Seysenbi, 29 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107775. Jazylghandar — 102736. Qaytys bolghandar — 1699
Ádebiyet 3005 6 pikir 29 Mamyr, 2020 saghat 11:47

Quandyq Shamahayúly. Túyghyn

(romannan ýzindi)

Aqpasa su bola ma tamshylaghan,
Jýyriktin sәni bolmas qamshylaghan.
Kýnine san myn ýyrek ilse daghy,
Túyghynnyn baghasy artyq qarshyghadan.

(Halyq әninen)

Kók aspanmen talasqan biyik taudyn baurayyndaghy iri jartastan qúlap aqqan sarqyramanyn gýrili say-salany janghyrtyp, qatty estilgenimen qúlaqqa jaghymdy. Tau shynynan bastau alatyn búl asau ózen Tonhil kóline baryp qúyady. Ózennin túp-túnyq kógildir týsti suynan meyirlene jútqanda sarayyn ashylyp, túla boyyn sergip sala beredi. 

1938 jyldyn jaz mausymynyn alghashqy ayynyn basy. Ensesi biyik tәkapar taulardyn shyndary shyghystan kýlimdep shyqqan kýn sәulesin alghashqy bolyp qarsy aldy. Birtindep tau qoynauy men etegine qaray tógilgen kýn sәulesi qabaghyn qarys týyip jatqan ala kólenke ataulynyn bәrin say-saladan ysyryp, kósilip jatqan sheti men shegi kórinbeytin, aspannyn kókjiyegimen de ólsheuge kelmeytin úly dalany núr shuaghyna bóledi. 

Tan sәulesimen birge jaz mausymynyn súlu kórki de ajarlana týskendey. Kýrkirep aqqan móldir ózen boyyndaghy kók maysa alqapty jaghalay qonghan aq shanqan kiyiz ýylerdin týnilikteri týrilip, manayynda mynghyrylyp jatqan tórt týligi birtindep taudaghy óriske qaray bet alghan. 

Qoradan órgen qoy-eshkisi aralas myngha juyq mólsherdegi tabyndy aydap bara jatqan salt attynyn sonynan ala shúbar taygha mingen jeti jasar Shәmil esimdi úl jorghalata jetti. Qoyshygha erip ol da, “shәyt-shu” dep qolyndaghy qamshysyn sermep, tabyndy aydasyp, әudem jerge deyin shygharyp saldy da keri qaytty. 

Tayynyn tizginin tartyp, bayau ghana ayanmen aulagha keldi de  sekirip týsip, kermenin aghashynyn tómengi túsyna shylbyryn baylap ortadaghy on qanat ýlken aqboz ýyge endi. 

- Shәmiltay-au, tan atpay túryp alyp, qayda jýrsin? - dep, azandaghy as-sudy qamdap jýrgen bәybishe úlyna meyirlene qarady. 

- Apa, qoydy óriske shygharyp saldym. Arirat aghama kómekteskenim ghoy - dedi, bala qolyndaghy búzautis qamshyny  bosaghagha qoyyp jatyp. 

- Dúrys, úlym. “Erte túrghan jigittin yrysy artyq” degen. Senin osy malsaqtyghyna razymyn. Aman jýrsen, myna tirlikte múqtajdyq kórmessin, sirә! Kel, otyr! Menimen birge tanghy as ish! - dedi, tórde maldas qúryp, aldyna qoyghan taqtayshada birdeme jazyp otyrghan әkesi Dóntay qaghaz, qalamyn artyndaghy sandyqtyn ýstine qoyyp jatyp.

- Qazir әke, beti-qolymdy juyp keleyin! - dep, túnyq dauyspen ýn qatqan bala ýydin irgesinen on qadam jerde syldyrlap aghyp jatqan búlaqqa bardy. Eki jenin týrip jiberip, qolyn ysqylap judy. Qos qoldap alaqanyna toltyrghan súp-suyq móldir sudy betine shashyp qalyp “Ay-hay-hay” dep dybystap qoyady.

Buyrshyn jerinde bala oqytyp, jergilikti meshitte imam bolghan Dóntay ýshin Monghol elinin Zavhan aymaghyndaghy búl meken qútty qonys boldy. Mal men jany qatar ósip, mamyrajay kýn keship otyr. Qazir jeti úly, eki qyzy bar.  

