Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaev 24 mausymda Mәskeude ótetin Jenis paradynyn, Putinning shaqyrtuyn qabyl aldy. Búl turaly keshe Toqaevtyng ózi aitty.

«Býgin Resey Preziydenti V.Putinmen telefon arqyly sóilesu barysynda 24 mausym kýni Qyzyl alanda ótetin Jenis paradyna qúrmetti qonaq retinde qatysugha shaqyrtu aldym. Shaqyrtudy rizashylyqpen qabyldadym», - dep jazdy Twitter jelisindegi paraqshasynda.

Negizi Kremliding búljymas dәstýr, ainymas saltyna salsa, búl Jenis sherui 9 mamyrda ótui tiyis edi. Kremliding deymiz-au, búrynghy odaqtas elderding kópshiliginde 9 mamyr Jenis kýni dep belgilenip, sol kýni alaulatyp-jalaulatyp әskery sheru ótkizu deytin bir dәstýr qalyptasqan.

Jyl sayyn mamyr tusa boldy, Qyzyl alanda qyruar әsker men әskery tehnikany qaz-qatar tizip qoyyp sheruletetin Mәskeuding búl jolghy dóngelek datagha qúrghan josparyn covid-19 búzdy. Jarty әlemge jayylghan indet Reseyde de jyldam tarap, әueli Kremliding keng dәlizderinde jýrgen shendi-shekpendilerge deyin júqtyryp jatqan son, Mәskeudegiler maqúldasa kelip, Jenis sheruin keyinge ysyryp qoyghan.

75 jyldyqtyng parady mausymda ótedi

Mine, sol sheru 24 mausymda ótetin bolypty. Ony Resey preziydenti aitty.

«Biz múny 1945 jylghy jenimpazdardyng tarihy sherui ótken kýni, sol Mәskeu týbinde kýresken, Leningradty qorghaghan, Stalingrad ýshin shayqasqan, Europany azat etken, Berlindi alghan batyrlar Qyzyl alanmen alghash jýrip ótken kýni ótkizemiz», - depti V.V.Putiyn.

Depti de, 75 jyldyqqa arnalghan sheruge tas-týiin dayyndyqty qazir bastaugha, qauipsizdikti qatang baqylaugha tapsyrma beripti. «Bessmertnyy polk» deytin jayaular sheruin Jenis paradynan keyin 1 aidan son, 26 shildede ótkizudi jәne josparlap qoyypty.

Áuelde 9 mamyrda ótui tiyis parad órship túrghan indetke baylanysty keyinge shegerildi dedik qoy. Mine, Reseydegi ahual qazir de mәz emes. Indettiler sany boyynsha Resey әlemdegi alghashqy ýshtikke kirdi. 360 mynnan astam adam virus júqtyrghan. 3800-den kóp adam qaytys bolghan.

Byltyr Kremli qojayyny qasyna qyruar tilshini toptap alyp, baspasóz jiynyn ótkizip, sol jiynda paradqa qatysudy mindettey sóilegen.

Putiyn: paradqa qatysu – mindet!

Resey preziydenti 75 jyldyqtyng qúrmetine qolyndaghysy men qorasyndaghy bar qaruynyng tegi jaqsylaryn terip, әskery әleuetin әlemge әigileytin әlemet bir parad ótkizetinin aiqan eken. Maqúl ghoy, otty qarudyng týr-týrin Qyzyl alanda sappen tizip, әskery parad ótkizu – Kremli iydeologiyasynyng búljymas dәstýrine ainalghaly qashan. Sondyqtan, eren sanamay, «jyldaghysynsha óter» dep qoya salar ma ek. Joq. Búl joly Vladimir Putin «búrynghy bodan elderding basshylarynyng barlyghy Mәskeuge kelip, paradty birge kórui kerek», dep sóilepti.

«Men Sovet odaghynyng joqtyghyna ókinemin. Búl olardyng qúqyghy. Biraq eger bizding memleketaralyq qatynastarymyzdyng býgingi erekshelikterine baylanysty keybir memleket basshylary kelmese, olar ýshin búl ýlken qatelik bolady dep oilaymyn. Sebebi búl olardyng óz Otandarynyng tәuelsizdigi ýshin soghysyp, ómirlerin qighan adamdargha layyqty qúrmet kórsetpeytindigin bildiredi», depti Putiyn.

Sonymen, Putinning pikirinshe eger Sovet armiyasy jaghynda soghysqan nemese búryn odaqtas bolghan, Kremliding shaqyrtuyn alghan elderding basshylary 24 mausymda Mәskeuge әskery parad kóruge kelmeytin bolsa – onda búl ýlken qatelik eken. Tipti, soghysta sheyit ketkenderge degen qúrmetsizdik bolady-mys. Sondyqtan, kelu – paryz! Biz osylay dep oy týidik.

Keyin Vladimir Vladimirovich taghy sóiledi. «Biz soghys jayly faktilerdi búrmalap, Kenes әskerining tarihy jenisin qaralap, ótirikti qosyp, bizdi nasizmmen teng qoyghysy keletinderding auzyn jauyp, ýnin mәngige óshiremiz. Biz olargha búltartpas aighaqtar men tarihy qújattar, filimderdi úsynatyn bolamyz»,- dedi.

