Keshe Preziydent kenesshisi Erlan Qarin 27-mamyr kýni QR Preziydentining janyndaghy Últtyq qoghamdyq senim kenesining ýshinshi otyrysy ótetinin mәlimdedi. 

Últtyq kenesting alghashqy otyrysy ótken jyldyng qyrkýiek aiynda ótken bolatyn. Onda kenes mýsheleri qoghamda qordalanghan birqatar mәselelerdi ortagha salyp, naqty úsynystaryn jetkizdi. Mәselen, sol otyrysta sayasy janghyru tobynyng mýshesi Aydos Sarym 5 zangha ózgeris engizudi, tipti qayta jazyp shyghudy úsyndy. Ol: mitingiler turaly zan, sayasy pariyalar turaly zan, BAQ turaly zan, Saylau turaly jәne QR Parlament jәne onyng depuattary turaly zang edi.

Al, ekinshi otyrys 2019 jyldyng jeltoqsan aiynda ótti. Kenesting 40-tan astam mýshesi Tәuelsizdik sarayynda tóragha Toqaevpen kezdesti. Onda negizinen birinshi otyrysta aitylghan mәselelerding nәtiyjesi talqylandy.

Endi aldaghy kýnderi senim kenesining ýshinshi otyrysy ótpek. Onlayn formatta ótetin búl jiynda qanday mәseleler kóteriledi? Biz búl turaly kenes mýshelerimen sóilesip, birneshe saual qoyghan edik.

Sonymen:

1. Últtyq qoghamdyq senim kenesining ýshinshi otyrysynda qanday mәseleler kóterilui mýmkin?

2. Kenes osy uaqytqa deyin qogham ýshin ne istey aldy jәne onyng mýshesi retinde siz qanday ról atqardynyz?

3. Kenes konsulitativtik qúrylym retinde qogham aldynda ózin dәleldey aldy ma?

Aygýl Orynbek, zanger, ÚQSK-ning mýshesi:

Bilim jәne densaulyq mәseleleri talqylanady

1. Búl Últtyq kenes mýshelerimen aldyn-ala kelisip jasalghan joba bolghannan keyin - ol jerde bilim salasyna qatysty mәselelerge kónil bólip otyr. Jәne, densaulyq salasyna baylanysty mәseleler kóteriledi degen oidamyn. Biz búl mәseleni aldyn-ala ózimizding әleumettik top arqyly ózara talqylap, ózimizding úsynystarymyzdy aityp, bizding atymyzdan kimning sóileytinin tandap, barlyghyn sol kisi aityp shyghugha keliskenbiz.

Ónirdegi problemalar óte manyzdy

2. Biz ýsh top bolyp bólindik qoy: Áleumettik, ekonomikalyq jәne sayasat dep. Óziniz kórip otyrghanday, bizde eng birinshi mәsele – sayasat tobynyng mýsheleri sóiledi. Al býginge deyin kenes ne istey aldy? Eng birinshi bizde zannamalargha ózgerister engizilip, jurnalisterding qudalanuy boyynsha 130-bap әkimshilikke auystyryldy. Búl arqyly bir ýlken ózgeris jasadyq dep aitsaq bolady. Sebebi, bizde óziniz bilesiz, kóptegen jurnalister osy bap boyynsha qudalaugha úshyrap jatty. Qylmystyq is qozghalghandar da bar. Búl bap qazir BAQ ókilderine de, basqa adamdargha da qatysty әjeptiuir jenildetildi dep oilaymyn.

Ekinshiden, miting. Beybit sheruler turaly zandargha ózgerister engizildi.

Mening kóterip otyrghan mәselelerim - ónirdegi problemalar. Jergilikti atqarushy biylikpen halyqtyng arasyndaghy sheshilmey jatqan mәseleler. Halyqtyng kóptegen shaghymyn jogharghy jaqqa jetkizip, birneshe mәselelerding sheshiluine úiytqy boldyq. Onyng bәrin tizip aita berseng óte kóp. Mәselen, múghalimderding bedeli, berilmey jatqan ailyqtar, dúrys bólinbey jatqan ASP-lar, audan, auyldardaghy tender boyynsha kóptegen jýrgiziletin kanalizasiya júmystary, salynbaghan joldar, jaryq jýrgizilmegen jerler t.b. Onyng bәrin tizip aita berseng óte kóp. Endi múnyng bәri auyl-aymaqtaghy mayda júmys bolyp kóringenimen, óte manyzdy. Sondyqtan, osynyng bәrin qazir joghary jaqqa jazyp, jetkizu arqyly birtindepi oryndalyp jatyr. Búl ónirler boyynsha. Men endi Týrkistan oblysy ónirinde bolghannan keyin osyndaghy kóp halyqtyng sheshilmey jatqan óte ózekti mәselelerin kóterip jatyrmyz...

Bizdi sheneunik retinde synaudyng qajeti joq

3. Búl jerde әrkimning oiy әrtýrli. Mening oiymsha, әr adam óz nәtiyjesin isi arqyly dәleldeydi ghoy. Baghasyn halyq beru kerek. Endi men óz basym ÚQSK konsulitativtik kenes retinde ózining dәrejesin kórsetip, dәleldep berdi dep oilaymyn. Sebebi, qazir shaghym aitushy, preziydentting senimdi ókilisiz ghoy, dep kelip jatqan halyq kóp. Áriyne, syny pikirler bolady. Azamattyq qogham bolghan jerde solay bolu kerek negizi. Bizde bireu taqqa otyrsa, sol adamgha tek qana jaghympazdanyp, maqtau aitsa dep otyrady ghoy. Negizi syn bolghan dúrys. Biraq, synaghan kezde de bizdi sheneunik retinde synaudyng qajeti joq. Biz ol jerde eshqanday ailyq almaymyz, eshqanday da payda tappaymyz, eshqanday jeke bas mýddesi ýshin barghan joqpyz.

Mәselen, biz kez-kelgen auyl-aymaqtardy aralap, shaghymdaryn tyndaghan kezde ózimizding qarajatymyzgha baramyz, Astanagha da men ózimning qarajatymmen baryp, halyqtyng shaghymyn jetkizip jýrmin. Búl bir jeke basymnyng mýddesin paydalanu emes. Búl jerde azamattyq qoghamnyng damyp, memleketting órkeniyetti el qataryna qosyluy ýshin qosyp jatqan ýlesimiz dep esepteymin. Al, ony keybireuler dúrys týsinbey jatyr. Kóp adam habarlasyp: «Sen neghyp otyrsyn, saghan Preziydent óstip berdi ghoy», deydi. Men: «Preziydent maghan halyq senip otyrghannan keyin osynday mýmkindik berdi. Eger sizderdiki dúrys bolsa, sizderding janayqaylarynyzdy jetkizemin. Al, ózinizding jeke basynyzdyng mýddesi ýshin bolsa, onda keshirersiz, men bireuding qolshoqpary emespin. Tek qana qoghamdyq, halyqqa kerek is bolatyn bolsa ghana men búny jetkizemin», dep aitamyn. Biraq, kóbisi ózining jeke bas mәselesine sheshuge kelgende osynday últtyq kenes mýshelerin paydalanghysy keletini ras.

Ashat Sadyrbay, jurnalist, ÚQSK-ning mýshesi

Talqy - bilim salasy turaly bolmaq...

1. Búl kenesting otyrysy ótken jolghy kenes otyrystaryna qaraghanda erekshe bolady. Óitkeni onlayn formatta ótedi. Ekinshiden, biz búl joly bilim taqyrybyna, bilim salasyna kóbirek den qoyyp, osy mәselening ainalasyndaghy problemalardy kótersek degen niyettemiz. Aqpan aiynda ózimizding júmys tobynyng jinalysynda búl mәsele talqylanghan bolatyn. Kenes mýshelerining kópshiligi sol kezding ózinde osy bilim mәselesin kótereyik, osyghan kónil bóleyik dep úsynys aitylyp, sol jerde ózara aqyldasqan bolatynbyz. Sondyqtan taqyryp -  bilim mәselesi. Býgin últtyq kenesting hatshysy Erlan Qarin myrza da ol jayynda aityp ótti ghoy.

Qazir ne kórip otyrmyz?

2. Últtyq kenes ne istey aldy degenge keletin bolsaq, últtyq kenesting osyghan deyin eki otyrysy ótti. Eng alghashqy otyrysynda birneshe úsynystar aityldy. Sóz sóilegenderdi bilesizder. Birneshe mәselelerding tónireginde әrtýrli taqyryptar boyynsha, әleumettik, sayasi, ekonomikalyq baghyttaghy mәseleler tónireginde birneshe mәseleler qozghaldy. Úsynystar da berildi. Odan bólek últtyq kenesting mýshelerining birazy Preziydentpen kezdesude boldy. Olar da óderining úsynystaryn, problemalaryn aityp ýlgerdi. Ekinshi keneste últtyq kenesting birinshi otyrysynan keyingi júmystardyng nәtiyjesine kóp uaqyt bólindi.

Al, qazir ne kórip otyrmyz? Sayasy reformalargha keletin bolsaq, birneshe zang jobalary qazirgi tanda úsynylyp, qaralyp, Preziydentting qol qoyyluy ghana kýtilip otyr. Ol beybit jiyndar turaly zandar. Taghy da baptargha baylanysty mәsele. Odan keyin qúqyqtyq zannamalyq kodekske baylanysty, partiya turaly zangha qatysty. Búl da sol últtyq kenesting otyrysynda kóterilgen edi. Osynday-osynday elding sayasy mәselesine qatysty, ekonomikalyq әleumettik mәselesine qatysty kóptegen mәseleler kóterildi. Endi olar osylay birte-birte sheshimin tauyp kele jatqanyna quanamyn.

Odan keyin, men ne istey aldym degende kelsek, búl jerde últtyq kenesting mýsheleri biz ózimiz birneshe topqa bólingenbiz. Men osy әleumettik-mәdeny toptamyn. Búl jerde de bizding topta ýlken aghalarymyz, әpkelerimiz últtyq kenestik birinshi otyrysynda sóz alghan bolatyn. Biraz mәsele aityldy. Endi bizde qazirgi tanda tek qana últtyq kenesting shenberinde emes, jalpy eldegi ózekti mәselelerdi kóterip jatyrmyz. Keybireui jergilikti biylikting aralasuymen, nazar audaruymen sheshilip jatsa, keybireuleri әli kýnge nazardan tys qaluda degen siyaqty. Endi әrtýrli. Biz birinshi otyrysta da, ekinshi otyrysta da ózimizding naqty úsynystarymyzdy berdik. Ol mәseleler qaralyp jatyr. Odan bólek, biz ministrlermen kezdestik. Ol kezde de ózimizding qoghamda mazalap jýrgen birneshe súraqtardy ministrge qoyghan bolatynbyz. Ol jayynda men ózimning әleumettik jelidegi paraqshamda jazdym. Biz qoghamda bolyp jatqan problemalardy zertteuge jәne ony kóteru, jetkizu, sol problemany sheshuding joldaryn izdestiruge kýsh salyp jatyrmyz.

Ázirge bagha beru asyghystyq bolar...

3. Keneske qazir bagha beru qiyn. Búl konsulitativtik qúrylymnyng qúrylghanyna bir jyl da bolghan joq. Sondyqtan, meninshe әzirge bagha beru asyghystyq bolar. Qazir júmystyng nәtiyjelerin jaylap-jaylap kórip jatyrmyz ghoy. Ásirese, mynau birneshe baptargha qatysty... Sondyqtan, kýzge qaray, mýmkin osy jyldyng sonyna qaray biraz janaghy kóterilgen mәseleler sheshimin tauyp, bolmasa naqty bir qadamdar jasalghan kezde baryp tolyqqandy bagha beruge bolatyn shyghar. Biraq, osy atqarylghan júmysty da biz joqqa shyghara almaymyz. Onyng da ózining orny bar. Onyng ózi de atap ótetin nәrse.

Endi syny kózqaras qashanda әrtýrli bolady. Últtyq kenesting ornyna basqa organ bolsa da, basqa mәsele bolsa da әrtýrli kózqaras bolady. Óitkeni biz qúqyqtyq-zayyrly memlekette ómir sýrip jatyrmyz. Bizde әrbir azamattyng erkin pikir bildiruge qúqy bar. Sizding de, mening de... Sondyqtan, búl jerde syn aityldy eken, bolmasa mynanday pikir aityldy eken dep artymyzgha qaraylap toqtap qalmay, qayta osy berilgen mýmkindikti paydalanyp, el ýshin manyzdy jýielerding ózgeruine, osy mýmkindik berilip túrghanda qol qusyryp otyrghansha, sony paydalanyp birnәrse isteuimiz kerek dep oilaymyn. Sózden iske!

Rasul Júmaly, sayasattanushy, ÚQSK-ning mýshesi:

Kóp nәrse atqarushy oryndar men Aqordagha kelip tireledi

1. Aldaghy 27-mamyrdaghy kezdesu onlayn formatta ótedi. Ázirge belgili bolghan negizgi taqyryptardyng biri - bilim beru salasyndaghy reformalar. Búl kenes aqyryndap jýielenip kele jatqan qúrylym ghoy. Birinshi, ekinshi otyrysynda qanday mәseleler kóterilgeni belgili. Mening oiymsha, osy baghytpen jýretin siyaqty. Búghan deyin ishki sayasat, ekonomika, ruhaniyat túrghysynda birtalay mәseleler kóterildi. Atap aitqanda, alghashqy otyrysta eng negizgi basymdyqtar aitylyp ketti. 2019-dyng jeltoqsan aiynda ótken ekinshi otyrysta osy aitylghan úsynystar, pikirler jýielenip, olardyng birtalayy Preziydentting sózinde, mәlimdemesinde kórinis tapty. Sonyng nәtiyjesinde naqty tapsyrmalar berildi. Yaghni, birinshi otyrys pen ekinshi otyrystyng arasynda júmys toqtap qalghan joq. Nәtiyjesinde, biqatar zandargha ózgerister engizu kerektigi aityldy. Onyng birqatary BAQ-ta, әleumettik jelilerde taraldy. Ony kórdinizder.

Mysaly, men kiretin sayasy topqa qatysty aitar bolsam, búl top saylau jayyndaghy zan, sayasy partiyalar turaly zan, miting ótkizu jayyndaghy zang siyaqty mәselelerdi kóterdi. Ol boyynsha naqty ózgeristerding engizilip jatqanyn kórip otyrmyz. Áriyne, olargha qatysty syny pikir de, kónil tolmaushylyq ta joq emes. Meninshe, osy mәseleler kelesi otyrystyng kýn tәrtibinde qaralatyn siyaqty. Degenmen, bir jenildetuler engizildi. Biraq, orta dengeyde, atqarushylar dengeyinde. Áli de birqatar shekteuler, kedergiler saqtaluda. Mening oiymsha, osy mәseleler kóteriletin shyghar.

Últtyq kenesting júmysynyng ózi kenes beru, konsulitativti organ ghoy. Múny da eskeru kerek. Búl otyrysta barlyq mәseleni sheship jiberedi, tez arada enserip jiberedi degen de aghat pikir siyaqty. Múnda kóp nәrse atqarushy oryndargha, biylikting ózine, Aqordagha kelip tireledi.

Últtyq keneske qatysty mening óz oiym, kózqarasym – joqtan bar jaqsy. Osynday úiymnyng bolmaghanynan bolghany dúrys. Ózining bar ekendigin, ózining qajet ekendigin óte qarqyndy dengeyde bolmasa da, uaqyt ótken sayyn dәleldep kele jatqan qúrylym. Áriyne, qoghamdy da, jekelegen azamattardy da, azamattyq belsendilerdi de týsinuge bolady. Osynday ózgerister, jana uәde etilgen reformalar, onyng ishinde sayasy reformalar neghúrlym tez ótse degendey pikirler aitylady. Neghúrlym shapshpang jýrgizilse degen ýmit-tilek te joq emes. Biraq, ókinishke qaray sayasatta reformalar populizmmen, asyghys-ýsigis jasalghany dúrys emes. Qayta artyq qylam dep tyrtyq qylady. Mening menzep otyrghanym - sayasatta reformalar baysaldy týrde, sheginen shyghyp ketpey, onyng ishinde túraqtylyq pen qauipsizdikke núqsan keltirmey, asyra silteushilikke úrynbay jýrgizilgeni dúrys. Degenmen, qoghamdaghy tezirek bolsa eken degen kónil tolmaushylyqty týsinuge bolady.

Biraq, ekinshi jaghynan sayasattyng óz zandylyqtary, ózining shyndyghy da osynda. Mening negizgi aityp otyrghanym - qoghamdyq kenesting bolghany dúrys. Áriyne, ózimizding ishimizdegi keybir dýniyelerge kónil tolmaushylyq bar. Mysaly, nelikten partiya qúru ýshin 40 myng dauystyng ornyna 20 myngha deyin qysqardy. Odan әri qysqartugha bolar edi degendey mәseleler. Ya bolmasa mitingter men sherulerge qatysty birtalay әkimshilik kedergilerding kóbine oidan shygharylghany qalaysha payda boldy degen mәseleler. Biraq, qaytalap aitamyn, joqtan bar jaqsy.

Qayta, osy alannyng bolghany biylik pen qoghamnyng arasynda qosymsha órkeniyetti pikir almasudyng bir mýmkindigi bolyp otyr. Meninshe, ony  paydalanyp qalghan dúrys. Sondyqtan oryssha aitqanda «ostorojnyy optimizm» deydi ghoy...

Taghy bir aita keterligi - qoghamdyq keneste tek qana onyng qoghamnan shyqqan ókilderi ghana emes, biylikting ózi, onyng ishinde tóraghasy Preziydent te ózining mәlimdemesimen, ózining kózqarastarymen bólisip túratyny belgili. Sondyqtan búl jerde Preziydent Qasym-Jomart Toqaev ta meninshe qosymsha bir mәselelerdi qozghaytyn shyghar.

Eldegi koronavirusqa, karantin sharalaryna baylanysty qazir kenesting júmysy kishkene toqyrap qaldy. Ol endi obiektivti, týsinikti jaghday. Biraq, qazir karantin әlsin-әlsin alynyp jatyr ghoy. Sondyqtan Últtyq kenesting júmystaryna da kishkene jan bitedi.

Bir-eki kezdesude barlyghyn qamtu mýmkin emes

2. Endi keneske әu basta óziniz bilesiz 40-tan astam qoghamnyng týrli salalarynyng ókilderi endi. Áu basta biz kelisip alghan bolatynbyz. Búl qoghamdyq kenes ózining atyna zaty layyq boluy kerek. Sondyqtan kenesting 40-tan astam mýshesi ózining ghana kókeyinde jýrgen mәselelermen shektelip qalmay, újymdyq túghyrda boluy kerektigi, sol arqyly eng negizgi basymdyqtarda ortaq oi-pikirge kelu qajettigi kelisilgen. Sonyng nәtiyjesinde últtyq kenes dabyra oilar, tek qana bir-birimen kelispeushilik, disbuttardan kóz ashpau siyaqty dýniyege boy aldyrmay, naqty bir sheshimderge toqtalyp otyr. Áriyne, kókeyde jýrgen mәseleler әrkimde jetkilikti. 40-tan astam mýshe meninshe әrqaysysy on emes, jýzdegen úsynystardy engizuge mýddesi bar edi. Biraq, dese de kez-kelgen qúrylymnyng ózining bir reglamenti, shekteuleri bolady. Onyng ishinde úiymdastyrushylyq, uaqyttyq shekteuler. 24 saghat boyy kenesip otyru qayda? Sondyqtan bar mýmkindikterdi eskere otyryp, sol 40 mýshening óz ortasynda ýsh topqa bólindik. Sonyng ishinde óz basym sayasy topqa týstim. Kýn tәrtibinde kóptegen mәseleler bar. Biraq, barlyghyn bir uaqytta nemese bir-eki kezdesude qamtyp ótu mýmkin emes.

Bizding ortaq úigharymymyz – osy jýie qúraushy birneshe zangha ózgerister engizu. Sebebi, osy ózgerister engiziletin bolsa, olar qalghan ózekti mәselelerdi artynan sýirep әkelgendey әleuetke ie bolar edi. Sondyqtan  basqalardyng aldynda basymdyq berdik. Sóz bolyp otyrghany búl saylau, sayasy partiyalar, baspasóz, ózin-ózi basqaru jәne ózin-ózi jergilikti basqaru jәne miting, sheruler mәselesi. Olardyng barlyghy da keremettey eskerildi, keremettey iske asyp jatyr dep taghy aita almaymyz. Onyng subiektivti, obiektivti sebepteri bar. Biraq, eshnәrse tyndyrylghan joq deuge jәne bolmaydy.

Búl júmys ótken jyldyng qyrkýiek aiynan osy uaqytqa deyin jalghasyn tauyp otyr. Onyng naqty kórinisin resmy qabyldanghan, jariya etilgen sharualardan bayqaugha bolady. Onyng ishinde endi shama-sharqymyzsha, әsirese Astanadaghy últtyq kenes ókilderi parlamentting júmysyna ne bolmasa ýkimettik mekemelerding kenesterine qatysyp túrdy. Tek qana sayasy mәseleler emes. Ekonomikalyq mәseleler, jer taqyrybyna qatysty, basqa da ózekti taqyryptar. Sol jerde ózimizding oiymyzdy bildirip, ózimizding mýddemizdi jetkizdik. Sondyqtan búl jerde men naqty men mynany bitirdim, mynany bitirdim dep aita almaymyn. Újymdyq júmys bolghannan keyin barlyghy ortaq. Bir aita keterligi, búl jerde de әli bayaghy bir iynersiya kýshin saqtap otyr. Reformagha onsha barghysy kelmeytin. Ásirese atqarushy, orta dengeydegi. Dese de sony týsindiru, ómirding ózgergenin, qoghamnyng talabynyng ózgergenin jetkize otyryp, janaghyday mәmilege kelu túrghysynan meninshe әjepteuir qozghalys bar.

