Sәrsenbi, 28 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110832. Jazylghandar — 105883. Qaytys bolghandar — 1825
Tarih 1777 12 pikir 21 Mamyr, 2020 saghat 15:03

Shyghys Týrkistan kýresindegi Doskenov kim?

1944 jyly Shyghys Týrkistan Respublikasynyng qúryluy kezeninde Kenes odaghynan jiberilgen beldi, bedeldi, batyr úldardyng biri Bәidildә Doskenov boldy. Ile, Tarbaghatay, Altay ónirining ghasyrlyq jas jasaghan qariyalary kýni býginge deyin anyz qylatyn B.Doskenovtyng kim bolghany?

«Bәidildә Doskenov býgingi Qyzylorda qalasyna jaqyn Qyzylózek eldi mekeninde 1902 jyly tughan... 1926 jyly óz erkimen Qyzyl әsker qataryna jazylyp, soldattyq, sarbazdyq qyzmeti zeynetkerlikke shyqqansha jalghasqan... 1931 jyly Omby qalasyndaghy 3 jyldyq әskery uchiliyshede oqyp, ony qyzyl diplommen bitirgesin arnayy búiryqpen Chita oblysyndaghy әskery bólimge jiberiledi. 1938-1939 jyldary Hasan kólindegi úrysta jaralanady. Osy úrystaghy batyrlyghy eskerilip, «Qyzyl Júldyz» ordenimen marapattalady. Múnan keyin ol Batys Ukrainany jaudan bosatugha jәne Leningrad qalasy týbinde findermen bolghan soghysqa qatysady әri osynda auyr jaraqat alady. Osy joly omyrauyna ekinshi ret «Qyzyl Júldyz» ordenin taghady. Emdelip shyqqan song ol Harikov joghary әskery uchiliyshesinde oqidy... Úly Otan soghysy bastalghan shaqta Kushka qalasyndaghy әskery bólimde eskadron komandiyri bolyp Orta Aziya әskery okrugynyng qolbasshysy general Kurbatkinning búiryghymen Qazaqstanda úiymdastyrylyp jatqan 105-inshi Qazaq últ atty әsker diviziyasynyng 2-shi polkine komandir etip bekitiledi...

Bәidildә Doskenov basqarghan batalion jauyngerlerining erligi jayly «Otan abyroyy ýshin» atty gazetting 1943 jylghy 13-tamyzdaghy sanynda: «Kapitan Doskenovtyng gvardiyashylary talay kilometr jerdi basyp ótti. Olar Ukraina jerine ýzdik endi, olar әli de ilgeri úmtylyp barady» dep jazghan-dy. Sol siyaqty KSRO-daghy bas gazet bolyp tabylatyn «Pravda» gazetining 1943 jyldyng 13-tamyzdaghy sanynda: «Kapitan Doskenov bastaghan atqyshtar bataliony asqan erlikpen tike shabuyl jasap, jaudy birneshe manyzdy bekinisterden quyp shyqty» – dep jazghan. Kurski shayqasyna qatysqany jóninde jazushy Fedor Selivanov «Kursk shayqasy» (1956 j) atty kitabynda: … «Qazaqtar óz qanyn tógip azat etken Ukrain jerin basyp keledi» – dep qazaq jauyngerlerding erligin maqtanysh sezimmen jazghan. Maydan dalasyndaghy asqan erligi ýshin B.Doskenov «Qyzyl tu» ordenimen nagradtalady. Kurski shayqasynan song B.Doskenovty Moskvagha aldyrtyp, ol M.I. Kalininning qabyldauynda bolady. Býkil Resey aqsaqaly atanghan Kalinin jәne әsker basshylyghy arnayy tapsyrma jýktep, Qytay asady...

Bizge de B.Doskenovtyng Qytayda bolghan kezderi belgisiz bolyp keldi. Ómir-derekterinde búl turasynda qysqa qayyryp, «maydanda boldym» degen sózben ghana shektelgen. Bәidildә Doskenov 1946 jyly jeltoqsan aiynda Almatygha oralady» (Tynyshbek Dayrabay, «Qytaydyng batyry atanghan qazaq». «Týrkistan gazeti» 29 Sәuir 2010)

Biz búl maqalamyzda jogharydaghy bayandaghy «B.Doskenovtyng Qytayda bolghan kezderi belgisiz bolyp keldi» degen sózding júmbaghyn sheshuge tyrysamyz.

1939 jyldan bastalghan Ór Altay últ azattyq kýresi keyinnen Ile, Tarbaghataymen úshtasyp, Shyghys Týrkistandy azat etu shayqastaryna úlasty.

«Últtyq armiyanyng búl kezdegi paydalanghan qúraldary jayaular myltyghy, avtomat pen azdaghan pulemetter bolatyn. Auyr qarular joqqa tәn edi. Eng myqty qúral – jauyngerlerding azattyqqa, erkindikke úmtylghan jiger-qayraty. Solay da jauyngerlerdi soghys sheberligine ýiretudin, partizandyq soghys taktikasyn jetildiruding manyzy zor boldy. Sondyqtan Kenes odaghynan әskery mamandar, tәjiriybeli komandirler súraugha tura keldi. Búl úsynys qabyldanyp, general Palinov, polkovnikter Doskenov, Ghaysa Dýisenbekov, Islambek Ázezhanov, mayor Ábdirahman Orekenov sekildi әr últtan qúralghan ondaghan ofiyserlerdi jiberdi. Búlar últtyq qaruly kýshti soghys ónerine jattyqtyrumen ainalysty». (Ghalym Nókishúly «Shyghys Týrkistandaghy dauyl» «Qazaq últ-azattyq qozghalysy», 12-tom, Astana:«Astana poligrafiya» AQ, 2008.291 bet).

Shyn mәninde, «KSRO Kompartiyasy Ortalyq Komiyteti Politburosy 1943 jyly 4 mamyrda Shynjang ýshin osynday úiymdastyrular turasynda sheshim qabyldaghan edi. Onda Shyng Sysaydy Shynjandaghy biylik jәne qúqyqtarynan alastatu ýshin birqatar sharalardy qoldanu qajettiligine kórsetildi. Tónkeristik úiymdar men Shynjang ýshin tónkeristik kadrlar dayyndau turaly qarar qabyldandy. Sonymen birge Shynjanmen shekaralas Qazaqstan, Ózbekstan jәne Qyrghyzstanda «últtyq damu toptary» ýshin arnayy basqarushylar men keleshekte Shynjandyqtarmen birge júmys isteytin ýgit-nasihat jýrgizushi qayratkerler dayyndaytyn birneshe oqu oryndaryn ashu turaly da sheshim qabyldanghan bolatyn». (L.Sheng. Çin’in Xinjiang Bölgesi Geçmişi ve Şimdiki Durumu, Xinjiang Halk Yayınevi, Urumçi 2006, s. 156-bet).

Sóitip, «B.Doskenov 1943 jyldyng songhy kýnderi shekaradan ótip, Shәueshekke bardy. Onda aty alyptay bolghanymen, zaty nashar úiymdasqan diviziyanyng kenesshisi bolyp joldama aldy» (Seydәlim Tәnekeev. «Dosken batyr» «Qazaq eli» gazeti. 2005 jyl 27 sәuir jәne «Aqiqat» juraly 2006 jyl. 3 nómer).

«1944 jyly nauryz aiynyng besi kýni Mongholiya bas uәliyi, marshal Horloogiyn Choybalsan men Shyghys Týrkistan últ-azattyq qozghalysynyng qolbasshysy Ospan Islamúly kezdeskende, KSRO ókilderinen:

-I.A. Ivanov – Monghol elindegi KSRO elshisi, KGB general polkovniygi. 2) I. Kovalev – Baykal әskery okrugining komandiyri, general polkovniyk. 3) A. Rubin – Áskery Ministrining kenesshisi, KGB generaly. 4) Lampang – NKVD barlau bólimining bastyghy, general mayor. 5) Gredneev – Ishki Ister Ministrining orynbasarynyng kenesshisi, general mayor. 6) F.S. Popov – Ishki Ister Ministrligining orynbasarynyng kenesshisi, general mayor» qatysqany turaly derek bar. (Jәdy Shәkenúly. Altaydyng aqiyq batyry. «Ospan batyr»., -Almaty, 2007 jyl).

Shynjandaghy últ azattyq taqyryby sóz bolghanda A.Tatanayúly, P.Sýgirbaev, Q.Doqasúly, t.b. enbekteri men estelik derekterden Doskenov esimin kóp kezdestiremiz.

Shynjandyq qart jauynger Qojay Doqasúlynyng estelikterinde mynaday bir әngime shertiledi:

1945 jyly 11 nauryz «Ile jaqtan bir әskery djip mashinasy otryad shtabynyng aldyna kelip toqtay qaldy. Mashinadan basyna sәlde oraghan, som deneli, jasy qyryqty enserip qalghan úzyn aq shapandy bir kisi týsti. Leskin oghan qarap: «Qúrmetti Álihan tórem! Sizdi qyzu qarsy alamyz», – dep qúrmet jasady.

Ol qasyndaghy oqqagharlary men hatshylaryn ertip Leskinning kensesine kirip, isti otryad bastyqtaryn jinap jiyn ashty. Búiryq boyynsha barlyghymyz dәret aldyq. Islam dinindegilerimiz sapqa túryp, Álihan tóremen birge besin namazyn oqydyq. Namazdan song Álihan tóre úzaq sóz sóiledi.

– Kensay partizandary orys últynyng qaharman úly Leskinning qolbasshylyghynda jau әskerimen tórt ret súrapyl soghys salyp, Kensay, Santay, Utay, Búratalany azat etti. Jaudyng mynnan astam әskery kýshin joyyp, myng jarymnan artyq qaru-jaraq oljalap, orasan zor enbek kórsettinizder. Biz, Shyghys Týrkistan ýkimeti – sizderding partizandarynyzdy Kensay ýshinshi atty polki etip qúrdyq. Polk komandiyri – Leskiyn, – dep jariyalady.

Onan song poliyse jasyl týsti tudy tabys etti. Leskin tabystap alghan tuyn atashqa baylap tigip qoydy. Jasyl tu kóktem samalymen jelbirep túrdy.

– Ýshinshi polk – orys elinen kelgen qaharman ofiyserler men soldattardyng kómeginde tarihtan óshpes oryn alasyndar. Partizandarymyz, orys, qazaq tuysqandarymyzdy negiz etip qúrylghan batyrlar edi. Qazirden bastap armiya bolyp qúryldyndar. Ertennen bastap әskery kiyim taratylady. Ýstilerindegi kóne kiyimderindi tastap, әskery kiyim kiyip, әskery tәrbie alasyndar. Jaqsylap bilim alynyzdar, jaqsy bilim alghandargha, soghysta erlik kórsetkenderge orden, әskery shen beriledi, – dedi Álihan tóre.

Onyng әr sózine du qol shapalaq soghyp: «Algha! Algha!», – dep aighaylap túrmyz. Onyng sózining sonynda:

– Sender Tarbaghatay, Altay aimaqtaryn azat etesinder. Dayyndyq kórip, attanyndar. Biz senderding jenisterinnen quanyshty habar alyp túratyn bolayyq, – dep sózin úranmen bitirdi Álihan tóre.

Leskin oryssha sóiledi, audarmashy qysqartyp audardy. Úqqanymyz: ol Álihan tórege Altaydy azat etemiz, – dep uәde berdi.

Polk komandiyri – Leskiyn, orynbasary – Denisov, komissary jәne aqylshysy bolyp – Doskenov taghayyndaldy. Polk bes eskadronnan qúraldy» (Q.Doqasúly «Ofiyserding qoyyn dәpterinen». Beyjin. Últtar baspasy. 1996 jyl. 139-140 bet).

1945 jyly mausymda Kenes Odaghy kommunistik partiyasy Ortalyq Komiyteti sayasy burosy mynaday bir erekshe qaulyny qabyldady: «Shyghys Týrkistan әskery qosynyn bekemdeu ýshin, Shynjangha 500 qyzyl armiya komandiyri men 2000 serjant jәne jauyngerler jiberiledi. Búl qyzmet jedel oryndalsyn, sonday-aq ishki ister halyqtyq komiyteti bólimining bastyghy Beriya Ministrler kenesi tóraghasynyng birinshi orynbasary, syrtqy ister halyqtyq komiytetining mýshesi Molotovqa qaghaz jýzinde mәlimet jasap túrady. Zenbirek, oq-dәri, tasymal avtomobiyli jәne әskery ister habarlasu, qolbasshylyq etu jabdyqtary, týrli júmsalatyn zattardy qamtyghan qaru-jaraqtar Shynjangha tasyp әkelinedi. Keybir sheshushi sipat alatyn kýresterde Kenes Odaghy armiyasy kóterilisshilermen tize qosa soghys jýrgizedi», – delingen... Shyng Shysay zamanyndaghy siyaqty, forma jaghynan alghanda, Kenes Odaghynyng ýsh aimaq kóterilisine qatynasqan jәne qoldaghan barlyq sharalary Álihan tóre qayta-qayta jibergen «...Kenes Odaghynyng Shyghys Týrkistan respublikasyndaghy әr últ halqyn qoldauyn ýmit etemin» degen talabyna sәikes-ti. Qaru-jaraq jabdyghy jәne neshe myng jetekshisimen ghana shektelgen joq, kóterilis tuyndaghan birneshe әkimshilik ónirlerdegi túrghyndar soltýstiktegi kórshilerining nedәuir zor mólsherde zattyq jaqtan ýzdiksiz qoldauyna ie boldy... («Júngo Shynjannyng tarihy jәne qazirgi jaghdayy», Ýrimji, «Shynjang halyq baspasy», 2006 j. 284-bet).

Kenes odaghynan Shynjangha kómekke barghandardyng biri Bekishev Hakim Núrghaliyúly (1910-1989).  1942-1945 jyldary orys-german soghysyna qatysyp, 39 jәne 11-armiyalardyng qúramyndaghy 101-shi derbes brigadasynyng 1-shi atqyshtar batalionynyng komandiyri bolghan. 1945-1946 jyldary Shyghys Týrkistannyng azattyghy ýshin kýreske qatysyp, podpolkovnik sheninde әskery qolbasshylyq istegen. H.Bekishevting «Azattyq múraty» atty estelikter kitaby 2018 jyly Almatyda jaryq kórgen.

Ol kisi Doskenov turaly bylay deydi: «Doskenov Baydilda menen eki jas ýlken edi. Jastay әke-sheshesinen jetim qalyp, balalar ýiinde ósip, tәrbiyelengen. 1928 jyly qazaqtardy birinshi ret әskerge alghan. Sodan beri ýzdiksiz armiya qatarynda bolghan, aqyldy, ekpindi, birsózdi, taza, adal niyetti kommunist edi. Partiya qayda jiberse de sózsiz baryp, tapsyrmany mýltiksiz oryndaghan. 1971 jyly 60 jasynda dýnie saldy. Artynda túyaq qalghan joq» («Azattyq múraty», qúrast: H. Hakimúly. Derekti hikayat. Almaty: «Sep» baspasy, 2018 jyl. 33 bet).

Múndaghy «artynda túyaq qalghan joq» degen bayan zertteudi qajet etedi. Sebebi, «Dosken batyr atanghan – Bәidildә» kitabynda «Bәidildә Doskenovtyng ata-tek shejiresi» atty bólimde: «Ruy qypshaq taypasynyng Altybas ruynan... Doskennen – Núrdilda, Jandilda, Baydilda; Núrdildadan – Sәrsenbay, Beysenbay; Jandildadan – Ermek; Baydildadan – Slambek tughan» («Dosken batyr atanghan – Bәidildә». Qúrast: T.Dayrabay. Almaty: «Orhon» baspa ýii, 2018jyl. 135 bet) deydi.

Ózimen birge saptas, maydandas bolghan B.Doskenov haqynda H.Bekishevtyng atalghan esteligining kóp jerinde auyzgha alynady.

«1945 jyldyng iini aiy... Qytay әskeri-Gominidannan bosatu joryghyna әzirlik jasala bastady. Ekinshi atty әsker brigadasy Altay, Tarbaghatay elderin bosatugha baghyttalghan bolatyn.

Brigadagha komandir etip Leskin Fatey Ivanovichty, onyng orynbasarlyghyna meni taghayyndady. Brigadada ýsh atty polk qúrylyp: I-atty polk komandiyri etip Kortashev, II-atty polk komandiyri bolyp Yunich Altuhan, últty tatar, III-atty polk komandirligine Qojahmetov, últty úighyr, shtab bastyghyna Salaydinov bekitildi. Brigadanyng sayasy kenesshileri bolyp Doskenov Baydilda men Shyghys Týrkistan ýkimetinen Sýgirbaev Dәlelhan bekitildi» («Azattyq múraty», qúrast: H. Hakimúly. Derekti hikayat. Almaty: «Sep» baspasy, 2018 jyl.10 bet).

Osylaysha, tarih paraghynyng bir betindegi taqyrybymyzgha sebep bolyp otyrghan B.Doskenov Kenes odaghy armiyasy qúramynda on neshe jyl qan keshti úrystardy bastan keshirip, endigi ómirinde Shynjang halqynyng azattyq kýresinen boy kórsetedi.

Bәidildә Doskenov 1944 jylghy Shynjang tarihyndaghy asa iri oqighagha kuә bolyp, Shyghys Týrkistan Respublikasyn qúrushylardyng qatarynda Qúljadaghy kýresterde jetekshi әskery qyzmetter atqardy. Qúlja azat bolghannan keyingi Ýrimji-Manasqa qaray betalghan qosyn men Tarbaghatay-Altaydy azat etushi qosyndar qúramyndaghy negizgi túlghanyng biri boldy.

Atalghan úrystar tónireginde óz esteliginde Q.Doqasúly: «Shәueshek azat bolghanda gomindannyng әskerleri men әkimshilik mansaptylary, hanzu búqaralary Kenes shekarasyna qaray qashty. Lijynshyng degen gomindang ofiyseri 200-den astam (eki eskadron) últtyq әskerdi bastap, aqiqatqa qaytqan eken. Sol әskerlerdi qosyp 6-qazaq atty polki bolyp qúrylypty. Polkting adam sany – 850, polk komandiyri – Qaysa Dýisenbekov, osy polkting qúrylymyna 92-i ofiyser qatynasypty. Búlardyng deni – kenestik qazaqstandyqtar eken, búlardyng kelu sebepterin búrynnan qazirge deyin eki týrli pikirde aitady.

Birinshi pikirdegiler: 1944 jyly qarashanyng 16-sy kýni Ysqaqbek pen Aleksandrov – orys, qazaq, qyrghyz, tatar últtarynan úiymdastyrylghan bir atty batalion әskeri-ofiyserlerdi bastap, Kenes elinen Qorghas arqyly Qúljagha kelip, Qúlja qalasyn tolyq azat etu kýresine qatysqan, solardyng bir bólegi. Olar polkovnik Doskenov bastaghan Kensay 3-atty polkimen birge Santay, Utay, Kensay, Arasan, Búratala, Jyndy azat etip, Tarbaghataydy azat etuge barghan deydi. Ekinshi bireuler: olar – Baqty shekarasynan bir týnde jasyryn ótken kenes әskeri – desedi. Kenes elinen kelgen әskery kómek kýshi qaysy jolmen kelse de, «Ýsh aimaqty» azat etude, últtyq armiya qúruda, әskery tәrbie jýrgizude, soghys tәjiriybesin ýiretude ýlken ýles qosyp, óz elderine 1946 jyly shilde aiynda qaytty» (Q.Doqasúly «Ofiyserding qoyyn dәpterinen». Beyjin. Últtar baspasy. 1996 jyl) dep bayandaydy.

Jorydaghy derekterge qaray otyryp biz Kenes odaghynan Shyghys Týrkistangha kómekke barghan kenestikterding birneshe dýrkin, әr mezgil, әr bir joldar arqyly kirgenin andaymyz. Sonyng ishinde B.Doskenovtyng barlyq kýreste bastan-ayaq bolghany kórinip túr. Shynjandaghy últ-azattyq kýresine qatysty jazylghan әdebiyetterding barlyghy da sony rastaydy.

«Shaghantoghay, Dórbiljin, Tartas, Tiyirmen, Aqsu siyaqty jerlerge gomindang bir polkin shashyratyp ornalastyrghan eken. Onysy bizge óte qolayly jaghday tudyryp berdi. Aybyndy qosynymyzdyng kele jatqanyn kórgen Shәueshektegi gomindang әskerleri bet-betimen qashyp ketti. Shәueshek azat bolysymen jergilikti ýkimet qúryldy. Basbay – Tarbaghatay aimaghynyng uәlii bolyp taghayyndaldy. Últtyq armiyanyng qosyny keneytilip qúryldy. Mayly partizandary negiz etilip, altynshy polk qúryldy. Dórbiljinde tórtinshi polk qúryldy jәne Sibe atty bataliony ýshinshi polkke qosyldy, monghol derbes atty ekinshi brigadasy qúryldy. Brigadanyng komandiry – Palinov, komissary – Doskenov boldy. Bizding polk komandiyrimiz – Leskin boldy, komissarymyz – Kәkim Bekeshúly boldy» (Q.Doqasúly «Ofiyserding qoyyn dәpterinen». Beyjin. Últtar baspasy. 1996 jyl).

«Derbes atty әskerlerding Altaygha bet alghan 600 adamdyq búl bóligi Kenes Odaghynan kelgen әskery aqylshy Doskenovtyng basqaruynda 11 tamyz kýni Qobyq audanyna jetti. Eki kýnnen song Jemeney jәne Qobyq partizandarymen birlesip Qobyq qalashyghyna shabuyl jasap, onda bekinip jatqan gominidannyng 11-shi atty әsker diviziyasynyng 31 polki men gornizon otryadynyng qatty qaqtyghysyna tap bolady. Últtyq armiya birneshe dýrkin shabuyl jasasa da qalany ala almady. 17 tamyz kýni últtyq armiya auyr minometter aldyryp, jau bekinisterin údayy atqylaghandyqtan qalashyqtaghy jaudyng jartysynan astamy joyyldy. 21 tamyz kýni týnde 31 polkting komandiyri Sue Tinfon qalghan bólimderin bastap, qorshaudy búzyp shyghyp Sauangha qaray qashty. Sonymen derbes atty әskerler brigadasy Qobyqty alyp, Altaygha baratyn joldaghy ýlken tosqauyldy talqandady.

Búdan keyingi jerde Últtyq armiyanyng derbes atty әsker bólimi Altay aimaghyna kirip, Jemeney, Qobyq partizandarynyng sәikesuimen 3 qyrkýiekte Ertis boyyndaghy Buyrshyn audan qalashyghyn aldy. Onda túratyn gominidannyng uaqyttyq diviziyasynyng bir bóligi men 300-den astam adamy bar garnizon otryady qarsylyqsyz tize býkti. 5 qyrkýiekte Últtyq armiya Altay aimaghynyng ortalyghy Sarsýmbeden 18 kilometr qashyqtyqtaghy Shemirshekke jetip, Sarsýmbeni qorshap jatqan Dәlelhan Sýgirbaev bastaghan Altay partizandar qosynymen qosyldy». (Túrsynhan Zәkenúly,
«Úmytylghan respublika» «Qazaq últ-azattyq qozghalysy», 12-tom, Astana:«Astana poligrafiya» AQ, 2008.128-129 better).

Atalghan jenisti sherulerdegi negizgi túlghanyng biri bizding keyipkerimiz Bәidildә Doskenov ekendigi aitpasa da týsinikti.

Sóitip, Ór Altaydaghy Ospan tónkerisine mongholiya tarapynan jәne Ile, Tarbaghatay arqyly kómekke barghan kenestik jәne jergilikti kýshterding sәikesuinde tús-túsynan jaugha soqqy berip, 1945 jyly qyrkýiekte Altay aimaghy azat bolady.

Osy jaylargha toqtalghanda, H.Bekishev óz estelikterinde Ospan haqynda әngimelerge oiysady:

«Sary-Sýme qalasy jəne býkil Altay jeri jaudan bosaghannan keyin «Altay elining bostandyq toyyn ótkizeyik, toygha Ospan batyrdy partizandarmen shaqyrayyq» degen kelisimge keldi toy bastaushylar. Ospan batyrdy shaqyrugha kimderdi jiberemiz degen məseleni qaraghanda brigadanyng aqylshysy Baydilda Doskenovty jiberudi úighardyq. Oghan Baydilda razylyghyn bergen. Baydilda janyna 30-day əskerdi alyp, Ospan batyrdyng aulyna jýrip ketti.

Dəlelhan, Leskiyn, taghy sonday Altay azamattary bolatyn toy məselesin sheship, qyzu dayyndalyp jatty. Men bolsam brigadanyng jauyngerlerin əskery soghys ədisimen shynyqtyrudamyn. Bir jeti jýrip, Baydilda aman-esen qaytyp keldi. «Ospan batyr janyndaghy nókerimen jəne mongholdyng general-mayorymen birge keletin boldy» degen habardy əkeldi. Leskiyn, Dəlelhan men Baydilda ýsheui maghan:

– Siz Ospan batyr kelgende Sary-Sýme qalasyna jetpey aldynan shyghyp, qúrmetpen, əskery tərtippen qarsy alasyz, – degendi aitty.

Men rizalyghymdy berdim» («Azattyq múraty», qúrast: H. Hakimúly. Derekti hikayat. Almaty: «Sep» baspasy, 2018 jyl. 87-88 better).

Osy tarihy derekti sol tústaghy oqigha kuәgerleri de rastaydy.

«Álihan tóre, Ahmetjan Qasymi, Sәifidden Áziziyler qaytyp kelgennen keyin, 1945 jyly qarasha aiynyng ortasynda polkovnik Doskenov arnayy Ospangha baryp ony Sarysýmbege kelip, bastyqtyq mindetin tapsyryp alu ýshin ýy ishimen kóshirip әkeldi» (Pәtihan Sýgirbaev «Altay Arpalystary». Ýrimji, 1995, 114-bet).

«1945 jyly qyrkýiekting ishinde Doskenov Sarsýmbege kelgennen keyin 20 adam ertip, Qu Ýidegi Ospan aulyna baryp sәlem berip, ol jerde birneshe kýn jatyp Ospandy qalagha keluge kóndirdi. Doskenov:

– Sol kezdegi jarnama, toqtam barlyghy óz kýshine iye. Býkil Shynjang azat bolghannan Shyghys Týrkistan Halyq Respublikasy qúrylghannan keyin sonda sol kezdegi jarnama, toqtam boyynsha sol oryngha barasyz. Qazir Ilede qúrylghan ýkimet, uaqytsha ókimet bolyp otyr. Jәne ózinizding kelisiminiz boyynsha uaqytsha ýkimetting bastyghyna Álihandy belgiledik, – dedi. Osynday qiilastyrghan tәtti sózder arqyly Ospan qala ishine kóship kelgen edi. Jәne Ileden Álihan tórening de:

– Ázirshe Altaydy ústap túrghanynyz jón bolar, – dep aitqan aqylyna maqúl boldy» («Azattyqtyng óshpes ruhy» – Núrghojay batyrdyng estelikteri jәne Ospan batyr. Baspagha dayyndap, ghylymy týsiniktemesin jazghan: Á.Qara «Sardar» baspa ýii, Astana 2008 jyl).

«Ospan batyr 1945 jyly 10 qazanda 300 atty әskermen Sarsýmbe qalasyna keldi. Mekeme bastyqtary jәne aqsaqaldar, jalpy halyq qúttyqtap, qyzu qarsy aldy». (Janaltay D. «Qily zaman qiyn kýnder». Almaty, 2000 jyl, 57-bet).

H.Bekishev óz esteliginde B.Doskenovtyn: «aqyldy, ekpindi, birsózdi, taza, adal niyetti», «oyyn-sauyqqa ebi bar, orys oiyn-sauyqtaryn jaqsy biletin» erekshelikterin de tilge tiyek etedi. Ári Altay resmy týrde azat bolyp, toy toylap, basshylyq qúramy ornyqqan song Bәidildә ekeuining Altaydan attanyp, Qúljagha betalghanyn jazady. («Azattyq múraty», qúrast: H. Hakimúly. Derekti hikayat. Almaty: «Sep» baspasy, 2018 jyl). Uaqyt merziminen qaraghanda búl 1945 jyldyng qazan aiynyng songhy kýnderine tura keledi. Osydan keyin B.Doskenovtyng Shyghys Týrkistandy qúlatugha iytermelengen kenestik kúshter qatarynda Qúljada qyzmet etkeni bayqalady. 1946 jyly 17 mausymda Álihan tórening tútqyndaluymen Shyghys Týrkistan taqyryby resmy týrde jabylady.

Osylaysha, ózine tapsyrylghan barlyq mindetti jan-tәnimen ada etip oryndaytyn B.Doskenov 1946 jyly jeltoqsan aiynda Almatygha oralady. Osy jyly oghan podpolkovnik әskery sheni beriledi. Almaty oblysynyng Úighyr, Jambyl audandarynda әskery komissar bolady. 1948 jyly Lenin ordenimen marapattalady. 1957 jyly Volgagrad qalasynyng әskery komissary qyzmetin atqarady.  «Onda ada erekshe  enbegi eskerilip «Qyzyl-Tu» ordenin alady. 1963 jyly qúrmetti enbek demalysyna shyqqanymen qoghamdyq júmystardan shet qalmay, halyqpen birge boldy. Tipti, B.Doskenovtyng ataqty «Qyz-Jibek» kinofilimine әskery kenesshi bolghanyn, Bekejan jasaghynyng biri bolyp oinaghanyn kópshilik bile qoymauy yqtimal». (Tynyshbek Dayrabay, «Týrkistan» gazeti, 29 Sәuir 2010 jyl).

1963 jyly Almatygha oralghan ol 1974 jyly ómirden ótti.

Bәidildә Doskenov turaly «Dosken batyr atanghan – Bәidildә»: Estelikter men maqalalar   (Qúrast.: Dayrabay T.- Almaty: «Orhon» baspa ýii, 2018 jyl. 152 bet) kitaby shyqty. Mәlik Ghabdullin syndy túlghalardyng qalamyna ilikti. Ózi de kózimen kórip, qan keshken soghystary haqynda azdy-kópti estelikter jazdy. Ónegeli ústazdyq sabaqtaryn da berdi. Atalghan kitapta: «1944-1946 jyldarda Qytay demokratiyalyq halyq armiyasynyng qaharmany atanyp, Qytay әskerining bas qolbasshysy Chju-De-den (Ju Dy – red) altyn jalatqan semser men esimi jazylghan altyn saghatty syigha alghan»(134 bet) degen joldar bar. Shyn mәninde, zertteudi qajet etetin búl derek shyndyq bolsa, onda B.Doskenov qytaydyng japongha qarsy úrysyna da qatysqan boluy mýmkin degen boljamgha jeteleydi.

Onyng esimin ardaqtaghan tughan eli Qyzylorda qalasynan kóshe atyn berdi.

Batyr erligi aqyndar jyryna da arqau boldy. Baqytjan Abyzov «Bahadýr Baydildә» atty jyrynda:

... Túlghasy symday, tip-tik jýrisi,

Qajymúqanday paluannyng inisi.

Orys pen qytay arasynda jýrgen,

Kórinbeytúghyn maydan Momyshúlysy.

 

Ot penen suday tynbay qyrqysqan,

Altaydy qúrsap ash kóz myng tústan.

Azattyq tuyn jelbiretip ed,

Úmtylyp algha Shyghys Týrkistan.

 

Tanyghan sonda jat pen jaqynyn,

Ot keship ótip myn-myng shaqyrym.

Joldary biraq týiispey ketken,

Baydildә batyr… Ospan batyrdyn.

 

Olardan Mәskeu seskendi me eken?

Qaytarghan ony.

Sanady-au bóten.

Altay taulary, qazaq auyldar,

Qol búlghap qalghan ayauly meken… (Baqytjan Abyzov «Bahadýr Baydildә». «Ana tili gazeti» 16. 08. 2017 jyl) dep tolghady.

Taghdyr jeli san qiyrgha salghan Bәidildә Doskenovtyng artynda Altay men Atyrau, Ertis pen Syr arasyn anyzgha bólegen erlik әpsanasy qaldy.

Biz B.Doskenovtyng Shynjandaghy kýres jolyn tolyghynan qamty almasaq ta, baspa betterine jariyalanghan bir bólim materialdargha sholu jasay otyryp, azattyq úrystarynda ayanbay erlik kórsetken qazaq jauyngerining jankeshti ghúmyrynan ýzikterdi tizbelep shyqtyq. Áli de bolsa zertteudi, úlyqtaudy qajet etetin, kózden ketip, kónilden tasa bola bastaghan әri sardar әri sarbaz bolghan nar túlghanyng esimin el esine salghymyz keldi.

PAYDALANYLGhAN ÁDEBIYETTER:

Tynyshbek Dayrabay, «Qytaydyng batyry atanghan qazaq». «Týrkistan gazeti» 29 Sәuir 2010 jyl.

Ghalym Nókishúly «Shyghys Týrkistandaghy dauyl» «Qazaq últ-azattyq qozghalysy», 12-tom, Astana:«Astana poligrafiya» AQ, 2008 jyl.

L.Sheng. Çin’in Xinjiang Bölgesi Geçmişi ve Şimdiki Durumu, Xinjiang Halk Yayınevi, Urumçi 2006, s. 156-bet.

Seydәlim Tәnekeev. «Dosken batyr» «Qazaq eli» gazeti. 2005 jyl 27 sәuir jәne «Aqiqat» juraly 2006 jyl. 3 nómer.

Jәdy Shәkenúly. Altaydyng aqiyq batyry. «Ospan batyr»., -Almaty, 2007 jyl.

Q.Doqasúly «Ofiyserding qoyyn dәpterinen». Beyjin. Últtar baspasy. 1996 jyl.

«Júngo Shynjannyng tarihy jәne qazirgi jaghdayy», Ýrimji, «Shynjang halyq baspasy», 2006 j.

«Azattyq múraty», qúrast: H. Hakimúly. Derekti hikayat. Almaty: «Sep» baspasy, 2018 jyl.

«Dosken batyr atanghan – Bәidildә». Qúrast: T.Dayrabay. Almaty: «Orhon» baspa ýii, 2018jyl.

Túrsynhan Zәkenúly, «Úmytylghan respublika» «Qazaq últ-azattyq qozghalysy», 12-tom, Astana:«Astana poligrafiya» AQ, 2008 jyl.

Pәtihan Sýgirbaev «Altay Arpalystary». Ýrimji, 1995 jyl.

«Azattyqtyng óshpes ruhy» – Núrghojay batyrdyng estelikteri jәne Ospan batyr. Baspagha dayyndap, ghylymy týsiniktemesin jazghan: Á.Qara «Sardar» baspa ýii, Astana 2008 jyl.

Janaltay D. «Qily zaman qiyn kýnder». Almaty, 2000 jyl, 57-bet.

Baqytjan Abyzov «Bahadýr Baydildә». «Ana tili gazeti» 16. 08. 2017 jyl.

Jәdy Shәkenúly

Abai.kz

12 pikir