Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2589 0 pikir 25 Mausym, 2009 saghat 17:11

Ály OMAR. Ózbekting tasy órge domalap túr

Atadan jaksy úl tusa,
Elining kamyn jeydi;
Atadan jaman úl tusa,
Elining malyn jeydi

Halyq danalyghy

 

Qarjylyq daghdarys alghash qarqyn alghan uaqytta Preziydentimizden bastap bәrimiz «Bizde daghdarys joq, ol bizdi ainalyp ótedi» dep sәuegeylik tanytyp lepirip jýrgende «qystyng qamyn jaz saylap» qoyatyn ózbek kórshimiz búl qiyndyqqa tas-týiin dayyn otyrypty. Sondyqtan da bolar, býgingi әlem júrty әbigerge týsip jatqanda olardyng múrtyn balta shappay alansyz jýrui. Múny әriyne, el ekonomikasynyng tasyn órge domalatqan Islam aka Karimovtyng esil enbegi dep baghalaghan dúrys shyghar.

Halyqaralyq valuta qorynyng (HVQ) diyrektory Dominik Stross-Kannyng mәlimdeuinshe, daghdarysqa qarsy kýreste Ózbekstan ýkimetining jýzege asyryp jatqan is-sharalary aimaqtaghy elder arasynda eng tiyimdi bolyp tabylghan. Sheteldik mamannyng qolyndaghy derekterge jýginsek, HVQ-nyng boljamyna sәikes Ózbekstan ekonomikasynyng ósu dengeyi 2009-2010 jyldarda 7%-gha jetpek. Jәne búl kórsetkish TMD elderi arasynda eng joghary sanalady. «UzReport» taratqan aqparat boyynsha solay.

Atadan jaksy úl tusa,
Elining kamyn jeydi;
Atadan jaman úl tusa,
Elining malyn jeydi

Halyq danalyghy

 

Qarjylyq daghdarys alghash qarqyn alghan uaqytta Preziydentimizden bastap bәrimiz «Bizde daghdarys joq, ol bizdi ainalyp ótedi» dep sәuegeylik tanytyp lepirip jýrgende «qystyng qamyn jaz saylap» qoyatyn ózbek kórshimiz búl qiyndyqqa tas-týiin dayyn otyrypty. Sondyqtan da bolar, býgingi әlem júrty әbigerge týsip jatqanda olardyng múrtyn balta shappay alansyz jýrui. Múny әriyne, el ekonomikasynyng tasyn órge domalatqan Islam aka Karimovtyng esil enbegi dep baghalaghan dúrys shyghar.

Halyqaralyq valuta qorynyng (HVQ) diyrektory Dominik Stross-Kannyng mәlimdeuinshe, daghdarysqa qarsy kýreste Ózbekstan ýkimetining jýzege asyryp jatqan is-sharalary aimaqtaghy elder arasynda eng tiyimdi bolyp tabylghan. Sheteldik mamannyng qolyndaghy derekterge jýginsek, HVQ-nyng boljamyna sәikes Ózbekstan ekonomikasynyng ósu dengeyi 2009-2010 jyldarda 7%-gha jetpek. Jәne búl kórsetkish TMD elderi arasynda eng joghary sanalady. «UzReport» taratqan aqparat boyynsha solay.

Biylghy nauryz aiynyng basynda Ózbekstan basshysy Islam Karimov «Dýniyejýzilik qarjylyq-ekonomikalyq daghdarys, Ózbekstannyng jaghdayynda ony jenuding joldary men sharalary» atty kitap shygharghan. Onda avtor antikrizistik amaldar retinde «bank jýiesine qoldau kórsetu, tehnikalyq janartu, innovasiyalyq tehnologiyalardy keninen engizu» tәrizdi birqatar mәselelerdi qauzaghan. Nauryz aiynyng sonyna qaray biylik ókilderi osy kitapta kórsetilgen materialdarmen júrtshylyqty jappay tanystyrugha kirisken-tin. Nәtiyjesi oidaghyday. Qarjylyq daghdarys búl elding ekonomikasyn esengirete almady. Ótken jyldyng qorytyndysyna say respublikanyng IJÓ 9%-gha kóterilip, budjet profisitpen oryndalghan. Áne, óser elding balasy halqyna osylay qyzmet jasaydy. Al, bizde she?! Daghdarys dinkeletkeli beri qúrghaq sózden basqa eshtene tyndyrylghan joq. Óspek týgili qolda bar dýniyeden airylyp, qúldyrap baramyz. Tәp-tәuir júmys jasap túrghan «Túran Álem banki» siyaqty qarjylyq instituttardy memleket qarauyna «tartyp alu» arqyly eldegi maqtauly bank jýiesining toz-tozyn shyghardyq. Iri bankterding ózi birinen keyin biri defoltqa ketuge kezekte túr. Álemde uran baghasy qymbattaghan shaqta joqtan bar jasaytyn talantty top-menedjerlerdi paydalanyp qaludyng ornyna olardy týrmege tyghyp, qyruar qarjynyng kózine ainala bastaghan «Qazatomónerkәsip» kompaniyasynyng shanyraghyn shayqalttyq. Múnay-gaz, kómir-temir, mys pen myrysh jәne basqa da shiykizat kózderinen týsken kóp qarjyny ekonomikanyng iygiligine jarata almay talan-tarajgha saludamyz. Júmyssyzdar bolsa anau, eki qolgha bir kýrek tappay órip jýr. Biyliktegiler bolsa mynau, daghdarysty ayaqtamay jatyp birden damugha bet alghan. Qayrshylyq kýige týsken qara halyq premier-ministr Kәrim Mәsimov bastaghan ýkimetting qúrghaq uәdesine әbden toydy. Preziydent Nazrbaevting «Daghdarys bitti, endi damugha qadam basamyz» degen sózine de senbeydi. Atam qazaq «saudager sart, sarang sart» dep mazaq qylatyn ala shapandy aghayyndar qúrly bola almadyq. «Attyng myqtysy kermede synalady» demekshi, basshynyng qabileti osynday elding basyna qiyn-qystau kýn tughan shaqta synalmay ma. Endeshe, búl synda ózbek kósemi Karimov TMD-daghy basqa әriptesterimen salystyrghanda shashasyna shang júqtyrmay ketti. Azuyn aigha bilegen orys patshasy Dmitriy Medvedviniz de, jeke basqa tabynushylyqtyng tamyryna balta shaqan týrkmeny jamaghattyng basshysy Gurbanguly Berdimúhamedoviniz de, elulikting qataryna úmtylghan barys tekti elding núr sipatty biyleushisi Núrekemiz de ekonomikasyn daghdarystan aman saqtap qalghan Islam Karimovtyng dengeyine jete almady. Átten, ózimizdi bylay qoyghanda, kýlli әlem halqyna daghdarystan shyghudyng jolyn syzyp túryp kórsetip bergen Núrekemning enbegin biylik basyndaghylar dittegen jerine dúrystap jetkize bilgende, bәlkim dýnie jýzi qarjy tapshylyghynan onay qútylar ma edi kim bilsin. Eskertkish soghyp, Astanagha esimin berudi úsynyp jalghan jaramsaqtyq jasaghansha sol shirkinder ózbek aghayyndargha úqsap Elbasynyng daghdarystan shyghu iydeyasyn qalyng búqaragha tanystyrmady ma.

 

 

Salystyru ýshin aitayyq, HVQ-nyng joramalyna sәikes, 2009 jyly Reseyding IJÓ 6%-gha qysqaryp, 2010 jyly 0,5%-gha ósetin kórinedi. Al, aghymdaghy jyly dýniyejýzilik IJÓ-ning qúldyrau kórsetkishi 1,3%-dy qúrap, keler jyly dýniyejýzilik ekonomika bar-joghy 1,9%-gha ghana jogharylamaq.

 

 

«Qazaqstan» aptalyghy. 25. 06. 09

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5401