Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3107 0 pikir 9 Qyrkýiek, 2011 saghat 06:42

Altaydyng jәrmenkesi Astana júrtyn tan-tamasha etti

El Tәuelsizdigining 20 jyldyghyna oray ótkizilgen Astanadaghy Shyghys Qazaqstannyng mәdeny kýnderi elordalyqtargha esten ketpes erekshe mereke syilady. Esildi en jaylaghan qalyng qauym búl kýnderdi әli talaygha deyin auyzdarynan tastamay aityp jýretin bolady. Qashan da tyng bastamalar men sony iydeyalardyng qaynar kózi bolghan Shyghys óniri búl joly da biyikten kórindi.

Azattyq alghan 20 jylda aimaghy-myzda qol jetkizgen jetistikter men atqarylghan auqymdy sharualar jetip artylady. Osy iygi isterding barysyn júrtshylyqqa kenirek tanystyryp, barymyzdy jarqyratyp kórsetude ónerkәsip jәne auyl sharuashylyq ónimderi kórme-jәrmenkesining alatyn orny erek. Múny biz eki kýn boyy Elorda tórin qyzu dýbirge bólegen jәrmenke toyynan anyq anghardyq.

Astana qalasy әkimshiligining aldyndaghy alangha qaz-qatar tigilgen әsem shatyrlar alystan kózge shalynady. Shatyrlargha qarama-qarsy bette kóz jauyn alar kórkem dýniyelerin jayyp salghan «Sheberler qalasy» boy kóteripti. Osy ekeuining dәl ortasynda arshyghan júmyrtqaday bolyp syrty әdemi oylarmen әdiptelgen qazaqtyng alty qanat aqshanqan ýsh birdey kiyiz ýii ornalasqan. Árqaysysy alangha ózinshe sәn berip, bir-birimen tamasha ýilesim tauyp túr.

El Tәuelsizdigining 20 jyldyghyna oray ótkizilgen Astanadaghy Shyghys Qazaqstannyng mәdeny kýnderi elordalyqtargha esten ketpes erekshe mereke syilady. Esildi en jaylaghan qalyng qauym búl kýnderdi әli talaygha deyin auyzdarynan tastamay aityp jýretin bolady. Qashan da tyng bastamalar men sony iydeyalardyng qaynar kózi bolghan Shyghys óniri búl joly da biyikten kórindi.

Azattyq alghan 20 jylda aimaghy-myzda qol jetkizgen jetistikter men atqarylghan auqymdy sharualar jetip artylady. Osy iygi isterding barysyn júrtshylyqqa kenirek tanystyryp, barymyzdy jarqyratyp kórsetude ónerkәsip jәne auyl sharuashylyq ónimderi kórme-jәrmenkesining alatyn orny erek. Múny biz eki kýn boyy Elorda tórin qyzu dýbirge bólegen jәrmenke toyynan anyq anghardyq.

Astana qalasy әkimshiligining aldyndaghy alangha qaz-qatar tigilgen әsem shatyrlar alystan kózge shalynady. Shatyrlargha qarama-qarsy bette kóz jauyn alar kórkem dýniyelerin jayyp salghan «Sheberler qalasy» boy kóteripti. Osy ekeuining dәl ortasynda arshyghan júmyrtqaday bolyp syrty әdemi oylarmen әdiptelgen qazaqtyng alty qanat aqshanqan ýsh birdey kiyiz ýii ornalasqan. Árqaysysy alangha ózinshe sәn berip, bir-birimen tamasha ýilesim tauyp túr.

Qala túrghyndary men qonaqtary múnda qúlqyn sәriden aghylyp kelip jatyr. Onyng da sebebi bar, jәrmenkedegi tauarlardyng qúny astanalyq bazarlar men sauda oryndaryndaghy baghadan әldeqayda tómen әri sapaly. Mәselen, Astanada iri qara mal etining bir kelisi 1500-1700 tengening ýstinde túrsa, jәrmenkede búl kórsetkish 900 tengeden aspaydy. Sol siyaqty kókónister men baqsha jemisteri, sýt jәne sýt ónimderi, ósimdik maylarynyng qúny da qarapayym halyqtyng qaltasy kóteretindey tiyimdi. Alangha asyqqan halayyq shatyrlargha jete salysymen Shyghystyng brendine ainalghan Katonqaraghaydyng baly men maral mýiizining qanynan әzirlenetin pantysyn, Zaysannyng balyghyn, Shynghystaudyng qymyzyn, Óskemenning tauyq eti men sýtin, Tarbaghataydyng iri qara malynyng etin pyshaq ýstinen talap әketuge kiristi. Bәrining aitatyny múnday arzan azyq-týlik tauarlary búryn-sondy Astanada satylmaghan. Mýmkindik tuyp túrghanda barynsha qamtyp qalu kerek.

- Jәrmenke óte únady maghan. Sóz joq, keremet úiymdastyrylghan. Ásirese baghanyng múnsha tómen boluy bәrimizdi quantty. Siyr etin biz osyndaghy bazardan myng jarym tengeden alyp jýrsek, múnda 900 tengeden semiz etter tolyp túr. Tandaghanyndy alasyn. Qaraqúmyqtyng kelisi bizde 700-800 tengege satylsa, jәrmenkede 250 tengeden alyp, qaryq boldyq. Ýige birazgha deyin azyq-týlik qoryn jinap aldym. Endi qazir bal satyp alsam dep túrmyn. Shyghystyng balyn búrynnan bilemin. Talay ret dәmin tatyp, shipalyq qasiyetin sezingen jannyng birimin. Jalpy, osynday jәrmenkeler jii ótkizilse, qarapayym halyqqa ýlken kómek qoy. Onyng ýstine aimaqtarmen etene aralasyp, mәdeni, ruhany baylanystarymyz nyghaya týsedi, - dep óz oiyn bildirgen qala túrghyny Kәmiylә Kәbepqyzy azyqqa lyq tolghan eki sómkesin eki qolyna ústap shatyrlardy jaghalap jýrip ketti.

Glubokoe audanynan aparghan «Lana-2» sharua qojalyghynyng kókónisteri men baqsha ónimderine degen súranystyng joghary bolghandyghyn aita ketkenimiz jón. Ondaghy satylymgha qoyylghan oramjapyraqtyng kelisi 20 tengeden, piyaz - 50, qarbyz 20 tengeden saudalandy.

Sonymen qatar jәrmenkede «Zaysan sulary» JShS-ning miyneraldy sulary men týrli susyndary, Óskemen qús fabrikasynyng salqyndatylghan (tonazytylghan emes) tauyq eti, «Bezu-prechnyi» sauda belgisining diplomyn iyelengen shemonayhalyq «Ararat» JShS-ning shújyqtary, zaysandyq «As» sauda-óndiristik birlestigining balyghy, Katonqaraghay búghy parkining pantysy men emdik preparattary siyaqty elimizding ózge ónirlerinde jii kezdese bermeytin ózindik sapasy men dәmi bar ónimder molynan qoyyldy. Búghan qosa «Altyn dәn», «Qymyzmúryndyq», «Sýt ózen», «Bal men janghaq festivali», «Qús bazary», «Tәttisýier qauym» syndy týrli sharalar jýzege asyryldy.

Panty demekshi, Katonnyng pantysy men baly Altayda ghana emes Arqa jerinde de әigili eken. Basqa aimaqtardyng balymen salystyrghanda baghasy sәl jogharylau bolghanyna qaramastan kelisin 1500 tengeden oilanbastan talap әketude.

- Katonqaraghaydyng balyna eshbir jerdiki jetpeydi. Dәmdiligin aitpaghanda, san myndaghan shópterding nәrinen jinalghan shipalyq qasiyeti tipten bólek. Men múnda baldyng «Tamyz shópteri», «Akasiya», «Doniyk» syndy birneshe týrin әkeldim. Tәttini sýietinder ýshin «Akasiyadan» asqan bal joq, al «Doniktin» shipalyq qasiyeti kýshti. Jalpy bizding baldar ekologiyalyq tabighy taza ghoy. Tanertennen beri eki-ýsh saghattyng ishinde biraz ónim satylyp ketti. Otyz keliden joghary alatyndargha jenildik jasap, kelisin 1200 tengeden satamyz, - dep týsindirdi iyin tirisken satyp alushylardan qoly qalt ete qalghanda katonqaraghaylyq Evgeniya Nojkina.

Alandaghy jәrmenkening kórigin «Sheberler qalasynda» sheru tartqan has sheberlerding tuyndylary qyzdyra týsti. Kiyizden jasalghan quyrshaqtar, qyshtan dayyndalghan ydys-ayaqtar, jýnnen toqylghan qazaqtyng últtyq kiyimderi men oiyly syrmaghy, tekemeti, alashasy, kórpe-jastyghy, osynyng barlyghy da qoldan shyqqan shynayy dýniyeler. Aghashtan qashalyp jasalghan búiymdar, qayystan órilgen at әbzelderi, qyzdardyng әshekey zattary da qajyrly enbekting jemisi. Ásirese kórme aralaushylardy qyzyqtyrghan on jyldan beri osy salada ayanbay ter tógip kele jatqan semeylik «Aysha biybi» qoghamdyq birlestigining mamandary әzirlegen kiyiz syrmaq, túskiyiz, qorjyn, últtyq kiyimder, kilemshe jәne basqalary boldy. Birlestik tórayymy Rauza IYsenovanyng aituynsha, kórmege úsynylghan zattardyng barlyghy eshqanday qospasyz qoldan jasalghan qúndylyqtar.

Óskemendik sheber, suretshi Erbolat Ahaevtyng qolynan shyqqan últtyq aspaptar da kózding jauyn alady. Tamashalaushy jamaghattyng arasynan Erbolat jasaghan dombyralardy satyp alugha iniyettiler de kóptep tabyldy. Baghalary da qymbat emes, 8-13 myng tenge. Degenmen Afrikadan tapsyryspen aldyrghan qyzyl, qara aghashtardan jasalghan 600 dollarlyq dombyrany da kórdik.

- Múnyng baghasy qymbat dep aita almaymyn, óitkeni oghan júmsalghan aghashtyng ózi Afrikadan birshama somagha alynghan. Muzykadan habary bar adamdardyng oghan birden kózi týsedi. Eshbir jerinen min taba almaydy. Osynday dombyranyng birin Elbasygha Óskemenge kelgende syigha tartqanmyn. Satyp alushylardyng eshqaysysy әli kýnge deyin ókpelerin aitqan joq, kerisinshe maqtap jatady, - dedi Erbolat Ahaev.

Bir aita ketetini, múndaghy sheberler óz ónimderin kórmege qoyyp, saudalaumen qatar kelushilerge sheberhanalaryna shaqyryp, kәsipterining qyr-syryna ýiretti. Qala túrghyndary men meymandary óz qoldarymen neshe týrli búiymdar jasap kórip, qalaghan dýniyelerin estelik retinde aldy. Al ónirimizding jas suretshileri Astananyng әsem suretin qaghaz betine týsirdi. Múnyng syrtynda ortalyq alandaghy merekening sәnin kirgizgen teatrlandyrylghan qoyylymdar men konserttik baghdarlamalar taghy bar.

Astananyng qalalyq alanyndaghy auyl sharuashylyq ónimderining jәrmekesi kelesi kýni, yaghny qyrkýiekting 9-shy júldyzynda óz jalghasyn tapty. Jәrmenkede ýsh myng tengeden astam somagha sauda jasaghan adamdar arasynda útys oiyny oinatyldy. Naryq baghasynan eki-ýsh ese arzangha azyq-týlik satyp alyp qana qoymay, túrghyndargha endi temir túlpar útyp alu mýmkindigi tudy. «Aziya-Avto» kompaniyasy útysqa tikken Óskemende qúrastyrylatyn «Shevrole» markaly jenil avtokólikting iyesi atanu baqyty astanalyq Baqytbek Myrzaghaliyev esimdi jas jigitke búiyrdy.

- Shynymdy aitsam senbey túrmyn. Mәshiyne útamyn degen oy ýsh úiyqtasam týsime kirgen emes. Lotereya biyletin alyp, oiyngha qatysyp kórmek bolyp edim, mineky baghym janyp ketti. Qatardaghy biz siyaqty adamdardyng mәshiyneli boluyna mýmkindik bergen, osynday útysty úiymdastyrghan basshylargha rizashylyghym sheksiz. Ózimizde shygharylatyn suday jana temir túlpardy minip jýrgenge ne jetsin, - dep quanyshyn jasyra almaghan Baqytbek kóligining róline otyryp, jýrip ketti.

