Qazaqta «ynsap» degen sóz bar ekeni anyq. Biraq sol sózdi kýndelikti túrmysymyzda mýlde paydalanbaytyndaymyz. Sonshalyqty tanys bola túra, maghynasy búlynghyr tartqan, úghymy oiymyzgha birden orala ketpeydi...

Filologiya ghylymynda «eger bir halyqtyng tilinde qanday da bir sóz bolmaytyn bolsa, onda ol halyqta sonday úghym, onday týsinik mýlde joq» degen aksioma bar. Sóz degenimiz úghymnyng atauy. Mysalgha, atqa mingen adam atynyng jýrisin jyldamdata týsu ýshin, ya bolmasa qughan malyn jasqau ýshin paydalanatyn búiymdy qamshy dep ataymyz. Qamshy degen sóz aitylghanda býldirigi kelisken, aghash sap, toghyz órim nemese qayysty tobylghygha baylay salghan bir zat oiymyzgha kele qalady. Osy oiymyzdaghy suret - úghym. Sol úghymnyng atauy - tilimizben aitatyn, qúlaghymyzben estiytin, bes әripten túratyn «qamshy» degen sóz.

Kokos ósimdigi bizde eshqashan ósken emes, qazaq ony kitap betinen tanyghangha deyin onday ósimdik bar ekenin bilgen joq. Tiyisinshe, onday sóz de bolghan joq. Sol siyaqty tilimizde joq sózderding barlyghy bizding úghymymyzda da bolmaydy degen sóz. Biraq әlgindey túrmystyq zattar, tabighat ereksheligine baylanysty dýniyelerding ataulary bolmasa, adamgershilik qaghidalaryna qatysty úghymdar men abstraktyly týsinikterding ataulary qazaq tilinen tabylmaytyny siyrek. Desek te, solardyng ishinde býginde kómeski tartyp, qoldanystan týsip qalghandary da barshylyq eken. Sonyng biri jogharyda aitylghan «ynsap».

Qazaqta «ynsap» degen sóz bar ekeni anyq. Biraq sol sózdi kýndelikti túrmysymyzda mýlde paydalanbaytyndaymyz. Sonshalyqty tanys bola túra, maghynasy búlynghyr tartqan, úghymy oiymyzgha birden orala ketpeydi...

Filologiya ghylymynda «eger bir halyqtyng tilinde qanday da bir sóz bolmaytyn bolsa, onda ol halyqta sonday úghym, onday týsinik mýlde joq» degen aksioma bar. Sóz degenimiz úghymnyng atauy. Mysalgha, atqa mingen adam atynyng jýrisin jyldamdata týsu ýshin, ya bolmasa qughan malyn jasqau ýshin paydalanatyn búiymdy qamshy dep ataymyz. Qamshy degen sóz aitylghanda býldirigi kelisken, aghash sap, toghyz órim nemese qayysty tobylghygha baylay salghan bir zat oiymyzgha kele qalady. Osy oiymyzdaghy suret - úghym. Sol úghymnyng atauy - tilimizben aitatyn, qúlaghymyzben estiytin, bes әripten túratyn «qamshy» degen sóz.

Kokos ósimdigi bizde eshqashan ósken emes, qazaq ony kitap betinen tanyghangha deyin onday ósimdik bar ekenin bilgen joq. Tiyisinshe, onday sóz de bolghan joq. Sol siyaqty tilimizde joq sózderding barlyghy bizding úghymymyzda da bolmaydy degen sóz. Biraq әlgindey túrmystyq zattar, tabighat ereksheligine baylanysty dýniyelerding ataulary bolmasa, adamgershilik qaghidalaryna qatysty úghymdar men abstraktyly týsinikterding ataulary qazaq tilinen tabylmaytyny siyrek. Desek te, solardyng ishinde býginde kómeski tartyp, qoldanystan týsip qalghandary da barshylyq eken. Sonyng biri jogharyda aitylghan «ynsap».

Birde bir ýlken kisi ainalasyndaghy alqa qotan jinalghan adamdargha auqymdy taqyrypta әngime aityp otyr edi. Mýdirmey sóilep túrghan. Bir mezgilde tura osy ynsap turaly aitar kezde qazaqshasy sarqylyp qalsyn. Kestelene toqylyp kele jatqan mәtini shatpaqtaldy da qaldy. Arudyng shashynan susyp ketken oramalsha týse qalayyn dep túrghan sóilemining bir bóligi oisyrap, ýnireyip qaldy. Sol jaghynda bir ýlkendeu kisi otyr edi: «ynsap», - dep, sybyr etti. Sóilep túrghan kisi: «ә, nysap dey me ondaydy... iyә, sol nysap», - dep әngimesin jalghastyra berdi. Sol jiynnan keyin ynsapty әri ózim ýshin anyqtap alayyn dep, әri el nege bilmeydi eken dep, sózdikterge jýginip edim. «Qazaq tilining týsindirme sózdiginde» búl úghymdy nysanmen baylanystyrypty. Kýndiz-týni sóz terip, azapty júmystan sharshaghan bir kisi formalyq jaghynan úqsatyp, sәikestendire salghan boluy kerek. «Qazaqsha-oryssha sózdikte» «udovletvoreniye», «sovesti» dep beripti. Demek, orystyng úghymynda «ynsap» týsinigi joq degen sóz. Sondyqtan qanaghat pen újdannyng arasyndaghy ynsapty eki jaqtan orap, «dәu de bolsa osy tús bolsa kerek» dep jobalap qoyghan.

«Qazaqsha-oryssha sózdikte» ynsapty qanaghat pen újdannyng arasyna qongy tegin emes. Qanaghat belgili bir jaghdayda ashkózdikke salynbay, bargha shýkirshilik ete bilu bolsa, ynsap sol qanaghatty tudyratyn, Jaratushynyng bergenine tәube etuden payda bolatyn adam janynyng bir qazynasy. Ynsapty adam - imandy adam. Tilin kәlimagha keltirmegen bolsa da, әldeqanday bir kýshten qorqyp, qúlqynynyng qamyn oilap ketpey, sabyr etip, qanaghat etetin bolsa, jýreginde imannyng bastauy, kónilinde ynsap bolghany.

Adamgha aram men adaldyng arasynda tandau jasaytyn sәt kelgende újdany belgi beredi. Aryndy bylghap, aqiqattan attama deydi. Sonda bayqasanyz, újdan degen - adamnyng Qúdaydan úyaluy, yaky qorquy. Eger adam újdanyn tyndasa, qanaghat etedi. Sol eki ortada ynsap jatyr. Jýrektegi újdan men amaldan kórinetin qanaghatty baylanystyryp túrghan kópir - sol ynsap. Ynsap tek materialdyq qúndylyqtargha ghana qatysty kerek qazyna emes. Alla-Taghalanyng kez kelgen bergen nyghmetine shýkirshilik etu ýshin qajet.

Ynsap adamnan basqa bar jaratylystyng tabighatynda bar. Qarny toq qasqyr qoygha eshqashan shappaydy. Eger bir shapqanda birnesheuin qarpyp ketse, onda qysqa qam jasaghany. Eger qasqyrlar ynsapsyzdyqqa salynar bolsa, dalanyng bar anyn qyryp salar edi. Bir kezderi arqada kiyikti adamnyng qyryp tastaghany sekildi, sol jyldary auyldan qannyng iysi shyghyp túrady eken. Anshysy bar, myltyq ústap, kólik mingenine mәz bolyp, kózderine qan tolghan borkemigi bar, bәri jabylyp qys demey, jaz demey beyshara andy aulay beripti ghoy... Ózim tәuir kóretin bir agham aityp otyrushy edi:

«Birde taudyng eteginde jayylyp jýrgen kiyikting tabynyn andyp bardyq. Men motosikldi jetektep, dymymdy sezdirmesten, qyrdy ainalyp arghy betinen shyqtym. Tórt-bes jigit bir-bir myltyqty kezep, bergi bette qalghan. Kiyik jaryqtyq, shashyrap jayylyp jatyr eken, dostarymnan edәuir úzap kettim. Jeter jerime jettim-au, degen kezde «Voshodymdy» gýr etkizdim de turalap tarta jóneldim. Jer dýr silkindi de, tabyn jónky jóneldi. Áne-mine degenshe myltyqtyng tarsyly da estile bastady. Shenber jasap bes-alty ret ainaldym da, oqtyng dauysy basylghanda dostaryma qaray jýrdim. Jiyrmaday kiyik birining ýstine biri qúlap, jan tapsyrypty. Alyp kelgen eki jartymyzdy toghaydyng arasyna, kólenkege baryp ishtik. Qaytarda qansyraghan kiyikti eshkim alyp jýrgisi kelmedi, sol jerde tastap kettik».

Qazir oilaymyn, «Elendep, jas balasha jautandaghan» kiyikting kiyesin eske alyp, qazir sol kisiler alanday ma eken. Mýmkin, bir kezdegi ynsapsyzdyqtary ýshin ishtey Qúdaydan keshirim de súraytyn shyghar. Key týnderi týsterinde jan tapsyryp jatqan kiyikting móldiregen kózinen ózderining súlbalaryn kórip, shoshyp oyanatyn da shyghar...

Ynsapsyzdyq...

Bir memleket bar deyik. Ol jaqta eshkim soghys degen sózdi bilmeydi. Óitkeni, olar eshqashan soghys kórmegen. Boylarynda zúlymdyqtyng júqanasy da joq. Áy, onday memleket bolmaydy-au... Esesine ynsap degen sózdi bilmeytinder kóbeyip bara jatqan bir memleket bar. Búl elde adamdar bayysa, shiry bayidy. Kedeylense, jaltaqtap ketedi. Imannyng jartysynday ynsapty bilmeytinder kóp. Ynsap joq jerde újdannyng da bolmaghany.

Joqty týgendey berseniz, «bir joqty, bir joq tauyp», týbine jetu qiynday beredi. Al ynsap sózining maghynasyn jýrekten emes, sózdikten izdep jýrgende ol joqtar týgeldenbek emes.

"Abay-aqparat"