Eluinshi, alpysynshy jyldardan bastalghan ýshinshi dýniyejýzilik soghystyng elesi, NATO men Varshava odaghynyng arasyndaghy teketires KSRO-ny jantalasa qarulanugha iytermeledi. HH-shy ghasyrdyng 80-shi jyldarynyng ekinshi jartysynda AQSh pen KSRO arasynda qarulanu orasan masshtabqa jetti. Búl jyldary dýnie jýzinde 50 milliongha juyq әrtýrli soghys zaryadtarynyng qory jinalyp, olardyng jalpy quaty shamamen 15-20 mynday megatongha jetken.  Bir ghana 1990-91 jyldardaghy mәlimetke qarasaq AQSh-ta әrbir 1000 adamgha 8,9 jauyngerden kelse, KSRO-da 15,6 jauyngerden keldi. Qorghanysqa dep jylyna 96,5 mlrd som júmsalyp, shabuylgha dep shyghyndalghan qarjy mólsheri 200 milliardqa deyin jetti. Soghys qaruyn shygharudan AQSh-tan tankini 4,5 ese, brondy tehnikalardy 5 ese, artiyleriya men zenit qarularyn 9 ese jәne sýnguir qayyqtaryn 3 ese kóp shygharyp keldi. Áriyne múnday salmaqty eshqanday ekonomika kóterui mýmkin emes edi. Áleumettik salagha, auylsharuashylyghyna degen ishki qarjyny qisapsyz qarulanugha júmsau eldi ekonomikalyq daghdarysqa tiredi.

Eluinshi, alpysynshy jyldardan bastalghan ýshinshi dýniyejýzilik soghystyng elesi, NATO men Varshava odaghynyng arasyndaghy teketires KSRO-ny jantalasa qarulanugha iytermeledi. HH-shy ghasyrdyng 80-shi jyldarynyng ekinshi jartysynda AQSh pen KSRO arasynda qarulanu orasan masshtabqa jetti. Búl jyldary dýnie jýzinde 50 milliongha juyq әrtýrli soghys zaryadtarynyng qory jinalyp, olardyng jalpy quaty shamamen 15-20 mynday megatongha jetken.  Bir ghana 1990-91 jyldardaghy mәlimetke qarasaq AQSh-ta әrbir 1000 adamgha 8,9 jauyngerden kelse, KSRO-da 15,6 jauyngerden keldi. Qorghanysqa dep jylyna 96,5 mlrd som júmsalyp, shabuylgha dep shyghyndalghan qarjy mólsheri 200 milliardqa deyin jetti. Soghys qaruyn shygharudan AQSh-tan tankini 4,5 ese, brondy tehnikalardy 5 ese, artiyleriya men zenit qarularyn 9 ese jәne sýnguir qayyqtaryn 3 ese kóp shygharyp keldi. Áriyne múnday salmaqty eshqanday ekonomika kóterui mýmkin emes edi. Áleumettik salagha, auylsharuashylyghyna degen ishki qarjyny qisapsyz qarulanugha júmsau eldi ekonomikalyq daghdarysqa tiredi.

Kenes basshylary ekonomikany demilitarizasiya jasamay әlemdik yntymaqtastyqqa enu mýmkin emestigin, qogham damuynyng sheshushi kýshi - iri ónerkәsip, óndiris tehnikasy men jana tehnologiyagha baylanysty bolatynyn eskermedi. Dýniyejýzilik kapitalizm men sosializm arasynda ózara ekonomikalyq bәsekelestikting bolatynyna, Markstyng óndiristi údayy úlghaytyp otyru teoriyasynyng (teoriya rasshiyrennogo vosproizvodstva) sosializmge de qatysy baryna  mәn bermedi. Búl salada ozyq ketken batys elderinen qashqaqtap oqshaulana berdi. Ishki ekonomikanyng qúldyrauy syrtqy bәsekelestikti әlsiretti. Ekonomikalyq, әleumettik daghdarys terendey kele ishki jalpy ónim 12%-gha tómendep, syrtqy qaryz 1991 jyly 67 milliard dollargha jetti. Búl da ishki ekonomikalyq-әleumettik daghdarysty terendete týsti.