Kez-kelgen mýmkindikti paydalanu kerek

3. Dәleldedi, dәleldegen joq dep mening bagha berip jatqanym kishkene orynsyzdau bolar. Sebebi, ózim osy qúrylymnyng mýshesi bolghannan keyin mening oiym kishkene subiektivti bolady. Sondyqtan, baghany qogham beru kerek. Ekinshiden, uaqyt ótkennen keyin jalpy halyqtyq kózqaras qanday bolady? Naqty nәtiyje berdi me, bergen joq pa? Meninshe kez-kelgen joba bolsyn, baghdarlama bolsyn, qúrylym bolsyn onyng júmysy naqty nәtiyjesimen anyqtaluy kerek.

Áriyne, әu basta qúrylymgha enesiz be degen úsynys kelip týskende, birqatarymyz, onyng ishinde mende barmyn, kýmәndanyp, kiru kerek pe, kirmeu kerek pe, múnyng paydasy bola ma, sózden aspaytyn jay otyrys bola ma, degen oilar boldy. Sebebi, búghan deyin demokratiya mәseleleri boyynsha komissiya, jer mәseleleri boyynsha komissiya kóbine sol sózden shygha almay, pikir-talastan asa almay toqyrap qalghan. Dese de joqtan bar jaqsy. Osynday mýmkindik tughanda nege paydalanyp qalmasqa degen ústanym óz basyma әser etti. Áu basta aita ketu kerek, búl qúrylymgha birtalay azamattar kirmey qaldy. Bas tartqany bar. Men senbeymin búdan birnәrse shyghatynyna dep. Búl әriyne ózderining qúqyghy. Ol ýshin olardy eshkim aiyptamaydy.

Biraq, qaytalap aitamyn – osy kenesten ne shyghady, bolmay-aq qoysyn, bәribir týk bitirmeydi degen pikirge men óz basym kelispeymin. Sayasat múnyng eng negizgi anyqtauyshtarynyng biri. Sayasat degenning ózi mýmkindikter alany. Búl úzaq merzimdi kýres. Key kezderi kózge kórinbeytin. Búl pikirler sayysy. Jәne órkeniyetti jolmen jýremiz desek, búl jerdegi kez-kelgen mýmkindikti paydalanu kerek. Osy túrghydan alghanda kenesting qúrylghany onyng qúrylmaghanynan, bolmaghanynan jaqsy.

Elestetip kóreyik, kenes bolmasa?

Áriyne, eshnәrse qúrdymgha ketpes edi. Biraq, mysaly osydan bir jyl-bir jarym jyl búryn oilap kórdik pe miting turaly zangha ózgerister enetinin. Baspasóz turaly zang qayta qarastyryluy yqtimal ekenin. Partiyalar jayyndaghy da solay. Osydan 1-1,5 jyl búryn mýlde eshkim lәm-mim auzyn ashpaghan. Sondyqtan búl túrghyda men ýshin jaghymdy tәjiriybe. Keremettey bolmasa da, qatelikteri bolsa da...

Endi qatelespeytin adam joq. Tek qana eshnәrse istemegen, eshnәrse bitirmegen adam ghana qatelespeydi. Múny da moyyndau kerek.

Al, Últtyq kenes jayynda, búdan eshnәrse shyqpaydy, bәri beker, bәri satylyp ketken, bәri ÚQK-ning adamdary dep otyra bersek, qoghamda úiqyly jaghdayda bolady, biylik te toqyraghan jaghdayynda qala beredi. Arasyndaghy mәseleler sheshilmeydi. Kýrdelene beredi, ushygha beredi. Sondyqtan, osynday tәuekelderding arasynda qoghamdyq kelisimning payda bolghany, órkeniyetti pikir almasudyng qosymsha bir alanynyng jasaqtalghany men ýshin búl jaghymdy janalyq.

Dayyndaghan Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz