(romannan ýzindi)

Aqpasa su bola ma tamshylaghan,
Jýirikting sәni bolmas qamshylaghan.
Kýnine san myng ýirek ilse daghy,
Túighynnyng baghasy artyq qarshyghadan.

(Halyq әninen)

Kók aspanmen talasqan biyik taudyng baurayyndaghy iri jartastan qúlap aqqan sarqyramanyng gýrili say-salany janghyrtyp, qatty estilgenimen qúlaqqa jaghymdy. Tau shynynan bastau alatyn búl asau ózen Tonhil kóline baryp qúyady. Ózenning túp-túnyq kógildir týsti suynan meyirlene jútqanda sarayyng ashylyp, túla boyyng sergip sala beredi. 

1938 jyldyng jaz mausymynyng alghashqy aiynyng basy. Ensesi biyik tәkapar taulardyng shyndary shyghystan kýlimdep shyqqan kýn sәulesin alghashqy bolyp qarsy aldy. Birtindep tau qoynauy men etegine qaray tógilgen kýn sәulesi qabaghyn qarys týiip jatqan ala kólenke ataulynyng bәrin say-saladan ysyryp, kósilip jatqan sheti men shegi kórinbeytin, aspannyng kókjiyegimen de ólsheuge kelmeytin úly dalany núr shuaghyna bóledi. 

Tang sәulesimen birge jaz mausymynyng súlu kórki de ajarlana týskendey. Kýrkirep aqqan móldir ózen boyyndaghy kók maysa alqapty jaghalay qonghan aq shanqan kiyiz ýilerding týnilikteri týrilip, manayynda mynghyrylyp jatqan tórt týligi birtindep taudaghy óriske qaray bet alghan. 

Qoradan órgen qoy-eshkisi aralas myngha juyq mólsherdegi tabyndy aidap bara jatqan salt attynyng sonynan ala shúbar taygha mingen jeti jasar Shәmil esimdi úl jorghalata jetti. Qoyshygha erip ol da, “shәit-shu” dep qolyndaghy qamshysyn sermep, tabyndy aidasyp, әudem jerge deyin shygharyp saldy da keri qaytty. 

Tayynyng tizginin tartyp, bayau ghana ayanmen aulagha keldi de  sekirip týsip, kermening aghashynyng tómengi túsyna shylbyryn baylap ortadaghy on qanat ýlken aqboz ýige endi. 

- Shәmiltay-au, tang atpay túryp alyp, qayda jýrsin? - dep, azandaghy as-sudy qamdap jýrgen bәibishe úlyna meyirlene qarady. 

- Apa, qoydy óriske shygharyp saldym. Arirat aghama kómekteskenim ghoy - dedi, bala qolyndaghy búzautis qamshyny  bosaghagha qoyyp jatyp. 

- Dúrys, úlym. “Erte túrghan jigitting yrysy artyq” degen. Sening osy malsaqtyghyna razymyn. Aman jýrsen, myna tirlikte múqtajdyq kórmessin, sirә! Kel, otyr! Menimen birge tanghy as ish! - dedi, tórde maldas qúryp, aldyna qoyghan taqtayshada birdeme jazyp otyrghan әkesi Dóntay qaghaz, qalamyn artyndaghy sandyqtyng ýstine qoyyp jatyp.

- Qazir әke, beti-qolymdy juyp keleyin! - dep, túnyq dauyspen ýn qatqan bala ýiding irgesinen on qadam jerde syldyrlap aghyp jatqan búlaqqa bardy. Eki jenin týrip jiberip, qolyn ysqylap judy. Qos qoldap alaqanyna toltyrghan súp-suyq móldir sudy betine shashyp qalyp “Ay-hay-hay” dep dybystap qoyady.

Buyrshyn jerinde bala oqytyp, jergilikti meshitte imam bolghan Dóntay ýshin Monghol elining Zavhan aimaghyndaghy búl meken qútty qonys boldy. Mal men jany qatar ósip, mamyrajay kýn keship otyr. Qazir jeti úly, eki qyzy bar.  

Shyghys Týrkistan jerinen Mongholiyanyng ortalyq ólkesindegi tabighaty tamyljyghan osy ónirge kelip qonystanghanyna da onshaqty jylgha juyqtap qalypty. Alghash kelgen jyldary osy ólkede shyr etip, dýniyege kelgen Shәmilining ózi biyl jeti jasta. Túnghysh úly Nýkey men keyingisi  Qayrat ekeui Úlanbatyrda múghalimder mektebinde bilim alyp jatyr. Túnghyshy bas qúrap otau tikkende Dóntaydyng quanyshtan jýregi jarylarday bolyp, tóbesi kókke bir eli jetpey qalyp edi. 

Amaly qansha, aqylyna kórki say kelini uyzday jas qalpynda dýniyeden ótti. Ajaryna súqtanghan júrttyng til-kózi tiydi me, kim bilsin, ayaq astynan jay oghy tiygendey múrttay úshty. Artynda qalghan bir týiir sәbii de joq. Túnghyshynan nemere sýiemin degen ýmiti aqtalmady. Qayghydan qan jútqan Nýkey ensesin kótermey túnjyrap jýrip aldy. Bas qúrasyn dep, birqatar tanys-bilisterimen qúdalaspaq ta boldy. Nýkeyi әrdayym at-tonyn ala qashyp, ýilenuge qúlyq tanytpaghan song inisimen birge oqysyn dep qalagha attandyrghan jayy bar.  

“Ornynda bar onalady” demekshi, ol sheshimi de jón bolghan sekildi. Juyqta ghana Úlanbatyrda ótken jiyngha barghan saparynda eki úlymen jolyghyp qaytqan. Nýkeyi serpilip, múng torlaghan jýzi eptep jadyrap ensesi kóterilip, qalghanyn kórip, ishtey jaqsylyqqa balap, quanyp edi. 

Qazir qasyndaghy otauynyng iyesi, ekinshi úly Hamilattan nemere sýiip, múnly kónili jadyrap, jaratqangha shýkirshilik etip otyrghany. 

Ana jyly ejelgi dosy Kóksegen biymen qúdalasyp, týsirgen kelini Janseyit pen Bәtimany syilady. Qazir osy eki nemeresi Dóntaydyng kózquanyshy. Olardy ózining sýt kenjeleri Shamseyit pen Árnúrashitten de artyq jaqsy kóredi. Bir mýshel jastan endi ghana assa da, ortanshy úly Árirat óte sharuaqor. Maldyng jayyn ýlkenderden artyq biledi. At qúlaghynda oinaytyn osy bir shynashaqtay úly әkesine de, agha-bauyrlaryna da kóp sýieu bolyp jýr. Jasy alpysty alqymdap qalsa da, Dóntaydyng balalary әli jas. Alghashqy jary dýniyeden erte ótti. Odan bala sýimedi.        

Jany jomart jergilikti júrt arghy betten auyp kelgen qazaqtargha kóz alartpady. Keng qoltyq el ghoy, qystau, jaylau, kýzeuine sheyin jer bólip berip, jeke audan qúrdy. Ákimi etip elaghasy Dóntaydy taghayyndady. Ákimdikpen qatar el ýkimeti janyndaghy az últtar komiyteti pen halyq qúryltayynda da saylanbaly qyzmeti bar. Sol sebepten, el astanasy Úlanbatyrgha jii baryp túrady. 

- Áke, býgin taghy da kýitabaq oinatasyzdar ma? - dep, taqyldaghan Shәmilding sózi Dóntaydyng oiyn bólip jiberdi. 

- Oinatamyz, qargham. Týste el júrt jinalady. Surahbayar tamyr kelgen song kýitabaqtan әn tyndaysyndar! - dedi.

Shәmil ýshin alys-jaqyn qonystanghan aghayyn-tuys, jaqyn-jekjattardyng jinaluy úly toy ispetti. Bәrinen qyzyghy, әkesi ýidegi tórtbúrysh qobdishadaghy zatty dalagha shygharyp, onyng qaqpaghyn ashyp, býiirindegi birdemeni búryp-búrap qalady. Odan keyin jyltyr qara dóngelek kýitabaqty ýstine qoyady da, qasyndaghy qoldyng júdyryghynan kishileu úshynda iynesi bar nәrseni qoyghanda-aq muzyka oinap, әlde bir kórinbeytin adam әn shyrqay jóneledi. 

Ákesining dosy Surahbayar degen úranqay kisi óte jaqsy adam. Óitkeni, ol kisi kelgen sayyn kýlli bala-shaghagha kәmpit taratady. 

- Dýnteeniy kóben Shamil nәrich gem!* - dep, eng aldymen Shәmilding qos qoldap tosqan alaqanyn kәmpitke toltyrady. Odan keyin sol manaydaghy jetkinshekterding bәrin bir-birlep shaqyryp, tәttige qarq qylady. Ol kisining úsynghan kәmpiyti bolsyn, balbauyrsaq, qant, toqash nesi bolsa da, tek qos qoldap, alaqanyndy tosyp aluyng kerek. Olay etpese, renjip qalady. Keybir balalar bergenin bir qolymen alghaly jatsa, úsynghan dýniyesin keyin qoyady da “bylay iste” dep qos alaqanyn qosyp túryp kórsetedi. Aytqanyn eshbir bala eki etpeydi. Qazir barlyq bala әbden ýirenip alghan, alaqany tәttige tolghan son: 

- Gyalaylalaa ah aa!** - deudi eshbiri úmytpaytyn bolghan.

Ákesi qalagha jii saparlaydy. Ýiden kýreng qasqa jýirigin minip, qasyna hatshysy Mahmet pen kómekshisi Qúdys aghany ertip alyp  ketedi. Estuinshe, minip barghan attaryn Uliastay qalasyna qaldyryp, ary qaray mashinagha otyryp, Úlanbatyrgha lezde jetetin kórinedi. Mashina degen óte jýirik desedi. Bir ózinde qyryq attyng kýshi bar jәne ýstine jiyrma-otyz adamdy mingizip alyp, jelmen jarysyp zulap ketetin kórinedi. Siyrdyng móniregeni sekildi dybys shygharyp, art jaghynan týtin budaqtatyp tartyp otyrady. Sol kýii qúighytyp otyryp, aishylyq alys, sonau jer týbindegi Úlanbatyrgha ýsh-aq kýnde jetip barady desedi. Ýlken kisiler ony auyzdarynyng suy qúryghansha maqtap, jaghalaryn ústap tandana sóz etetin qaytersin.   

Shәmil mashina degen sol bir alyp kólikti kóz aldyna elestetip, oisha onyng beynesin jasaydy. Mashina degendi bir ýiir jylqyny bir-birine qosqanday kólemi iri bir dәu súry at dep oilaydy. Arqasy jalpaq әri ken. Ýstine kóp adam qatar otyrghanda molynan syiyp ketetindey jәshigi bar. Sol jәshikke adamdardy tiyep alyp, shaba jónelgende jerding shanyn shygharyp, jelge de jetkizbey qalagha qaray qúighyta  jóneledi. Ýstinde әkesi bar, ózgesi bar bәri aghash jәshikten tas qyp ústap otyrady. Shapandarynyng jagha-jenderi men malaqaylarynyng qúlaghy, baulary, tipti, saqal-múrttary da jelbirep, ekpindi jelge qaqala-shashala oqsha atylyp ketip bara jatady. Oghan úshqan qústar da ilese almay jolda qalyp jatady. Al, onyng ókirgen dausyn ózderining tabynyndaghy ýlken qarala búqanyng gýjildep móniruimen úqsastyrady. Biraq, búqa anda-sanda mónirese, mashina Úlanbatyrgha jetkenshe, ýzilissiz ókiredi dep topshylap qoyady. Mashinanyng jayyn osylay úghyp, tiyanaqtaydy da, estigen ózge de dýniyelerdi ishtey payymdaugha tyrysady.

Birde әkesining әngimesinen qalada qabat-qabat etip túrghyzylghan sәndi ýiler bolatynyn estigen. Ony da qiyalynda óz ýiining ýstine otaudy, onyng ýstine Jýnis qúdanyng ýiin qoyghanday etip elestetedi. Sonda, olar bir-birin qalay kóterip túrady? Ekinshi, ýshinshi qabattaghy ýiding adamdary astynghy ýiding shanyraghynyng ýstinde qalay otyrady? Jay otyrmaydy ghoy, kirip-shyghu, úiyqtap demalu, as-su iship-jeu kerek degendey... 

Biraq, Shәmil oghan ary qaray onsha bas qatyrghysy kelmeydi.  Qabat ýiler bar dep әkesi aitqan song boldy. Joq nәrseni ol kisi aitpasy anyq. Bar bolghan song aitady da. Ósken song ózi baryp kóre jatarmyn dep sanasynan keyinge ysyryp tastaydy. 

Sol qalagha ózining de baratynyn, oqu oqitynyn esine alghanda kókiregin quanysh kórneydi. Oghan әkesi solay degen. Qalagha baryp, oqisyn, bilim alasyn, myqty jigit bolasyng degen. Ákesi aitsa boldy, ol mindetti týrde oryndalady. Aghalaryna da solay aitqan. Qazir ekeui de oqyp jatyr. Tez óssem, әskery kiyim kiyip, qalada jýrsem eken dep armandaydy.

Ákesining qalagha ketken әr saparynan tez oraluyn Shәmil asygha kýtedi. Saydy órlep auylgha keletin at jolyn kýni boyy qarauyldap otyrghany. Alystan qybyr etken birdemening qarasy kórinse, Hamilat aghasynyng bir kózdi dýrbisin salyp, aspannyng kókjiyegin  jaqyndatyp barlay qoyady. Keyde salt atty ýsh-tórt adam kele jatqanday kóringeni, sayaq jýrgen jylqy nemese týie, siyr bolyp shyghady. Ondayda dýrbige me, әlde, sol qarasyn kórsetken mal-súlgha ma, kimge ekeni belgisiz, renjip qalatyny bar.

Múnday sәtterde ýige jýgirip kirip, qúrt qaynatyp, arasynda abysynymen әngime-dýken qúryp, qoly men auzynda tynym bolmay әbigerge týsip jatqan sheshesine: 

- Apa, әkem qashan keledi? Kóp kýn ótti ghoy? - deydi. 

- Sharuasy bitken song keledi. Asyqpa, Shәmiltay! 

- Onysy qashan bitedi, apa? 

- Men qaydan bileyin, balam-au! 

Osy kezde ýige kelip, sheshesimen әngimelesip otyrghan Dóntaydyng bir jengesi: 

- Shәmiltay, әkim qaynymnyng qalada sen sekildi taghy bir úly jәne myna abysynym sekildi qalqa jary bar shyghar. Solardyng ýiinde jatyr-au. Sen ony qoy, maghan bala bola sal! - dep, qaljyndaydy.

Shәmil oghan jatyp kep ashulanyp:

- Ákemning basqa ýii joq. Men sizge bala bolmaymyn. Óz ýiimnen ketpeymin. Qalqanyng ýiine óziniz barynyz! Mening әkem barmaydy - dep, syrtqa shygha jóneledi. Eki әiel qarqyldap kýlip qala beredi. 

Ýiding artyndaghy biyik tóbege jýgirip shyghady da, atty adamdardyng qarasy kórine me dep moynyn sozyp, túryp saydyng boyyndaghy jolgha kóz tastaydy. Kózine eshtene týspegen song qatty qamyghyp, oilanyp qalady. “Álgi apanyng sózi rasqa shyghyp jýrmes pe eken. Shynymen, qalada bala-shaghasy bar bolsa she?” degen ýreyli oy sanasynda sumang etkende, abyrjyp qalady. Qabaghyn týiip alyp, oigha shomyp biraz túrady da “Joq, әkemning qalada ýii joq. Bir sózinde ol meymanhanada jattyq degeni bar. Qalagha basqa jaqtan barghan adamdar sonda týneydi dep otyrghan. Qúdys agham, Mahmet hatshy ýsheui ylghy birge baryp, birge kelip jýr” dep ishtey biraz oilanyp túrdy da tóbeden tómen qaray yldilap jýgire jóneldi. Álgi apagha baryp, “әkem meymanhanada týneydi, qalada ýii joq” dep aitpaqshy bolghan. Ýige jýgirip kirse, ol kisi joq, bayaghyda ketip qalypty. 

Erteninde әdettegisinshe, tóbege shyghyp, saydyng etegindegi jolgha kóz saldy. Alystan qarauytyp birdemeler kózine ilingendey boldy. Dýrbimen qaraugha asyqpady. Sebebi, taghy da sayaq jýrgen mal-súl nemese joq izdegen monghol malshylar boluy mýmkin. Áli jaqynday týssin dep kýtti. 

Jýristeri birshama jyldam. Jeldirtip kele jatsa kerek. Saydyng auzyna ilinip qaldy. Ýsh salt atty, shetindegi birining jetektep alghan týiesi bar sekildi. Dýrbisin endi ghana qolyna alyp, tartty. Ortadaghy kýreng qasqa at mingen әkesi, ong jaghyndaghy shúbar jorghany taypaltyp kele jatqan Qúdys aghasy. Sol jaghynda qúla ker at minip týie jetektegen adam Mahmet hatshy. 

Jýregi dýrsildep soghyp, quanyp ketti. Alaqaylap tómenge qaray or qoyansha yrghydy. 

- Sýiinshi, әkem! Ákem kele jatyr! - dep, aulagha kele sala jar saldy. 

Inisining qasynda әpkeleri Bizahan men Shәmsiya jýgirip jetti. 

- Shynymen, әkemder me? Bóten adamdar sekildi ghoy. Dýrbindi әkelshi! - degen Shәmsiya: - Ras eken. Ákem ortasynda. Eki jaghynda Qúdys agha men Mahmet hatshy... 

- Shәmiltay qatelespeydi. Tóbege shyghyp, qarauyldaghanyna onshaqty kýn boldy. Ákesining qarasyn aishylyq jerden kórse de, ainytpay tanityn bala ghoy - dedi, Bizahan әpkesi ýlken adamdarsha salmaqty ýnmen. 

Jolaushylar auyldyng shetine iline salysymen, Shәmil bastap bir top bala aldarynan tosyp, jýgire jóneldi. Olardyng sonynan qalmay tórt jasar Janseyit te tompandap ilesip bara jatty...

Shәmil ýshin әdettegidey zor quanysh. Ákesining atyna tendelgen qos qap qorjyndy Hamilat aghasy ýige engizip, sheshesi sógip, auyl әielderi men bala-shaghalargha bazarlyq taratty. Bәri mәz-meyram. Eki saghattan astam búrq-sarq qaynaghan ýlken qara qazannan semiz qoydyng eti týsirildi, aghash tabaqtargha tartyldy. Qymyz qúiylyp, dastarhan jasaldy. 

Tórdegi ýlkender әngime-dýken qúryp, arasynda ong jaq pen sol jaqqa bólinip otyrghan qyz-jigitter әn shyrqady. Jalpy, әkesining qalagha jolaushylap baryp, osylay oraluy әrdayym ózinshe toy-merekege úlasady. Shәmilding asygha kýtetini de osy sәt. 

Týn aua kelgen qonaqtar ýilerine qaytty. Ákesi men qúdasy Jýnis aqsaqal, inisi Qúdys, úly Hamilat tórteui onasha qalghan sәtte ózara әlde bir qúpiya jaghdaydy sybyrlasugha tayau sóilesip otyrdy. Tórteuining de jýzderi synyq, әlde birdemege alandauly sekildi kórindi. Kishkentay bolsa da, әr nәrsege qyzyghushylyghy basym qaghylez Shәmil qastaryna baryp, әkesining tizesin qúshaqtap otyra qaldy. Shәmilding kekilin sipay otyryp әkesi bylay dedi: 

- Búl Stalin kәpir qyr sonymyzdan qalatyn týri joq. Jan degende jalghyz dosym Genden-saydtyng týbine jetti. Estuimshe, Mәskeuge әdeyi shaqyryp aldyryp, attyryp tastaghan eken. 

- Genden derbes el Mongholdyng bas uәziri. Oghan kórshi el Sәbetting basshysy qalaysha óitip óktemdik jasay alady? - dep, Jýnis aqsaqal tandana súraq qoydy. 

- Kýshtining arty diyirmen tartqan zaman. Myna marshal Choybalsannyng súry jaman. Stalinning qol-ayaghy bolyp, әbden esirip alghan synayly. Jinalysta Surahbayar ekeuimiz qatar otyrghanbyz. Ol “Gendenning sybaylastary, japon tynshylary, huvisgalyn esergýý*** jaular әli de aramyzda otyr. Olardy esirtip qoymaymyz, sybaghalaryn beremiz!” - dep, bizdi ala kózben atyp túryp sóilegeni, maghan kýdik tudyrdy. Syilas, tanys-bilis talay azamattar osy joly jinalystan shygha bere jasyl qalpaqtylardyng tútqynyna týskenin kózimiz kórdi. Maghan da tyqyr tayady ma, kim bilsin. Qúdaydyng basqa salghanyn kórermiz - degen song Shәmil búrylyp, әkesining jýzine qarady. 

Jýzi súrlanyp, qos janarynda tereng múng jatqanday kórindi. Sezimtal bala eshtenening bayybyna barmasa da, sózderining mәnin úqpasa da, bir súmdyq pen ýreydi ishtey sezgendey júdyryqtay jýregi atsha tulady. 

- Dóke, dәl sizge tiyise qoymaydy-au. Múndaghy el-júrtty bassyz qaldyrmas. Qalqalar da sizdi bir kisidey syilaydy ghoy - dedi, Qúdys kýmәndi oilardy seyiltkisi kelgen synaymen. 

- Áy, qaydam, qaraghym. Marshaldyng betalysy tym kýmәndi. Qobda betindegi qazaqtardyng da sorpa betine shyghar iygi jaqsylaryn tútqyndap, ishkeri jaqqa әketip jatqan kórinedi. Mening arghy bette imam bolghanymdy ýndemes úiymnyng basshysy biletinin ana joly   ózime aitqan. Bile bilsek, osynyng ózi-aq maghan jasalghan eskertu ghoy. Meni qoyshy, jasym alpystyng ýshine keldi. Bәrinen búryn qaynaghan jat últtyng ortasyna әkelip, qonystandyrghan myna ýsh myng shanyraqtyng kýni ne bolady? Bizben salystyrghanda Qobda betindegiler el ishi. Arghy betten kelgen qazaqtyng qarasy da mol. Týbi, bәrimiz qoparylyp solay qaray ketemiz-au. Al, eger alda-jalda marshaldyng degeni bolyp, Genden dosymnyng sonynan meni de esergýýge tartyp jatsa, myna shittey bala-shagha sizge amanat, Jýke! 

- Ol ne degeniniz, qúda-au! Onday jamandyqtyng betin ary qylsyn! - dedi, Jýnis qariya úzyn saqalyn alaqanymen sipay otyryp. 

- Jaman aitpay jaqsy joq degenim ghoy. Jә, týn auyp, tangha juyqtap qalypty. Bәrimiz de tynyghayyq! - dep, Dóntay tizesin jastanyp úiyqtap jatqan Shәmildi kóterip aparyp, tórdegi kereuetke jatqyzdy da tysqa shyqty. 

Otaudyng syrtynda әngimelesip túrghan eki jigit kelip, Dóntaygha sәlem berdi. Olardyng Qobda betinen qydyryp kelgen qonaqtar ekenin tanyghan Dóntay: 

- Qaraqtarym, el jaqqa qashan qaytasyndar? - dep súrady. 

- Mine, qazir tang ata attanghaly túrmyz! - degenin estigen Dóntay qasyndaghy Hamilatty júmsap, ýiden qújat salyp jýretin shaghyn sómkesin aldyrdy. Bir buma qaghazdyng arasynan eki paraq shygharyp, әlgi jigitterge úsynyp: 

- Aynalayyndar, jortqanda joldaryng bolsyn, joldastaryng Qydyr bolsyn! El-júrtqa aman-sau jetinder! Myna paraqta sondaghy tuys-tughangha jazghan sәlemim bar edi. Jetkizinder! Sәt sapar senderge! - dep batasyn berdi. 

Álgi hatta myna óleng joldary bar edi: 

“Sәlem de elge barsang Jәdigime,

Ishinde segiz Janat, Mәligime.

Aghayyn bereke men yntymaq qyl

Jetedi bir kisining әli kimge?!

Sәlem ait odan keyin Orazbekke,

Qonady ainalyp kep asyl tekke.

Kereyding úly – kәri adamy edi-au

Kózinning qyryn salshy Kirimbetke.

Adam basy Allanyng doby degen,

Dәm aidap úzap kettim qiyr shetke.

Adamnyng airylmaghy onay eken,

Aghaylar tang qalamyn Qúdiretke.

Sәlem bergin odan song Kir aghama,

Qosylmay ketemiz be bir aghymgha?!

Dәm tartyp men Dәrbide jýrmin jalghyz

Adam joq júbatatyn jylaghanda.

Qosylmay ketemiz be auylyma,

Bolmaydy adam senip búl zamangha.

Sәlem de Júdyryq pen Kәrijangha

Qús salyp Tәken, Jyqay shyqsyn angha.

Búryn malgha ishteri orta edi,

Shyghady tastan týlki andyghanda.

Sәlem de Baljan menen Shaljanyma,

Ie bol qayda jýrseng mal-janyna.

Nýkey bolsa oquda, ózgesi jas,

Barugha kelmey shamam men auylgha.

Kir agha qayyspaytyn sary belim,

Qayyspay shydaushy eding salmaghyma

Balasy Bәitekenning on auyl bop, 

Qonushy edi tórt Qúlanbay jan-jaghyma.

Sәlem de Alaqan men Túqayyma,

Dúshpannyng kóne berme qúqayyna.

Qolday gór batyr Azat aruaghy,

Syiynam ata-baba aruaghyna.

Sәlem de odan keyin Ayylbaygha,

Zamandas agham ghoy dep qayghyrmay ma?

Aghayyn bereke men yntymaq qyl,

Qas qylma aghayynnyng bir tayyna.

Sәlem de odan keyin Jaghabaygha,

Ol jerde mendey bauyr taba almay ma?

Malym orta týsti dep qylma uayym,

Áli de Qúday berip bay qylmay ma?

Sәlem de odan keyin Kóksegenge,

Berip edi әke-shesheng kóksegende.

Bar edi Qúday bergen tórt úlyn,

Solar da óz malyn bagha almay ma?

Qúdaydan sen tilegen balasy edin,

Kózining jasyn tógip óksigende.

Sәlem de odan keyin Ermek shalym,

Aytady sen keldi dep mening balym.

Nýkey bolsa oquda, ózgesi jas,

Búl jerden men barugha kelmeydi әlim.

Núrpeyis eki kelip kelmey ketti

Kelseniz ózing kórgen Dәrbidemin.

Biz jýrmiz kóship-qonyp Qarashygha,

Jýrding dep bireu malgha talasa ma.

Qasymda Áuke menen Madian bar,

Jәdikten auyl sany beseu ghana.

Qosylmay ketemiz be auylyma,

Kete me jat bauyr bop bala-shagha.

Aghasy onda, inisi múnda jýrgen,

Kórmegen birin-biri jarasa ma?

Bolmaydy adam senip búl zamangha,

Sәlem ait ýlken-kishi aghalargha!”

Arada jarty ay ótkende Dóntaydy Úlanbatyrda ótetin jinalysqa taghy da shaqyrtty. Búl joly Mahmet hatshy auylda qalyp, qalagha Qúdys ekeui birge attandy. 

Úlanbatyrdaghy jiyn barysynda angharghany, kóz kórgen eski tanystardyng qatary birshama siyrep qalghany boldy. Áriyne, sebep týsinikti. Az últtar jónindegi komiytet pen halyq ókilderi Huraly mýsheleri arasynan “halyq jaulary” men “japon tynshylary” top-tobymen tabylyp jatyr degen sóz. 

Jiyn sonynda esik auzynda jasyl qalpaqtylar andyp túrghanyn Dóntay ishtey sezip otyrdy. Ózi ýshin esh qam jemedi. Qúdysqa tiyispese boldy degen oida boldy. “Men ghoy, asarymdy asadym, jasarymdy jasadym. Artymda úrpaq bar. Ýlkeni bar, kishisi bar, bәri mensiz-aq ósip jetiler. Al, myna әli bas qúrap ta ýlgermegen Qúdysqa obal ghoy” dep ishtey uayymdap otyrdy. Biraq, oghan syrttay esh syr bildirmedi. Ózin barynsha sabyrly ústaugha tyrysty. 

Ymyrt ýiirilip, jinalys taray bastaghanda Dóntay Qúdysty jeninen tartty da “Asyqpa, eng sonynda shyghamyz” dep sybyrlady. Ol ýnsiz bas iyzedi. Ekeui jýristerin bayaulatyp, shyghar esikke bettegenderdi ótkizip baryp, sonyn ala tysqa shyqty. Dóntaydyng aldynda ghana eki azamatty tarpa bas salghan jasyl qalpaqtylar ary qaray búryla jóneldi. 

Osy sәtte Qúdysty jetelep, shapshang basyp, ekeui alangha qaray shyghyp ketti. Aman-esen meymanhanagha jetkende dәlizde Nýkey men Qayrat kýtip otyr edi. Tórteui meymanhana ashanasynda tamaqtanyp alghan song oquyn bitirgen Nýkey erteninde Uliastaygha birge ketetindikten meymanhanada qaldy. Al, Qayrat eki aptadan keyin ghana oqudan qoly bosaytyndyqtan әkesimen jәne aghalarymen qoshtasyp, jataqhanasyna qaytty...

Uliastaygha jetkenshe Dóntaydyng mazasy bolmady. Aldynda әlde bir soyqan kýtip túrghanday birdemeden ýireylenip, jýregi qobaljy beredi. Qúdys pen Nýkey eshteneden habary joqtay alansyz әngime-dýken qúryp, arqa-jarqa bolyp keledi. 

Úlanbatyrdan shyqqan poshta tasymal mashinasy keshqúrym Uliastay qalasyna kelip, jolaushylar beketine toqtady. Anandaytyn jerde minis attaryn ústap, Mahmet hatshynyng kýtip túrghanyn Dóntaydyng kózi shaldy.

“Iya Alla sәtin sala gór” dep ishtey sybyrlaghan Dóntay әlde bir dúghany әlsin-әlsin qaytalap, Jaratushygha jalbarynumen boldy. Mashinadan týspek bolghan júrtty qasynda myltyq asynghan tórt  әskeri bar eki ofiyser toqtatty da: 

- Tonhil jaqtyng azamaty Gonchig deytin osynda ma? - dep súrady. 

- Men múndamyn! - dep, Dóntaymen ýsh tәulik boyy iyq tirestirip birge otyryp kelgen baluan deneli kisi ornynan túrdy. 

- Kólikten týs! - dep búiyrdy. 

Týse bergeni sol edi, eki әsker kelip tarpa bas saldy da, qolyn qayyryp artyna baylady, tizerletip otyrghyzyp qoydy. Oghan tapjylmaudy qatang eskertken ofiyser: 

- Qazaq hoshuunnyng әkimi Dóntay beri týs! - dep búiyrdy. Ony da әskerler kelip ústay alyp, qolyn qayyrghanda Qúdys pen Nýkey mashinadan sekirip týsti de: 

- Joldas bastyq! Búl kisi halyq ókilderi Huralynyng mýshesi ghoy. Ol kisini ústauynyz zansyz bolady! - dep jarysa ýn qatyp edi, әlgi ofiyser belindegi tapanshasyn suyryp alyp: 

- Qoldaryndy kóterinder! Oryndarynnan qozghalmandar! Senderge kólikten týsuge kim rúqsat berdi? Sherikter! Halyq jauynyng myna eki sybaylasyn da tútqyngha alyndar! Qaray ghór, onbaghan japon jansyzdaryn! - dep aighay saldy. 

Olardy aimaqtyq ishki ister basqarmasyna qarasty tergeu abaqtysyna qaray aidap bara jatqanda qolyndaghy tapanshasyn oqtaghan kýii dikindep kele jatqan ofiyserge Dóntay: 

- Bastyq joldas! Maghan qanday qylmys jýkteseniz de moynyma alugha dayynmyn. Myna Qúdys pen Nýkeyding esh kinәsi joq. Biri qyzmet babymen, ekinshisi, oquyn bitirip ýiine oralyp kelgen jas múghalim. Ekeuin bosatynyzshy! Eshbir qylmysy joq, osy eki jas bosatylsa, meni tap osy jerde atyp tastasanyz da, esh renishim joq - dedi. Ofiyserde ýn joq. 

- Agha, búl jendetke jalynbanyz! Ne kórsek te sizben birge kóreyik! Sizden janymyz artyq pa? - dep, Qúdys Dóntaygha qazaqsha aityp edi, әlgi ofiyser búlqan-talqan ashulanyp: 

- Japonnyng silimtikteri! Nege biz bilmeytin tilmen sóilesip kelesinder? Tynshylyq әreketterindi aqyldasudy qoyyndar! Jabyndar auyzdaryndy! - dep, zirkildedi. 

Olardy syrttay toruyldap, attaryn jetektep, anandaytyn jerde erip kele jatqan Mahmet hatshygha búrylyp qaraghan Dóntay: 

- Mahmet, auylgha keri qayt! Júmysyndy jalghastyryp, bizden habar kýt! - dep, mongholsha aighay saldy...  

_____________   

*Dýnteeniy kóben Shamili nәrich gem! - Dóntaydyng úly Shәmil beri kel!

**Gyalaylalaa ah aa! - Raqmet, agha!

***Huvisgalyn esergýý - kontrrevolusioner (halyq jauy)

Quandyq Shamahayúly

Abai.kz