(Ángime)

Qatynnyng sózine erip, bar tuysyn jat etip, ne bir dosty kerek qylmay, myna dýniyede japadan-jalghyz qalghanyn qalay sezbegen. Tipti ózining tughan balalary da tasbauyr bolyp ósipti. Áriyne, әkeleri kerek qylmaghan tuystaryn olar ne qylsyn. Tuystary túrmaq sol balalarda әke-sheshesine degen de jylulyq joq au, sirә. 

Qalaysha búlay boldy? Neshe jyl boyy birde-bir tuysyna habarlasyp, aralaspapty da ghoy. Jan degendegi jalghyz qaryndasymen anasy qaytys bolghannan keyin ara-qatynastary short ýzilgen. Qalay bolghan edi?  

Anasyn jerlegennen keyin bar aghayyn-tuys ýide ózderi qaldy. Ózderi kóp te emes. Ákesi ýsh aghayyndy bolatyn. Eki aghasynyng birinde - jalghyz úl, birinde - eki qyz. Ýlken kisilerden qalghan ózining anasy ghana edi, qalghandarynyng bәri ómirden erte ketti. IYә, sodan, barlyghy anasynyng jaqsylyqtaryn, әdetterin esterine týsirip, odan keyin qyrqyn, jylyn qalay ótkizetinderin aqyldasyp, shay iship otyrghan. Áyeli basym auyryp ketti dep jatyp qaldy. Ol ýnemi sóitip jýretin. Ayaq astynan basy auyryp, qan qysymy kóterilip ketedi. 

Sodan, bir kezde әieli bólmege týri týtigip kirip keldi.

–  Enemning altyndary qayda? Kim aldy? Kim aldy deymin men senderge?

–   Mamam olardy maghan bergen, – dedi qaryndasy Jәmiylә.

–  Ne?! Soq ótirikti. Sen sheshenning ólgenin paydalanyp, úrlap aldyng olardy.

– Rahila apay, ne aityp túrsyz siz? Úrlaghany nesi? Mamam maghan altyndaryn ótkende kelgende sening balalarynnyng kózinshe bergen. 

-Balalardy aralastyrma búl bylyghyna. Ótkende kelgende úrlap ketken ekensing ghoy. Arsyz, betsiz neme. 

-Mening mamam úrlyqshy emes. Ájem ózi bergen altyndardy mamama, - dep, onyng kishkene úly anasyn qorghashtap, әngimege aralasty.

-Oy, kórgensiz, tәrbiyesiz neme. Sheshesi úry, ótirikshi bolsa, balasy qayda barady. Qara múny, beti bylsh etpesten, sheshesining ýiretip qoyghanyn qaytalap túrghanyn, – dep, әieli órshelenip ketti. Onysymen qoymay, qaryndasynyng bes jasar úlyn shapalaqpen jaghynan tartyp jiberdi. Bala shyr ete qaldy. Balasyn qorghashtaghan qaryndasy jengesine túra úmtyldy. Rahilanyng da kýtip túrghany sol eken. Ol da tura bir jyrtqysh qúsap, qarsy atyldy. Ekeui de bir-birining shashyna jarmasyp, alysa ketti. Ekeuining shynghyrghan dausynan deneng titirkenedi.

-Qoyyndar, búl ne súmdyq? – dep, agha, әpkeleri ekeuin әreng ajyratyp aldy.

-Sender qoy dep maghan emes, ana onbaghan qaryndastaryna aityndar. Myna jaqta júrt degen sheshesi ólip, qayghyryp jatsa, ol qara basynyng qamyn oilap, sheshesining paydagha jaratugha bolatyn zattaryn jymqyryp ýlgeripti. Men múnyng sheshesin baghyp, qaghady ekenmin, al ol kelip bәrin iyemdenip ketedi eken. Qaray kór ózin.

-Sen be mening sheshemdi baqqan?! Ne aityp túrsyng ózin. Mening anashym eshkimge salmaghyn salghan emes, óz kirin ózi juyp alatyn. Sen bir ret kirin juyp kórding be? Tipti tamaqty da negizinen anam jasaytyn edi ghoy. Bizding ýiding dastarhany eshqashan jiylmaytyn, ýiden qonaq arylmaytyn sen osy ýige kelin bolyp týskenge deyin. Mening anam sonda da seni eshkimge jaman demey, dymy ishinde bolyp, ókpesin ózimen birge alyp ketti.

-Ne aitqyng kelip túr? Ne dep jamandauy kerek edi meni sheshen? Eshkimge eshtene aita almay, dymy ishinde bolghany óz qyzyn mendey etip tәrbiyeley almaghanyna ókingendikten. Ýilerine eshkim basyn súqpay qoyghany da sen ýshin,  men ýshin emes. Sýiikti qyzynyng bir emes, eki baydan shyqqanyn betine salyq qylatyn bolghan son, shesheng ózi eshkimmen aralaspay qoyghan.

-Jengesimen sóz talastyryp, ony jene almaytynyn týsingen Jәmiylә úlyn kóterip aldy da, ýiden jylap shyghyp ketti. Qazybek kimdi jaqtaryn, ne aitaryn bilmey, ýiding ortasynda qalshiyp túrdy da qaldy. Al Rahila qoyar emes. Áyelining múnday doly, kókbet ekenin búryn bayqamapty. Ony sabyr saqtaugha shaqyrghan agha, әpkeleri de onbay qaldy.

-Maghan sender aqyl ýiretpender. Artyq aqyldaryng bolsa, ana aqylsyz qaryndastaryna aityndar. Ózderinshe tektilikterin algha tartyp, keudelerin kóteredi ghoy. Tektering kimge kerek senderdin, ónsheng qayyrshylar!

-Jeter endi, qane, doghar, kelin! Ne súmdyq  mynau? Qazybek, bir auyz aitpaysyng ba? Auzyna qúm qúiylghan ba? – dep aghasy Qasymhan aralasqan edi.

-Qazybegimde sharualaryng bolmasyn. Óz kýieuimdi ózime qarsy qoymaqsyndar ma? Basqa bilmese de, Qazybek jaqsy biledi mening osy ýiding otymen kirip, kýlimen shyghyp jýrgenimdi, - dep, Rahila taghy shaq ete qaldy, - Qazybek, janym, eger seni renjitip alsam, keshir. Biraq men ýndemey qala almadym.

Qazybek birdene aitpaqshy bolghan edi, әielining búl sózinen keyin rayynan birden qaytty. Óitkeni  Rahilany qatty jaqsy kóredi, auyr eshtene aita almaydy. Tipti onyki dúrys bolmasa da, úrsa almaydy. Renjitkisi kelmeydi,  jylatqysy kelmeydi. Ózi ólerdey ghashyq bolyp, eki jyl boyyna qyr sonynan qalmay jýrip, ýilengen bolatyn. Múny jaqsy biletin Rahila kýieuining osy әlsizdigin ýnemi óz paydasyna jaratady. Sheginetin jer qalmaghanda, birden jylap jiberedi. Búl joly da solqyldap jylap, Qazybekting moynyna asyla ketti. 

-Boldy, jaraydy, jylama. Qasymhan, ne boldy bәrine. Rahilanyng ne jazyghy bar? Qaryndasymnyng da minezin jaqsy bilesinder. Jengesimen ózderi týsinise jatar. Týimedeydi týiedey qylmay-aq qoyalyq.

-Ói, ynjyq bopsyng ghoy naghyz, - dep, aghasy qolyn bir-aq siltep, ýiden shyghyp ketti.

-Qazybek, saghan bizding sózimiz ótpeydi, әriyne. Sen biz túrmaq, anannyng sózine de qúlaq aspaghansyn. «Jaman әiel jaqsy erkekting tórdegi basyn esikke sýireydi» deushi edi. Ne bir tuysyna, ne bir dosyna qadiring qalmady ghoy, bauyrym. Áyelinning byqsyghy osy kýnge deyin syrtqa shyqpaghany anannyng arqasy edi, - dep Dәniya әpkesi biraz nәrse aitugha oqtalghan edi.

-Jetedi, әpke, toqtatynyz. Nege bәriniz mening әielime shýilige beresizder? Anam eshqashan Rahilagha renjigen emes. Ekeui tatu bolatyn, - dep, Qazybek ony tyiyp tastady. Ápkeleri de qoldaryn bir, bir siltep, ketip qaldy. Sodan keyin ne olar búl ýige ayaqtaryn baspady, ne ózi olargha barmady. Ashu - dúshpan, shabystyrghandy biledi. Birge tughan aghayyndy da bir birine jau ete alady. Osylaysha ashudyng jetegine erip, aralary suyp ketti...

Qazbek ne bolghanyn, qalay auruhanagha týskenin esine týsire bastady. Jýrek túsy shym ete qaldy. Tynysy tarylyp ketkendey boldy. Joq, jýregi emes, jany eken shanshyp ketken. IYә, onyng jýregi emes, jany auyryp jatyr. Ol keshe ghana ózining әieline, tughan balalaryna  keregi joq ekenin týsindi. Osy uaqytqa deyin ózining tek aqsha tapqysh apparat bolyp jýrgenin úqty. Aqsha tappasa, qadiri bolmaydy eken. Qalaysha, qalaysha búlay boldy? Keshegi bolghan jәitti kóz aldyna әkeluge tyrysty.

Ádettegidey júmystan kesh shyqqan bolatyn...

Júrttyng bәri jana jyldy kýtip alu qamymen jantalasuda. Al Qazybek eshqashan ýy sharuasyna aralasqan emes. Oghan tipti ebi de joq. Onyng mindeti tek aqsha tabu. Qúdaygha shýkir, tabysy jaman emes. Eki úl, bir qyzy bar. Bәri óz aldyna otau bolyp, bir-bir ýiding týtinin týtetip, balaly-shaghaly bolyp otyr. Bәrining jaghdayy jaqsy. Bar balasyna ýidi de, kólikti de Qazybek ózi әperdi. Songhy on bes jylda Kókshetaudaghy sýt ónimderin shygharatyn zavod diyrektorynyng qyzmetin atqaryp keledi. Mine, biyl, búiyrtsa,  alpys ýshke  tolady eken. Alla jazsa, zeynetkerlik demalysqa shyghady. Múnyng ornyna tipti kimning keletini de belgili. Zeynetkerlikke shyghatynyn oilaghanda ghana Qazybek ózining ýilenip, ýy bolghaly tolyq demalys alyp kórmegenin esine týsirdi. Júmys, júmys dep, bala-shaghanyng qamy dep, demalys jayyn oiyna da almapty. Áyeli balalardy alyp, demalyp keletin. Endi zeynetke shyqqan son, emin-erkin alansyz jatyp demalady. 

Áyeline tura esik aldynan dýken de ashyp bergen. Kýnine sýt ónimderinen ghana taza on mynday payda týsip otyrady. Dýkenge kýndelikti sýt ónimderin ózin alyp ketuge kelgen kezde jýrgizushisi zavodqa soghyp, ala keledi. Shyny kerek, basynda júrt ne aitady dep, Qazybek ynghaysyzdanatyn. Biraq birtindep eti ýirenip ketti. Tipti zavodtaghy júmysshylardan da qysylmaydy. Beriluge tiyis nәrse siyaqty seh bastyghyna tapsyryp qoyghan. Olar da bastyqqa qarsy kele almaydy, әriyne. Aytqanyn búljytpay oryndaydy. Al jinalystarda tekseru punktterinde sýt ónimderin alyp ótpekshi bolghan júmysshylargha qatang sógis jariyalaydy. Tipti keybirining sol ýshin ýsteme jalaqylaryn da kesip tastaghan kezderi boldy. Osy kezder esine týskende, óz-ózinen qysylyp, qara terge týsedi.  Biraq әieli «Nesine qysylasyn. Úrlap jatyrsyng ba olar qúsap. Eshtemesi joq. Sol zavodqa enbeging sindi. Ol jerden ne alam deseng de, qúqylysyn» - dep, qayrap qoyady. Tipti keyinnen Qazybekti bylay qoyyp, kezekshi seh bastyqtaryna ózi tikeley zvondap, tapsyrys beretin boldy. Onyng tapsyrysy barghan sayyn kóbeyip, jýrgizushi mashinanyng jýk salghyshyn toltyra tiyep keletin boldy. Jýrgizushisi bir mezette dýkenderinde jýk týsirushi qyzmetin de atqaryp keledi. Ol ýshin oghan әieli aqsha tólep jatqan joq. Qazybek ózi anda-sanda qosymsha jalaqy jazdyrtyp beredi. 

-Qazybek Súltanovich, ýiinizge keldik, - degen jýrgizushisining dausy oiyn bólip jiberdi.

-Oylanyp ketippin ghoy. Jaqsy, rahmet. Jana jyldy jaqsy qarsy alyndar, - dep, onymen qoshtasyp, ýiine bettedi. Ýii osy manaydaghy myqty ýilerding biri. Ózining kónili tolady. Eki jýz sharshy metr, aulasy qanday ken, keremet. Jangha kerekting bәri bar. Áyeli óte úqypty, qolynan kelmeytini joq. Ýiding ishine de, auladaghy bau-baqshagha da Qazybekting kónili tolyp, jaryna sheksiz riza. Biraq әitse de kónili әldenege alandaydy da túrady. 

-Esik aldynda taza auamen tynystap, biraz túrdy. Saqyldaghan ayaz bet auzyn shymshylay bergen son, amalsyz ýige kirdi.

-Al, kesh jaryq, bәibishe. Kele jatqan jana jyldarynmen!

-Ózing de, janym, jana jylynmen.

-Papa, jana jylynyzben, - dep, balalary, nemereleri men kishkene jiyeni kelip qúttyqtap, bәri u-shu azan-qazan bolyp, mәz-mәiram bolyp qaldy.

Jana jyldy mәre-sәre bolyp, kónildi qarsy aldy. 

-Alla jazsa, biyl nauryzda zeynetkerlik demalysqa shyghamyn, - dep, Qazybek ózining quanyshymen bólisti.

-Ne?! Qaydaghy demalys? - әielining dausy sonday yzgharly, suyq shyqty. Balalary da ýrpiyisip qaldy. Qapelimde ne aitaryn bilmey, Qazybek abdyrap qaldy. Ol búl janalyqty barlyghy quana qarsy alady dep oilaghan.

-Zeynetkerliging ne, janym-au. Qartayyp ólgeli túmysyn. Joq, әlde ana Maqsút shal qúrly joqpysyn. Jasy jetpisten asty, әli júmys istep jýr. Zeynetaqyndy alyp, júmys istey bersen, bolmay ma?

-Rahila, janym,  ne boldy sonsha shu shygharatynday. Búl sheshilip qoyylghan sharua. Jogharghy jaqtaghylar  tipti mening ornyma keletin adamdy da dayyndap qoydy. 

-Ne deydi? Esing dúrys pa ózinnin?  Sen nege óz betinmen sheshim qabyldaysyn? Sonda ary qaray qaytip kýn kórmekpiz?