Sonday-aq, KSRO-nyng ydyrauyna eldegi integrasiya prosesin joigha baghyttalghan syrtqy sayasy kýshterding ýgit-nasihatynyng da әseri bolghanyn aituymyz kerek. Dәrigerlik tilmen týsindirer bolsaq: eger auadaghy túmau virusy sau adamnyng aghzasyna enip, adamnyng qan jýiesine qansha tarasa da, ol adam auruynyng ishki qozdyrushysyna ainala almaydy. Sebebi, ol adam aghzasynyng (organizm) saulyghyna tәueldi. Deni sau adamnyng ishki aghazasy auru tudyrushy syrtqy faktorgha tótep bere alatyn antiytelalargha mol. Sol kezderde shetelden taraytyn «Svoboda» radiostansiyasy óz tyndaushylarynyng qúlaghyna jekelegen respublikalargha qaraghanda Resey Kenestik respublikalardyng arqasynda ózine kóp payda týsirip, olardy qanaugha úshyratyp jatyr degendi ýgittep baqty. Múnday nasihat, әsirese, Baltyq, Kavkaz, Orta Aziya respublikalaryndaghy halyqtardyng tilderinde jýrgizilip otyrdy. Al, Resey ýshin beriletin habarlarda kerisinshe, últtyq respublikalar reseylikterding moynyna minip otyrghan masyldar retinde qarastyryldy. Sekseninshi jyldardyng ayaghynda radio tyndaushylargha: «Kim kimning asyrauynda otyr?» - degen taqyrypta pikirtalas úiymdastyryldy.

Osynday syrttan qosylghan, KSRO-gha qarsy bastalghan iydeologiyalyq aqparattyq shabuyl, últtyq respublikalardyng ara jigining ashyluyn jedeldetken faktorlardyng birine ainaldy. TJMK-gha qatysushylardyng biri V.A.Kruchkovtyng ózi sotta: Memleket býtindey bólshekteuden ótken son, KSRO respublikalaryna sheteldikterding yqpalyn ornyqtyru bastalatyny jóninde habarlar týsken aitqan («Egemendik kelbeti», M.Jýnisov 71-bet). 70-shi jyldary AQSh-tyng Boljau Institutynyng sarapshylary 1985-1995 jyldary KSRO qúlaydy. Kenes elin qúlatatyn kýsh syrttan kelmeydi, óz ishterinen shyghady. KSRO-nyng qúramyndaghy últ respublikalary jeke-jeke tәuelsiz memleketterge bólinedi dep boljam jasaghanda qarapayym júrttan bastap sayasatkerlerimiz ben ghalymdarymyz: «búl kóre almaushylyq, qyzghanyshtyq, sosializmning jarqyn bolashaghyna senbeu, belgili bir maqsatty kózdegenderding aqparattyq arandatuy» dep shulaghany belgili.

Álbette, AQSh sarapshylarynyng boljauy úzaq merzimge keshendi týrde jýrgiziletinin eskersek olardyng sәuegeyligi keyinnen naqty da, әri dәl bolyp shyqty. 1985 jylghy Gorbachevtyng eshbir ghylymy negizdemesiz «qayta qúru, jedeldetu» dep bastaghan sayasi, әleumettik, ekonomikalyq reformasynan tuyndaghan 1986 jylghy Almatydaghy jeltoqsan kóterilisinen bastalghan, KSRO-daghy últaralyq halyq tolqulary kezen-kezenmen 1991 jylghy jeltoqsangha deyin sozyldy. Almatydan keyin-aq, Kenes elining tigisi sógile jóneldi. El ishinde kenestik kýshterge qarsy kózqaras ornyghyp, kýsheye kele oghan syrtqy faktorlardyng qiratu yqpaly qosylyp, KSRO-nyng myzghymastyghyna syna týsti. Jeltoqsannan keyingi tarihy oqighalargha hronologiyalyq retimen toqtalsaq, tómendegidey odaqty sharpyghan geografiyalyq aumaqty kóruge bolady.

1987 shilde - Mәskeude ózining ata qonysy avtonomiyasyn qaytarudy talap etken qyrym tatarlarynyng sheruleri bastaldy;

1987 tamyz - Baltyq boyy respublikalarynda 1939-40 jyldardaghy shekarany qayta qaraudy talap etken sheruler bastalyp, onyng sony Mәskeu tarapynan 1991 jyly - Litva men Latviyagha tankiler kirgizu jolymen biylik tónkerisin jasaugha jalghasty;

1987 qarasha - tauly Qarabaqta sol ónirdi Armeniya qúramyna qosudy talap etken armyan últshyldary bas kóterip, múnyng sony 1990 jyly últaralyq  Armyan Ázirbayjan soghysyna úlasty;

1989 sәuir - Tbilisiydegi (Gruziya) beybit halyq sherui kenes әskeri tarapynan atyldy;

1989 shilde - tәuelsizdik ýshin gruziyn-abhaz jәne gruziyn-osetin halyqtarynyng arasyndaghy qaruly qaqtyghystar bastaldy;

1989 mamyr - Ferghana oipatyndaghy últaralyq tóbeles týrik-meshetterining Ózbekstannan quyluyna әkeldi;

1989 mausym - Jana Ózen qalasynda әleumettik, ekonomikalyq eki jaqty qanaushylyqtan tuyndaghan tensizdikting sony qazaqtar men kavkazdyqtar arasyndaghy últararlyq qaqtyghysqa úlasty;

1989 jyly Aqtóbe oblysyna qaraytyn múnayshylar kenti Ken Qiyaqta taghy da әleumettik eki jaqty qanaudan tuyndaghan, birneshe kýnge sozylghan halyq tolquy qaytalandy. Nәtiyjesinde ortalyqtyng jergilikti halyqqa jasap otyrghan әdiletsizdikterining beti ashylyp, keybir sheneunikter qyzmetterinen ketip, kóptegen әleumettik mәseleler sheshildi;

1990  qantar - Bakuge әsker kýshi kirgizildi;

1990 tamyz - Qyrghyzstannyng Osh qalasyndaghy qyrghyzdar men ózbekter arasyndaghy dau últaralyq qandy qaqtyghysqa jalghasty.

1991 jyly federativti memleket Yugoslaviyada Serbiya men tәuelsizdikke úmtylghan Horvatiya arasynda qaruly qaqtyghystar bastaldy. Yugoslaviya Sosialistik Federativtik Respublikasy Prezidiumynyng tóraghasy Yovich Belgrad televiydeniyesinen sóilep, ol el ishinde azamat soghysynyng bastaluy yqtimal ekenigi jóninde óz alandaushylyghyn bildirdi. Mәskeude qazannyng 15 kýni Preziydentter M.Gorbachevtyng araaghayynshylyghymen S.Miloshevich jәne F.Tudjmannyng arasynda beybitshilik pen tatu kórshilikti tanu jóninde kelissózderi bastaldy («Halyq kenesi» gaz., 25.10.1990).

1991 jylghy 18 men 20-shy tamyz aralyghynda Mәskeude KOKP-nyng onshyl konservativtik kýshteri M.Gorbachevtyng Qyrymda, B.Elisinning Almatyda jýrgenin paydalanyp әskeriy-ónerkәsip ókilderimen birigip, memlekettik tónkeris jasady. Zandy saylanghan KSRO preziydenti M.Gorbachev biylikten alastaldy. Sayasy partiyalar men qoghamdyq úiymdardyng júmysy shektelip, BAQ uaqytsha jabylatyndyghy aityldy. Tamyz býligi kezinde tónkeris jasaushylar eldegi әleumettik túraqtylyqty jeleu etip, adamdargha qolayly jaghday jasaymyz degen uәdemen halyqtyng әleumettik qorghanyshy әlsiz qamtylghan bóligining qoldauyna ie bolamyz dep ýmittendi. Olar halyqtyng qarapayym bóligining nege kónili tolmaytynyn, olargha ne qajet ekenin úghyna bildi jәne sol arqyly búrynghy tәrtipti saqtap qalugha úmtyldy. Jana komiytet elimizding barlyq jerinde olardyng sheshimderining mýltiksiz oryndaluyn talap etip, oghan kónbegenderding jazalaugha úshyraytynyn eskertti.

«Bastyq aitsa boldy, bas shúlghidy shybyndap» degen, elde tótenshe jaghday engizilgennen keyin, olardyng aitqanyn jergilikti jerde oryndaugha úmtylghandar da tabyldy. Jedelhattyng bireui Temirtaugha da jetti. Onda: «Temirtau. Qaraghandy metallurgiya kombinatynyng diyrektoryna. Kәsiporyndar men úiymdaryna KSRO-daghy tótenshe jaghday jónindegi memlekettik komiytetting №1 qaulysyn oryndau jónindegi júmystardy úiymdastyru jeke ózinizge jýkteledi...» - delingen. KSRO qara jәne týsti metallurgiya Ministri O.N.Soskovesting 20 tamyz kýni, Mәskeu uaqytymen 15 saghat 30 minutta Temirtaugha joldaghan jedelhaty osylay bastalghan. Oghan Qaraghandy metallurgter kombinaty diyrektory oilanbastan «Oryndalsyn» dep búryshtama soghypty.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»