Al biyl: «Biz 27 mln. adamnan aiyryldyq. Eger kimde-kim bizge basyp kelse, Ekinshi dýniyejýzilik soghysty qaytalaymyz. Bizge qylyshpen kelgender, qylyshtan óletin bolady», - depti, әne.

Aytpaqshy, biyl búrynghy odaqtas elder arasynda Jenis paradyn túp-tura 9 mamyr kýni ótkizgen jalghyz el – Belarusi boldy. 3 myng sarbaz sap týzep, 150 әskery tehnika tizilip ótken paradtyng sony kәnsert pen otshashugha úlasqan. 75 jyldyntyng paradyn kóruge qala túrghyndary da kelgen.

Al búghan deyin Belarusi preziydenti Aleksandr Lukashenko: «Soghystan eng kóp japa shekken el - Belarusi», dep jariyalaghan. Jariyalap qana qoymay, 9 mamyrdaghy paradqa postkenestik elderding barlyq basshylaryn shaqyrghan.

«Barlyq memleket basshylaryn jariya týrde shaqyramyn. Eng qúryghanda búrynghy Kenes odaghy elderining basshylaryn Minskige kelip, osy paradta bolugha shaqyramyn. Bireu-mireu kelip qalar dep ýmittenemiz. Kelmese – әdettegidey ózimiz ótkize beremiz», - degen Belarusi basshysy. Alayda Lukashenkonyng búl shaqyrtuyna bizdikiler jauap qatqan joq. Barghan da joq.

«Jenisting múragerleri – belarusiter!»

Al 9 mamyr kýni Parad minberinde túryp: «Búl mereke biz ýshin qasiyetti. XX ghasyrdaghy súm soghystyng orasan zor zardabyn kórgen Belarusi halqynyng tragediyasy – býgingi kýnning eshqanday qiyndyghymen salystyrugha kelmeydi.

Biz tipti, mine 75 jyl boyy jenimpazdardyng úly erlikterin úlyqtap kele jatqan dәstýrdi ózgertu turaly oidyng ózine jol bere almaymyz.

Biraq, mynau baghytynan janylghan әlemde bizding búl qasiyetti sherudi ótkizuimizdi, onyng uaqyty men orynyn synaytyn adamdar tabylady. Olargha aitarym – qorytyndy shygharugha asyqpanghyzdar! Bizdi, Jenisting múragerleri – belarusiterdi  ayyptaugha asyqpanyzdar!

Biz basqasha jasay almadyq. Bizding basqa tandauymyz bolmady. Tipti, bolghan kýnning ózinde biz osylay jasaytyn edik! Óitkeni bizge bizding bostandyghymyz ýshin opat bolghan sovet soldattardyng ruhy qarap túr. Olar ómir sýrgisi keldi. Biraq, biz ómir sýruimiz ýshin óldi.

Meyli, biylghy әskery parad postkenestik elder ishinde jalghyz parad bolsa da, ol әlemdi nasizmnen azat etken barlyq sovet soldattarynyng qúrmetine ótedi», - dep sóilegen.

Lukashenkonyng múnysy Kremlige kóp únay qoymaghany da ras. Osy paradtan son, orys aqparatynda Lukashenkony aiyptay sóilegen birli-jarym material jariyalandy. Sonday-aq, «Putinning Jenisin Lukashenko úrlap aldy», «Lukashenko Putinge eregeskende parad ótkizdi», t.b. maqalalar qynaday qaptap shyqty.

Endi mine, 24 mausymda Kremli de óz paradyn ótkizetin bolypty. Búghan deyin, Mәskeu parad kóruge búrynghy odaqtas el basshylarynyn basqa sheteldik liyderlerdi de shaqyrghan.

Týiin. Kremli ýshin Jenis parady – propoganda qúralyna ainalghan. Qazir kóptegen sheteldik liyderler Mәskeu shaqyrghan múnday paradtargha barmaydy. Sebebi, bireu ghana. Resey әlem ýshin agressor el.

Mәskeu jyl sayyn parad ótkizedi. Biyl sol súm soghystaghy eng jas sarbaz 90-nan asty. Qyzyl alangha keletin soghys ardagerleri jyl sayyn azayyp, әskery apparattar, úshaqtar, tankiler t.b. kóbeyip keledi. Kremli ótkizetin Jenis parady qúddy súm soghystyng zúlmatyn kórgen qart maydangerlerdi emes, Resey biyligin, Putin әskerining «qúdirettiligin» úlyqtau prosessi ispetti.

Áne, Vladimir Putin erteng 75 jyldyqtyng paradyna keludi mindettegendey sóilep, «kelmesender qatelik jasaghan bolasyndar», dep jatyr. Lukashenko shaqyrghanda barmaghan Qasym-Jomart Toqaev Putinning shaqyrtuyn qabyl aldy. Hosh, Lukashenkonyng parady pandemiyanyng órship túrghan túsynda ótti. Búl bir jauap boslyn. Al әlemde indettiler sany boyynsha ýshinshi orynda túrghan Resey parad ótetin mausymda indetten qúlan taza aiyghyp kete me?

Maqúl ghoy, sheshimi shyghyp qoyghan búl mәselede biz ózgeriske yqpal ete qoymaspyz. Dese de, dóp kelgende, «dep» qaluymyz kerek-aq!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz