saqtap qaludyng kepili jәne oghan qarsy shyghu sayasy suisid jasaumen teng nәrse. Al ol zannyng ghúmyry úzaq boluy ýshin D.Nazarbaeva kólenkede jýrip te ýles qosa alady.

P.S. Búl qiyaly post auadaghy Big Data-ny Machine Learning әdisi arqyly Tórtinshi industriyalyq revolusiyagha say taldau arqyly jazyldy. Jaryq jyldamdyghymen ózgerip jatqan myna túraqsyz zamanda adam týgili disruptive tehnologiyalardyng ózi jii qatelesetinin aldyn ala eskertemin.

Shalqar Núrseyitovtyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371