(Jәrken Bódeshúlynyng «Jalghyz» poemasy haqynda)

Qay kezeng ekenin kesip aitu qiyn, aqyn bir kezende kemeldilikke úmtylady. Búl tórt ayaghynan tik túrghan, tórt túrmany say, qaytalanbaytyn dýnie jazugha bet búru ghana emes, onan da manyzdysy әlgi tiyekke - sózding bar bolmysyn ashyp jiberetin tiyekke qol tiygen sәtke tura keledi. Búl aqyn ózi úzaq izdep kelip aqyry tapqan esikting aldynda sәl tynystap túryp, kiltti búrap ashqanday - ózin de ashyp jibergendey - soghan deyingi barlyq sәttilik pen sәtsizdikti, kedergiler men adasulardy artqa tastaghan, jetpek maqsattyng songhy baspaldaghyn basyp túrghanday ózgeshe kónil-kýi. Qúdyretti poeziyanyng da osy dengeyde ómirge keletinin aitpaghannyng ózinde, aqynnyng kemeldilikke ainalyp keter aldyndaghy tolyq beynesine bayyzday qarap, týs toqtatyp qaludyng ózi naghyz poeziyany terennen týsinuding ózgeshe bir mýmkindigi ekeni de shyndyq. Múnyng ózindik sebebi de bar. Aqyn ómir boyy sózding kiltin izdese, oqyrman retinde biz de tynbastan poeziyanyng kiltin izdeymiz.

Qazaq poeziyasynda ózin jana bir әlemge ainaldyryp jiberetin әlgi esikti izdegen aqyndar bolmady emes, boldy. Biraq olardyng bәri birdey sol esikti ashty dep aita almaymyz. Degenmen, «Jalghyz» («Qazaq әdebiyeti» №1, 2009 j) poemasymen qazaqtyng talantty, birtuar aqyny Jәrken Bódeshúly sol esikti ashqan synayly.

(Jәrken Bódeshúlynyng «Jalghyz» poemasy haqynda)

Qay kezeng ekenin kesip aitu qiyn, aqyn bir kezende kemeldilikke úmtylady. Búl tórt ayaghynan tik túrghan, tórt túrmany say, qaytalanbaytyn dýnie jazugha bet búru ghana emes, onan da manyzdysy әlgi tiyekke - sózding bar bolmysyn ashyp jiberetin tiyekke qol tiygen sәtke tura keledi. Búl aqyn ózi úzaq izdep kelip aqyry tapqan esikting aldynda sәl tynystap túryp, kiltti búrap ashqanday - ózin de ashyp jibergendey - soghan deyingi barlyq sәttilik pen sәtsizdikti, kedergiler men adasulardy artqa tastaghan, jetpek maqsattyng songhy baspaldaghyn basyp túrghanday ózgeshe kónil-kýi. Qúdyretti poeziyanyng da osy dengeyde ómirge keletinin aitpaghannyng ózinde, aqynnyng kemeldilikke ainalyp keter aldyndaghy tolyq beynesine bayyzday qarap, týs toqtatyp qaludyng ózi naghyz poeziyany terennen týsinuding ózgeshe bir mýmkindigi ekeni de shyndyq. Múnyng ózindik sebebi de bar. Aqyn ómir boyy sózding kiltin izdese, oqyrman retinde biz de tynbastan poeziyanyng kiltin izdeymiz.

Qazaq poeziyasynda ózin jana bir әlemge ainaldyryp jiberetin әlgi esikti izdegen aqyndar bolmady emes, boldy. Biraq olardyng bәri birdey sol esikti ashty dep aita almaymyz. Degenmen, «Jalghyz» («Qazaq әdebiyeti» №1, 2009 j) poemasymen qazaqtyng talantty, birtuar aqyny Jәrken Bódeshúly sol esikti ashqan synayly.

Poema kirispeden jәne alty bólek jyrdan túrady. Songhy altynshy bólek býkil jyrdyng tekshesi, túghyry siyaqty. Ol tekshede tirshilikke, búlqynghan ómirge qajetti dýnie - aua, su, topyraq bar. Búl túrghydan kelgende poema terezening aldynda, kýn shuaghynda túrghan gýl qúmyrasyna úqsaydy. Kóz aldynyzgha Van Gogtyng «Kýnbaghys» atty may boyauly suretin keltirinizshi. Aytpaqshy, Van Gog pen aqyn Jәrken Bódeshúlynyng arasynda syrly bir baylanys bar. Ótken ghasyrdyng 90-jyldarynyng ortasynda, aqyn Van Gog turaly óleng jazghan.  Van Gogpen qatar sol tústa aqynnyng nazaryna ilingen taghy bir túlgha bar. Ol - Sheshenstannyng túnghysh preziydenti, aty әlemge әigili qas batyr Johar Dudaev. Búl eki adam aqyngha nesimen ardaqty boldy deysiz ghoy. Búl ekeui de dara tughan jalghyzdar bolatyn. Johar Dudaev - jarty әlemge ýkimi jýrip túrghan Kenes Odaghynan  tәuelsizdikti talap etken birinshi kósem. Búl tipti 1989 jylghy is. Ol kezde tәuelsizdik turaly oy keyin Kenes Odaghynyng qúramynan bólinip shyqqan elderding óni túrmaq týsine de kirmegen kezeng bolatyn.

Qas batyrdyng beynesi, әsirese, olardyng qúrban bolar shaghyndaghy songhy arpalysy zamandardan beri adamzattyng kókirek kóginde mәngilikke janghan shyraqtay bolyp qalyp keledi. Álem әdebiyetinde janyp túrghan sonday shyraqtyng biri - L.Tolstoydyng «Qajymúrat» povesining sonyndaghy Qajymúrattyng oq tiyip qúlap týsip, jany shyghyp ketkennen keyin de, ózin júlmalap, basyn kesip jatqandardy bilip jatatyn sol bir better. 1995 jyly Johar Dudaev ta Qajymúrat siyaqty sәtsizdikte, qastandyqqa úshyrady. Aqyn Jәrken Bódeshúly, mine, osy kezende qas batyrgha arnap jyr jazdy. Búl batyrlyq pen jalghyzdyq turaly tolghau bolatyn.  Van Gogqa kelsek, búl adamnyng aqyndy qyzyqtyratyn sebebi, Van Gog songhy eki ghasyrdaghy batys suretshilerining ishindegi ónerding otyna ózin-ózi iyterip jibergen eng bir aituly túlgha. Onan da manyzdysy, Van Gog suret ónerinde adamnyng ishki ruhany dýniyesin jerine jete, ýzildi-kesildi, qaytalanbastay etip jasaghan, jaryq pen boyau arqyly adamzattyng arydaghy kórinbeytin әleminen bir ýzik  jol ashqan óner iyesi. Van Gogtyng «Kýnbaghys», «Túqym sebu», «Batar aldyndaghy kýn», t.t. suretteri tap-taza ruhany dýniyeni beyneleuge arnalghan tuyndylar. Olardy ózinen búryn eshkim jasay almasa, keyin de qaytalay alghandar bolghan joq. Búl tuyndylarda ruh pen tәn ónerde ýilesim tapqan ózgeshe bir órnekting bar ekeni bayqalyp túrady. Ónerdegi múnday ishki kelisimdi bizding «poeziya» dep atauymyzgha da bolady. Aqyn Jәrken Bódeshúlyn Van Gogqa jaqyndatqan da suretshining boyyndaghy osy poeziya. XIX ghasyrdyng sonynda Van Gog óz suretterin qalay «dýley» etip salsa, sol kezendegi Fransuz aqyndarynyng dәl sonday «dýley» jazghany bizge belgili jaghday.

Sonymen, ótken ghasyrdyng 90-jyldarynyng ortasynda ýsh jalghyzdyng basy qosylghan. Olar: Johar Dudaev, Van Gok jәne aqyn Jәrken Bódeshúly. Búl energiyanyng ózgeshe jinaluy edi. Búl arada osy topyraqta jer basyp jýrgenine qaramastan, jarty ghasyrdan beri Jәrken Bódeshúlynyng da jalghyz bolghanyn aita ketkenimiz jón siyaqty. Qylyshynan qan tamghan Kenes Odaghynyng әli de dәureni jýrip túrghan kezende shekara jaryp beri ótken aqynnyng 1990 jylgha deyin jeli onynan túrdy dep aita almaymyz. IYdeologiyagha eng qatal qaraytyn sayasy jýie retinde Kenes Odaghy ýshin Jәrken Bódeshúly eng әueli «qashqyn», odan qalsa «qazaq» boldy. Endi bir sózben aitqanda, ol «qashqyn qazaq» edi. Orys ta, tipti qazaq ta emes, «qashqyn qazaq» boludyng neden derek beretinin sezinu ýshin Kenes Odaghy kezin izdep jatudyng qajeti joq, ony býgingi ómirden-aq sezine saluyna bolady. Ol degening barlyq jaghynan qoghamnyng shetkeri, alys aimaqtaryna shettetilu, kózge týse bermeytin, eleusiz, eshkimning aldynan kóldeneng ótpeytin, tek ózine-ózing ghana sybyrlap syr ashatyn miskin ómir. Jәrken Bódeshúlynyng 1970 - 1990 jyldarda jazghan shygharmalaryna nazar salsanyz, tughan jeri Jәiirtaudy jyrgha qosqan ólenderinen basqa da aqynnyng túsauly attay kibirtiktep, sozylyp shaba almaghanyn birden bayqaysyz.

Jәrken Bódeshúlynyng jyrdaghy baghyn ashqan 1991 jyly kelgen Tәuelsizdik boldy.

Ótken ghasyrdyng 90-jyldarynyng ortasynda qúrylghan ýsh jalghyzdyng odaghy aragha on jylday uaqyt salyp baryp óz jemisin berdi. Jinala bergen energiyanyng týpting týbinde jarylmay qalmaytyny belgili edi. Ol jarylys mynau aldymyzda jatqan «Jalghyz» poemasy. Búl arada «nege on jylday uaqyt qajet boldy?» degen zandy súraq tuady. Búghan biz poemany bastap oqyp alghanan keyin jauap qarastyryp kóreyik.

Jalghyz arqar.

Jalghyz oq.

Jalghyz qúzdyng basynda -

Selt etpeydi borangha,

Selt etpeydi jasyngha.

Múnly qonyr janary bir janady, bir óship,

Ajalyna sýienip, qatyp qalghan siresip.

Qos ókpesi demikse - jusan iysi búrqyrap,

Tanghajayyp taghdyrgha tau taghysy túr shydap.

Japanda jalghyz bәiterek, ainala dauyl boratqan.

Japyraghyn jelge ol tonatqan.

Óz dinine sýienip, shayqalsa da jaryqtyq qúlamaydy qúrdymgha -

Tamyry shynjyr bolattan.

Batyr Bayan babamyz aq nayzagha sýienip, el qorghaghan qasqayyp,

Kókiregin kekti jas shayyp.

Kiyeli qara shanyraq, sýienip qyzyl uyqqa, uyqqa emes ruhqa.

Ana til aq boz biyedey oqyranyp, jer tarpyp,

Talqandap túsau, kisendi ilinbegen qúryqqa.

Aq besikke sýienip, әldiy-әldy әndetip apamyz bóbek terbetken.

Ákem qyrdyng basynda aq tayaqqa sýienip aqtyly qoy tóldetken.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»