-Qaytip kýn kórgeni nesi? Zeynetaqy bolady. Shynymdy aitsam, men qatty sharshadym.

-Zeynetaqy deydi. Joq, sen shyn aityp túrsyng ba, әlde meni mazaq qylyp túrsyng ba? Odan da qayyrshy bolamyz demeysing be? Sengen adamymyz sen bolsan, jetistirgen ekensin. 

-Qayyrshy bolghany nesi, janym-au. Dýkenimiz bar emes pe. El qatarly ómir sýremiz.

-Dýken? Sen júmystan ketsen, ol dýkenge kim tegin sýt jiberip túrady eken? Qazir otyrghannyng ózinde ana bastyqsymaq qatyndaryng syzdanyp, әreng jiberedi. Dýkenge sol sýt ónimderinen ghana payda týsip jatyr emes pe? 

-Papa, mamam dúrys aitady, mýmkin oilanarsyz. Júrttyng barlyghy zeynetaqysyn alyp, zeynetkerlik demalysqa shyqpay-aq júmystaryn jalghastyryp jatyr ghoy, - dep ýlken úly Qanat ta әngimege aralasty, - onyng ýstine júmys istemey, aqsha tappay qalay ýide otyra alasyz?

-Papa, siz júmystan shyghyp ketseniz, maghan mashinany kim әperedi?  Qanat pen Talghatqa alyp berdinizder. Maghan she?  – dep, qyzy Móldir jylamsyrap shygha keldi.

-Aqsha tappasan, sen kimge kereksin? Aqsha tapqan song ghan syily, qadirli bolyp jýrgenindi qalay úqpaysyng sen? – dep, Rahila odan sayyn órshelene týsti.

-Jandarym-au, ne boldy senderge? Osy kýnge deyin tek sender ýshin ómir sýrip keldim ghoy. Men demalysqa shyqqanyma әkemiz de demalatyn boldy-au dep, bala-shagham quanyshymdy bólise me desem, - ary qaray Qazybek sóiley almay qaldy. Alabúrtqan kónili su sepkendey basyldy. Kózine kelip qalghan ashy jasqa ie bola almay qaldy. Múny kórgen Rahila tipti qútyryp ketti.

-Al, endi erkek basynmen bizding aldymyzda enirep jylaghanyng qalyp edi. Osy men saghan sharshadym dep aityp kórdim be? Men de ómir boyy sening ýiindi tazalap, kirindi juyp, bala-shaghandy tәrbiyelep ósirip, jetkizdim. Men bolmasam, sen ne istey alatyn edin? Sol qyzmetke qolynnyng jetkeni de mening arqam. Osynday kýige jetkening de mening arqam. Qay tuysyng saghan qol úshyn berip edi? Men bolmasam, kimge kereksing sen? Aqsha tappasan, myna tughan balalaryng da kerek qylmaydy seni. Aytshy, qay tuysyng seni kerek qylghan edi, qaysysy izdep kelip jatyr? Bayghús mening tuystarym ghana qúraq úshyp, qoldarynan kelgenderin ayamay, kómektesip, bir jaghymyzgha shyghyp jýrgen.

Qazybekting kózi qarauytyp, basy ainalyp bara jatty. Odan arghysy esinde joq. Kózin ashsa, auruhanada jatyr eken. Janynda bir medbiyke qyz otyr. Onyng kózin ashqanyn kórip:

-Agha, qayyrly tan. Jana jylynyzben, - dedi.

-Jana jylynmen, qyzym, - taghy birdene aitayyn degen edi, shamasy kelmedi, sharshap qaldy. 

-Agha, kóp sóilemeniz. Men qazir vrachty shaqyryp keleyin,  - dep, medbiyke qyz palatadan shyghyp ketti. Artynsha ózi shamalas әdemishe kelgen bir kelinshek kirdi.

-Salamatsyz ba, Qazybek Súltanovich. Mening aty-jónim Mayra Qalaubekqyzy, sizding emdeushi dәrigeriniz bolamyn. Áyelinizding aituynsha búryn mýlde auyrmaghan ekensiz. Ýilengeli birinshi ret auyrghany deydi ghoy. Biraq men olay demes edim. Siz búryn auyrsanyz da, kónil bólmegensiz. Qan qysymynyz búrynnan bolghan. Qan tamyrynyng qysymy - qazirgi uaqyttaghy eng kóp taraghan syrqattyng biri. Siz der kezinde em qoldanbaghannyng saldarynan  jýrekting búlshyq etterin әlsiretip, onyng júmysyn tejep otyr. Ony medisinada infarkt deydi. Arty migha qan qúiylugha, soqyrlyqqa, bauyrdyng nasharlauyna úlasuy da mýmkin. Sonday-aq býirekting de zaqymdanuyna әkelui mýmkin.

-Sonshalyqty tóndirip jiberdiniz ghoy. Men auruhanany ne ýshin jaqsy kórmeydi deysiz. Sizder sau adamdy auru qylyp jiberesizder ghoy, - dep Qazybek qaljynday sóiledi. 

-Bizding qazaqtyng kóbi dәrigerge jolamaugha tyrysady. Búl dúrys emes. Aurudyng aldyn alsa, emdeu de onay bolady. Sizding jaghdayynyz shyn mәninde mәz emes. Biz әzirge analizderinizding bәrin alyp, laboratoriyagha jiberdik. Qazir ish qúrylystarynyzdy UZIY-ge týsiredi. Naqty diagnozdy sodan song bilemiz. Ázirge tynyghynyz. Eshtenege alandamaugha tyrysynyz, - dep, dәriger jymiyp qana jauap berdi de, - birdene súraghynyz kelse, medbiykege aitarsyz, - dep, shyghyp ketti.

Palata ishi typ-tynysh. Qazybek jan-jaghyna anyqtay qarady. Esik, tereze, bólmening qabyrghalary neshe mәrte syrlanghany kórinip túr. Biraq tap-taza. Terezege ilingen perde de neshe ret juylyp, óni ketip qalghan. Biraq tap-taza. Qúr jatqan adam nebir qiyalgha berile beredi eken ghoy. Qazybek jatyp alyp, ózin osy palatamen salystyrdy. Júpyny bolghanymen, tap-taza, jany qinalghan aurulargha pana bola alady. Eng bastysy ol nauqas jandargha kerek. Adam auyrmay túrmaytynyn eskerse, ýnemi kerek bolady. Al ózi she? Boyy biyik, iyqty, týri kelisti, kiygen kiyimi qanday qymbat әri sәndi. Astyna mingen kóligi she - ekining biri qol jetkize almaydy. Qyzmeti dýrildep túr, bala-shaghasy qanday. Biraq osynyng bәri tek syrt kózge ghana solay. Al shyn mәninde ishi byqsyghan  týtin eken. Dýrildep, dýrkirep túrghany ne kerek, eger bir-aq kýnning ishinde eskirgen zat qúsap eshkimge kereksiz, eshnәrsege jaramsyz bop qalsa. Osynday oigha berilgen Qazbek terlep ketti. Shynymen osylay bolghany ma?  Qalaysha óz qadirining qúnyn bilmey kelgen? Joq, әlde, bilgisi kelmedi me? 

Saghat segiz boldy, toghyz, on, on bir, on eki boldy. Ýiinen múny izdep eshkim kelmedi. Uaqyt degen óter emes. Ár minut, sekundty sanaghan ol terisine simay, әbden qara terge týsti. Shynymen, kelmeyin degenderi me? Taghaty tausylayyn dedi. Tamaqqa mýlde tәbeti bolmady. Medbiyke qyzdyng sýiemeldeuimen әreng degende dәrethanagha baryp keldi. 

Týs aua Rahila men qyzy palatagha kirip kelgende manadan mazalaghan oilar bir sәtte joq boldy. Esi shyghyp, jas balasha quanyp qaldy. Manadan jýregin kernegen ókpe de joq boldy.

-Qalay boldyn? Ábden qorqyttyng ghoy bizdi. Basqa kýn tappaghanday, sen de tura jana jyl kýni auyryp... Merekemizding kýl-talqanyn shyghardyng ghoy, - dedi Rahila әi-shәy joq.

-Papa, men siz auyryp qalady dep mýlde oilamappyn. Siz eshqashan auyrmaytyn ediniz ghoy, - dedi erke qyzy Móldir.

-IYә, qyzym, mening aurugha uaqytym bolmaytyn. Myna demalys kýnderin paydalanyp, bir auyryp alayyn dep jatyrmyn, - dep, qyzyna kýle qarady.

-Tapqan ekensing auyratyn kýndi. Qazir analizdering dúrys bolsa, ýige alyp ketemiz. Em-domdy ýide-aq jasaymyz. Qazir ornynnan túryp, myna tamaqty iship al. Sen tang atqaly tamaq ishpepsing ghoy, - dep әieli әkelgen tamaghyn tarelkagha qúiyp, ynghaylay bastady.

-Dәl qazir әielimen úrsysqysy kelmegen Qazbek ornynan túrmaqshy bolyp, kóterile bergeni sol edi, taghy da basy ainalyp, jýregi ainyp, sylq etip, qaytadan jata ketti. Múny kórgen әieli dәriger shaqyrudyng ornyna:

-Auruhana saghan únap qalghan ghoy deymin. Alyp ketemin dep edim, sylq ete týstin. Joq, maghan shyn auru ekenindi kórsetking kelip jatyr ma? Túr, davay, erteng júmysqa shyghasyn. Dýkende tovar qalmady, - dep, jerden alyp, jerge salyp, zirkildey jóneldi.

-Mama, papam shynymen auyryp jatqan siyaqty ghoy. Týri súp-súr bolyp ketti. Dәrigerdi shaqyrshy, - dep qyzy shoshyp ketti.

Rahila ornynan júlynyp túryp, dәrigerdi shaqyryp keldi. Dәriger tamyryn ústap, jýregin tyndap, birdenelerdi súrap jatty. Biraq Qazybek onyng ne aityp jatqanyn estimedi, qúlaghy túnyp ketti. Kózining aldy túmandanyp, basqa bir әlemge ótip ketkendey boldy. Jany tynyshtyq izdep alasúrady. Alystan emis-emis dәrigerding әdemi jangha jayly júmsaq dausy men Rahilanyng súnqyldaghan dausy estilip jatyr. Rahila endi múny qoyyp, dәrigermen úrsysyp ketken eken.

-Óz júmystaryndy dúrys atqara almaysyndar. Sau adamdy auru qylyp. Auyrghan dәnemesi joq. Keshe týsti. Osy uaqytqa deyin ne istedinder? – dep jer-jebirine jetip jatyr.

-Siz әieli bolasyz ghoy. Solay ma? Bar analizderi dayyn boldy. Sizben sóilesuim kerek. Mening kabiynetime jýriniz, - dedi oghan dәriger jay ghana.

Rahilasy dәrigerge erip, shyghyp ketti. Palatada taghy óli tynyshtyq ornady. Qyzy qayda ketip qalghan? Kórinbeydi. Sirә, ol da sheshesimen birge ketken bolu kerek. Dәriger ne aityp jatyr eken. Nege mening ózime aitpaydy aldymen dep, Qazybek taghy oilandy. Jata bergen adamdy oy basa beredi eken ghoy. Búryn sol oilanugha da uaqyty bolmapty-au. Búrynyraq oilanghanda, bәri basqasha bolar ma edi. Oiymen arpalysyp jatyp, palatagha Rahilanyng qayta kirgenin sezbey qaldy. Joq, әlde, ol aqyryn kirdi me. Óni qashyp ketipti. Tipti jylaghan da siyaqty. 

-Ne boldy, Rahila? – Qazybek әreng sóiledi.

-Sende, sende rak deydi, Qazybek, - dausynda yzghar, joq, yza bar siyaqty kórindi, - olay boluy mýmkin emes, Qazybek. Dәrigerler ótirik aitady. 

-Rak?  

-IYә, rak! – dep, Rahila aighay saldy da, palatanyng esigin tars etkizip jauyp, shyghyp ketti.

Tars etip jabylghan esik jýregindegi songhy әlsiz ýmitin ýzip jibergendey boldy. Qatelespepti. Ózine degen týk sezimi joq eken ghoy. Búl shyn mәninde sonday aurugha úshyraghan bolsa, janynda qalyp, jaryna demeu bolmay ma? Quanyshta da, qayghyda da, barshylyqta da, joqshylyqta da birge bolamyz demep pe edi. Otyz ýsh jyl birge ómir sýrip, osy uaqytqa sheyin qalay bilmegen? Joq, bilgisi kelmedi me? 

Ol kýni eshkim kelmedi.  Rahila balalaryn ertip ekinshi kýni keldi. Bәri ýrpiyise qalghan. Bala-shaghasyn kórgen Qazybek taghy bar ókpesin úmytyp ketti. Bәrin ainalyp-tolghanyp, betterinen qayta-qayta sýiip, mәz bolyp qaldy. Biraq olar kóp otyrmady. Júmystary baryn aityp, ketip qaldy. Janynda eshkim qalmady. Taghy jalghyz. Taghy nebir oilar mazalay bastady. 

«Baghy tayghan adamdy týie ýstinen it qabady» deytin edi ghoy. Oi, Alla-ay, qazaghym aitqysh qoy. Ózi auyryp, alasúryp jatsa, kelesi kýni Rahilasy notariustan bir yuristi ertip kelipti. Ýy Qazybekting atynda bolatyn. Sony ózining atyna darstvennyy etip jasauyn talap etti. Qazybek sózge kelmesten, ýnsiz qolyn qoyyp berdi. Ózimen kórge әkete me ol ýidi. Bәribir ózine qalatyn dýnie ghoy sonyng bәri. «Áy, Rahila-ay, netken kóniling tar, týsiniging tayaz edi, janym-au...». Búl az bolghanday, tekseris bolyp jatyr dep zavodtaghylar sýt ónimderin bermey qoyypty. Rahila baryp, búrynghy әdetimen dikildep, talap etken bolar. Olar da adam balasy ghoy, qashanghy shydasyn. Qazbek joq kezde óshterin alyp alayyn degen bolar. Áyeli  doldanyp, jarylyp kete jazdap, әreng túr. Ózining toyymsyz qúlqynynyng ózin júrtqa sýikimsiz etip, azdyrghanynda sharuasy joq. Ol eshqashan ózin kinәlimin dep sanamaydy. Qanday jaghday bolsa da, kinәni ózgeden izdeydi. 

Janyn jegidey jegen oilar taghy da esengiretip tastady, tolastar emes. Qayta jýregi júlymdalyp, jany qinalghan sayyn órshelene týsedi. Ózi ghana kinәli. Tek bir ózi. Ózin ózi qayghygha túnshyqtyryp óltirmekshi. Basqa ne qaldy?  Múnyn bólisetin jaqyn adamy da joq eken. Ne bir dosy, ne bir tuysy. Ómir boyy tek óz otbasynyng ayasynda óz otbasy ýshin ghana ómir sýrgen eken. Átten, әtten, bәrin qayta bastar ma edi?

***********

Jan azaby janyna batady. Al tәnining auyrghanyn sezbeydi de. Dәrigerler  myna jering qatty auyra ma, joq әlde myna jering auyra ma dep, súrap jatady. Ol ýnsiz basyn shayqaydy. Olargha qaytip aityp týsindiredi óz jayyn. IYә, jaman әiel jaqsy erkekti jýdetedi deydi. Jaman әiel dep bar kinәni әieline jaba bergen de dúrys emes shyghar, әriyne. Erkek emes pe ózi. Basynan-aq әielining iyleuine kóne salghan son, osylay bolghan bolar. Onyng basty kinәsi - Rahilany essiz sýigeni bolar. Áyeldi qoyshy, jaraydy, balalaryn aitsanshy. Ózining ómirining jalghasy bolar balalary da әkesin aqsha tappasa, týkke alghysyz qylyp otyr ghoy, súmdyq-ay! Múndaydy búryn kózi kórip, qúlaghy estigen jan bar ma eken? 

Kónili sonshalyqty neden taryldy. Anqyldaghan jigitting tóresi edi ghoy kezinde. 

Aghayynnyng qadirin jalghyz qalghanda bilgeni qanday ókinishti! 

Qazybekting ayaq astynan auyryp, auruhanagha týskenine eki apta bolypty. Býgin Rahila kelgende ol:

-Rahila, mening endi sanauly kýnderim ghana qaldy. Bauyrlaryma habar bershi. Óler aldynda keshirim súrap, qoshtasyp qalayyn, - dep, jalynghanday boldy.

-Ne dep keshirim súraydy ekensin? On bes jyl ýiinning tabaldyryghynan attamaghan bauyrlarynmen ne dep qoshtaspaqshysyn? Dýrkirep túrghanynda kelmegen olar ólgeli jatqanynda kerek qylady deymisin? Men olardyng aldynda kishireyip, olargha zvondamaymyn.

-Búl mening songhy, әri jalghyz ótinishim, Rahila.

-Rahila ne iyә, ne joq dep bir sóz aitpastan, ketip qaldy. Qazybekten taghy maza ketti. Taghy nebir oidyng túnghiyghyna sýngip, qayta-qayta túnshyghyp qalyp jatty.

Ýiine kelgen Rahila da taghat tauyp, bir orynda otyra almady. Qazybek auruhanagha týskeli, mine, eki apta boldy. Balalar da sodan beri múnda qatynaghandy qoydy. Árqaysysy óz tirshilikterimen bolyp jatyr. Ýiding ishi qanyrap bos qaldy. Dangharaday ýide jalghyz qalghan Rahila Qazybegi ólgen song ózining japadan-jalghyz qalatynyn oilap, bar dausymen baqyryp, jylap aldy. Jenildep qalghanday boldy. Ózi ýiding kenjesi bolatyn. Bes aghayyndy. Aldynda ýsh aghasy, bir әpkesi bar. Rahila segizge tolghanda, әkeleri búlardy tastap, basqa әielge ýilenip ketti. Búlargha kómektespek týgil, mýlde kelmey ketti. Bes balasy men búlardyng anasyn óz ómirinen mýlde syzyp tastady. Al Rahila әkesin elden erekshe jaqsy kóretin. Ákesin kýnde kelip qalar degen ýmitpen tosyp otyratyn. Birde ol әkesin kóshede kezdestirip qalyp, papalap moynyna asyla ketken. Biraq әkesi týk emirenbey, ony júlqyp týsirip: 

-Sheshene bar. Endi gәri búlay jasama. Men sening papang emespin, - dep salqyn sóilep, búrylyp ketip qalghan. Sodan alyp-úshqan kishkene sәby jýregi tas bolyp qatyp qalghan. Sodan beri adam balasyna sene almaydy. Áli kýnge deyin sol sәt esine týsse, túla boyy múzdap ketedi. Ómirinde jýregin sәl de bolsa jibitken Qazybek edi. Biraq ol da bir kýni ózin balalarymen әkesi qúsap tastap ketedi-au dep qorqatyn. Sodan bolar, Qazybekti eshkimmen aralastyrmaugha tyrysatyn, tek júmys pen ýiding arasynda ghana jýrse deytin. Qazybekting tuystarynyng ózin jaqtyrmaytynyn bilip, qoymay jýrip, kýieuin tuystarynan da bólip aldy. Tek bir ózine ghana tiyesili ekenin bilse de, jany jay tappaytyn. Qazybekti bir miynót tynysh otyrghyzbaytyn. «Júmys», «aqsha» dep yzyndaytyn da otyratyn. Onyng mәnisi – basqa eshtene oilaugha shamasy kelmesin bolatyn. Mine, endi, balalary ósip jetilip, ózderimen ózderi bolghan kezde sol sengen Qazybegi ayaq astynan múny osylay tastap ketpekshi. Aqyry tastap ketetin boldy. Yzagha bulyqqan Rahila ne isterin bilmey, jastyghyn qúshaqtap alyp, jylay berdi. Aqyry Qazybegining songhy ótinishin oryndamaqshy bolyp, onyng aghasy Qasymhangha telefon soghyp, amandyq-saulyq joq, sýiinshi súraghanday:

-Inilering auruhanada jatqanyna eki apta boldy. Ólgeli jatyr. Ólgende bir-aq keleyin demesender, kózi tirisinde bir kórip qalyndar. Áytpese, men senderge aitpay-aq kóme salamyn, - dep estirtti de, telefondy qoya saldy. Basqasha aitu kerek pe edi dep, artynan oilandy. Ózining ashy aitqanyn bildi. Biraq basqasha aita almaydy. Bәrin jek kóredi. Oilap qarasa,  ózining balalarynan basqa eshkimdi jaqsy kórmeydi eken. Ony ómir  osynday qatygez, tasjýrek etti. Ol kinәli emes. Ómiri - kinәli.

***********

Suyq habar Qasymhandy esengiretip tastady. Aghayyn ókpege qighanmen, ólimge qiya ma? Kelinderinen әbden kónili qalghan qayyn aghasy oghan qayta zvondamady. Ózi jaghalay zvondap, qay auruhanada jatqanyn bilip aldy da, bar tuystaryna habar berdi. Týn ishinde auruhanagha barudy jónsiz dep, erteninde atar tandy kóz ilmey qarsy alyp, erte bardy.

Aghasy inisin tanymay qaldy. Qayghy adamdy qalay azdyrady, tez qartaytady. Búrynghy zor deneli engezerdey inisi bir-aq uys bolyp shógip qalypty. Qúr sýiegi qalghan. Týri netken qorqynyshty bolyp ketken. Sónip bara jatqan janarynda ókinish pen kýiinish qana qalghan. Qasymhan inisin bas salyp qúshaqtap, kópke deyin qúshaghyn jaza almady. Solqyldap jylay berdi. Qazybekting solqyldap jylaugha shamasy kelmedi. Tek uhilep, kýrsine berdi. Qasymhan bauyryna tanghy asty ózi ishkizdi, juyndyryp, dәret alghyzdy. Kishkene bala qúsatyp, asty-ýstine týsti. Aghasymen qayta tabysqan Qazybekting kónili sәl de bolsa ornyna týskendey boldy. Týske taman әpkeleri keldi. Týs aua qaryndasy Almatydan úshyp keldi. Tuystarynyng ózine degen kónilin kórip, marqayyp, kókireginde qashannan beri keptelgen óksigi bar, saghynyshy men ókinishi bar bәrin syrtqa shyghardy. 

-Kesh te bolsa, aqymaq bauyrlaryndy keshirinder. Senderden keshirim súray almay ketemin-au dep edim, - Qazybek әr sózin bólip-bólip, alqymynan qysqan óksikke bulyghyp, әreng sóiledi, - men әielimning aitqanyna senip, anamdy da renjittim. O dýniyede anamnyng betine qalay qaraymyn.

-Ózindi ózing qajay berme. Bolar is boldy. Sening bar kinәng әielindi qatty jaqsy kórgenin. Sonday taghdyr búiyrghan son, ne isteysin. Árkimning óz taghdyry bar. Allagha tәube et, bauyrym. Jalghyz emessin, artynda ósip kele jatqan úrpaghyng bar.

Búl kýnning qalay ótkenin Qazbek bilmey de qaldy. Serpilip, janyna batqan auruyn úmytyp, betine qan jýgirip, kәdimgidey óni kirip qaldy. Tipti palatagha kirgen dәrigerding ózi tang qalyp qaldy. Ol Qasymhandy onasha shaqyryp alyp:

-Qazbek tughan bauyrynyz ba edi? – dep súrady.

-IYә, әkelerimiz bir tughan.

-Ótkennen beri kelgenderinizde, jaghdayy búlay nasharlap ketpeytin edi. Qazbek Súltanovichta auruyn jenildeteyin degen niyet, jazylamyn degen ýmit joq. Ózine ózi ýkim shygharyp qoyghan siyaqty. Ómir sýruge degen qúlshynys mýlde joq. Meninshe, ómirinde janyn kýizeltip jibergen bir ózgeris bolghan siyaqty. Biraq mening aitayyn degenim, búl emes. Qazbek Súltanovichti ýiine býgin alyp ketsenizder de bolady. Men әielin jolyqtyra almay jýrmin. Ýilerining telefony jauap bermeydi. Ol kisining minezi de shataqtau eken. 

-Sonda qalay? Ýige әkete berinder degeniniz kýni sanauly degeniniz be, dәriger?

-IYә, ókinishke oray jaghday solay, - dep, dәriger tómen qarady.

-Sonda qansha ómiri qaldy?

-Men naqty aita almaymyn. Mýmkin bir ai,  mýmkin bir kýn.

Qasymhan túrghan ornynan qozghala almay qaldy. Kókiregine keptelip qalghan ashy óksik jan-dýniyesin órtep jibergendey boldy.  Áttegen-ay. Áuletining ýlkeni, kóshbasshysy ózi emes pe edi? Bauyrlary qatelesse, jónge salyp, ashulansa, sabyrgha shaqyratyn da ózi emes pe edi? Qalaysha joldan ózi taydy? Qalaysha aqylyn ashugha jengizdi? 

Áttegen-ay. 

Endi qalghan sanauly kýnder ishinde sol on bes jyldyng ornyn toltyra alar ma? Qasymhan әreng degende óz-ózine kelip, dәrigerding aitqanyn bauyrlaryna jetkizdi. Bәri suyq habardy ýnsiz qabyldady. Osylay bolatynyn bilse de, kim bauyryn ólimge onay qiya alady. Áttegen-ay degen ókinish bәrining jan-dýniyesin órtep jatty. Biraq qoldan keler shara bolmaghan son, ne istey alady endi? Keshke Rahila kelgende olar oghan dәrigerding aitqanyn jetkizdi.

-Sóilemesin ol dәrigermen. Óz mindetterin dúrys atqara almaghan son, ýilerine alyp ketinder dep jatyr ghoy. Ýide men qalay qaraymyn oghan? Myna jerde medbiyke uaqtyly ukolyn salyp, dәrisin ishkizip túrady ghoy, - dep basynda Rahila birden kókke shapshyp shygha keldi.

-Rahila, sen qaray almaymyn desen, men óz ýiime alyp keteyin bauyrymdy, - dedi Qasymhan, - men demalys alyp, ózim qaraymyn, Jәmiylә da arnayy demalys alyp kelip otyr, qarasady.

-Joq, óz ýiine barady. Jәmiylәnyng aqyry qoly bos bolsa, bizding ýide bolyp, qarassyn onda, - dep Rahila ayaq astynan ózgerip shygha keldi. Ol Qazybegin qyzghanyp ketti. Otyz jyldan astam uaqyt tek bir ózine ghana tiyesili bop kelgen Qazbegine tuystarynyng qaytadan ortaqtasyp jatqany janyna batyp ketti.  Onyng aitqanymen bәri ýnsiz kelisti.  

Qazbek ózining ýige shyghatyn bolghanyn estip, quanyp qaldy. Jәmiylәning da ýiine baratynyn bilgende tipti esi shyghyp ketti. Ol óz ómirining osymen ayaqtalghanyn bilse de, bauyrlarymen qayta tabysqanyna sheksiz baqytty edi. Ólimnen de qorqyp jatqan joq. Endi dayyn. Jýregi ornyna týsti. 

******

-Men saghan seni eshqashan tastamaymyn dep uәde bergen edim. Uәdemde túra almadym, Rahila. Keshir. Seni baqytty qylamyn degen edim. Baqytty qyla almasam, keshir meni, - dep, qolynan әlsiz qysyp, sol qalpy qimylsyz qaldy. Ózine qimastyqpen qaraghan kózderining jansyz qalghanyn kórgen Rahila shynghyryp jiberdi.

-Ne boldy? – dep, Jәmiylә men Qasymhan jýgirip keldi.

-Ólip qaldy. Ólip qaldy. Tastap ketti. Tastap ketti aqyry, - dep, Rahila aiqaylap jylap, qúlap týsti.

Qasymhan bauyrynyng jansyz qalghan denesin sonday bir meyirimmen qúshaqtap, ayaq, qolyn jazyp, aq shýberekpen jaghyn tanyp baylady da, jedel jәrdemge qonyrau shaldy. Jәmiylә aghasynyng qolynan ústap, ýnsiz jylap otyr. Jerde domalap jylap jatqan Rahilagha ekeui de mәn bergen joq. Jedel jәrdem dәrigerleri Qazybekting denesin alyp ketti. Jinalghan tughan-tuys ony songhy sapargha shygharyp salu qamyna kiristi. Rahila bólmesine kirip alyp, shyqpay qoydy. Onyng janyna barghan eshkim bolmady. Úldary, kelinderi men qyz-kýieui ekinshi kýni jerleytin kezde bir-aq keldi. 

-Tughan әkelering emes pe? Kesheden beri qayda jýrsinder? – dep, Qasymhan renjigenin bildirgen edi, ýlken úly Qanat júlyp alghanday:

-Bizge olay deytindey, siz kim ediniz?  Tughan aghasy bolsanyz, on bes jyl qayda boldynyz? – dedi. Bauyrynan múnday jauap estiymin dep oilamaghan Qasymhan qapelimde ne aitaryn bilmey qaldy. Birazdan song esin jiyp:

-Ákelerinning arty qayyrly bolsyn. Kórmey ketken qyzyqtaryn sender kórinder, - dedi.

-Rahmet, - dep, ýlken úly suyq jauap berdi. Basqalary ýnsiz túrdy. Eshbir tuyspen aralaspay, jyraqta  mýlde jat bolyp ósken olar dala taghylary siyaqty edi. Eshqaysysynan aghayyngha degen jylulyqtyng lebi bilinbeydi. Mýlde bóten adamdar.

Osylaysha bauyrlaryn jer qoynyna tapsyrghan tuystary ýilerine tarasty. Olardy shygharyp salghan eshkim joq. Rahila olardy shygharyp salmaq týgili ózining jan jaryn songhy sapargha shygharyp sala almady. Ornynan túrugha shamasy kelmedi. Ol qayta-qayta talyqsyp ketip jatty. Biraq ony eshkim bilmedi de. Bәri ol búrynghy әdetine basyp jatyr dedi. Tipti keybiri endi kimge erkelep jatyr eken dep, ózara kýbirlesip jýrdi. Qalaysyng dep, onyng janyna qyzynan basqa eshkim barmady. Rahila janyna kele bergen qyzyn ymdap, qabaghyn týiip shygharyp jiberdi. Ol ózining tilsiz qalghanyn bilip jatty. Sóileyin dese, bireudi shaqyrayyn dese, tili sóileuge kelmeydi. Tipti qimylday almay qalypty. Ózining de dәm túzynyng tausylghanyn bildi. Kózinen aqqan jasty sýrtip tastaugha da shamasy kelmedi. Qyzy janyna kelgende quanyp qalghanmen, oghan óz jayyn bildirgisi kelmedi. Kishkene jýregin auyrtyp alghysy kelmedi. Onyng ýstine әkesimen qoshtasyp qalsyn degeni edi. Ózi әli tiri jatyrmyn ghoy dep oilady. Kishkene kýninde әkesi ózin keudesinen iyterip, tastap ketkende, ómirindegi alghashqy soqqydan esin kópke deyin jiya almaghan edi. Al endi myna soqqy songhy soqqy bolar, sirә. Ótken ómirine oy jýgirtse, óz ómirine sәule shashyp, núrlandyryp, ómirine mәn bergen Qazybegi eken ghoy. Qazybeginen basqa janyna jaqyn adam joq eken-au. Tipti marqúm anasyna da aqtarylyp, syryn aita almaytyn. Múndasy da, syrlasy da, sýiiktisi de, sýienishi de Qazybek boldy. Sóitken Qazybegin dos-jaran, tughan-tuys, bala-shagha aldynda sýmireytip, jer qylghany nesi? Ayauly jarynyng kirshiksiz mahabbatyna nelikten sonday sezimmen jauap bere almady? Nelikten ómirge degen ókpesining óshin Qazybekten aldy? Qazybegine ony qanshalyqty jaqsy kóretindigin aqtarylyp aita da almay qaldy ghoy. «Keshir, janym, keshir meni, ayaulym»,- dep, ishtey kýbirlep jatty. El-júrttyng bәrine sýikimsiz boldy, moyyndaydy. Qazybekting tuystary óz aldyna, óz balalarynyng qayyn júrty - qúdalarymen de jaqyn aralaspay qoydy. Toylarynan keyin-aq jýgen-shylbyryn jiyp aldy. Janyna óz balalarynan basqa eshkimdi juytpaytyn. Balalary da ózi siyaqty kisikiyik bolyp ósti. Endi, mine, jatqan jatysy mynau. Japadan-jalghyz. Janyna jaghdayyn súrap eshkim kelmeydi. Keybiri bólmege kirip kelip, múnyng jatqanyn kóredi de, tura bir qúbyjyq kórgendey bolyp, esikti qayta jaba salady. Rahila dauystap olardy shaqyrayyn dese, dausy shyqpayda. Tynysy tarylyp barady. Bir kezde qolynan bireuding sipaghanyn sezip, kózin ashyp aldy. Dәl janynda Qazybegi jymiyp otyr: 

-Jasyndy sýrt, janym. Men janyndamyn.

-Janym, sen mening jalghyz qalghanymdy bilip kelding be? Rahmet, Qazbek. Men seni baqytty ete almadym. Keshire alsan, keshir meni.

-Olay deme, sýiiktim. Men senimen birge ómir sýrgenime baqyttymyn. Qatelik ekeumizden de ketti. Biraq qatelespeytin adam bola ma?

-Bizge Alla taghy bir mýmkindik berse ghoy, әtten... Men seni mýlde renjitpeytin edim. Jәmiylәni qyzymday kóretin edim. Tughan-tuysynnyng aldynda qúraqtay úshar edim, Qazbek.

-Bilemin, janym. Boldy, endi, ózindi ózing qinay berme, - dep, Qazbek ornynan túrugha ynghaylandy.

-Qazbek, meni tastap ketpeshi, janym. Ózinmen ala ketshi, ótinemin, - dep Rahila onyng qolynan jibermey ústap aldy. Osy kezde bólmege qyzdary Móldir keldi:

-Mama, jýriniz, Jәmiylә әpkem shaygha shaqyryp jatyr, - dedi. Rahila qyzyna kýlimsirey qarap, basyn shayqaghanday boldy. Qyzy da asa jabyspady, sirә, anasy demalsyn degen bolu kerek. - Mama, birdene kerek bolsa, shaqyrynyz, - dep, shyghyp ketti. Rahila qaytadan Qazbekke qarady. Ol jýr dep shaqyrghanday boldy. Rahila oilanbastan Qazybegining sonynan erip ketti.

**********

-Mamandy shaygha shaqyryp kel, Móldir. Ol kesheden beri nәr tatqan joq, - dep, Bayandy Jәmiylә júmsap jibergen bolatyn.

-Mamamnyng shәy ishkisi kelip jatqan joq. Demalsyn, - dep, ol tez qaytyp keldi. Ekeui shaylaryn ýnsiz otyryp ishti.

-Men eshqashan papam auyryp qalady dep oilamappyn. Óitkeni ol eshqashan auyrdym dep aitqan emes. Al mamam jii auyratyn. Sәl ashulansa, davleniyesi kóterilip ketetin. Men papam óldi degenge әli sene almaymyn. Papamsyz qalay ómir sýremiz, men bilmeymin. Mamamdy da ayaymyn. Ol endi mýlde jalghyz qaldy ghoy, - dep, endi ýnsizdikti Móldir búzdy. 

-Ólgenning artynan ólmek joq. Tiri adam tirligin jasay beredi. Mamandy ózinning janyna alsanshy kýieuing qarsy bolmasa?.. Ne bolmasa, osynda kelip túryndar.

-Joldasymmen aqyldasayyn.

-Aghalarynnyng tym bolmasa, býgin ýide qalmaghandary dúrys bolmady. 

-Móldir ýndemey, tómen qarady. Jәmiylә sinlisining bir jaghy jýregi auyryp, bir jaghy bauyrlarynyng qylyghyna úyalyp, qinalyp otyrghanyn kórip, jany ashyp ketti. 

-Móldir, nege ishindegi óksikti syrtqa shygharyp, jylap almaysyn? Jenildep qalasyn, - dedi.

-Bilmeymin, әpke, men jylay almaydy ekenmin. Bizdi mamam eshqashan jylaushy bolmandar dep tәrbiyelegen. 

-Bәrin ishte saqtay bergen bolmaydy. Jýrekke salmaq týsedi.

-Men, men papamdy qatty jaqsy kóretinmin. Mamamnan da qatty jaqsy kóretinmin. Biraq mamamdy renjitip almayyn dep, bildirtpeuge tyrysatynmyn. Biz bәrimiz, papam da, mamamdy renjitip almaugha tyrysatynbyz. Al papam mening ózin qatty jaqsy kóretinimdi biletin. Ol biletin, - dep, Móldir Jәmiylәni qúshaqtay alyp, solqyldap jylap jiberdi, - ótkende auruhanada dәrigerler papamnyng diagnozyn aitqanda, jýregim toqtap qala jazdady. Biraq mamam maghan jylaushy bolma dedi. «Sening ómiring әli alda. Ómiring әkene baylanyp túrghan joq. Onsyz da ómir sýre alamyz» dedi. Al papam maghan ótkende: «Mamalaryndy renjitpender, jylatpandar, kómektesip túryndar. Jalghyz qalyp ketpesin», - dedi, әpke. Ol ózi ólip bara jatyp, mamady oilap jatty. 

Jәmiylә men Móldir týn aughansha otyrdy. Birin biri on bes jyl kórmegen әpkesi men sinlisi әbden ishtegi sherlerin tarqatty. Móldir anasynyng janyna baryp jatpaqshy boldy. Biraq onyng qimylsyz qalyng úiqyda jatqanyn kórip, oyatyp alarmyn dep, Jәmiylәning janyna ketti. Ol anasynyng kórpesin qymtap jauyp, bólmesining esigin shaqyrsa estimey qalmayyn degen oimen ashyp qoydy... 

-Mama, mama, anashym, ne boldy saghan?  Ótinemin, kózindi ashshy, -degen Móldirding jantalasa aiqaylaghan dausynan oyanyp ketken Jәmiylә ne bolghanyn úqpay qaldy. Ornynan úshyp túryp, Rahilanyng bólmesin jýgire basyp keldi.

-Ne bolyp qaldy, Móldir? 

-Mamam, әpke, mamam da.., - dep, ary qaray eshtene aita almay, ol talyqsyp qúlap týsti. Qapelimde ne bolghanyn úqpay qalghan Jәmiylә birese Rahilany, birese Móldirdi júlqylap, esi shyghyp ketti. Áreng degende esin jiyp, jedel jәrdem shaqyrdy. Odan keyin aghasyna, әpkelerine, bauyrlaryna telefon soghyp:

-Tez jetinder, - dedi. Basqa ne aitaryn bilmedi. Biraq eshqaysysy nege dep súramady, taghy bir súmdyqtyng bolghanyn onyng dausynan-aq bildi. 

Birinshi jedel jәrdem jetti. Móldirge nashatyr iyisketip, esin jighyzyp, bir ukol saldy. Al Rahilanyng betin jauyp qoydy. Jәmiylә dәrigerlerden eshtene dep súray almady. Tili kýrmelip, sóileuge kelmey qaldy. Keshegi tughan-tuys bәri jinaldy. Alys auyldan kelgen júraghat ta әli ketip ýlgermegen edi. Ýiding ishi qaytadan azan-qazan boldy. Sóitse, Rahila keshe týnde kóz júmghan eken. Móldir baryp, ýstin qymtap, jauyp jýrgen kezde, ol  qaytys bolyp ketken eken. Ózi de sharshap, men-zeng bolyp jýrgen Móldir oghan mәn bermegen ghoy. Onyng ýstine kim oilaghan búlay bolady dep. Kesheden beri Rahilany jaqtyrmay, onymen sóilespey qoyghan aghayyn endi býgin ózderining sol qylyqtaryna úyalyp, betterin basyp, jylap otyr. Bәri ózderin kinәlap otyr. Keybiri tipti oghan kónil de aitpapty. Ózining qylyghynan, әriyne. 

Áytse de, topyraqty ólim ýstinde ókpeni úmytyp, janyna otyryp, ishindegi sherin shyghartsa bolatyn edi, әttegen-ay. 

Pendeshilikke salynyp, berilgen ómirding mәnin joghaltyp alatynymyz-ay osy. Áttegen-aymen ekinshi kýni Rahilany da jer qoynyna tapsyrdy. Qazbekting janyna jerledi. 

Jәmiylә olardyng qyrqyn ótkizgenshe, aghasynyng ýiinde qalatyn boldy.  Qyrqyna deyin kónil aityp kelgen adamdardy kýtip, shygharyp salyp, dastarhandy jimay otyrdy. Agha-jengesine kózderining tirisinde jasay almaghan qyzmetin osylay ótemekshi siyaqty. Ózining keshirim súrap, kishireye salmaghanyna ókinedi. 

Áttegen-ay, sol kezge qayta oralsa ghoy. «Jenge, keshiriniz, әriyne, sizdiki dúrys»,- der edi.

Tughan tuys jiylyp, nauryz aiynda qyrqyn ótkizdi. Qazybekting zeynetkerlik demalysqa shyghatyn kýnine tura kelipti. Osylaysha agha jengesi qol ústasyp, mәngilik zeynetkerlik demalysqa ketti. Bәri abyr-sabyr bolyp jatqanda Qazbekting ýlken úly Qanattyng kelinshegi Naghima:

- Myna tuystar týgel otyrghan kezde aitayyn. Qanat әuletimizding ýlkeni bolghandyqtan, ýlken ýide biz qalamyz. Oghan eshkimning talasy bolmaydy dep oilaymyn, - dedi. Bәri oghan antaryla qarap qaldy. Aytylatyn kez de, orny da búl emes edi, әriyne. Biraq endi aitylghan song qaytesin.

-Qalaysha sender otyrasyndar, Talghat ta olardyng tughan úly ghoy. Nege ózderindi ereksheleysin. Ýidi satyp, bәrimiz bólip alamyz, - dep, abysyny Núrgýl shap ete qaldy. Bәri ýnsiz. Jәmiylәning kózine óz anasy qaytys bolghan kezdegi jaghday elestep ketti.  

-Búl ýidi negizi anasy Móldirge múragerlikke qaldyrghan. Mine, qújattary, - dep, ótkennen beri jandarynda jýrgen yurist jigit sózge aralasty.

-Ne? Qaray kór ózin. Ayttym men saghan, sening әke-shesheng Móldirdi ghana jaqsy kóredi dep. Qalay eken. Sender úldarmyz, әkemizding úrpaghyn jalghastyrushymyz deysinder. Otyr sen, Móldir, әkenning shanyraghynyng týtinin týtetip, kýieuindi kýshik kýieu qylyp kirgizip al da, - dep Naghima auzynan kóbigi shashyrap, týtigip ketti. 

-Joq, olay demeniz, Naghima apay, - dep Móldir jýgirip kelip ony qúshaqtay aldy, - mamamnyng nege olay jasaghanyn men bilmeymin. Biraq búl ýy sizderge tiyesili. Bizding endigi әke-sheshemiz sendersinder ghoy. Men qazir-aq ýidi sizderding attarynyzgha jazyp beremin, - dedi de, jylap jiberdi.

-Agha, mening olay jazuyma bolady ghoy? – dep ol endi yurist jigitke qarady. Ol:

-Áriyne, bolady, - dep jauap berdi.

-Estidiniz ghoy, Naghima apay. Ýige bola renjispeyikshi. Men sizderdi qatty jaqsy kóremin. Biz endi bәrimiz birge boluymyz kerek. Men eshqashan sizderdi renjitpeymin, Naghima apay, Núrgýl. 

Qayynsinlileri búlay aitady dep oilamaghan jengeleri sasyp qaldy. Ekeui de ózderining orynsyz qylyqtaryna úyalyp, abdyrap qaldy. Bir kezde eki jengesi Móldirdi ortagha alyp, ózderining qylyqtaryn juyp-shayyp, birdene aityp jatty. Sinlisining aqyldylyghyna, batyldyghyna sýisingen Jәmiylә olargha syrttarynan sýisinip qarap, ýnsiz jylap túrdy. 

Áttegen-ay!.. 

Kezinde Jәmiylә da osylay istegende, bәri basqasha bolatyn edi-au.  Ózimizge ólshep beriletin ómirdi ókinbey sýru ýshin pendeshilikke salynbay, ashugha erik bermey, ony aqylgha jendire bilgenimiz jón-au. Áttegen-ay!..

Saltanat Húsayynova

Abai.kz