Shyghys Týrkistan jerinen Mongholiyanyn ortalyq ólkesindegi tabighaty tamyljyghan osy ónirge kelip qonystanghanyna da onshaqty jylgha juyqtap qalypty. Alghash kelgen jyldary osy ólkede shyr etip, dýniyege kelgen Shәmilinin ózi biyl jeti jasta. Túnghysh úly Nýkey men keyingisi  Qayrat ekeui Úlanbatyrda múghalimder mektebinde bilim alyp jatyr. Túnghyshy bas qúrap otau tikkende Dóntaydyn quanyshtan jýregi jarylarday bolyp, tóbesi kókke bir eli jetpey qalyp edi. 

Amaly qansha, aqylyna kórki say kelini uyzday jas qalpynda dýniyeden ótti. Ajaryna súqtanghan júrttyn til-kózi tiydi me, kim bilsin, ayaq astynan jay oghy tiygendey múrttay úshty. Artynda qalghan bir týyir sәbii de joq. Túnghyshynan nemere sýyemin degen ýmiti aqtalmady. Qayghydan qan jútqan Nýkey ensesin kótermey túnjyrap jýrip aldy. Bas qúrasyn dep, birqatar tanys-bilisterimen qúdalaspaq ta boldy. Nýkeyi әrdayym at-tonyn ala qashyp, ýylenuge qúlyq tanytpaghan son inisimen birge oqysyn dep qalagha attandyrghan jayy bar.  

“Ornynda bar onalady” demekshi, ol sheshimi de jón bolghan sekildi. Juyqta ghana Úlanbatyrda ótken jiyngha barghan saparynda eki úlymen jolyghyp qaytqan. Nýkeyi serpilip, mún torlaghan jýzi eptep jadyrap ensesi kóterilip, qalghanyn kórip, ishtey jaqsylyqqa balap, quanyp edi. 

Qazir qasyndaghy otauynyn iyesi, ekinshi úly Hamilattan nemere sýyip, múnly kónili jadyrap, jaratqangha shýkirshilik etip otyrghany. 

Ana jyly ejelgi dosy Kóksegen biymen qúdalasyp, týsirgen kelini Janseyit pen Bәtimany syilady. Qazir osy eki nemeresi Dóntaydyn kózquanyshy. Olardy ózinin sýt kenjeleri Shamseyit pen Árnúrashitten de artyq jaqsy kóredi. Bir mýshel jastan endi ghana assa da, ortanshy úly Árirat óte sharuaqor. Maldyn jayyn ýlkenderden artyq biledi. At qúlaghynda oynaytyn osy bir shynashaqtay úly әkesine de, agha-bauyrlaryna da kóp sýyeu bolyp jýr. Jasy alpysty alqymdap qalsa da, Dóntaydyn balalary әli jas. Alghashqy jary dýniyeden erte ótti. Odan bala sýymedi.        

Jany jomart jergilikti júrt arghy betten auyp kelgen qazaqtargha kóz alartpady. Ken qoltyq el ghoy, qystau, jaylau, kýzeuine sheyin jer bólip berip, jeke audan qúrdy. Ákimi etip elaghasy Dóntaydy taghayyndady. Ákimdikpen qatar el ýkimeti janyndaghy az últtar komiyteti pen halyq qúryltayynda da saylanbaly qyzmeti bar. Sol sebepten, el astanasy Úlanbatyrgha jii baryp túrady. 

- Áke, býgin taghy da kýytabaq oynatasyzdar ma? - dep, taqyldaghan Shәmildin sózi Dóntaydyn oyyn bólip jiberdi. 

- Oynatamyz, qargham. Týste el júrt jinalady. Surahbayar tamyr kelgen son kýytabaqtan әn tyndaysyndar! - dedi.

Shәmil ýshin alys-jaqyn qonystanghan aghayyn-tuys, jaqyn-jekjattardyn jinaluy úly toy ispetti. Bәrinen qyzyghy, әkesi ýydegi tórtbúrysh qobdishadaghy zatty dalagha shygharyp, onyn qaqpaghyn ashyp, býyirindegi birdemeni búryp-búrap qalady. Odan keyin jyltyr qara dóngelek kýytabaqty ýstine qoyady da, qasyndaghy qoldyn júdyryghynan kishileu úshynda iynesi bar nәrseni qoyghanda-aq muzyka oynap, әlde bir kórinbeytin adam әn shyrqay jóneledi. 

Ákesinin dosy Surahbayar degen úranqay kisi óte jaqsy adam. Óytkeni, ol kisi kelgen sayyn kýlli bala-shaghagha kәmpit taratady. 

- Dýnteeniy kóben Shamil nәrich gem!* - dep, en aldymen Shәmildin qos qoldap tosqan alaqanyn kәmpitke toltyrady. Odan keyin sol manaydaghy jetkinshekterdin bәrin bir-birlep shaqyryp, tәttige qarq qylady. Ol kisinin úsynghan kәmpiyti bolsyn, balbauyrsaq, qant, toqash nesi bolsa da, tek qos qoldap, alaqanyndy tosyp aluyn kerek. Olay etpese, renjip qalady. Keybir balalar bergenin bir qolymen alghaly jatsa, úsynghan dýniyesin keyin qoyady da “bylay iste” dep qos alaqanyn qosyp túryp kórsetedi. Aytqanyn eshbir bala eki etpeydi. Qazir barlyq bala әbden ýyrenip alghan, alaqany tәttige tolghan son: 

- Gyalaylalaa ah aa!** - deudi eshbiri úmytpaytyn bolghan.

Ákesi qalagha jii saparlaydy. Ýyden kýren qasqa jýyrigin minip, qasyna hatshysy Mahmet pen kómekshisi Qúdys aghany ertip alyp  ketedi. Estuinshe, minip barghan attaryn Uliastay qalasyna qaldyryp, ary qaray mashinagha otyryp, Úlanbatyrgha lezde jetetin kórinedi. Mashina degen óte jýyrik desedi. Bir ózinde qyryq attyn kýshi bar jәne ýstine jiyrma-otyz adamdy mingizip alyp, jelmen jarysyp zulap ketetin kórinedi. Siyrdyn móniregeni sekildi dybys shygharyp, art jaghynan týtin budaqtatyp tartyp otyrady. Sol kýyi qúyghytyp otyryp, ayshylyq alys, sonau jer týbindegi Úlanbatyrgha ýsh-aq kýnde jetip barady desedi. Ýlken kisiler ony auyzdarynyn suy qúryghansha maqtap, jaghalaryn ústap tandana sóz etetin qaytersin.   

Shәmil mashina degen sol bir alyp kólikti kóz aldyna elestetip, oysha onyn beynesin jasaydy. Mashina degendi bir ýyir jylqyny bir-birine qosqanday kólemi iri bir dәu súry at dep oylaydy. Arqasy jalpaq әri ken. Ýstine kóp adam qatar otyrghanda molynan syiyp ketetindey jәshigi bar. Sol jәshikke adamdardy tiyep alyp, shaba jónelgende jerdin shanyn shygharyp, jelge de jetkizbey qalagha qaray qúyghyta  jóneledi. Ýstinde әkesi bar, ózgesi bar bәri aghash jәshikten tas qyp ústap otyrady. Shapandarynyn jagha-jenderi men malaqaylarynyn qúlaghy, baulary, tipti, saqal-múrttary da jelbirep, ekpindi jelge qaqala-shashala oqsha atylyp ketip bara jatady. Oghan úshqan qústar da ilese almay jolda qalyp jatady. Al, onyn ókirgen dausyn ózderinin tabynyndaghy ýlken qarala búqanyn gýjildep móniruimen úqsastyrady. Biraq, búqa anda-sanda mónirese, mashina Úlanbatyrgha jetkenshe, ýzilissiz ókiredi dep topshylap qoyady. Mashinanyn jayyn osylay úghyp, tiyanaqtaydy da, estigen ózge de dýniyelerdi ishtey payymdaugha tyrysady.

Birde әkesinin әngimesinen qalada qabat-qabat etip túrghyzylghan sәndi ýyler bolatynyn estigen. Ony da qiyalynda óz ýyinin ýstine otaudy, onyn ýstine Jýnis qúdanyn ýyin qoyghanday etip elestetedi. Sonda, olar bir-birin qalay kóterip túrady? Ekinshi, ýshinshi qabattaghy ýydin adamdary astynghy ýydin shanyraghynyn ýstinde qalay otyrady? Jay otyrmaydy ghoy, kirip-shyghu, úyyqtap demalu, as-su iship-jeu kerek degendey... 

Biraq, Shәmil oghan ary qaray onsha bas qatyrghysy kelmeydi.  Qabat ýyler bar dep әkesi aytqan son boldy. Joq nәrseni ol kisi aytpasy anyq. Bar bolghan son aytady da. Ósken son ózi baryp kóre jatarmyn dep sanasynan keyinge ysyryp tastaydy. 

Sol qalagha ózinin de baratynyn, oqu oqitynyn esine alghanda kókiregin quanysh kórneydi. Oghan әkesi solay degen. Qalagha baryp, oqisyn, bilim alasyn, myqty jigit bolasyn degen. Ákesi aytsa boldy, ol mindetti týrde oryndalady. Aghalaryna da solay aytqan. Qazir ekeui de oqyp jatyr. Tez óssem, әskeriy kiyim kiyip, qalada jýrsem eken dep armandaydy.

Ákesinin qalagha ketken әr saparynan tez oraluyn Shәmil asygha kýtedi. Saydy órlep auylgha keletin at jolyn kýni boyy qarauyldap otyrghany. Alystan qybyr etken birdemenin qarasy kórinse, Hamilat aghasynyn bir kózdi dýrbisin salyp, aspannyn kókjiyegin  jaqyndatyp barlay qoyady. Keyde salt atty ýsh-tórt adam kele jatqanday kóringeni, sayaq jýrgen jylqy nemese týye, siyr bolyp shyghady. Ondayda dýrbige me, әlde, sol qarasyn kórsetken mal-súlgha ma, kimge ekeni belgisiz, renjip qalatyny bar.

Múnday sәtterde ýyge jýgirip kirip, qúrt qaynatyp, arasynda abysynymen әngime-dýken qúryp, qoly men auzynda tynym bolmay әbigerge týsip jatqan sheshesine: 

- Apa, әkem qashan keledi? Kóp kýn ótti ghoy? - deydi. 

- Sharuasy bitken son keledi. Asyqpa, Shәmiltay! 

- Onysy qashan bitedi, apa? 

- Men qaydan bileyin, balam-au! 

Osy kezde ýyge kelip, sheshesimen әngimelesip otyrghan Dóntaydyn bir jengesi: 

- Shәmiltay, әkim qaynymnyn qalada sen sekildi taghy bir úly jәne myna abysynym sekildi qalqa jary bar shyghar. Solardyn ýyinde jatyr-au. Sen ony qoy, maghan bala bola sal! - dep, qaljyndaydy.

Shәmil oghan jatyp kep ashulanyp:

- Ákemnin basqa ýyi joq. Men sizge bala bolmaymyn. Óz ýyimnen ketpeymin. Qalqanyn ýyine óziniz barynyz! Menin әkem barmaydy - dep, syrtqa shygha jóneledi. Eki әyel qarqyldap kýlip qala beredi. 

Ýydin artyndaghy biyik tóbege jýgirip shyghady da, atty adamdardyn qarasy kórine me dep moynyn sozyp, túryp saydyn boyyndaghy jolgha kóz tastaydy. Kózine eshtene týspegen son qatty qamyghyp, oylanyp qalady. “Álgi apanyn sózi rasqa shyghyp jýrmes pe eken. Shynymen, qalada bala-shaghasy bar bolsa she?” degen ýreyli oy sanasynda suman etkende, abyrjyp qalady. Qabaghyn týyip alyp, oygha shomyp biraz túrady da “Joq, әkemnin qalada ýyi joq. Bir sózinde ol meymanhanada jattyq degeni bar. Qalagha basqa jaqtan barghan adamdar sonda týneydi dep otyrghan. Qúdys agham, Mahmet hatshy ýsheui ylghiy birge baryp, birge kelip jýr” dep ishtey biraz oylanyp túrdy da tóbeden tómen qaray yldilap jýgire jóneldi. Álgi apagha baryp, “әkem meymanhanada týneydi, qalada ýyi joq” dep aytpaqshy bolghan. Ýyge jýgirip kirse, ol kisi joq, bayaghyda ketip qalypty. 

Erteninde әdettegisinshe, tóbege shyghyp, saydyn etegindegi jolgha kóz saldy. Alystan qarauytyp birdemeler kózine ilingendey boldy. Dýrbimen qaraugha asyqpady. Sebebi, taghy da sayaq jýrgen mal-súl nemese joq izdegen monghol malshylar boluy mýmkin. Áli jaqynday týssin dep kýtti. 

