Shyghys Qazaqstan oblysynyng mәdeny kýnderining resmy týrde ashylu saltanaty men «Tughan jerge - taghzym» tarihi-etnografiyalyq jәne «Shyghys Qazaqstan suretshileri: dәstýrler men qazirgi zaman» atty kórme qyrkýiekting 9-y kýni Preziydentting mәdeny ortalyghynda bolyp ótti. Tarihy manyzy zor sharagha oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV, Preziydent Ákimshiligi ishki sayasat bólimining mengerushisi Darhan Mynbay, Astana qalasy әkimining orynbasary Aida Balaeva, últtyq mәdeniyetimizding janashyry, Preziydentting mәdeny ortalyghynyng diyrektory Myrzatay Joldasbekov, jazushy, dramaturg Súltan Orazalin syndy belgili túlghalar qatysty.

- Qazaqta «tarihsyz bolashaq joq» degen qanatty sóz bar. Biz neghúrlym tarihty jaqsy bilsek, soghúrlym memle-ketimizding damuy men bolashaghy jarqyn bola týspek. Býgingi múrajaydaghy kórme osynday izgi maqsattan tuyp otyr. Kór-mege qoyylghan san týrli zattar men suretterdi tamashalau arqyly Shyghys Qazaqstan jayynda kenirek mәlimetter alasyzdar degen oidamyn. Biz ózimizding tarihymyzdy, tegimizdi, qanday últ bolghanymyzdy tanyp bilu ýshin osynday múrajaylardyn, kórmelerding manyzy basym, - dep atap kórsetken Ákim Berdibek SAPARBAEV mәdeny ortalyqqa kelgen qonaqtargha rizashylyghyn bildirdi.

Shyghys Qazaqstan oblysynyng mәdeny kýnderining resmy týrde ashylu saltanaty men «Tughan jerge - taghzym» tarihi-etnografiyalyq jәne «Shyghys Qazaqstan suretshileri: dәstýrler men qazirgi zaman» atty kórme qyrkýiekting 9-y kýni Preziydentting mәdeny ortalyghynda bolyp ótti. Tarihy manyzy zor sharagha oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV, Preziydent Ákimshiligi ishki sayasat bólimining mengerushisi Darhan Mynbay, Astana qalasy әkimining orynbasary Aida Balaeva, últtyq mәdeniyetimizding janashyry, Preziydentting mәdeny ortalyghynyng diyrektory Myrzatay Joldasbekov, jazushy, dramaturg Súltan Orazalin syndy belgili túlghalar qatysty.

- Qazaqta «tarihsyz bolashaq joq» degen qanatty sóz bar. Biz neghúrlym tarihty jaqsy bilsek, soghúrlym memle-ketimizding damuy men bolashaghy jarqyn bola týspek. Býgingi múrajaydaghy kórme osynday izgi maqsattan tuyp otyr. Kór-mege qoyylghan san týrli zattar men suretterdi tamashalau arqyly Shyghys Qazaqstan jayynda kenirek mәlimetter alasyzdar degen oidamyn. Biz ózimizding tarihymyzdy, tegimizdi, qanday últ bolghanymyzdy tanyp bilu ýshin osynday múrajaylardyn, kórmelerding manyzy basym, - dep atap kórsetken Ákim Berdibek SAPARBAEV mәdeny ortalyqqa kelgen qonaqtargha rizashylyghyn bildirdi.

Zalgha jinalghandardyng basym kóp-shiligi jastar bolghandyghy bizdi qatty quantty. Ata-babasynyng kóne tarihy men mәdeniyetine degen, salt-dәstýrine degen qyzyghushylyq keyingi buyn jastardyng boyyna otanshyldyq, patriottyq ruhtyng dәnin sebetini sózsiz. Kórmege úsynylghan oblystyq óner múrajayy men Semeydegi Nevzorovtar múrajayynyng jәdigerleri ózining ereksheligimen, san ghasyrdy artqa tastaghan kóneligimen júrtshylyqty elitip әketti.

Mәselen, qazaqtyng zergerlik әshekey búiymdary, aimaghymyzda meken etetin әr últ ókilderining kiyimderi, eskiden saqtalghan túrmystyq qúral-jabdyqtar, at әbzelderi men er jigitting boyynan tabylatyn qaru-jaraq týrleri kórermen qauymnyng nazaryn audardy. Ásirese, IX-X ghasyrda jasalghan temir qylysh, b.z.d. bir myng jyldyqta qoldanylghan semser, b.z.d. eki myng jyldyqta qoldanylghan tastan jasalghan qalyp tәrizdi kórmedegi kóne zattardyng birsypyrasyn kózben kórip, tanday qaqqandar kóp boldy.

- Egemendikting jiyrma jyl-dyghyna arnap ózining baytaq tarihy men tamyry terenge ketken mәdeniyetin, asyl qolóner búiymdaryn osynda alyp kelgende qaysysynan bastap, qalay ornalastyramyz dep basymyz qatqany ras. Bәri de mazmúndy, maghynaly dýniyeler, bәri de aiqara ashyp kórsetuge layyqty qúndylyqtar. Týrkilerding altyn besigi bolghan Altaydan jetken asyl zattargha qarap, ózim búrynnan biletin Shyghystyng mol múrasyn taghy da kózden ótkizip, sanada janghyrtyp otyrghan jayym bar. Úiymdastyrylghan kórmening tәrbiyelik mәni zor bolmaq, - dep sózin sabaqtaghan Preziydent mәdeny ortalyghynyng diyrektory Myrzatay Joldasbekov iygi iske múryndyq bolghan basshylyqqa alghysyn aitty.

Mәdeny ortalyqta búghan qosa «Tughan jerge - taghzym» aksiyasy ayasynda atqarylghan jobanyn, dәlirek aitsaq «Kýnshyghys» atty Shyghys Qazaqstannyng atlas kitabynyng túsauy kesildi. Kóz tartar týrli-týsti surettermen bezendirilgen kitapta bizding aimaqtyng tarihiy-mәdeni, arheologiyalyq-etnografiyalyq jәne biozoologiyalyq qorlary jóninde mol mәlimetter súryptalyp jinaqtalghan. Jobanyng tiyimdiligi sol - oblys kóleminde ólketanudy, turizmdi damytugha ýlken septigin tiygizedi. Atlastyng qúrylymdyq erekshelikterine toqtalsaq, tabiy-ghat, ósimdikter men januarlar, qústar, balyqtar әlemi, tariyh, mәdeniyet jәne qazirgi zaman siyaqty bólimder qarastyryl-
ghan. Jaryq kórgen jana kitaptyng manyzdylyghyna toqtalghan jazushy, dramaturg Súltan Orazalin jalpy osynday iygi isterding ótkizilui ziyaly qauymdy erekshe quantyp otyrghandyghyn aitty.

- Biz býgin qatty quanyp otyrmyz. Sebebi, Óskemen - últtyq mәdeniyetten qol ýzip qalghan, tarihymyzgha degen mәn beru aza-yyp ketken, qazaghynan basqa últ ókilderi basym túratyn qalanyng biri. Soghan qaramastan býgingi kýni últtyq qúndylyqtargha týbegeyli betbúrys jasalghanyn, qúryp ketuding aldyndaghy múralardyng qayta jandanghanyn, janghyra bastaghandyghyn osy kórme dәleldep berdi. Múny úiymdastyrghan oblys basshylyghyna alghysymyz sheksiz, - dep aghynan jaryldy jazushy Súltan Orazaliyn.

Serik Ábilhan, arnayy «Abay.kz» aqparattyq portaly ýshin.

Astana qalasy