Útys oiynynda búdan bólek tonazytqyshtar, qysqa tolqyndy peshter men qalta telefondary, basqa da zattar oinalyp, óz iyelerin tapty.

Sonday-aq jәrmenke barysynda tamyljyghyn tәtti әn men kýmbirli kýidi tógiltken konserttik baghdarlama, jastardyng belsendiligin syngha salghan «Arular bayqauy», «Ayqayshylar bayqauy», kishkentay balalardyng by sayysy siyaqty týrli merekelik sharalar úiymdastyrylyp, júrtshylyqtyng kónilin kóterdi.

Auyl sharuashylyq ónimderi kórme-jәrmenkesining ekinshi kýninde Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik hatshysy Qanat Saudabaev pen Astana qalasynyng әkimi Imanghaly Tasmaghambetov keldi. Shatyrlardy aralap kórip, satushylarmen tildesken lauazymdy túlghalar Shyghys Qazaqstannyng aituly sharagha dayyndyghyn joghary baghalady.

- Elimizding bas qalasy Astanada
ýlken mereke. Tәuelsizdikting 20 jyl-dyghyna arnap ýsh birdey oblys ózderi-ning mәdeny kýnderin ótkizude. Múnda
tek mәdeny sharalarmen ghana shektel-mey, tamasha jәrmenkeler de úiym-dastyrylghan. Osynyng bәri elimiz-
ding bereke-birligin, әr aimaqtyng әl-auqatyn, ekonomikalyq quattylyghyn pash etedi.

Býgingi jәrmenkelerge kelsek, ýsh oblysty bóle-jaryp qaraugha kelmeydi. Dey túrghanmen de Shyghys Qazaqstannyng dayyndyghy bәrinen de ozyp shyqty. Jәrmenkelerding auqymdylyghy jaghy-nan da, mәdeny sharalardyng ótkizilui túrghysynan alyp qarasaq ta dengeyi biyik túrdy. Búl bir kýnning emes, birneshe ay boyy jýrgizilgen dayyndyqtyng nәtiyjesi, - dep óz oiyn ortagha salghan Imanghaly Tasmaghambetov oblysty osynday jetistikke jetkizgen aimaq basshysyna alghysyn bildirdi.

Búl pikirdi Memlekettik hatshy Qanat Saudabaev ta quattady. Satylymgha týsken san aluan tauarlargha degen súranystyng asa joghary ekendigine kóz jetkizgen la-uazym iyeleri shatyrlardyng aldynda
úzyn sonar kezekte túrghan astanalyq-tarmen tildesuding de retin tapty. Alan-daghy «Sheberler qalasyn» da aralap shyqty. Bir aita keterligi, muzykagha jaqyndyghy bar Astana qalasynyng әkimi Imanghaly Tasmaghambetov kórmeni aralau kezinde óskemendik Erbolat Ahaev jasaghan dombyralardyng birin tartyp kórip, birden sheberding júmysyna ong baghasyn berdi. Al kelgen qonaqty qúr qol jiberu qazaqy dәstýrde joq ekendigin jaqsy biletin aimaq basshysy Berdibek SAPARBAEV ol dombyrany óz aqshasyna satyp alyp, qala әkimine estelik retinde syigha tartty.

Ayta ketu kerek, Shyghys Qazaqstan-nan Astanadaghy auyl sharuashylyq jәrmenkesine barlyghy 500 tonnaday ónim әkelingen. Sonyng ishinde baldyng ózi ghana 20 tonnagha juyq. Búghan qosa Óskemen jәne Semey qalalaryndaghy iri kәsiporyndarda qúrastyrylyp shygharylatyn jenil kólikter, avtobustar men traktorlar da alanda tizilip túrdy. Al qatar tigilgen ýsh kiyiz ýiding birinde jetim balalar men qariyalargha arnalyp dastarqan jayyldy.

Serik Ábilhan, arnayy «Abay.kz» aqparattyq portaly ýshin berildi.

Astana qalasy

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1480
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475