Jýristeri birshama jyldam. Jeldirtip kele jatsa kerek. Saydyn auzyna ilinip qaldy. Ýsh salt atty, shetindegi birinin jetektep alghan týyesi bar sekildi. Dýrbisin endi ghana qolyna alyp, tartty. Ortadaghy kýren qasqa at mingen әkesi, on jaghyndaghy shúbar jorghany taypaltyp kele jatqan Qúdys aghasy. Sol jaghynda qúla ker at minip týye jetektegen adam Mahmet hatshy. 

Jýregi dýrsildep soghyp, quanyp ketti. Alaqaylap tómenge qaray or qoyansha yrghydy. 

- Sýyinshi, әkem! Ákem kele jatyr! - dep, aulagha kele sala jar saldy. 

Inisinin qasynda әpkeleri Bizahan men Shәmsiya jýgirip jetti. 

- Shynymen, әkemder me? Bóten adamdar sekildi ghoy. Dýrbindi әkelshi! - degen Shәmsiya: - Ras eken. Ákem ortasynda. Eki jaghynda Qúdys agha men Mahmet hatshy... 

- Shәmiltay qatelespeydi. Tóbege shyghyp, qarauyldaghanyna onshaqty kýn boldy. Ákesinin qarasyn ayshylyq jerden kórse de, aynytpay tanityn bala ghoy - dedi, Bizahan әpkesi ýlken adamdarsha salmaqty ýnmen. 

Jolaushylar auyldyn shetine iline salysymen, Shәmil bastap bir top bala aldarynan tosyp, jýgire jóneldi. Olardyn sonynan qalmay tórt jasar Janseyit te tompandap ilesip bara jatty...

Shәmil ýshin әdettegidey zor quanysh. Ákesinin atyna tendelgen qos qap qorjyndy Hamilat aghasy ýyge engizip, sheshesi sógip, auyl әyelderi men bala-shaghalargha bazarlyq taratty. Bәri mәz-meyram. Eki saghattan astam búrq-sarq qaynaghan ýlken qara qazannan semiz qoydyn eti týsirildi, aghash tabaqtargha tartyldy. Qymyz qúyylyp, dastarhan jasaldy. 

Tórdegi ýlkender әngime-dýken qúryp, arasynda on jaq pen sol jaqqa bólinip otyrghan qyz-jigitter әn shyrqady. Jalpy, әkesinin qalagha jolaushylap baryp, osylay oraluy әrdayym ózinshe toy-merekege úlasady. Shәmildin asygha kýtetini de osy sәt. 

Týn aua kelgen qonaqtar ýylerine qaytty. Ákesi men qúdasy Jýnis aqsaqal, inisi Qúdys, úly Hamilat tórteui onasha qalghan sәtte ózara әlde bir qúpiya jaghdaydy sybyrlasugha tayau sóylesip otyrdy. Tórteuinin de jýzderi synyq, әlde birdemege alandauly sekildi kórindi. Kishkentay bolsa da, әr nәrsege qyzyghushylyghy basym qaghylez Shәmil qastaryna baryp, әkesinin tizesin qúshaqtap otyra qaldy. Shәmildin kekilin sipay otyryp әkesi bylay dedi: 

- Búl Stalin kәpir qyr sonymyzdan qalatyn týri joq. Jan degende jalghyz dosym Genden-saydtyn týbine jetti. Estuimshe, Mәskeuge әdeyi shaqyryp aldyryp, attyryp tastaghan eken. 

- Genden derbes el Mongholdyn bas uәziri. Oghan kórshi el Sәbettin basshysy qalaysha óytip óktemdik jasay alady? - dep, Jýnis aqsaqal tandana súraq qoydy. 

- Kýshtinin arty diyirmen tartqan zaman. Myna marshal Choybalsannyn súry jaman. Stalinnin qol-ayaghy bolyp, әbden esirip alghan synayly. Jinalysta Surahbayar ekeuimiz qatar otyrghanbyz. Ol “Gendennin sybaylastary, japon tynshylary, huvisgalyn esergýý*** jaular әli de aramyzda otyr. Olardy esirtip qoymaymyz, sybaghalaryn beremiz!” - dep, bizdi ala kózben atyp túryp sóylegeni, maghan kýdik tudyrdy. Syilas, tanys-bilis talay azamattar osy joly jinalystan shygha bere jasyl qalpaqtylardyn tútqynyna týskenin kózimiz kórdi. Maghan da tyqyr tayady ma, kim bilsin. Qúdaydyn basqa salghanyn kórermiz - degen son Shәmil búrylyp, әkesinin jýzine qarady. 

Jýzi súrlanyp, qos janarynda teren mún jatqanday kórindi. Sezimtal bala eshtenenin bayybyna barmasa da, sózderinin mәnin úqpasa da, bir súmdyq pen ýreydi ishtey sezgendey júdyryqtay jýregi atsha tulady. 

- Dóke, dәl sizge tiyise qoymaydy-au. Múndaghy el-júrtty bassyz qaldyrmas. Qalqalar da sizdi bir kisidey syilaydy ghoy - dedi, Qúdys kýmәndi oylardy seyiltkisi kelgen synaymen. 

- Áy, qaydam, qaraghym. Marshaldyn betalysy tym kýmәndi. Qobda betindegi qazaqtardyn da sorpa betine shyghar iygi jaqsylaryn tútqyndap, ishkeri jaqqa әketip jatqan kórinedi. Menin arghy bette imam bolghanymdy ýndemes úyymnyn basshysy biletinin ana joly   ózime aytqan. Bile bilsek, osynyn ózi-aq maghan jasalghan eskertu ghoy. Meni qoyshy, jasym alpystyn ýshine keldi. Bәrinen búryn qaynaghan jat últtyn ortasyna әkelip, qonystandyrghan myna ýsh myn shanyraqtyn kýni ne bolady? Bizben salystyrghanda Qobda betindegiler el ishi. Arghy betten kelgen qazaqtyn qarasy da mol. Týbi, bәrimiz qoparylyp solay qaray ketemiz-au. Al, eger alda-jalda marshaldyn degeni bolyp, Genden dosymnyn sonynan meni de esergýýge tartyp jatsa, myna shittey bala-shagha sizge amanat, Jýke! 

- Ol ne degeniniz, qúda-au! Onday jamandyqtyn betin ary qylsyn! - dedi, Jýnis qariya úzyn saqalyn alaqanymen sipay otyryp. 

- Jaman aytpay jaqsy joq degenim ghoy. Jә, týn auyp, tangha juyqtap qalypty. Bәrimiz de tynyghayyq! - dep, Dóntay tizesin jastanyp úyyqtap jatqan Shәmildi kóterip aparyp, tórdegi kereuetke jatqyzdy da tysqa shyqty. 

Otaudyn syrtynda әngimelesip túrghan eki jigit kelip, Dóntaygha sәlem berdi. Olardyn Qobda betinen qydyryp kelgen qonaqtar ekenin tanyghan Dóntay: 

- Qaraqtarym, el jaqqa qashan qaytasyndar? - dep súrady. 

- Mine, qazir tan ata attanghaly túrmyz! - degenin estigen Dóntay qasyndaghy Hamilatty júmsap, ýyden qújat salyp jýretin shaghyn sómkesin aldyrdy. Bir buma qaghazdyn arasynan eki paraq shygharyp, әlgi jigitterge úsynyp: 

- Aynalayyndar, jortqanda joldaryn bolsyn, joldastaryn Qydyr bolsyn! El-júrtqa aman-sau jetinder! Myna paraqta sondaghy tuys-tughangha jazghan sәlemim bar edi. Jetkizinder! Sәt sapar senderge! - dep batasyn berdi. 

Álgi hatta myna ólen joldary bar edi: 

“Sәlem de elge barsan Jәdigime,

Ishinde segiz Janat, Mәligime.

Aghayyn bereke men yntymaq qyl

Jetedi bir kisinin әli kimge?!

Sәlem ayt odan keyin Orazbekke,

Qonady aynalyp kep asyl tekke.

Kereydin úly – kәri adamy edi-au

Kózinnin qyryn salshy Kirimbetke.

Adam basy Allanyn doby degen,

Dәm aydap úzap kettim qiyr shetke.

Adamnyn ayrylmaghy onay eken,

Aghaylar tan qalamyn Qúdiretke.

Sәlem bergin odan son Kir aghama,

Qosylmay ketemiz be bir aghymgha?!

Dәm tartyp men Dәrbide jýrmin jalghyz

Adam joq júbatatyn jylaghanda.

Qosylmay ketemiz be auylyma,

Bolmaydy adam senip búl zamangha.

Sәlem de Júdyryq pen Kәrijangha

Qús salyp Tәken, Jyqay shyqsyn angha.

Búryn malgha ishteri orta edi,

Shyghady tastan týlki andyghanda.

Sәlem de Baljan menen Shaljanyma,

Ie bol qayda jýrsen mal-janyna.

Nýkey bolsa oquda, ózgesi jas,

Barugha kelmey shamam men auylgha.

Kir agha qayyspaytyn sary belim,

Qayyspay shydaushy edin salmaghyma

Balasy Bәytekennin on auyl bop, 

Qonushy edi tórt Qúlanbay jan-jaghyma.

Sәlem de Alaqan men Túqayyma,

Dúshpannyn kóne berme qúqayyna.

Qolday gór batyr Azat aruaghy,

Syiynam ata-baba aruaghyna.

Sәlem de odan keyin Ayylbaygha,

Zamandas agham ghoy dep qayghyrmay ma?

Aghayyn bereke men yntymaq qyl,

Qas qylma aghayynnyn bir tayyna.

Sәlem de odan keyin Jaghabaygha,

Ol jerde mendey bauyr taba almay ma?

Malym orta týsti dep qylma uayym,

Áli de Qúday berip bay qylmay ma?

Sәlem de odan keyin Kóksegenge,

Berip edi әke-sheshen kóksegende.

Bar edi Qúday bergen tórt úlyn,

Solar da óz malyn bagha almay ma?

Qúdaydan sen tilegen balasy edin,

Kózinin jasyn tógip óksigende.

Sәlem de odan keyin Ermek shalym,

Aytady sen keldi dep menin balym.

Nýkey bolsa oquda, ózgesi jas,

Búl jerden men barugha kelmeydi әlim.

Núrpeyis eki kelip kelmey ketti

Kelseniz ózin kórgen Dәrbidemin.

Biz jýrmiz kóship-qonyp Qarashygha,

Jýrdin dep bireu malgha talasa ma.

Qasymda Áuke menen Madian bar,

Jәdikten auyl sany beseu ghana.

Qosylmay ketemiz be auylyma,

Kete me jat bauyr bop bala-shagha.

Aghasy onda, inisi múnda jýrgen,

Kórmegen birin-biri jarasa ma?

Bolmaydy adam senip búl zamangha,

Sәlem ayt ýlken-kishi aghalargha!”

Arada jarty ay ótkende Dóntaydy Úlanbatyrda ótetin jinalysqa taghy da shaqyrtty. Búl joly Mahmet hatshy auylda qalyp, qalagha Qúdys ekeui birge attandy. 

Úlanbatyrdaghy jiyn barysynda angharghany, kóz kórgen eski tanystardyn qatary birshama siyrep qalghany boldy. Áriyne, sebep týsinikti. Az últtar jónindegi komiytet pen halyq ókilderi Huraly mýsheleri arasynan “halyq jaulary” men “japon tynshylary” top-tobymen tabylyp jatyr degen sóz. 

Jiyn sonynda esik auzynda jasyl qalpaqtylar andyp túrghanyn Dóntay ishtey sezip otyrdy. Ózi ýshin esh qam jemedi. Qúdysqa tiyispese boldy degen oyda boldy. “Men ghoy, asarymdy asadym, jasarymdy jasadym. Artymda úrpaq bar. Ýlkeni bar, kishisi bar, bәri mensiz-aq ósip jetiler. Al, myna әli bas qúrap ta ýlgermegen Qúdysqa obal ghoy” dep ishtey uayymdap otyrdy. Biraq, oghan syrttay esh syr bildirmedi. Ózin barynsha sabyrly ústaugha tyrysty. 

Ymyrt ýyirilip, jinalys taray bastaghanda Dóntay Qúdysty jeninen tartty da “Asyqpa, en sonynda shyghamyz” dep sybyrlady. Ol ýnsiz bas iyzedi. Ekeui jýristerin bayaulatyp, shyghar esikke bettegenderdi ótkizip baryp, sonyn ala tysqa shyqty. Dóntaydyn aldynda ghana eki azamatty tarpa bas salghan jasyl qalpaqtylar ary qaray búryla jóneldi. 

Osy sәtte Qúdysty jetelep, shapshan basyp, ekeui alangha qaray shyghyp ketti. Aman-esen meymanhanagha jetkende dәlizde Nýkey men Qayrat kýtip otyr edi. Tórteui meymanhana ashanasynda tamaqtanyp alghan son oquyn bitirgen Nýkey erteninde Uliastaygha birge ketetindikten meymanhanada qaldy. Al, Qayrat eki aptadan keyin ghana oqudan qoly bosaytyndyqtan әkesimen jәne aghalarymen qoshtasyp, jataqhanasyna qaytty...

Uliastaygha jetkenshe Dóntaydyn mazasy bolmady. Aldynda әlde bir soyqan kýtip túrghanday birdemeden ýyreylenip, jýregi qobaljiy beredi. Qúdys pen Nýkey eshteneden habary joqtay alansyz әngime-dýken qúryp, arqa-jarqa bolyp keledi. 

Úlanbatyrdan shyqqan poshta tasymal mashinasy keshqúrym Uliastay qalasyna kelip, jolaushylar beketine toqtady. Anandaytyn jerde minis attaryn ústap, Mahmet hatshynyn kýtip túrghanyn Dóntaydyn kózi shaldy.

“Iya Alla sәtin sala gór” dep ishtey sybyrlaghan Dóntay әlde bir dúghany әlsin-әlsin qaytalap, Jaratushygha jalbarynumen boldy. Mashinadan týspek bolghan júrtty qasynda myltyq asynghan tórt  әskeri bar eki ofiyser toqtatty da: 

- Tonhil jaqtyn azamaty Gonchig deytin osynda ma? - dep súrady. 

- Men múndamyn! - dep, Dóntaymen ýsh tәulik boyy iyq tirestirip birge otyryp kelgen baluan deneli kisi ornynan túrdy. 

- Kólikten týs! - dep búyyrdy. 

Týse bergeni sol edi, eki әsker kelip tarpa bas saldy da, qolyn qayyryp artyna baylady, tizerletip otyrghyzyp qoydy. Oghan tapjylmaudy qatan eskertken ofiyser: 

- Qazaq hoshuunnyn әkimi Dóntay beri týs! - dep búyyrdy. Ony da әskerler kelip ústay alyp, qolyn qayyrghanda Qúdys pen Nýkey mashinadan sekirip týsti de: 

- Joldas bastyq! Búl kisi halyq ókilderi Huralynyn mýshesi ghoy. Ol kisini ústauynyz zansyz bolady! - dep jarysa ýn qatyp edi, әlgi ofiyser belindegi tapanshasyn suyryp alyp: 

- Qoldaryndy kóterinder! Oryndarynnan qozghalmandar! Senderge kólikten týsuge kim rúqsat berdi? Sherikter! Halyq jauynyn myna eki sybaylasyn da tútqyngha alyndar! Qaray ghór, onbaghan japon jansyzdaryn! - dep ayghay saldy. 

Olardy aymaqtyq ishki ister basqarmasyna qarasty tergeu abaqtysyna qaray aydap bara jatqanda qolyndaghy tapanshasyn oqtaghan kýyi dikindep kele jatqan ofiyserge Dóntay: 

- Bastyq joldas! Maghan qanday qylmys jýkteseniz de moynyma alugha dayynmyn. Myna Qúdys pen Nýkeydin esh kinәsi joq. Biri qyzmet babymen, ekinshisi, oquyn bitirip ýyine oralyp kelgen jas múghalim. Ekeuin bosatynyzshy! Eshbir qylmysy joq, osy eki jas bosatylsa, meni tap osy jerde atyp tastasanyz da, esh renishim joq - dedi. Ofiyserde ýn joq. 

- Agha, búl jendetke jalynbanyz! Ne kórsek te sizben birge kóreyik! Sizden janymyz artyq pa? - dep, Qúdys Dóntaygha qazaqsha aytyp edi, әlgi ofiyser búlqan-talqan ashulanyp: 

- Japonnyn silimtikteri! Nege biz bilmeytin tilmen sóylesip kelesinder? Tynshylyq әreketterindi aqyldasudy qoyyndar! Jabyndar auyzdaryndy! - dep, zirkildedi. 

Olardy syrttay toruyldap, attaryn jetektep, anandaytyn jerde erip kele jatqan Mahmet hatshygha búrylyp qaraghan Dóntay: 

- Mahmet, auylgha keri qayt! Júmysyndy jalghastyryp, bizden habar kýt! - dep, mongholsha ayghay saldy...  

_____________   

*Dýnteeniy kóben Shamili nәrich gem! - Dóntaydyn úly Shәmil beri kel!

**Gyalaylalaa ah aa! - Raqmet, agha!

***Huvisgalyn esergýý - kontrrevolyusioner (halyq jauy)

Quandyq Shamahayúly

Abai.kz

6 pikir